2-18-128617/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-128617

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance AG hagi V B vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1432,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Debt Finance AG (CH-100.023.266,

asukoht Industriestrusse 13C, 6300 Zug, Šveitsi

Konföderatsioon);

Hageja lepinguline esindaja: Dagne Niit (Intrum Estonia

AS, e-post: dagne.niit@intrum.com);

Kostja: V B (isikukood c0, registreeritud elukoht c

maakond; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V B hageja Intrum Debt Finance AG kasuks Coop Finants AS

ja kostja vahel 19.07.2016 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr

CNT0000084984 tulenev võlgnevus 920,35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

299,60 eurot.

3. Mõista kostjalt V B hageja Intrum Debt Finance AG kasuks välja alates 23.03.2019

viivis protsendina põhinõudelt (815,31 eurot) määras 19,90% aastas kuni võlgnevuse

lõpliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 515,71 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulude 50 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt V B hageja Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskulud

192 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (192 eurot) tuleb V B’il tasuda Intrum

Debt Finance AG käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-18-128617

2 (3)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale V B avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). ). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

2-18-128617

3 (3)

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro. Hagiavaldusest nähtuvalt on Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond (mitte

Intrum Debt Finance AG) inkassomenetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Kohus

ei pea põhjendatuks meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude

hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise

alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse

tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid,

mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 96% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 4% ulatuses hageja ja 96% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 138 lg-

test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 192 eurot (s.o 200-st eurost 96%) ning menetluskuludelt (192 eurot) viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik