3-18-1718/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1718

Haldusasi

X.X. kaebus 17.10.2018 Tallinna Linnavalitsuse

korralduse nr 1494-k „XXXXX tn XXa kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine

Haabersti linnaosas“ tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X.X.

Vastustaja: Tallinna linn

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. juunil 2019.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX tn XXa kinnistu kaasomanikud X.X. ja X.X. esitasid 05.12.2017 Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse eesmärgil muuta

sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega XXXXX tn XXa kinnistu sihtotstarve

elamumaaks ning määrata ehitusõigus pereelamu ehitamiseks.

2. 02.09.2018 saabus Tallinna Halduskohtule X. X. kaebus Tallinna linna vastu

detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise haldusakti väljastamise kohustamiseks.

Kaebaja selgitab, et esitas 05.12.2017 TLPA-le detailplaneeringu algatamise taotluse, kuid

taotlus on seniajani lahendamata. Kohus võttis kaebuse oma 05.09.2018 määrusega menetlusse.

17.10.2018 andis Tallinna Linnavalitsus korralduse nr 1494-k „XXXXX tn XXa kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas.“

26.10.2018 teatas kaebaja kohtule, et soovib esitada kaebuse nõude muutmise taotluse ja jätkata

kaebuse menetlust nõudega tühistada 17.10.2018 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1494-k

„XXXXX tn XXa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine Haabersti

linnaosas.“

Kohus otsustas oma 11.12.2018 määrusega lubada kaebuse esitajal muuta kaebuse nõuet ja

jätkas menetlust kaebuse nõudes tühistada 17.10.2018 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr

1494-k „XXXXX tn XXa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine Haabersti

linnaosas“.

3. 02.04.2019 määrusega (tl 94) määras asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras

menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja palub rahuldada kaebus alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja on seisukohal, et korraldusega piiratakse õigusvastaselt kaebaja omandiõigust.

Korralduse näol ei ole kaebaja arvates tegemist igakülgselt kaalutud ja põhjendatud otsusega,

sest korralduses on tuginetud asjakohatutele argumentidele ning oletuslikele järeldustele, mis

ei tugine ühelegi tõendile ega faktilisele asjaolule. Kaebaja leiab, et korraldus on motiveerimata,

kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel

arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, vastustaja on olulisi asjaolusid arvestanud vaid

valikuliselt ja tõlgendanud neid üksnes kaebaja kahjuks. Korraldus pealiskaudne, kuivõrd suure

osa korralduse põhjendustest moodustavad erinevate õigusaktide ja Riigikohtu lahendite

käesolevas asjas esinevate asjaoludega seostamata refereeringud.

Kaebaja leiab, et kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda

erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, haldusorgani ülesandeks on ka

tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve; riigi arenguvajaduste ja suundade ning isikute õiguste

ja kaitstavate huvide tasakaalustamine toimub nii õigusloome kaudu kui ka haldusmenetluses,

kaalutlemisel arvestatud asjaolud peavad kajastuma antava akti põhjendustes. (RKHK 3-3-1-

52-13 p 31, 32.) Korraldusest ega selle seletuskirjas ei nähtu, et kinnistu omanikust kaebaja

huve üldse kaaluti.

Kaebaja leiab, et haldusakti põhjendus ja esile toodud asjaolud peavad veenma, et haldusorgan

on kaalutlusõigust teostades arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid ja huve. Vastustaja on

kaebaja arvates jätnud olulised asjaolud ja põhjendatud huvid kaalumata, vastustaja ei ole

kaalunud kaebaja poolt detailplaneeringu algatamise taotlemisel esile toodud argumente ega

põhjendanud oma seiskohti osades, milles need kaebaja seisukohtadega ei ühti.

4.2. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu algatamata jätmine korralduses märgitud põhjustel ei

olnud õiguspärane alljärgnevatel põhjustel:

4.2.1. Kaebaja märgib, et vaidlust ei ole, et tema kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu

20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud „Haabersti linnaosa üldplaneeringu“ (edaspidi nimetatud

Üldplaneering) kohaselt pereelamute alal.

PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, detailplaneering on aga lähiaastate

ehitustegevuse alus. Mõiste „lähiaastad“ PlanS kontekstis on kaudselt defineeritud PlanS § 140

lg 1 punktis 1, kust tuleneb, et 5 aasta möödumisel võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistada.

Seega tuleb arvesse võtta, et kinnistu osas hetkel kehtiv detailplaneering, millega ei ole

kinnistule hoonestust ette nähtud, on kehtestatud rohkem kui 17 aastat tagasi, teisalt

üldplaneering, mis on kehtestatud ligi poolteist aastat tagasi, määrab kinnistu pereelamute alale

kuuluvaks. Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam on kaebajal

tekkinud õiguspärane ootus, et detailplaneeringut saab muuta; õiguspärast ootust suurendab

veelgi asjaolu, et üldplaneering toetab kaebaja taotlust detailplaneeringu algatamiseks.

Riigikohus on olnud seisukohal, et üldjuhul koostatakse detailplaneering selleks, et saavutada

üldplaneeringuga kavandatu elluviimine, seega tuleb iga detailplaneeringu koostamisel lähtuda

planeeringualal kehtivast üldplaneeringust ning detailplaneering peab aitama kaasa

üldplaneeringuga kavandatu elluviimisele (RKHK 3-3-1-37-04 p 14). Samuti on Riigikohus

märkinud, et üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud

piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (RKHK 3-3-1-31-16 p 16).

Avalik huvi tuleneb kehtivast üldplaneeringust, mida on menetletud avatud menetluses.

Eelduslikult väljendab üldplaneeringus toodu riigi, kohaliku omavalitsuse ja planeeringu

territooriumil elavate isikute vahelist konsensust ruumilise planeerimise osas.

Kaebaja märgib, et üldplaneeringus on väga täpselt ära määratud vajalikud sotsiaalobjektide

(mänguväljakud, spordirajatised jms) asukohad, XXXXX XXa kinnistul ei paikne neist ükski

(vt ka Üldplaneeringu seletuskirja lk 6-7 ja 9 (https://www.tallinn.ee/est/g6449s101525 )).

Tulenevalt eeltoodust ei ole asjakohane tuginemine kinnistu osas hetkel kehtivale

detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneeringu lahendus ei pruugi aja möödudes vastata

muutunud sotsiaalsetele ja keskkonnavajadustele; kord kindlaks määratud tingimused ei säili

muutumatuna. Vastustaja on täielikult jätnud arvestamata asjaolu, kas rohkem kui 17 aasta

tagust olukorda kaitstav avalik huvi on püsinud tänaseni muutumatuna või on kinnistu osas uue

detailplaneeringu algatamine põhjendatud tulenevalt muutunud oludest ja vajadustest.

Piisavaks ei saa pidada vaid korralduses esitatud viidet 17 aastat tagasi kehtestatud

planeeringule.

Korralduse seletuskirjas on lisaks välja toodud, et eramute rajoonis on väga oluline

üldkasutatava haljastuse olemasolu ning XXXXX tn XXa kinnistu täidab nimetatud funktsiooni

(Korralduse seletuskirja lk 6).

Kaebaja märgib, et tegelikkuses on kinnistu olnud 17 aastat heakorrastamata ning see ei ole

siiani täitnud sotsiaalmaa funktsiooni. Naabrid kasutavad seda aiajäätmete ladustamise kohana

(tl 56-58p), v.a kinnistu põhjapoolne ots. Seega ei leia kinnistu juba täna faktilist kasutamist

lähiümbruse elanike seas.

4.2.2. Vastustaja on korralduse andmisel tuginenud asjaolule, et kinnistu suurus on 1013 m2 ja

kinnistu on kolmnurkse kujuga; Kinnistule lähimad üksikelamud asuvad kruntidel, mille

suurused jäävad vahemikku 1300-2000 m2, iseloomulik on suur haljastatud ala, sh

kõrghaljastatud ala osakaal kruntidel.

Kaebaja toob välja, et tegemist on eksliku seisukohaga. XXXXX XXa kinnistust üle tee olev

XXXXX XX kinnistu on 1056 m2 ning ehitisregistri andmetel asub sellel kinnistul hoone

ehitusaluse pinnaga 123 m2 ning selle kõrval XXXX tn XX kinnistu suurusega 1004 m2 millel

on ehitisregistri andmetel 198 m2 ehitisealuse pinnaga hoone (tl 59-60p).

Teiseks on kaebaja arvates täiesti põhjendamata seisukoht, mil moel mõjutab kinnistu suurus

või selle kuju iseenesest detailplaneeringu algamata jätmist. Kaebaja toob välja, et vastustaja

on algatanud XXXXX XXa-ga samal kehtival detailplaneeringu alal XXXXX tn XX kinnistu

ja

lähiala

detailplaneeringu

(https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=133056&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_v

kp ), kus jaotatakse üks suur elamumaa krunt kolmeks väiksemaks, millest igaüks on

erikujuline, kinnistute võimalikud suurused on 1206 m2, 2326 m2 ja 1115 m2 (tl 61). Algatatud

XXXXX XX detailplaneeringu seletuskirjast (https://tpr.tallinn.ee/Link/File/230498 vt lk 3)

võib välja lugeda selle, et vastustaja eelistab piirkonnas väiksemaid krunte ja hooneid:

Samuti toob vastustaja kruntide suuruse ja sobivuse ise välja XXXXX XX DP algatamise

seletuskirjas (https://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=128942&save=1 p 3)

koos infoga kruntide suuruste kohta, mis on vastuolus korralduses tooduga:

„Planeeringuga nähakse ette olemasoleva elupiirkonna tihendamine kavandades kasutuseta

seisvale maa-alale elamukrundid kasutades olemasolevat infrastruktuuri. Ümbruskonnas on

iseloomulikud 1000-1500 m2 suurused kinnistud, kuid on ka üksikud üle 2000 m2 ning alla 1000

m2 suurused krundid. XXXXX tn XX kinnistu on üle 4000 m2, olles seega kaks korda suurem kui

ümbruskonna suurimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Võrreldes praegusega muutub

kavandatu elluviimise järel maa ja olemasoleva tehnilise infrastruktuuri kasutamine

efektiivsemaks. Heakorrastatud ja hoolitsetud ümbruskond tõstab ka naabruskonna kinnisvara

väärtust ning suurendab turvatunnet.“

4.2.3. Korralduses on toodud, et arvestades kinnistu suurust ja kuju ning asjaolu, et kinnistu on

suures osas kõrghaljastatud, ei ole vastustaja hinnangul võimalik kinnistut hoonestada elamuga,

mis oleks kvartalile iseloomuliku suurusega ja paikneks tänavatest iseloomulikul kaugusel

selliselt, et oleks võimalik säilitada oluline ja kompaktne osa krundil kasvavast kõrghaljastusest

ning kavandada krundile asukohale iseloomuliku suurusega haljastatud ala osakaal (korralduse

seletuskirja lk 6).

Kaebaja toob välja, et korralduses ei ole samas välja toodud, milline on piirkonnale iseloomulik

hoonestamine. Esitatud on vaid paljasõnaline väide, et XXXXX tn XXa kinnistut ei ole

võimalik piirkonnale iseloomulikult hoonestada. Üldsõnaline argument piirkonnale

iseloomuliku lahenduse võimatuse osas ei muuda korraldust põhjendatuks. Selliseid asjaolusid

ei ole välja toodud ja neid ei esine. Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud, et soovib

rajada teiste hoonetega samas stiilis hoone, samuti säilitada kinnistul 70-80% kõrghaljastusest.

Seejuures detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ei ole võimalik võtta seisukohta, kas

planeeritavad hooned sobivad ümbruskonda, kuivõrd detailplaneeringu algatamise hetkel ei ole

kindlaks määratud, millised need hooned täpselt olema saavad (vt PlanS § 126 lg 1 p 6).

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik viidatud alusel detailplaneeringut algatamata jätta. Isegi

kui see nii ei oleks, siis kaebaja rõhutab, et kinnistu on võimalik hoonestada piirkonnale

iseloomulikul viisil elamuga nii, et kvartalile iseloomuliku suurusega hoone paikneks tänavatest

iseloomulikul kaugusel säilitades oluline ja kompaktne osa (70-80%) krundil kasvavast

kõrghaljastusest (tl 62).

Kaebaja on välja pakkunud võimaliku lahenduse, mille korral kinnistule planeeritud hoone

kaugus sõidutee teljest on 10 m. Kaebaja toob välja, et kinnistu vastasküljel paiknevad XXXXX

XX ja XX kinnistutel on hooned 14 m kaugusel tee teljest; samal pool XXXXX tn T6 osas

puudub ehitusjoon; sama kehtiva detailplaneeringuga haaratud kõrvaltänaval XXXXX tn X ja

X asuvad hooned paiknevad 7 meetri kaugusel tee teljest (tl 63 ja selle pöördel). Tegemist on

subjektiivse ehitusjoonega, kuna erinevad kinnistu omanikud on rajanud kõrgeid hekke ja

abihooneid-rajatisi, mistõttu ei ole hoonestusjoon selgelt tajutav. Lisaks toob kaebaja välja veel

asjaolu, et kahe kõrvuti paikneva XXXXX ja XXXXX ehitusjooned ei jookse tänavate

lõikumise tõttu paralleelselt. Täpne asukoht ja arhitektuurilised küsimused lahendatakse

detailplaneeringu menetlemisel.

Kaebaja on seisukohal, et korralduse seletuskirjas (Korralduse seletuskirja lk 8 alapunkt 2) on

vastustaja vaid otsinud põhjendusi, miks üks võimalik kaebaja pakutud lahendus (tl 62) kinnistu

hoonestamiseks ei sobi.

Seega on korraldus vastustaja arvates käesolevas alapunktis käsitletud küsimuses

motiveerimata, lisaks on korralduses toodud põhjendused vastuolus vastustaja varasema

praktikaga.

4.2.4. Riigikohus on möönnud, et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule

usalduse kaitse (RKHKo 3-3-1-23-06, p 12; RKHKo 3-3-1-53-04, p 13; RKHKo 3-3-1-19-04).

Kaebaja toob välja vastustaja varasemat praktikat, millega korraldus vastuolus on.

Vastustaja on andnud 2016-2018 aastatel:

a) samal tänaval asuvale XXXXX tn X sotsiaalmaa kinnistule elamumaa sihtotstarbe ja

ehitusõiguse

(https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=134064,

https://tpr.tallinn.ee/Link/File/261332 )

b) lähipiirkonnas XXXXX tn XX sotsiaalmaa kinnistule elamumaa sihtotstarbe ja

ehitusõiguse.

(https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=139120,

https://tpr.tallinn.ee/Link/File/278963 )

Mõlemad nimetatud kinnisasjad on olnud varasema detailplaneeringu kohaselt sotsiaalmaad

ning seega on tegemist XXXXX tn XXa kinnistuga võrreldavate olukordadega. Seega on Amet

varasema praktikaga loonud kaebajale õigustatud ootuse, et XXXXX tn XXa sihtotstarbe

muutmine ja vastava detailplaneeringu algatamine on võimalik.

Lisaks toob kaebaja välja, et enne kehtivat detailplaneeringut oli naaberkinnistu XXXXX XXa

näol tegemist 06.04.2000 kehtestatud detailplaneeringuga määratud sotsiaalmaaga, kinnistu sai

ehitusõiguse ja elamumaa sihtotstarbe läbi viimase, 2001.a kehtestatud detailplaneeringu (tl 64-

65). 2000.aastal kehtestatud detailplaneering, kus XXXXX tn XXa kinnistu sihtotstarbeks oli

sotsiaalmaa, nimetas olukorda parimaks kompromissiks, kuid ometi muudeti kinnistu

sihtotstarve XXXXX XXa puhul 2001.a kehtestatud detailplaneeringuga elamumaaks.

XXXXX tn XXa puhul soovib kaebaja sama, kuid lisaks on kaebaja teinud ettepaneku jätta

XXXXX XXa kinnistule osaliselt sotsiaalmaa funktsioon, mida XXXXX XXa kinnistule ei

jäänud.

Vastustaja on märkinud, et XXXXX tn XXa kinnistu on XXXXX tn XXa kinnistust enam kui

kaks korda suurem, mis võimaldas kinnistut hoonestada sobivas suuruses hoonega selliselt, et

krundil säiliks kompaktne kõrghaljastatud ala (Korralduse seletuskirja lk 11 p 10). Kaebuse

esitaja toob esile, et XXXXX XXa 2277 m2 kinnistu sai ehitusõiguse 250 m2 ehitisealuse

pinnaga hoone ehitamiseks, sama suhtega 0,11 on võimalik 1013 m2 suurusele XXXXX XXa

kinnistule püstitada 111m2 (1013*0,11) suuruse ehitisealuse pinnaga hoone. Naaberkinnistul

XXXXX XX olev hoone on 123 m2 suuruse ehitisaluse pinnaga, mistõttu oleks kavandatav

hoone teistega sarnane ja suuruse erinevus jääb alla 10%.

Nagu eelpool toodud, on vastustaja algatanud kehtival detailplaneeringu alal XXXXX tn XX

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, kus jaotatakse üks elamumaa krunt kolmeks väiksemaks,

millest igaüks on erikujuline, kinnistute suurused on 1206 m2, 2326 m2 ja 1115 m2.

Vastustaja on seoses XXXXX tn XX kinnistu osas algatatud detailplaneeringuga märkinud, et

XXXXX tn XX kinnistu suurus on 4136 m² ja selle jagamisel nt kolmeks krundiks kujuneb

krundi keskmiseks suuruseks üle 1300 m², so enam kui XXXXX tn XXa kinnistu pindala

(Korralduse seletuskiri lk 11 p 10). Selline väide ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuivõrd

XXXXX tn XX kinnistust jaotatav kõige väiksem kinnistu on XXXXX tn XXa kinnistuga

samaväärne (tl 61 ülemises paremas nurgas oleva tabeli pos. nr 2), pindalade vahe on (1115-

1013=) 102 m2 ehk ca 10%. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vastustaja võtab arvesse

keskmist suurust, mitte reaalset moodustatava kinnistu suurust.

Õigusriik on keerulise struktuuriga aluspõhimõte, mille sisu üheks osaks on õiguskindlus.

Nimetatud põhimõte nõuab, et isikul on võimalik riigi käitumist (sh haldusmenetluses) teatava

tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada. Õiguskindluse printsiip peab kõige üldisemalt

looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguspärase ootuse põhimõttest tuleneb

haldusorganile keeld käituda vastuoluliselt. Samuti on haldusorganil kohustus kohelda isikuid

võrdselt:

„Kui haldusorgani halduspraktika on õiguspärane, siis tuleneb ka halduspraktikast

menetlusosalisele subjektiivne õigus nõuda, et tema suhtes ei kohaldataks rangemaid reegleid

kui teiste isikute suhtes muidu, kui seda nõuavad antud juhtumi erilised asjaolud või kui

haldusorgan peab vajalikuks oma halduspraktikat muuta. Vastasel korral rikutaks võrdse

kohtlemise põhimõtet.” (TlnRnKo 3-06-1950 p 15.)

Eeltoodud näidetest tuleneb, et vastustaja ei ole kaebajat kohelnud võrdselt teiste lähipiirkonnas

asuvate kinnisasjade omanikega, piirates põhjendamatult kaebaja õigust oma omandit vabalt

kasutada. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, miks peaks XXXXX tn XXa

kinnistu osas kehtima teistsugused reeglid kui teiste käesolevas punktis nimetatud kinnistute

osas, kuivõrd kinnistu suurus ja võimalik ehitisealune pind erineb ainult kuni 10%

ümbritsevatest välja toodud näidetest.

4.3. Kaebaja toob välja, et detailplaneeringu realiseerimise tulemusena kinnistu

heakorrastatakse, mis võimaldab ümberkaudsete elanike jaoks luua kvaliteetsema ja

esteetilisema elukeskkonna. Kinnistul asuva haljastuse osas saab avalikkuse jaoks tekkida

väärtus eeldusel, et see on korrastatud. Olukorras, milles kinnistu hetkel on, ei täida see kindlasti

avalikkuse jaoks üldkasutatava haljastuse funktsiooni. Korraldusest ei nähtu, kuidas on

vastustaja arvesse võtnud kinnistu tänast seisukorda ning kaalunud mõju avalikkusele

olukorras, kus kaebaja poolt pakutud lahenduse tulemusena kinnistu hoonestatakse ja

heakorrastatakse. Korraldus ei käsitle detailplaneeringu realiseerimise positiivset mõju

võrrelduna praeguse olukorra säilimisega. Seega on korraldus selles osas motiveerimata ja

kaalutlusveaga.

Kaebaja leiab, et Tallinna Keskkonnaameti seisukohtade näol, millele vastustaja on tuginenud,

on tegemist on paljasõnaliste väidetega, mille kaebaja on ümber lükanud.

Kaebaja on menetluse jooksul korduvalt välja toonud, et hoonestamise tõttu eemaldatakse

kinnistul olevast haljastuses väga väike osa, ca 3%, sh on arvestatud ka nõuet eemaldada puud

5 m kaugusel kavandatavast hoonest. Roheala ulatub kinnistutele XXXXX XXa, XXXXX X,

XXXXX XX, XXXXX XX ning on suurusega ca 2300 m2 (tl 66). Kinnistule kavandatava hoone

alla jääks 5 puud ning Tallinna Keskkonnaameti nimetatud 5 m lähialasse 2 puud (tl 62),

kusjuures enamik nendest puudest on väheväärtuslikud kased, ülejäänud osas jääb rohealaks

heakorrastatud kõrghaljastus elamumaal, analoogselt nagu on XXXXX X, XXXXX XX ja

XXXXX XX kinnistutel.

Tallinna Keskkonnaamet on olnud seisukohal, et kuivõrd puistu kasvab kinnistu keskosas, siis

hoonestada ala ilma kõrghaljastust likvideerimata ei ole võimalik. Tegemist on käesolevas asjas

asjakohatu arvamusega, kuna kaebaja ei soovi hoonet kavandada kinnistu keskosasse. Kaebaja

leiab, et vastustaja on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Tallinna Keskkonnaameti

ametnikud ei ole teinud ettepanekut kaebajaga kinnistul kohapeal kohtuda, et kaebaja saaks

näidata kavandatava hoone asukohta kinnistul, et Tallinna Keskkonnaamet saaks oma

seisukoha kujundamisel arvesse võtta, millised puud jäävad kavandatava hoone alla.

Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste

asjaoludega (RKHK 3-3-1-88-15 p 23). Vastustaja, tuginedes Tallinna Keskkonnaameti

eeltoodud seisukohale, on rikkunud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet.

Samuti on põhjendamata ja paljasõnaline vastustaja väide, et puistu osaline likvideerimine

aastaid koos kasvanud puudele on negatiivse mõjuga, sest muudaks need vastuvõtlikumaks

tormituultele. Tegemist on üldsõnalise väitega, mida ei ole korralduses kuidagi põhjendatud.

Sellise väite paikapidavuse korral lubaks vastustaja hoonestada vaid alasid, kus ühtki puud ei

kasva. Kaebaja on vastustajale korduvalt väljendanud valmisolekut täita asendusistutuse

kohustust. Asendusistutust ei pea teostama vaid kaebajale kuuluval kinnistul.

Tallinna Keskkonnaamet on olnud seisukohal, et liigirikkuse seisukohalt on oluline säilitada ka

alustaimestik. Kaebaja on valmis alustaimestiku säilitama, kuid kaebaja toob esile, et

alustaimestik on eemaldatud XXXXX tn X, XX ja XX kinnistutelt, kus asub XXXXX XXa

kinnistuga võrreldav puistu.

Üldplaneeringu rohelise võrgustiku skeemi kohaselt asub kinnistu parklinna alal, kus haljastuse

osakaal peab olema vähemalt 40%. Haljastuse osakaal kinnistul jääb taotletava planeeringu

realiseerimise tulemusena üle 40%.

Korralduses on välja toodud, et rohealade säilitamine on vajalik nii ökoloogilisest kui

sotsiaalsest ja ruumilisest, sh esteetilisest aspektist lähtudes; rohealad liigendavad ning

rikastavad hoonestatud alasid. Asjaolu, kuidas detailplaneeringu realiseerimine oleks

eelnimetatuga vastuolus, ei ole korralduses ega seletuskirjas mingil viisil motiveeritud. Kaebaja

on eeltooduga selgitanud, mis põhjusel on seisukoht, justkui kinnistu hoonestamine rikuks

roheala, ekslik ning sellele asjaolule tuginemine korralduse andmisel ei ole õiguspärane.

4.3.3. Korralduses on toodud, et Tallinna Keskkonnaameti spetsialisti hinnangul kinnistul

kasvav puistu vähemalt III väärtusklassi kuuluv, mis vastavalt Tallinna Linnavalitsuse

03.05.2006 määrusele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ tuleb võimalusel

säilitada.

Kaebaja märgib, et esiteks reguleerib viidatud Tallinna Linnavalitsuse määrus inventeerimise

läbiviimist, mitte seda, millised puud konkreetsel kinnistul säilitada tuleb.

Teiseks, nagu ka korralduse seletuskirjas toodud, tuleb III väärtusklassi kuuluv puistu

võimalusel säilitada. See tähendab, et III väärtusklassi kuuluva puistu esinemise korral tuleb

analüüsida muid hoonestamise võimalusi ning kui on võimalik kinnistu hoonestada ilma III

väärtusklassi kuuluvat puistut likvideerimata, tuleb seda teha. Viidatud Tallinna Linnavalitsuse

määrusest ei tulene keeldu eemaldada III väärtusklassi kuuluvaid puid. Selline keeld ei oleks

ka õiguspärane, võttes arvesse, et see takistaks isikutel oma omandit vabalt kasutada.

Lisaks on kaebaja hinnangul oluline välja tuua, et Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 määruse

nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“ § 7 lg 1 kohaselt puule, puude rühmale,

puistule, metsale ja/või metsaosale ning põõsale antakse väärtushinnang (määratakse

väärtusklass), mis sõltub puittaime liigist, (taksonoomilisest kuuluvusest), mõõtmetest,

vanusest, sanitaarsest ja esteetilisest seisukorrast ning kasvukohast. Kaebajale teadaolevalt ei

ole sellist väärtushinnangut kinnistu osas koostatud. Seega ei ole arusaadav, milliseid puid

hindas Tallinna Keskkonnaameti spetsialist III väärtusklassi kuuluvaks.

Korralduses on vastustaja otsust detailplaneering algatamata jätta põhjendatud asjaoluga, et

kinnistu kõrval paikneb XXXXX tn XX kinnistu, kus asub alajaam ning selle kaitsevöönd

ulatusega 2 m, nimetatud alajaama tõttu vastustaja väitel hoonestustihedus suureneb ning

kavandatav eluhoone tuleks paigutada XXXXX tn XX ja XXXXX tn X eluhoonete lähedusse.

See väide ei ole detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel asjakohane: nimetatud alajaama

alune pind on 6 m2 ning kaitsevöönd 2 m alajaama seinast. Kavandatava hoone vahekaugused

XXXXX tn X-ga on 35 m ja XXXXX tn XX-ga 29 m. XXXXX X ja XXXXX XX omavaheline

kaugus on ca 14 m. Seega ei oma XXXXX tn XX asuva alajaama kaitsevöönd olulist mõju

XXXXX tn XXa hoonete paiknemisele ning eluhoone oleks võimalik paigutada kaebaja poolt

näidatud viisil, mis on umbes 2 korda kaugemal kui olevad hooned omavahel (tl 62). Vastustaja

ei ole korralduses välja toonud, mis põhjusel ei ole kinnistu hoonestamine XXXXX tn XX

asuva alajaama kaitsevööndi tõttu ühelgi viisil võimalik. Kaebaja on välja pakkunud vaid ühe

võimaliku hoone paiknemise võimaluse, mis juhul ei oleks XXXXX tn XX asuva alajaama

kaitsevöönd takistuseks; pole välistatud, et detailplaneeringu menetluse käigus selgitataks veel

võimalikud hoonestamise variandid välja. Korralduses aga on vastustaja tuginenud

üldsõnalisele väitele, et XXXXX tn XX asuva alajaama kaitsevöönd mõjutaks teatud määral

hoone asukoha valikut ja linnaehituslikku terviklahendust (korralduse seletuskirja lk 11 p 8).

Kaebaja ei ole nõus, et XXXXX tn XX asuva alajaama 2 m suurune kaitsevöönd võib mõjutada

kinnistul hoone asukoha valikud, kuid rõhutab veelkord, et see on küsimus, mida tuleb

lahendada detailplaneeringu menetluse käigus. Seega ei ole XXXXX tn XX asuva alajaama

kaitsevöönd põhjuseks jätta detailplaneering algatamata ja korraldus on ka selles küsimuses

olulise kaalumisveaga.

4.5. Kaebaja toob välja, et detailplaneeringu algatamise faasis ei saa vastustaja tuginedes

naaberkinnisasjade omanike arvamusele hoonete tulevase paiknemise osas otsustada

detailplaneeringu algatamata jätmist. Hoonete täpne asukoht selgub planeerimismenetluse

tulemusena; samuti ei anna vastustajale alust detailplaneering algatamata jätta üksnes

naaberkinnisasjade omanike vastuseis: vastustaja peab seisukohti kaaluma ning põhistama, kas

naaberkinnisasjade omanike arvamusi võetakse arvesse või mitte, samuti tuleb arvestada

kaebaja õigusi ja huve. Nagu eelpool selgitatud, ei sisalda korraldus ühtki sellist kaalutlust.

Kaebaja selgitab, et kinnistule ei ole kehtiva detailplaneeringu kohaselt ette nähtud

mänguväljaku rajamist. Kinnistu suhtes saab avalikkusel (sh naaberkinnisasjade omanikel)

tekkida õigustatud ootus, et XXXXX tn XXa kinnistule rajatakse avalikult kasutatav

mänguväljak vaid eeldusel, et kinnistule on mänguväljaku rajamine planeeritud ja see on

määratud avalikult kasutatavaks. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 7.4 on välja toodud

spordirajatiste ja mänguväljakute jaoks reserveeritud maad (Üldplaneeringu seletuskirja lk 44

Tabel 5), XXXXX XXa kinnistut nende seas ei ole. Samuti ei ole kehtiva detailplaneeringuga

kinnistule ette nähtud mänguväljaku rajamist, lisaks on 250 m kaugusel Kakumäe rand koos

kõigi vaba aja veetmise võimalustega.

Tulenevalt eeltoodust on arusaamatu, millele tuginedes on naaberkinnisasjade omanikel vastav

ootus tekkinud.

Hoolimata eelmises alapunktis toodust on kaebaja vastustajale korduvalt teada andnud, et on

nõus oma kuludega ehitama kinnistule avaliku kasutusega mänguväljaku, detailplaneeringuga

on võimalik määrata rajatav mänguväljak avalikult kasutatavaks.

Kaebaja on korduvalt vastustajale teada andnud, et mänguväljaku rajamine on heas usus tehtud

ettepanek; kui vastustaja on seisukohal, et kinnistule mänguväljaku rajamine ei ole võimalik

ega vajalik, nõustub kaebaja selle seisukohaga ning ei raja seda. Kaebaja märgib siiski, et on

esitanud ettepaneku, kuidas oleks võimalik kinnistule rajada nii pereelamu kui mänguväljak

linnaehituslikult ja piirkonnale iseloomulikul viisil (tl 62).

Kaebaja märgib, et kinnistu otstarbe muutmiseks ei peagi esinema avalikku huvi ega muid

asjaolusid. Maakatastriseaduse § 18 lg-s 1 on määratud, millistest põhimõtetest lähtudes tuleb

sihtotstarve

määrata;

punkti

kohaselt

katastriüksusele

määratakse

sihtotstarve

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Seega ei ole asjakohane ega õiguspärane tugineda detailplaneeringu algatamata jätmisel

põhjendusele, et kinnistu kasutamise otstarbe muutmiseks puuduvad avalik huvi ja asjaolud.

4.6. Kaebaja leiab, et detailplaneeringu algatamisest keeldumisest puudub seaduslik alus. Otsus,

millega vastustaja ei algata detailplaneeringut, et kaebaja saaks omandit vabalt kasutada, on

tegemist omandiõiguse riivega. Selline otsus peab olema igakülgselt kaalutud ning põhinema

seadusele.

PlanS § 128 lg 2 sätestab olukorrad, mil detailplaneeringut ei algatata, seejuures jätab PlanS §

128 lg 2 sõnastus keeldumise aluste kataloogi lahtiseks, mis on planeeringu keeldumisotsuse

põhiõigusi riivava iseloomu tõttu probleemne. Tartu Ringkonnakohus on asjas 3-15-2831

leidnud, et seadusliku aluse põhimõttest (PS § 3 lg 1) lähtuvalt peab keeldumisotsus erinevalt

planeerimisotsusest endast olema taandatav konkreetsele seaduslikule alusele, mida kohalik

omavalitsus on sisuliselt vaaginud.

Siinkohal peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et omandiõiguse piiramisel tuleb lähtuda

piirangust, mis on asjakohane, mõõdukas ja vajalik. Vastustajal on detailplaneeringu

algatamisest keeldumisel suur kaalutlusruum, kuid vastustaja on lähtunud vaid kaebaja kahjuks

olevatest asjaoludest. Vastustaja ebaseaduslik tegevus on olnud aluseks kaebaja põhiseadusliku

õiguse – omandiõiguse - piiramisele.

Vastustaja on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsuses tuginenud ebapiisavale

õiguslikule alusele ning teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti, mistõttu on korraldus

kaalutlusvigadega ja seetõttu õigusvastane. Puuduvad õigusaktides sätestatud kriteeriumid,

mille alusel oleks võimalik kaebaja omandiõigust rohkem piirata kui teiste naabruses asuvate

kinnisasjade omanike omandiõigust. Korralduses ei ole esitatud põhjendusi ega kaalutud

detailplaneeringu algatamise mõju kolmandate isikute õigustele. Korraldusest ei tulene, milles

seisnevad ebaproportsionaalsed kolmanda isiku õiguste riived, mille tõttu on õiguspärane

detailplaneeringu algatamata jätmine.

Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule

arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega vastavalt HMS § 4 lg-le 225.

Korralduses on esitatud juhuslikus järjekorras erinevaid faktilisi asjaolusid, tsiteeritud

õigusakte ja Riigikohtu lahendeid, kuid korraldus ei sisalda ühtki sisulist kaalutlust ning

faktiline ja õiguslik motivatsioon on omavahel täiesti sidumata. Korralduses on hulgaliselt

tehtud oletuslikke järeldusi, mida ei toeta ükski tõend ega faktiline asjaolu.

Seega on ennatlikud vastustaja järeldused, et detailplaneeringu koostamine on kaebaja soovitud

eesmärgil perspektiivitu ning juba algatamise taotluse menetluses on ilmnenud asjaolud, millest

tingitult hilisemas planeerimismenetluse etapis jääks detailplaneering ikkagi vastu võtmata.

Kaebaja leiab, et korraldusest ei tulene kaalutlused, milles seisneb ülekaalukal avalikul huvil

põhinev põhjus, mis annab seaduslikul alusel jätta detailplaneering algatamata. Puudub avalik

huvi, mida tuleks eelistada kaebaja erahuvidele kasutada oma kinnistut ning planeerida sinna

elamut üldplaneeringu kohaselt.

Võttes arvesse kaebuses toodut soovib kaebaja, et XXXXX tn XXa kinnistu osas viidaks

ehitusõiguse määramiseks läbi nõuetekohane planeerimismenetlus.

4.7. Kaebaja leiab, et vastuses ei ole vastustaja kaebuses esitatud seisukohti mingil viisil ümber

lükanud ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

4.7.1. Vastuses on vastustaja esile toonud, et juba vaidlusaluse menetluse eelselt on vastustaja

küsinud naaberkinnisasjade omanike arvamust ning kõik naabrid olid vastu pereelamu

ehitamisele, vastusele on lisatud naaberkinnisasjade omanike arvamused.

Kaebaja märgib, et tegemist on teises menetluses kogutud arvamustega. Lisaks on oluline, et

korraldusest (ega vastusest) ei tulene, et vastustaja oleks naaberkinnisasjade omanike arvamusi

ise analüüsinud ning kaalunud naaberkinnisasjade omanike seisukohti arvestades ka kaebaja

põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt kasutada. Seega on korraldus ka selles küsimuses

olulise kaalutlusveaga. Vastustajale ei anna õiguslikku alust detailplaneeringu koostamisest

keeldumiseks pelgalt asjaolu, et puudutatud isikud on sellele vastu, vastustaja peab

haldusorganina kaaluma, kas selline vastuseis põhjendatud, võttes mh arvesse ka kaebaja

õigusi. Korraldus ei sisalda ühtegi sellist kaalutlust.

Naaberkinnisasjade

omanike

õigusi

ei

riiva

mingil

viisil

ainuüksi

asjaolu,

et

detailplaneeringuga soovitakse realiseerida teistsugune lahendus kui hetkel kehtiv rohkem kui

17 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ette näeb. Korraldusest ei tulene ühtegi asjaolu,

millest

tulenevalt

saaks

väita,

et

taotletava

planeeringu

elluviimisega

kaasneks

ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive.

Kaebaja rõhutab seoses naaberkinnisasjade omanike arvamustega, et detailplaneeringu

algatamise faasis ei saa vastustaja tuginedes naaberkinnisasjade omanike arvamusele hoonete

tulevase paiknemise osas otsustada detailplaneeringu algatamata jätmist. Hoonete täpne

asukoht selgub planeerimismenetluse tulemusena; samuti ei anna vastustajale alust

detailplaneering algatamata jätta üksnes naaberkinnisasjade omanike vastuseis: vastustaja peab

seisukohti kaaluma ning põhistama, kas naaberkinnisasjade omanike arvamusi võetakse arvesse

või mitte. Korraldus ega vastus kaebusele ühtki sellist kaalutlust ei sisalda.

4.7.2. Korraldust ei muuda motiveerituks asjaolu, mitmes komisjonis detailplaneeringu

algatamist arutati või mitmes kirjas oli Tallinna Keskkonnaamet detailplaneeringu algatamisele

vastu või et kaebajaga on oldud kirjavahetuses.

Kaebaja rõhutab, et on menetluse jooksul korduvalt välja toonud, et hoonestamise tõttu

eemaldatakse kinnistul olevast haljastusest väga väike osa - ca 3% kogu rohealast, kusjuures on

arvestatud nõuet eemaldada puud 5m kaugusel kavandatavast hoonest.

4.7.3. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, miks peaks kinnistu osas kehtima

teistsugune halduspraktika kui XXXXX tn XX ja XXXXX tn X osas ehk lähipiirkonnas asuvate

kinnistute osas.

4.7.4. Kaebaja soovib, et XXXXX tn XXa kinnistu osas viidaks ehitusõiguse määramiseks läbi

nõuetekohane planeerimismenetlus.

4.7.5. Kaebaja palub hüvitada menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 97-98p)

kokku summas 1820 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel

põhjustel.

5.1. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (tl 78 ja selle pöördel) on kaebaja osaliselt

omandanud kinnistu XXXXX tn XXa juba 21.10.2016. Alates 06.04.2017 kuulub XXXXX tn

XXa kinnistu täies ulatuses kaasomanikele X.X. ja X.X.

XXXXX tn XXa kinnistu sihtotstarve on olnud ajas jätkuvalt sotsiaalmaa ning alates

26.08.2017 üldkasutatava maa.

Alates 04.10.2001 kehtib XXXXX tn XXa kinnistu osas Tallinna Linnavolikogu otsusega nr

293 kehtestatud „XXXXX tn X ja X kinnistute detailplaneering“. Detailplaneeringus on

XXXXX tn XXa kinnistu sihtotstarbeks määratud üldkasutatav maa, kuhu ehitusõigust ei ole

määratud, st hoonete rajamine XXXXX tn XXa kinnistule ei ole lubatud. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt on säilitatud haljastuse tervikalad ja lahendus säilitab alal varem kehtinud

planeeringus sätestatud haljastuslikud nõuded ja põhimõtted. Lisaks on märgitud, et haljastuse

tervikalade nimel on seniseid suuri elamukrunte suurendatud veelgi. Ehituseks lubatavate alade

paigutused

arvestavad

väärtuslikemaid

ja

säilitatavaid

puudegruppe.

Planeeritud

väikeelamukruntide keskmine suurus on ligikaudu 1700 m². Väiksemad krundid planeeriti

alale, kus väärtuslik kõrghaljastus puudus. Haljastusliku hinnangu joonise kohaselt asusid

XXXXX tn XXa kinnistu maa-alal säilitamisele kuuluvad puud.

5.2. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 05.12.2017 registreeritud avaldusega X.

X. Taotluse kohaselt sooviti muuta sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa sihtotstarbega

XXXXX tn XXa kinnistu elamumaaks ning määrata ehitusõigus pereelamu ehitamiseks.

Eelnevalt detailplaneeringu algatamise taotlusele esitas X.X. ametile taotluse tunnistada

osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 04.10.2001 otsusega nr 293 kehtestatud „XXXXX

tn X ja X kinnistute detailplaneering“ XXXXX tn XXa kinnistu osas, et muuta maa sihtotstarvet

ja taotleda projekteerimistingimused pereelamu ehitamiseks.

5.3. Arvestades asjaolu, et X.X. on märgitud XXXXX tn XXa kinnistu kaasomanikuks alates

21.10.2016 ja kinnistu sihtotstarbeks oli tol ajal sotsiaalmaa ning kinnistul oli kehtiv

detailplaneering, ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust, et taotluse alusel muudetakse maa

sihtotstarvet ja isikule antakse ehitusõigus pereelamu ehitamiseks.

5.4. Sotsiaalmaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud ei oma nii suurt rahalist väärtust

kui elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Kaebaja pidi olema teadlik XXXXX tn XXa kinnistu

omandamisel, et kinnistul on kehtiv detailplaneering ja kinnistu sihtotstarve ei võimalda sinna

rajada pereelamut. Kaebaja võttis kinnistut soetades teadliku riski, et ta ei pruugi saada

kõnealuse kinnistu sihtotstarvet muuta ega pereelamut ehitada.

5.5.

Kinnistusraamatu andmetest selgub ka asjaolu, et XXXX tn XXa kinnistu kaasomanik

X.X. on omandanud 06.04.2017 lisaks XXXXX tn XXa kinnistule ka ½ XXXXX tänav T6, ½

XXXX tänav T3 ja ½ XXXXX tänav T5 kinnistust. Kinnistute eelmiseks omanikuks oli

likvideerimisel olev Balterex Oil Aktsiaselts ehk kinnistud omandati likvideerimismenetluse

käigus täitemenetluse raames. Eeltoodust lähtuvalt on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebajal sai

olla õigustatud ootus XXXXX tn XXa kinnistule pereelamu rajamiseks.

5.6. Vastustaja leiab, et korraldusel on õiguslik alus ja kaalutlusõigust on teostatud

õiguspäraselt.

5.6.1. Amet on oma 17.10.2018 korralduse nr 1494-k „XXXXX tn XXa kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas“ (edaspidi korraldus)

seletuskirja punktides 2.1 selgitanud põhjalikult kaalutlusõiguse mõistet, punktis 2.2 selgitanud

kaalutlusõiguse volituse piire, punktis 2.3 selgitanud õiguse üldpõhimõtteid ning punktis 2.4

põhjendanud huvisid ja eesmärke.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 ja asjaõigusseaduse § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata

omandiõiguse teostamist seadusega. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks

seaduseks on planeerimisseadus.

Planeerimisseaduse § 128 lg 2 sätestab asjaolud millal võib amet detailplaneeringu algatamata

jätta ehk kohalik omavalitsus peab menetlema algatamise taotlust, kuid samas ei kaasne

ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine kohaliku

omavalitsuse poolt.

Haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus. Kolmas lõige sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Tallinna Linnavolikogu 6.10.2012 määruse nr 12 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 12 lõige 7

annab linnavalitsusele õiguse keelduda detailplaneeringu koostamise algatamisest põhjendatud

juhul.

5.6.2.

Kaebaja

väide,

et

korraldus

on

motiveerimata,

kaalutlusvigadega

ning

ebaproportsionaalne, ei vasta tõele. Vastupidiselt kaebaja väidetele on amet korralduses

põhjalikult selgitanud õiguslikku alust ja erinevaid kaalutlusi otsuse tegemisel. Juba

detailplaneeringu menetlusele eelnenud menetluse ajal, mil kaebaja soovis „XXXXX tn X ja X

kinnistute detailplaneeringut“ osaliselt kehtetuks tunnistada, et muuta maa sihtotstarvet ja

taotleda

projekteerimistingimused

pereelamu

ehitamiseks,

küsis

amet

arvamusi

naaberkinnistute (XXXXX tn XX, XXXXX tn X, XXXXX tn XX, XXXXX tn XX ja XXXX

tn XX) omanikelt. Kõik naabrid olid vastu (tl 79-82p) pereelamu ehitamisele XXXXX tn XXa

kinnistule.

Ametis on 31.08.2017 toimunud kohtumine seoses XXXXX tn XXa kinnistu hoonestamise

sooviga. Amet on küsinud detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku kohta 05.12.2018

arvamusi Tallinna Kommunaalametilt ja Tallinna Keskkonnaametilt (viimane ei toetanud

detailplaneeringu algatamist). Amet on kaalunud eelnimitatud detailplaneeringu algatamist

järgmistes planeeringute läbivaatamise komisjonides: 19.12.2017, 06.02.2018 ning 27.

04.2018. Tallinna Keskkonnaametilt on amet saanud 18.12.2017, 26.02.2018 ja 28.03.2018 (tl

83-84p) kirjad, milles Tallinna Keskkonnaamet on jätkuvalt vastu XXXXX tn XXa kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamisele. Ühtlasi on Tallinna Keskkonnaameti haljastuse

osakonna spetsialist käinud kohapeal olukorraga tutvumas. Lisaks on amet olnud pidevas

kirjavahetuses kaebajaga, selgitades ja põhjendades, miks amet detailplaneeringut ei algata.

5.6.3. Kaebaja on välja toonud argumendi, et kehtiv detailplaneering on kehtestatud rohkem kui

17 aastat tagasi ja üldplaneering, mis on kehtestatud ligi poolteist aastat tagasi, määrab XXXXX

tn XXa kinnistu pereelamute alale kuuluvaks.

Ameti korralduse kaalutlustes on selgitatud, et üldplaneeringu seletuskirja V osa selgituste

kohaselt kehtestatud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. Üldplaneering

on üldine dokument, kus on määratud arengupõhimõtted, aga üldplaneeringuga ei ole võimalik

krundi täpsusega kõiki funktsioone määrata. Üldplaneeringus pole pereelamute maakasutuse

juhtotstarbega alal märgitud väiksemaid rohealasid, kõiki teid jne. Maakasutuse juhtotstarve on

üldplaneeringuga

määratav

territooriumi

kasutamise

valdav

otstarve,

mis

annab

kindlaksmääratud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Iga

detailplaneeringu algatamisettepanekut käsitletakse eraldi, arvestades ja hinnates antud

asukohast tulenevaid tingimusi ja piiranguid, sh piirkonna väljakujunenud keskkonda, sh

hoonestuslaadi, olemasoleva kinnistu suurust, kuju, paiknemist ümbritsevas linnaruumis,

kõrghaljastuse olemasolu ning selle säilitamise vajadust ja ulatust, kavandatu kooskõla avalike

huvide ja naaberkinnistute omanike huvidega, ligipääsetavust jms. Lisaks on amet antud

argumenti põhjendanud ka korralduse punkti 3 alapunktis 6.

Kaebaja toob argumendina välja XXXXX tn XX kinnistu ja XXXX tn XX kinnistu tehnilised

näitajad.

Amet viitab, et korralduse punkti 3 alapunktis 3 on selgitatud, et XXXXX tn XXa kinnistu

hoonestamine mõjutab enim vahetult kinnistuga külgnevate kinnistute omanikke. Sarnaselt on

tehnilisi andmeid võrreldud just XXXXX tn X, XXXXX tn XX ja XXXXX tn XX kinnistute

andmetega, sest need moodustavad linnaehitusliku ansambli ning nende kinnistute järgi

võetakse piirkonnale iseloomulik hoonestus. Ühtlasi mõjutaks XXXXX tn XXa kinnistu

hoonestamine ka XXXXX tn XX, XXXXX tn XX ja XXXX tn XX kinnistute omanikke, kes

on ametile oma arvamuse esitanud.

Kaebaja on välja toonud väidetava vastuolu ameti tegevuses, kuna 2016-2018 on amet andnud

XXXXX tn X sotsiaalmaa kinnistule elamumaa sihtotstarbe ja ehitusõiguse ning XXXXX tn

XX sotsiaalmaa kinnistule elamumaa sihtotstarbe ja ehitusõiguse.

Amet selgitab, et on andnud antud vastuväitele selgituse korralduse punkti 3 alapunktis 10.

Kaebaja on menetluse vältel otsinud ümberkaudseid krunte, mis õigustaksid detailplaneeringu

algatamist XXXXX tn XXa kinnistul ja amet on andnud ka omapoolsed selgitused. XXXXX

tn X ja XXXXX tn XX kinnistud on nii kujult kui ka suuruselt erinevad XXXXX tn XXa

kinnistust ehk linnaehituslik olukord on erinev.

Kaebaja paljud vastuväited puudutasid ka Tallinna Keskkonnaameti põhjendusi.

Amet on andnud selgitusi Tallinna Keskkonnaameti pädevusele ja otsustusõigusele korralduse

3 punkti 5 alapunktis. Kaebaja ei nõustu paljude Tallinna Keskkonnaameti välja toodud

põhjendustega. Amet peab vajalikuks välja tuua, et Tallinna Keskkonnaameti ülesanne on

muuhulgas üld-, teema- ja detailplaneeringutele ja projektidele keskkonnakaitsenõuete

esitamine ja seatud nõuete täitmise kontrollimine. Tallinna linna territooriumil otsustab

eelnevalt mainitud küsimuste üle vastavaid pädevusi omav Tallinna Keskkonnaamet.

Kaebaja on kaebuses välja toonud ka naaberkinnisasjade omanike arvamuse küsimise.

Amet on antud teemat käsitlenud punktis 21 ja lisanud naaberkinnistute omanike vastused.

Selgitame, et korraldust koostades on amet arvesse võtnud nii naaberkinnistute omanike

arvamuse, teiste asjasse puutuvate ametite arvamuse kui ka muud põhjendused, mis on

eelnevalt välja toodud. Naaberkinnistute omanike arvamuse on amet küsinud juba peale kaebaja

esimest avaldust, kui sooviti tunnistada osaliselt kehtetuks „XXXXX tn X ja X kinnistute

detailplaneering“ XXXXX tn XXa osas, et muuta maa sihtotstarvet ja taotleda

projekteerimistingimused pereelamu ehitamiseks. Nii detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamise menetluses kui ka detailplaneeringu algatamise menetluses on kaebaja eesmärk

olnud ehitusõiguse saamine XXXXX tn XXa kinnistule, et rajada pereelamu.

Kaebaja on teinud ettepaneku rajada kinnistule avalik mänguväljak.

Amet on selgitanud põhjalikult mänguväljaku rajamist oma korralduse 3 punkti 4 alapunktis.

Avalikult kasutatava mänguväljaku kavandamisel XXXXX tn XXa krundi osale (ligikaudse

suurusega 200 m²) kujuneks elamu ehitamiseks ja teenindamiseks alles jääv krundi osa

piirkonnale iseloomuliku lahendusega võrreldes veelgi väiksemaks.

5.7. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu ja palub jätta

taotluse rahuldamata.

Kaebaja esindaja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Vastustaja ei pea põhjendatuks hiljem esitatud menetluskulusid, kuna kaebaja

esindaja ei ole kursis halduskohtumenetlusega. Ka kohus on oma 17.04.2019 kohtumääruses

selgitanud, et kohus ei pea õigusteadmistega esindajale eraldi lahti kirjutama, et selle aja jooksul

tuleb esitada ka menetluskulude hüvitamise taotlus.

Arvestades eelnevat on kaebaja esindaja esitanud kohtule menetluskulud summas 1820 eurot,

mis

on

ebamõistlikult

suured,

arvestades

muuhulgas

kaebaja

esindaja

teadmisi

halduskohtumenetlusest.

Lisaks ei ole kaebaja esindaja esitanud kuludokumente. HKMS § 109 lg 11 selgitab, et

käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, mida vastustaja esitatud

dokumentidest välja ei loe.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on üldises plaanis kindlaks

teinud järgmised käesoleva asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud:

7. Vaidlust ei ole selles, et on kaebaja on XXXXX tn XXa asuva kinnistu (edaspidi nimetatud

ka kinnistu) kaasomanik (tl 55).

Kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 04.10.2001 otsusega nr 293 kehtestatud „XXXXX

tn X ja X kinnistute detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringuga ei ole XXXXX tn XXa

kinnistule hoonetust ette nähtud. Tegemist on üldkasutatava maa sihtotstarbega rohealaga.

Ala suhtes kehtib Haabersti linnaosa üldplaneering (kehtestatud Tallinna Linnvolikogu

20.04.2017

otsusega

nr

–

kättesaadav

https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000020 ), mille kohaselt jääb XXXXX tn XXa

kinnistu pereelamute alale. Samas selgitab üldplaneeringu seletuskirja V osa, et kehtestatud

detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene.

8. Kaebaja esitas vastustajale 28.04.2017 taotluse eelnimetatud Tallinna Linnavolikogu

04.10.2001 otsusega nr 293 kehtestatud detailplaneeringu kinnistu osas osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks, et muuta kinnistu sihtotstarvet ja taotleda projekteerimistingimused pereelamu

ehitamiseks. Vastustaja küsis taotluse osas naaberkinnistute omanike arvamust. 31.08.2017

toimus kaebaja kohtumine vastustajaga, kus vastustaja andis teada, et kinnistu osas kehtivat

detailplaneeringut ei tunnistata osaliselt kehtetuks ning et kaebaja saab kinnistu sihtotstarbe

muutmist ja ehitusõigust taotleda uue detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemisega.

9. Kaebaja esitas vastustajale 05.12.2017 taotluse detailplaneeringu (edaspidi nimetatud

detailplaneering) koostamise algatamise taotluse eesmärgiga muuta sotsiaalmaa alaliigi

üldkasutatava maa sihtotstarbega XXXXX tn XXa kinnistu elamumaaks ning määrata

ehitusõigus pereelamu ehitamiseks.

10. Vastustaja otsustas oma 17.10.2018 korraldusega nr 1494-k jätta detailplaneering

algatamata (tl 32-39).

Kohus leiab, et vaidlust ei ole, et detailplaneeringu algatamata jätmisel on tuginetud

planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-dele 2, 3 ja 4. PlanS § 128 lg 2 punkti 2 kohaselt

detailplaneeringut ei algatata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei

ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse

täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid

kulusid kandmast; PlanS § 128 lg 2 p 3 kohaselt detailplaneeringut ei algatata, kui selleks on

muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; PlanS § 128 lg 2 p 4 kohaselt detailplaneeringut

ei algatata, kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste

riive.

Lisaks on Detailplaneeringu algatamisest keeldumisel tuginetud Tallinna Linnavolikogu

06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 12 lg 7 punktidele 1, 2, 5 ja 7;

viidatud sätete kohaselt võivad detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise

põhjusteks olla muu hulgas:

- asjaolu, et kavandatav on vastuolus piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga (§ 12

lg 7 p 1);

- asjaolu, et maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering, mille elluviimisest loobumine ei

ole põhjendatud (§ 12 lg 7 p 2);

- asjaolu, et kavandatava elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (§ 12 lg 7 p 5); -

asjaolu, et kavandatav on vastuolus õigusaktidega või avalike huvide ja väärtustega (§ 12 lg 7

p 7).

Korralduses ja selle seletuskirjas (punkt 2.4 „Põhjendatud huvid ja eesmärk“) on

detailplaneering otsustatud algatamata jätta tuginedes kokkuvõtvalt alltoodud asjaoludele:

- XXXXX tn XXa kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 04.10.2001 otsusega nr 293

kehtestatud „XXXXX tn X ja X kinnistute detailplaneering Haabersti linnaosas“, mille kohaselt

on XXXXX tn XXa kinnistu üldkasutatava maa sohtotstarbega roheala, kuhu ei ole hoonestust

ette nähtud. Kinnistu omanikel ei saa olla õigustatud ootust kinnistu sihtotstarbe muutmiseks.

(Korralduse lk 1 ja lk 2, Korralduse seletuskiri lk 6);

- XXXXX tn XXa kinnistu suurus on 1013 m2 ning kolmnurkse kujuga, kinnistu on kaetud

kõrghaljastusega. Kinnistu hoonestamiseks puuduvad linnaehituslikud eeldused, kuna kinnistu

on väiksem, kui ümbritsevad hoonestatud kinnistud ja tervanurkse kuju poolest teistest erinev.

Kinnistut ei ole võimalik hoonestada arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi. Samuti ei ole

võimalik säilitada piisava suurusega kõrghaljastatud ala (korralduse lk 2; korralduse seletuskiri

lk 6);

- XXXXX tn XXa naaberkinnisasjade omanikud ei ole nõus detailplaneeringu algatamisega

ning puuduvad avalik huvi ja asjaolud, mis toetaksid kinnistu kasutamise otstarbe muutmist

üldkasutatavast maast elamumaaks. Kinnistu on ette nähtud säilitada haljasalana ja alale on

lubatud rajada mänguväljak (korralduse lk 2, korralduse seletuskirja lk 7);

- Tallinna Keskkonnaamet ei toeta detailplaneeringu algatamist (korralduse lk 2; korralduse

seletuskirja lk 7);

- XXXXX tn XXa kinnistule ulatub XXXXX tn XX asuva alajaama kaitsevöönd (korralduse

seletuskirja lk 7).

11. Antud juhul on vaidlus selles, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja poolt taotletud

detailplaneeringu algatamisest või mitte.

PlanS § 128 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt ei algata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on

ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine

tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse

täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid

kulusid kandmast; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 4) planeeringu

elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive; 5) käesoleva seaduse

§ 125 lõikes 5 sätestatud juhul või 6) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad

vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate

kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

Viidatud norm annab haldusorganile kaalutlusõiguse. Lisaks eeltoodud normi rakendamise

eeldustele tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ka haldusmenetluse põhimõtetega.

12. Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja kaalutlusõigust teostanud õigesti ega ole

jätnud kaalumata kaebaja huvisid nagu leiab kaebaja.

12.1. Esmalt on vastustaja lähtunud oma otsuse tegemisel asjaolust, et kuivõrd ala suhtes kehtib

ülalviidatud detailplaneering ning sellega on leitud parim terviklahendus antud piirkonnale, siis

ei ole põhjendatud uue detailplaneeringu menetluse algatamine muutmaks realiseeritud ning

kõigi huve arvestavat lahendust. Hiljem kehtestatud üldplaneeringut ei saa arvestada, kuna

esiteks selle rakendussätetes on selgelt välja toodud, et seda ei rakendada varem kehtestatud

detailplaneeringutele ning teiseks on üldplaneering üldisema täpsusastmega, millest tulenevalt

ei ole selles krundi täpsusega võimalik määrata kõiki funktsioone. See ongi detailplaneeringu

ülesanne, milline on aga ala suhtes kehtiv.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et antud juhul tuli vastustajal tingimata kaebaja poolt

taotletud detailplaneering algatada, kuivõrd ala suhtes kehtiv detailplaneering on ligi 17 aastat

vana ja üldplaneeringu järgi on tegemist pereelamute alaga.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et arvestades, et varasem planeering on tervikuna ellu viidud

ehk määratud ehitusõigus on realiseeritud, määratud on üldkasutatavad maa alad (sotsiaalmaa),

haljastuse tervikalad lähtudes keskkonna kaitsest ning faktiline olukord ei ole detailplaneeringu

kehtestamise aja ja realiseerimisega vahepeal muutunud, siis tuleb väga hoolikalt kaaluda

avalikku huvi ning puudutatud isikute huvi varasema detailplaneeringu kehtima jäämiseks.

Kohtud on korduvalt rõhutanud, et kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast

haldusaktist (RK erikogu otsus asjas nr 3-3-1-15-01), seega ka planeeringust (vt ka RKHK otsus

asjas nr 3-3-1-15-16). Järelikult on teistel isikutel, keda kehtiv detailplaneering hõlmab, õigus

nõuda planeeringu kehtima jäämist. Ruumiline planeerimine peakski olema orienteeritud

pikaajalisusele olukorras, kus planeering on ellu viidud ning faktiline olukord ei ole muutunud.

Arvestada tuleb ka sellega, et antud juhul kehtestati detailplaneering suurema maa-ala suhtes

(ca 12 ha), mitte üksikute kruntide suhtes. Selliselt oli võimalik arvestada võimalike erahuvide,

avalike huvide, keskkonnakaitse ja kõige muuga arendades ala välja kui terviku. Kohus on

seisukohal, et pärast planeeringu täielikku elluviimist tekkinud olukorras ei ole põhjendatud

kaebaja poolt viidatu, nagu ei peaks detailplaneeringuga arvestama enam 5 aasta möödumisel

ning kaebajal on tekkinud õigustatud ootus kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. Kohus

märgib, et 5 aasta möödumise kohta sätestatud planeerimisseaduse norm (§ 140 lg 1) on

suunatud selliste olukordade lahendamiseks, kus planeeringut ei ole ellu viidud ja sellega

kavandatu võib üle vaadata tulenevalt asjaolust, et vahepeal võib olla olukord oluliste

muudatuste tõttu planeeritaval alal või selle lähiümbruses muutunud. Käesoleval juhul ei ole

tegemist sellise olukorraga. Kohus märgib, et kaebaja õigust uuele detailplaneeringu

menetlusele ei tulene ka üldplaneeringute ülevaatamise kohustusest iga 5 aasta järel (PlanS §

92 lg 1), sest käesoleval juhul on vastustaja üldplaneeringus, millega muudeti üldplaneeringu

üldistuse tasemele vastavaks kaebajat puudutava detailplaneeringu ala kohta käivat

juhtfunktsiooni (elamumaa), näinud erinormiga ette, et senised detailplaneeringud jäävad

kehtima ehk nendes määratud kruntide maakasutuse aluseid (sealhulgas sihtotstarvet) ei peetud

vajalikuks muuta.

Õige on ka vastustaja seisukoht selles, et üldplaneering ei ole sellise detailsusastmega, mis

määraks ära iga krundi funktsiooni vaid selles määratakse kindlaks juhtfunktsioonid, mis ei

tähenda aga seda, et alal muude sihtotstarvetega krunte ei saaks olla. Konkreetse krundi

sihtotstarve määrataksegi detailplaneeringuga.

12.2. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et isikul, kes omandab üldkasutatava maa

sihtotstarbega krundi, ei saa olla õigustatud ootust, et ta saab vastava sihtotstarbe tingimata

muuta läbi detailplaneeringu menetluse vaatamata sellele, et mujal on seda tehtud. Kaebaja

viited halduspraktikale ei ole siinkohal asjakohased. Kohalikul omavalitsusel tuleb iga kord

eraldi kaaluda, kas detailplaneeringu menetluse algatamine sihtotstarbe muutmiseks olukorras,

kus on juba olemas kehtiv detailplaneering, on põhjendatud või mitte. Sellest tulenevalt oli

põhjendatud ka vastustaja tuginemine Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lg 7 p 2 ja PlanS § 128

lg 2 p 4 vaidlustatud otsuse tegemisel.

Arvestades, et kehtiv detailplaneering on sisuliselt tervikuna ellu viidud (mh määratud

ehitustegevus realiseeritud) ning määratud on piirkonda sisuliselt teenindavad maa-alad,

haljastuse tervikalad jne, siis nõustub kohus vastustajaga selles, et detailplaneeringu algatamata

jätmine on piisavalt põhjendatud.

Kohus selgitab kaebajale, et detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu elluviimisel.

Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused ja muud tingimused kehtivad

võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste ja maa-alade suhtes üldiselt.

13. Vastustaja on korralduse andmisel tuginenud mh Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lg 7 p

1, mis sätestab, et detailplaneeringu algatamisest võib keelduda, kui kavandatav on vastuolus

piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga.

Kaebaja tõi välja, et planeeringu algatamise üle otsustamisel ei ole võimalik võtta seisukohta,

kas planeeritav hoone sobib ümbruskonda või mitte, kuivõrd ei ole veel teada ega kindlaks

määratud, millised hooned täpselt olema saavad ja kus nad täpselt paiknevad. Sellest tulenevalt

ei ole võimalik tugineda ka vastustaja poolt viidatud sättele.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et detailplaneeringu algatamise etapis ei ole veel täpselt teada,

milline hoone ja kuhu täpselt planeeritakse. Küll aga on kaebaja poolt detailplaneeringu

menetluse algatamise taotluses esitatut võimalik arvestada seisukoha kujundamisel, kas taotletu

sobib piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga või mitte ning antud juhul ongi

vastustaja seda teinud. Kohus jagab vastustaja seisukohta selles, et arvestades kõike esitatut –

kaebaja poolt välja pakutud hoone paiknemine (tl 27p), ligikaudne suurus (ehitusalune pind ca

111m2), väide kõrghaljastuse maksimaalsest säilitamisest (ehk siis elamut ei saaks rajada

kinnistu keskossa), et vastustaja on esitanud piisavad põhjendused, miks ta leiab, et kavandatav

on vastuolus piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga ning tuginenud sellest

tulenevalt

õiguspäraselt

detailplaneeringu

algatamisest

keeldumisel

Tallinna

linna

ehitusmääruse § 12 lg 7 p 1.

Vastustaja on välja toonud, et arvestades krundi kuju (tegemist on kolmnurkse kujuga

kinnistuga), kus ühes nurgas asub tehnorajatis (alajaam) ning milline kinnistu on

kõrghaljastatud ja arvestades piirkonna täisehitusprotsenti ja haljastuse osa, ei ole võimalik

kinnistut hoonestada arvestades välja kujunenud hoonestuslaadi. Õige ei ole kaebaja väide, et

piirkonnas puudub ühtne hoonestuslaad, millest vastustaja oleks saanud lähtuda. Nii kehtivalt

detailplaneeringult kui ka Google.mapsist nähtub üheselt, et piirkonnas on hooned paigutatud

teedest

eemale

(vt

ehituskeelu

alad

detailplaneeringu

põhijoonisel

file:///C:/Users/aire.aun/Downloads/DP002570_POHIJOONIS_PDF_003%20(1).pdf ) ning

selliselt, et kruntide hoovipoolsetes osades on säilitatud maksimaalne kõrghaljastus (kruntidel,

kus oli kõrghaljastus olemas). Krundid, kus asus kõrghaljastus on planeeritud suuremad (1400-

2250 m2). Üksnes krundid, millel puudus kõrghaljastus on ka väiksemad ja võrreldavad

kaebajale kuuluva krundi suurusega (ca 1000 m2). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis on

vastustaja kohtu arvates asunud põhjendatult seisukohale, et kinnistut ei ole võimalik

hoonestada sarnaselt väljakujunenud hoonestuslaadiga ning vastav asjaolu on selge juba

detailplaneerimise algatamise etapis. Kohus möönab, et vastustaja oleks võinud kirjeldada

väljakujunenud hoonestuslaadi korralduses täpsemalt, kuid see ei muuda veel korraldust

õigusvastaseks, kuivõrd vastustaja mõte on aru saadav ja jälgitav, miks on vastavale

seisukohale asutud.

14. Vastustaja tugines korralduse andmisel veel Tallinna Keskkonnaameti seisukohale, mis ei

toetanud kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Korraldusest nähtub, et Tallinna

Keskkonnaamet tugines sellele, et detailplaneeringus on ette nähtud suurema maa-ala

terviklahendus, kus on arvestatud haljasala osakaalu ning paiknemisega, samuti on vajalikud

eramute rajoonis üldkasutatava haljastuse olemasolu. Nagu kohus juba eelpool märkis on

vastav põhjendus asjakohane ning kaebaja vastupidised väited põhjendamatud.

Korralduse kohaselt on Tallinna Keskkonnaamet käinud ka kinnistuga tutvumas ja tuvastanud,

et kinnistul kasvav kõrghaljastus kuulub vähemalt III väärtusklassi ning oluline on säilitada ka

alustaimestikku. Hoonestamisel oleks vajalik puistu osaline likvideerimine, mis mõjutab

negatiivselt koos kasvanud puid, kuivõrd muudaks need vastuvõtlikumaks tormituultele.

Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole kaalunud kinnistu korrastamise positiivset mõju võrreldes

korrastamata kinnistuga, milline olukord on kinnistul hetkel. Esmalt märgib kohus, et peale

kinnistu muutmist üldkasutatavast maast elamumaaks ei saa piirkonna elanikud kinnistut enam

kasutada. See, et kaebaja arvates oleks esteetilisem hoonestatud korrastatud kinnistu võrreldes

loodusliku hooldamata kinnistuga on pigem maitse küsimus. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta

selles, et vastustaja on teinud siin olulise kaalumisvea jättes vastavad asjaolud kaalumata.

Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kinnistu suhtes puudub vajadus uue

detailplaneeringu menetluse algatamiseks ning olemasoleva olukorra säilitamiseks. Vastavates

põhjendustes on üheks argumendiks märgitud Tallinna Keskkonnaameti seisukoht, mis pooldab

olemasoleva olukorra säilitamist.

Asjaolu, et kaebajaga ei peetud vajalikuks kinnistul kohtuda, et kaebaja saaks näidata, kuhu ta

hoonet plaanib ei tähenda seda, et asjas oleks jäetud välja selgitamata olulised asjaolud.

Haldusmenetlusematerjalid ja Tallinna Keskkonnaameti poolt kogutud andmed olid kohtu

arvates piisavad vaidlusaluse otsuse tegemiseks.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks vastustaja teinud olulise kaalumisvea viidates

korralduses, et alajaama (kaitsevööndiga 2 m) paiknemine mõjutab hoone asukoha valikut ning

sellest tulenevalt tuleks hoone paigutada XXXXX tn XX ja XXXXX tn X hoonete vahetusse

lähedusse. Korralduses on üksnes märgitud, et alajaam mõjutab teatud määral hoone asukoha

valikut, kuid iseenesest kinnistu hoonestamist ei välista. Kohus leiab, et tegemist ei ole

lubamatu kaalutlusega, kuivõrd vaidlust ei saa olla selles, et alajaama olemasolu kinnistul

mõjutabki hoonestamise võimalusi. Vastustaja ei ole keeldunud detailplaneeringut algatamast

üksnes põhjusel, et kinnistul asub alajaam.

16. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti arvestanud naaberkinnistute omanike arvamusi, mis on

antud kehtiva detailplaneeringu muutmise taotluse menetluses osas, milles naaberkinnistute

omanikud leidsid, et nende huvides on olemasoleva olukorra säilitamine. Kohus leiab, et

vastustaja on põhjendatult kaalunud naaberkinnistute omanike huvi kehtiva ja realiseeritud

planeeringulahenduse kehtima jäämiseks ning kaebaja huvi algatata uus detailplaneering ning

leidnud, et antud juhul on naaberkinnistute omanike huvi kaalukam kaebaja huvist.

Muud väited nagu mänguväljaku puudumine kinnistul, väide, et kinnistu oleks tulnud üle anda

arendaja poolt munitsipaalomandisse, naaberkinnisasjade väärtuste väidetav vähenemine,

ehituskeeluala olemasolu kinnistul jms ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd

detailplaneeringu algatamise üle otsustamine nimetatud asjaolusid ei mõjuta.

17. Kaebaja heitis vastustajale veel ette seda, et tema huvi pereelamu rajamiseks vaidlusalusele

kinnistule ei ole kaalutud võrreldes naaberkinnistute omanike huvidega ning avalike huvidega.

Kohus märgib, et kaebaja huvi on korralduses välja toodud ning ka selgitatud, millistel alustel

on seda võimalik piirata. Seejärel on esitatud kaalutlused, miks detailplaneeringu algatamine

antud olukorras ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole tõepoolest eraldi rõhutanud, et avalikud

huvid või naabrite huvid kaaluvad üles kaebaja huvi kinnistu hoonestamiseks, kuid korraldusest

on üheselt aru saadav ja jälgitav, miks vastustaja on vastava kaalutlusotsuse teinud ning kuidas

ta on selleni jõudnud ja millised asjaolusid arvestatud ja kaalunud. Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud kaebaja väited korralduse motiveerimatusest ning kaalutlusõiguse teostamata

jätmisest.

Vaatamata eeltoodule juhib kohus vastustaja tähelepanu sellele, et korralduses ei olnud õige

tugineda PlanS § 128 lg 2 p 2. Vastustaja ei ole korralduses ka põhjendanud, kuidas on

Korralduses märgitud põhjendused viidatud alusega seotud. Samuti on kohtu arvates asjakohatu

tugineda Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lg 7 p 5, kuivõrd kavandatava elluviimisega ei saa

kaasneda olulist keskkonnamõju. Vähemalt ei ole korralduses üheselt arusaadavalt välja

toodud, milles see oluline keskkonnamõju seisneb. Muus osas on kohtu hinnangul korralduses

tuginetud õigetele õiguslikele alustele ning korraldusest on aru saadav, miks vastavat sätet

rakendati.

HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et eelpool viidatud

rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist ega too kaasa haldusakti tühistamist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks ja menetluskulud tuleks vastavalt seadusele jätta

kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab

kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik