1-19-2211/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

10. mai 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-2211

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi V.Z

424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav V.Z , isikukood XXX; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: X elukoht: X ; e-post: X XX; XX XX; telefon: X ; kriminaalkorras karistamata. XX

Kahtlustatavana oli kinni peetud 10.11.2018 kuni 11.11.2018. Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. V.Z g 1

3 (kolm Süüdi tunnistada KarS § 424 l järgi ning karistuseks mõista ) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada V.Z eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2018.a – 11.11 V.Z kandmata .2018.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda karistuseks 2 (kaks) kuud ja .

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

2 (kaks

vangistust V.Z suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui

1 (ühe) aasta V.Z ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja V.Z kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

- alalises elukohas ;

elama kohtu määratud

– XXX

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte V.Z-ile tarvitada alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel kohustada V.Z alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja nu - - Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus V.Z-ile osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki V.Z-ilt

juhtimise õigus 3 olmeks) kuuks. (k Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28.05.2019.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista 4, V.Z-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 90 eurot;

 sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele V.Z

kuuluv menetluskulu kokku 900 ( ) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu üheksasada jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul u poolt määratud tähtaja u tuleb tasuda koht

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

3 (5)

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbri 99919700024297 , märkides ära ning selgitus V.Z, otsus nr 1-19-2211

e “ , menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.Z süüdistatakse selles, et tema 10.11.2018 kella 11:50 paiku juhtis Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Piibumäe külas Piibumäe kaupluse ju mootorsõidukit Renault Megane ures Scenic reg nr , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema

XXX väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l kohta ). Eeltooduga rikkus V.Z kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligram

mi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg

1 järgi kva fitseeritava kuriteo. li

Kokkuleppe sisu KarS § 424 l järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis g 1 - tatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (10. 11.november 2018), mille vältel - V.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuu tuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama luvaks karis kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui V.Z ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

4 (5)

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult ee - lneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et V.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab V.Z endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem

Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee nusele

ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu - - Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et V.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 90 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 900 eurot - – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades V.Z tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt seks kuupäevaks me hiljemalt kuu viima netluskulude katteks 75 eurot.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. K V.Z ohtuistungil kinnitas süüdistatav , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii V.Z

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K V.Z

424 lg 1 süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

5 (5)

V.Z menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo süüdimõistva

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 201

0 eurot). 9.a on kuupalga alammäär 54

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korr - al menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V.Z on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist

12 kuuks uiselt menetluskulu katteks 75 eurot. , kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igak

Kohus korraga, arvestades V.Z leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine sissetulekuid ilmselgelt . , käib süüdistatavale üle jõu

Kohus on seisukohal, et arvestades V.Z

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 900 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik