2-17-123670/76 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. mail 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-123670

Kohtuasi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali hagi J

Su vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3365,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti

filiaali (registrikood 11193232, asukoht Sõpruse pst 145,

Tallinn, 13417); volitatud esindaja L P

Kostja: J S (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Kohtuistung toimimise aeg

01.04.2019

Resolutsioon

1. Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali

hagi J Su vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista J Sult võlgnevus 3099 (kolm tuhat

üheksakümmend

üheksa)

eurot

Akciné

draudimo

bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kasuks

3. Välja mõista J Sult Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali kasuks viivis perioodil

21.10.2017-16.11.2017 summas 18,34 eurot ning viivis

alates 17.11.2017 põhinõudelt 3099 eurot VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta J Su kanda

2. Välja mõista J Sult riigilõiv 300 (kolmsada) eurot

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali

kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse kohaselt põhjustas A I 09.04.2015 kostjale kuuluva

sõidukiga xxx registrimärgiga xxx Tallinnas, xxx ja xxx ristmiku juures liiklusõnnetuse,

tekitades kahju sõidukile xxx registrimärgiga xxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus

kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Enne liiklusõnnetust oli sõiduki suhtes

sõlmitud liikluskindlustuse leping xxx kindlustusperioodiks on 26.09.2014-25.12.2014,

liiklusõnnetuse

toimumise

kuupäeva

09.04.2015

seisuga

oli

poliis

lõppenud.

Kindlustusvõtjaks on sõiduki eelmine omanik H N. Liiklusõnnetus toimus 3,5 kuud pärast

viimase liikluskindlustuse lepingu kehtivuse lõppu ning ajal, kui liiklusregistri järgne omanik

oli kostja.

2. Liiklusõnnetuses sai oluliselt kahjustada kannatanu sõiduk xxx registrimärgiga xxx, mille

taastusremont ei olnud majanduslikult otstarbekas, mistõttu kuulus hüvitamisele sõiduki

liiklusõnnetuse eelne väärtus. Hageja on hüvitanud liikluskahjuna sõidukis olnud

invavarustuse 850 eurot, sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse summas 4000 eurot, jäänuki

utiliseerimisega seotud kulu 199 eurot. Jäänuki müügist on hageja saanud tulu 1950 eurot.

Seega on kokku hageja kulu selle liikluskahju hüvitamisel olnud 3099 eurot (s.o

850+4000+199–1950). Hageja esitas 03.10.2017 kostjale tagasinõude väljamakstud

kindlustushüvitise 3099 euro tagasinõudes, tasumise maksetähtpäevaga 17.10.2017. Kostja ei

tasunud tagasinõuet tähtaegselt ega ole seda tänaseni tasunud.

3. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3099 eurot, viivise perioodil

21.10.2017-16.11.2017 summas 18,34 eurot ning viivise alates 17.11.2017 põhinõudelt 3099

eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja ise ei kasutanud sõidukit ega teinud

kindlustust, kuna sõiduk oli müügis. Kostja ei olnud sõiduki roolis. Kostja elas A.Iiga koos.

Kostja ei andnud A Iile auto võtmeid. Kostja hoidis auto võtit kodus ning läks lapsega

jalutama, pannes korteriukse lukku. Kostja leiab, et tema autovõtme hoidmise kohustus on

täidetud, kuna autovõti oli jäetud suletud korteriomandisse. Tagasi tulles koju avastas kostja,

et autovõti oli kadunud. Samuti ei olnud näha hoovis sõidukit. Kostja ei ole lubanud A. Iile

autovõtit ega sõidukit võtta või kasutada. Kostja ei ole teinud avaldust kriminaalmenetluse

alustamiseks seoses autovõtmete ja sõiduki vargusega otstarbekuse kaalutlustel, kuna kostja

elas koos A. Iiga, neil on ühine laps ja kostja üritas lahendada kõik rahumeelselt.

5. Kostja on seisukohal, et kuna on tõendatud, et kostja ei ole soodustanud sõiduki kasutamist

ning ei ole ise seda kasutanud, siis kostja ei pea vastutama teise isiku poolt toime pandud

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju eest hageja ees.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust, et 09.04.2015 toimus Tallinnas, xxx ja xxx ristmiku juures

liiklusõnnetus, mille põhjustas A I kostjale kuuluva sõidukiga, liiklusõnnetus toimus 3,5

kuud pärast viimase liikluskindlustuse lepingu kehtivuse lõppu, liiklusõnnetuse toimumise

ajal oli liiklusregistri järgne sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanik kostja, hageja on

viimase liikluskindlustusandjana hüvitanud kannatanule liikluskahju 3099 eurot, 03.10.2017

esitas hageja kostjale tagasinõude tasumise maksetähtpäevaga 17.10.2017 ning, et kostja ei

ole kahju hüvitanud.

7. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peaks hüvitama auto omanikuna teise isiku tekitatud

liikluskahju.

8. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada

kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või

automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole

lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei

osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada

kindlustusjuhtumi. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna

liiklusregistrisse kantud isikul.

9. Väljavõttega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist sõiduki kehtiva

kindlustuskaitse otsingu kohta (lk 154) on tõendatud, et liikluskahju põhjustanud sõiduki

viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates

26.09.2014 kuni 25.12.2015. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja sõidukil kehtiv

liikluskindlustuse leping. Liiklusõnnetuse põhjustamine A Ii poolt liiklusõnnetuse ajal

kostjale kuulunud sõidukiga xxx registrimärgiga xxx on tõendatud sõidukikahju hüvitise

taotluse ja S K seletuskirjaga (lk 23-26).

10. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule

kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras.

LKindlS § 36 lg 2 kohaselt peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja

hüvitama kahjustatud isikule tekitatud kahju. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise

või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist

tulenevate erisustega. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue

isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui

kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud

kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

11. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse

tavalepingu alusel kannatanud sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanikule. Hageja kantud

liikluskahju kulud summas 3099 on tõendatud järgmiste tõenditega: kindlustusjuhtumiks

tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, xxx OÜ hinnapakkumise, xxx OÜ taotlusega, xxx

OÜ arve ja maksekorraldustega (lk 27, 29-34, 157). LKindlS § 3 lg 2 ja § 55 mõistes ei oma

tähtsust asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid

tagasinõude tingimused on täidetud juba üksnes siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle

sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum. LKindlS § 55 koosmõjus § 7 lg-ga 1 ei välista hageja

õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik

liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduki omaniku elukaaslane A I.

12. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole oma vastuväiteid, et

liiklusõnnetuse põhjustanud A I võttis autovõtmed ja sõiduki kostja tahte vastaselt,

tõendanud. Seega tuleb kostjalt liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 3099 eurot hageja

kasuks välja mõista.

13. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise

kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2

tuleb menetluskulu riigilõiv 300 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik