2-16-15682/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-15682

Kohtuasi

RD (D), MH, PT (T), LM (M), Coop Pank

aktsiaseltsi, MT (T), KT (T), JK ja Korteriühistu

Faehlmanni

hagi

TT

vastu

korteri

võõrandamiseks kohustamise

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MH, PT, LM, Coop Pank aktsiaseltsi, MT, KT, JK ja

Korteriühistu Faehlmanni 3 määruskaebused

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I RD, esindaja Mare Sepp

Hageja II MH

Hageja III PT

Hageja IV LM

Hageja V Coop Pank aktsiaselts

Hageja VI MT

Hageja VII KT

Hageja VIII JK

Hageja IX Korteriühistu Faehlmanni 3

Hagejate II-IX esindaja Aase Sammelselg

Kostja TT, esindaja vandeadvokaat Anna Liiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2019 määrus muutmata.

2. Jätta MH, PT, LM, Coop Pank aktsiaseltsi, MT, KT, JK ja Korteriühistu Faehlmanni

3 määruskaebused rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. RD (hageja I), MH (hageja II), PT (hageja III), LM (hageja IV), Coop Pank aktsiaselts (hageja

V), MT (hageja VI), KT (hageja VII), JK (hageja VIII) ja Korteriühistu Faehlmanni 3 (hageja

IX) esitasid 18.1.2016 Harju Maakohtule hagi TT (kostja) vastu korteri võõrandamiseks.

2. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat võõrandama Tallinnas, Faehlmanni 3 asuvas

ehitises korteri nr 3 täitemenetluses enampakkumisel. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.

3. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue, millega jättis hagi rahuldamata ning

maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad I, IV-IX

esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsoonkaebuse.

4. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja jättis kassatsiooniastme

menetluskulud hagejate I, IV-IX kanda.

Maakohtu määrus

5. Maakohus määras 29.01.2019 kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Kohus mõistis hagejatelt

solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 776,48 eurot ja sellelt viivise. Kohus

jättis kostja taotluse kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Kostja menetluskulud maakohtus koosnesid menetluskulude nimekirja kohaselt kostja

lepingulise esindaja kulust koondtasu kokkuleppe ja osatasu kombinatsiooni alusel ning olid

kokku 1 526,48 eurot (käibemaksuga). Kostja arvutuste kohaselt kujunes lepingulise esindaja

toimingute ajakuluks 27 tundi 45 minutit ning sellest lähtudes keskmiseks tunnihinnaks 45,84

eurot (käibemaksuta). Juhul, kui kohus ei peaks pidama esindaja ajakulu tervikuna

põhjendatuks, märkis kostja esindaja tunnitasuks 150 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise

esindaja kulu koondtasuna 1 526,48 eurot (käibemaksuga) ei olnud ülemäärane, arvestades

vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja mahtu. Lepingulise esindaja põhjendatud tasumäär

oli 130 eurot (käibemaksuta) ja toimingute teostamise ajakulu maakohtus 10 tundi.

Kostja menetluskulud ringkonnakohtus koosnesid menetluskulude nimekirja kohaselt kostja

lepingulise esindaja kulust 2 250 eurot (ajakulu 12 tundi 30 minutit x tunnitasu 150 eurot

(käibemaksuta)) ja riigilõivust 300 eurot. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga. Riigilõiv oli täiel määral põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud

kulud ringkonnakohtus olid 1 950 eurot (12 tundi 30 minutit x 130 eurot + käibemaks).

Põhjendatud esindajate tunnitasumäär oli 130 eurot (käibemaksuta) ja kõik menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingud olid taotletud mahus põhjendatud. Kostja ei nõudnud

menetluskulude hüvitamist kahe vandeadvokaadi tehtud toimingute eest.

Seega olid kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud praeguses tsiviilasjas kokku

3 776,48 eurot (lepingulise esindaja kulud maakohtus 1 526,48 eurot + lepingulise esindaja

kulud ringkonnakohtus 1 950 eurot + riigilõiv 300 eurot). Nendelt kuludelt tuli vastavalt

taotletule välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus jättis rahuldamata taotluse kohustada hagejaid kandma menetluskulud

Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole.

Vastuseks hagejate vastuväidetele märkis kohus, et maakohus arvestas 01.03.2018

kohtuotsuses ehk menetlust tervikuna lõpetavas lahendis muu hulgas hagejate osalise hagist

loobumisega ning kahtlematult tegi sama ka ringkonnakohus, kelle jõustunud lahendiga jaotati

menetluskulude jaotus tervikuna. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta

menetluskulude jaotust.

Määruskaebus

5. Hagejad II-IX palusid maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus lahend,

millega määrata kindlaks menetluskulude jaotus praeguse tsiviilasja osas, milles menetlus

lõppes maakohtu 15.01.2018 määruse jõustumisega ja jätta need kulud kostja kanda. Määrata

lõpetatud menetluses kostja poolt hagejatele hüvitatava menetluskulu suuruseks 1 926,00 eurot,

s.o hagejate maakohtu kohtukulust 1/2 osa (170 eurot) ja maakohtu kohtuvälisest kulust 1/3 osa

(1 756 eurot). Tasaarvestada vastustaja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalik

menetluskulu määruskaebuse esitajate põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ning määrata

vastavalt kindlaks hüvitamisele kuuluva kulu rahaline suurus.

Maakohus jättis jaotamata ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata sellega,

15.01.2018 määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse seoses hagist osalise loobumisega.

Eelnevast tingituna jättis kohus lahendamata määruskaebuse esitajate menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse. Maakohus lahendas kostja maakohtus kantud menetluskulu

hüvitamise küsimuse ilma et menetluskulude jaotus oleks kindlaks määratud. Maakohus hindas

kostja menetluskulu selleks sobimatu nimekirja, mitte tsiviilasja materjalide alusel. Puudus

mistahes menetlusõiguslik alus kanda menetluskulu, mis on deklareeritud lõpetatud menetluse

kuluna, üle kohtuotsusega lahendatud menetluskuluks.

Edasine menetluse käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

7. Kostja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus

muutmata. Menetluskulude jaotus otsustati jõustunud lahendiga ja menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise menetluse kaudu ei saa muuta jõustunud lahendit. Kostja menetluskulude

nimekirjad olid korrektsed.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Hageja IX esitas 05.05.2019 ringkonnakohtule dokumendi, millest nähtub, et hageja IX esitas

kostjale tasaarvestuse avalduse, soovides kolm hageja IX nõuet kostja vastu tasaarvestada

kostja menetluskulude hüvitamise nõudega.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt ei vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis

kostja taotluse kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata ja mõistis

hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise solidaarselt teiste hagejatega

3 776,48 eurot. Viidatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Hagejad II-IX vaidlustasid maakohtu määruse, sest nende hinnangul ei määranud maakohus

ebaõigesti kindlaks menetluskulude jaotust osas, milles hagejad nõudest loobusid ja ei

arvestanud sellega menetluskulude kindlaksmääramisel ning kohus tuvastas hüvitatavate kostja

menetluskulude suuruse kõlbmatute menetluskulude nimekirjade alusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud rikkumisi vaidlustatud määruses ei eksisteerinud.

Määrus vastab seaduses sätestatud nõuetele, sh on veenvalt põhjendatud ja alused selle

tühistamiseks puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tuginedes

TsMS § 654 lg-le 6 koosmõjus TsMS §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks kaebuse väidetele

selgitab ringkonnakohus järgmist.

Praeguses tsiviilasjas on ammendavalt menetluskulud jaotatud. Iseenesest on õige, et maakohus

võttis 15.01.2018 vastu hagejate osalise loobumise nõudest ja lõpetas selles osas tsiviilasja

menetluse. Menetluskulude jaotust kohus ei määranud ja märkis määruse resolutsioonis, et

menetluskulude jaotus otsustatakse menetlust lõpetavas lahendis. Eelnev on kooskõlas seaduse

(TsMS § 173 lg 1) ja kehtiva kohtupraktikaga (vt nt Riigikohtu 25.09.2013 otsust asjas

nr 3-2-1-80-13, p 66). Menetlust lõpetavas lahendis jäeti kõik tsiviilasja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda. Seega jäeti ka loobutud nõude menetlemisega seonduvad kulud

solidaarselt hagejate kanda.

Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse.

Seega ei saa nn jätkumenetluses, kus kohus määrab jõustunud jaotuse alusel kindlaks

menetluskulud, taasavada menetluskulude jaotuse küsimust. Selles etapis saab vaidlustada

üksnes menetluskulude summalist kindlaksmääramist. Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu

28.09.2018 otsusele, kus kõnealune menetluskulude jaotus määrati, esitati kassatsioonkaebus,

kuid Riigikohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu jõustus see 26.11.2018.

Väidet, et kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti, kui jättis kaebajate hinnangul menetluskulude

jaotuse

määramisel

arvestamata

nõudest

osalise

loobumisega,

menetluskulude

kindlaksmääramise raames enam lahendada ei saanud.

Asja materjalide hulgas on kaks kostja menetluskulude nimekirja, n.o 10.11.2017 esitatud

menetluskulude nimekiri 1 526,48 euro (käibemaksuga) suuruse menetluskulude hüvitise

vastaspoolelt väljamõistmiseks ja 06.09.2018 kohtuistungil esitatud menetluskulude nimekiri,

milles kostja palus vastaspoolelt välja mõista 2 550 euro (käibemaksuga) suuruse

menetluskulude hüvitise. Menetluskulude nimekirjad vastasid seaduses sätestatud nõuetele ja

maakohtu analüüs mõistlike menetluskulude hindamisel oli veatu. Määruskaebuse esitaja

väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.

Hageja IX esitas ringkonnakohtule 05.05.2019 dokumendi, milles nähtub tasaarvestusavalduse

tegemine kostjale. Kuivõrd dokumendis ei ole kohtule ühtegi taotlust esitatud, ei saa kohus

võtta selle osas seisukohta. Pealegi ei ole menetlusetapis, kus asja sisuline arutamine on

lõppenud jõustunud lahendiga ja toimub menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, mis

on jõudnud määruskaebuste tõttu ringkonnakohtusse, võimalik kohtule esitada taotlust

kohtuasjaväliste nõuete tasaarvestamiseks. Eelnev ei piira omavahel tasaarvestusavalduste

esitamist.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing