2-18-103289/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-103289

Tsiviilasi

Groupage Cargo Service OÜ hagi ALUS GRUPP OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

53,48 eurot, lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Groupage Cargo Service OÜ (registrikood

11246247, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Peterburi tee 90f, 11415)

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige S Š (e-post:

xxx)

Kostja: ALUS GRUPP OÜ (registrikood 11309700,

asukoht Harju maakond, Maardu linn, Maardu tee 57/1,

74115)

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige T P (xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt ALUS GRUPP OÜ-lt hageja Groupage Cargo Service OÜ

kasuks välja viivis 13,32 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.

3. Jätta rahuldamata viivisenõue summas 0,16 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt

välja hageja kasuks hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud summas 120

eurot.

3. Kostja kohustub lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus

menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Hageja nõue, põhjendused ja seisukohad vastuväidetele

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt osakoorma transporditeenust marsruudil Eestist

Venemaale. Peale veo teostamist esitas hageja kostjale arve nr. 17-1130 12.12.2017 summas

930 euro ning CMR-saatelehe nr. 0412-1 04.12.2017. Maksetähtpäev oli 15.01.2018. Kostja

tasus arve järgi 550 eurot. Tasumata jäi 380 eurot. Seisuga 12.04.18 on kostjal tasumata viivis

kokku 10,87 eurot. Hageja nõuab samuti kostjalt viivise tasumist alates 13.04.2018 kuni

võlgnevuse tasumiseni vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Lisaks põhinõudele on hagejal õigus

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka sissenõudmiskulude hüvitist lähtudes

VÕS § 1131 lg 1 summas 40 eurot.

20.06.2018 saatis hageja seisukoha, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et hageja ei saanud

õigeaegselt oma kohustusi täita. Samuti ei olnud tõendatud, et kostja klient keeldus omalt poolt

arvet tasumast. Hageja leiab, et kostja argumendid on otsitud ning vastuvõetamatud. Vaatama

sellele, et kostja teavitas hagejat, et tasub arve osadena, ei olnud hageja sellega nõus. Vastavalt

seadusele teenuse eest tuleb tasuda õigeaegselt ning kogu summa.

04.10.2018 esitas hageja nõudest osalise loobumise avalduse, mille kohaselt nõuab viivist

summas 13,48 eurot, riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest

20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot ja lepingulise esindaja kulusid hagi

koostamise eest summas 160 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja osaliselt nõustus sellega, et Alus Grupp OÜ jäi võlgu Groupage Cargo Service OÜ-le

arve 17-1130 alusel, aga nagu on selgelt näha esitatud dokumentidest ja konto väljavõtetest

maksab kostja oma võlga tagasi osadena korrapäraselt, nagu algusest oli Groupage Cargo

Service OÜ-le teatavaks tehtud kirjas. Groupage Cargo Service OÜ ei saanud õigeaegselt oma

kohustusi täita ja sellepärast kostja klient keeldus omalt poolt kostjale selle teenuse eest esitatud

arvet tasumast. Kuigi vaatamata sellele Alus Grupp OÜ täidab oma kohustusi täies mahus.

Asja edasine käik

Harju Maakohtu 10.10.2018 määrusega võeti vastu Groupage Cargo Service OÜ esitatud

loobumine ja lõpetati menetlus 930 euro ulatuses (põhinõue). Kohus jätkas menetlust viivise

13,48 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise 20 euro, sissenõudmiskulude 40

euro, riigilõivu 100 euro ja menetluskulude 160 euro nõudes. 12.10.2018 esitas kostja nimetatud

määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2018 määrusega jäeti ALUS

GRUPP OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 määruse peale läbi vaatamata

osas, milles maakohus määras jätkata menetlust viivise 13,48 euro, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise kulu 20 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, riigilõivu 100 euro ja

menetluskulude 160 euro nõudes ning tühistati Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 määrus osas,

milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldati osaliselt.

24.04.2019 esitas hageja menetlusdokumendi, mille kohaselt on tema menetluskuludeks

maksekäsu avalduse koostamine 20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot ja tasutud riigilõiv

100 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja

kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. VÕS § 774 lg 1 järgi kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku

(saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule

(saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Rahvusvahelise kaupade

autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 1 kohaselt konventsiooni kohaldatakse igasuguse

kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba

vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt

üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) hageja on vedanud kostja kauba Eestist Venemaale ja esitanud selle eest arve nr

17-1130 summas 930 eurot.

2) käesolevaks ajaks on arve kostja poolt tasutud.

Kostja väitel oli ta hagejale teada andnud, et maksab oma võlga tagasi osade kaupa. Kuna hageja

ei saanud õigeaegselt oma kohustusi täita ja sellepärast kostja klient keeldus omalt poolt

kostjale selle teenuse eest esitatud arvet tasumast. Hageja nimetatud väidetega ei nõustunud.

TsMS § 230 lõike 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja ei tõendanud,

et hageja hilines veoteenuse osutamisega ja hageja vaidles väitele vastu, ei saa lugeda nimetatud

väidet tõendatuks. Üksnes 15.01.2018 e-kiri kostjalt hagejale, kus ta neid samu asjaolusid

kirjeldab, ei tõenda kohtu arvates teenuse hilinemist. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

hageja oleks osade kaupa maksmisega nõustunud, mistõttu ei saa kohus lugeda osade kaupa

maksmist vastavalt võimalusele õigustatuks.

Arve nr 17-1130 kohaselt oli tasumiseks aega 30 päeva. Seega muutus arvel olev summa 930

eurot sissenõutavaks 12.01.2018. Hageja nõuab viivist alates 15.01.2018. Kohus arvestab

viivist seadusjärgse viivisemääraga järgmiselt:

-

perioodi 15.01.2018 – 18.01.2018 eest summalt 770 eurot on viivis 0,68 eurot,

-

perioodi 19.01.2018 – 25.01.2018 eest summalt 670 eurot on viivis 1,03 eurot,

-

perioodi 26.01.2018 - 15.02.2018 eest summalt 630 eurot on viivis 2,90 eurot,

-

perioodi 16.02.2018 –22.02.2018 eest summalt 580 eurot on viivis 0,89 eurot,

-

perioodi 23.02.2018 - 15.03.2018 eest summalt 540 eurot on viivis 2,49 eurot,

-

perioodi 16.03.2018 – 28.03.2018 eest summalt 480 eurot on viivis 1,37 eurot,

-

perioodi 29.03.2018 – 05.04.2018 eest summalt 430 eurot on viivis 0,75 eurot,

-

perioodi 06.04.2018 – 12.04.2018 eest summalt 380 eurot on viivis 0,58 eurot,

-

perioodi 13.04.2018 – 19.04.2018 eest summalt 330 eurot on viivis 0,51 eurot,

-

perioodi 20.04.2018 – 26.04.2018 eest summalt 280 eurot on viivis 0,43 eurot,

-

perioodi 27.04.2018 – 03.05.2018 eest summalt 230 eurot on viivis 0,35 eurot,

-

perioodi 04.05.2018 – 10.05.2018 eest summalt 180 eurot on viivis 0,28 eurot,

-

perioodi 11.05.2018 – 17.05.2018 eest summalt 150 eurot on viivis 0,23 eurot,

-

perioodi 18.05.2018 – 07.06.2018 eest summalt 120 eurot on viivis 0,55 eurot,

-

perioodi 08.06.2018 – 14.06.2018 eest summalt 90 eurot on viivis 0,14 eurot,

-

perioodi 15.06.2018 – 21.06.2018 eest summalt 60 eurot on viivis 0,09 eurot,

-

perioodi 22.06.2018 – 28.06.2018 eest summalt 30 eurot on viivis 0,05 eurot.

Seega on viivis kokku 13,32 eurot. Kohus jätab rahuldamata viivisenõude summas 0,16 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Võlaõigusseaduse

kommentaaride järgi on VÕS § 1131 lg 1 allikaks EL direktiivi 2011/7/EL artiklite 6 ja 7 lg-d

1 ja 3. Samuti ei pea võla sissenõudmiseks tõendama tegeliku kahju tekkimist. Seega, kuna

võlgnik ei ole sissenõudmiskuludele vastu vaielnud, tuleb need välja mõista.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtudes

tsiviilasja materjalidest esitas hageja (toona avaldaja) maksekäsu kiirmenetluse avalduse

09.02.2018, milles nõudis võla tasumist summas 634,82 eurot (millest põhinõue 630 eurot).

Sellel ajal oligi nõue nii suur. Hiljem, hagimenetluses võeti 10.10.2018 määrusega vastu

Groupage Cargo Service OÜ esitatud loobumine ja lõpetati menetlus 930 euro ulatuses

(põhinõue). Kohus leiab, et tegelikkuses ei olnud võlgnevus enam nii suur loobumise

vastuvõtmise hetkel, kuivõrd Harju Maakohtu menetlusse võeti 19.04.2018 määrusega nõue

juba hagihinnaga 461,09 eurot. Kostja on eelnevalt välja toonud, et vastavalt TsMS § 168 lg 6,

kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja hageja menetluskulud. Seega olenemata sellest, et kohus võttis ekslikult suuremas

ulatuses loobumise vastu, kui nõue menetluse alguses oli, leiab kohus, et puudub alus

menetluskulude jätmiseks hageja kanda, kuna kostja tasus alles peale maksekäsumenetluse

alustamist ja hagimenetluse alustamist järk-järgult oma võla. Hageja pidi oma õiguste

maksmapanekuks ikkagi kohtusse pöörduma ja tal tekkisid sellega seoses kulud.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot kuuluvad hüvitamisele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et riigilõivu on makstud vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse lisale

1, mistõttu tuleb riigilõiv 100 eurot kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik