3-16-567/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2019, Tartu

Haldusasja number

3-16-567

Haldusasi

Liinavabrik OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 4. veebruari 2016. a otsuse

nr 13-6/52 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Liinavabrik OÜ,

esindaja v.adv Kaspar Lind

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Anne Lepik

RESOLUTSIOON

1. Võtta

asja

materjalide

juurde

Liinavabrik

OÜ

18. aprilli

2019.

a

menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.

2. Jätta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a otsus muutmata.

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt menetluskulude

katteks Liinavabrik OÜ kasuks välja nelisada kolmkümmend kaks (432) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. juuni 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 28. juuli 2015. a otsusega nr 13-6/761

määrati Liinavabrik OÜ-le põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste

põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr

7) alusel toetust 15 000 eurot frontaallaaduriga ratastraktori (John Deere), silorulli kiletaja, silorulli

haaratsi ning lammaste ostmiseks. Toetusest maksti välja 11 250 eurot.

2. PRIA 4. veebruari 2016. a otsusega nr 13-6/52 kohustati Liinavabrik OÜ-d tagastama toetus

11 250 eurot ja jäeti toetus ülejäänud ulatuses välja maksmata. Otsuses asus PRIA seisukohale, et

kaebaja on kunstlikult loonud tingimused toetusraha kasutamiseks, kuna teiselt äriühingult soetatud

traktorit kasutati edasi samas piirkonnas, samade inimeste poolt.

3. PRIA 4. märtsi 2016. a vaideotsusega nr 13-30.2/16/398-1 jäeti rahuldamata Liinavabrik OÜ vaie

PRIA 4. veebruari 2016. a otsuse nr 13-6/52 kehtetuks tunnistamiseks.

4. 22. märtsil 2016 esitas Liinavabrik OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 4. veebruari 2016. a

otsuse nr 13-6/52 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on soetatud traktor kaebajale vajalik ja seda kasutatakse igapäevaselt heina ja silo

transpordiks. Õige ei ole PRIA väide, et traktor võis olla endiselt OÜ Blauteami omandis ja seda said

kasutada mõlemad äriühingud. Kaebaja ei ole kasutanud traktoreid, mis olid OÜ Blauteami omandis.

Samal aadressil tegutsevad äriühingud ei pea andma teisele äriühingule kasutada oma tehnikat.

Kunstlik tingimuste loomine tähendab eelkõige seda, et tegemist on näilike tehingutega. PRIA pole

selgitanud sellise järelduseni viinud tingimusi. Vastustajal puudub selge arusaam sellest, kuidas ja

mis viisil tuleb sisustada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2012 art-t 60.

5. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgituse kohaselt on traktori müüja OÜ Blauteam tegevuskohaks samuti Muru talu,

Lapetukme küla, Rõuge vald, Tartu maakond nagu kaebajalgi. Samas tegevuskohas tegutseb veel FIE

Rannar Lehis, kelle tegevusalaks on samuti põllumajandus. Rannar Lehis on andnud kaebajale rendile

6,78 ha maad Murul asuvast kinnistust. Soetatud traktor on kasutusel samas tegevuskohas.

Eeldatavalt traktor oli ja jääb kõikide seotud ettevõtjate kasutusse, kes sellel kinnistul omavahel

seotult tegutsevad, mistõttu ei too toetuse maksmine tegelikkuses kaasa muutust kaebaja tegevuses.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. 31. oktoobri 2016. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas Liinavabrik OÜ kaebuse osaliselt ja

tühistas kaevatava otsuse toetuse tagasinõudmise osas. Ühtlasi mõistis halduskohus PRIA-lt kaebaja

kasuks osaliselt välja menetluskulud.

7. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on toetuse tagasinõudmise aluseks määruse (EL)

nr 1306/2013 art 60, mille järgi ilma, et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste

sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on

kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult,

vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidel.

Toetuse väljamaksmiseks on kaebaja esitanud traktori registreerimistunnistuse, kuludokumendina

müüja arve nr 27 ratastraktor John Deere 6400 eest ning 1. novembri 2015. a müügilepingu ja

maksekorralduse nr 33 19 500 euro tasumise kohta.

8. Liinavabrik OÜ (esindaja Liina Lehis) tegeleb põllumajandusega Muru talus, Lapetukme külas

Rõngu vallas, Tartumaal, samas tegevuskohas tegutseb ka traktori müüja OÜ Blauteam (esindaja

Rannar Lehis) ning FIE-na töötav Rannar Lehis. Kuid ainult selle põhjal, et soetatud traktor töötab

endiselt samas piirkonnas, ei saa otsustada, et tegemist on kunstlikult tingimuste loomisega. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja kasutanud varasemalt OÜ Blauteam traktorit ning traktori

vajadus tekkis tegevuse laiendamise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud, et traktori soetamisel oleks tahetud

jätta muljet tehingu olemasolust või varjata mõnd teist tehingut. Kuigi tegemist on ühes ja samas

asukohas tegutsevate ettevõtetega, saab äriühinguid käsitleda iseseisvate ettevõtetena ning nende

majandustegevust ei saa käsitleda seotuna. Kaebaja on märkinud, et Rannar Lehis ja Liina Lehis on

endised abikaasad, mis tähendab, et antud juhul isikud ei ole omavahel seotud.

Seega on tõendamata, et vaidlusalune traktor on kõigi kolme isiku kasutada ja kaebaja ei ole seda

traktorit omandanud. Traktori omanikuks on registreeringu kohaselt Liinavabrik OÜ, olenemata

sellest kes on traktori kasutajateks märgitud.

9. Halduskohus asus seisukohale, et 19 500 eurot on kaebaja kulutanud traktori ostule, kuid 3 750

eurot (toetuse välja maksmata osa) ei ole abikõlbulik, kuna selles osas on äriplaan ellu viimata.

10. 23. novembri 2017. a otsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsus osas, milles

kaebus rahuldati ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata ning

Liinavabrik OÜ menetluskulud tema enda.

11. 17. detsembri 2018. a otsusega Riigikohus rahuldas Liinavabrik OÜ kassatsioonkaebuse, tühistas

ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Riigikohus selgitas, et kaebajale makstud toetuse tagasinõudmisel määruse (EL) nr 1306/2013 art 60

alusel tuleb kuritarvituse kindlakstegemisel hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge.

Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse

õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki

saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse

õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused.

Toetuse saamise tingimuste kunstlikule loomisele tuginemiseks ei piisa aga vastustaja sellekohasest

põhjendatud kahtlusest ning pelgalt põhjendatud kahtluse korral ei lähe toetuse saajale üle

tõendamiskoormus kahtluse ümberlükkamiseks.

Riigikohus pani ringkonnakohtule ülesandeks asja uuel läbivaatamisel selgitatud põhimõtete valguses

uuesti tuvastada kuritarvituse objektiivne koosseis ja hinnata kaebaja tegevuse subjektiivset külge,

samuti otsustada, kas määruse (EL) 1305/2013 eesmärgid jäid saavutamata, iseäranis, kas kaebaja

kulutus oli tehingupoolte tiheda seose tõttu vaid formaalne.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. PRIA taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

13. Vastustaja on apellatsioonkaebuses ja 26. märtsi 2019. a menetlusdokumendis seisukohal, et

kaebaja on toetuse saamise nõuded täitnud üksnes formaalselt. Määrus (EL) nr 1306/2013 art 60

sisuks on, et toetust ei või anda isikutele, kes küll täidavad formaalselt toetuse saamise nõudeid, ent

on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult – st taotleja tegevuses on toimunud muutused, mis ilma

vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset leidnud.

14. Määruse nr 7 § 14 lg-te 1 ja 2 järgi kantakse toetusraha (75% taotletava toetuse suurusest) toetuse

saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast,

kuludokumendid esitatakse hiljem. Toetusraha kasutamine selgub alles I toetusosa kohta

kuludokumentide esitamisel. Pärast seda otsustatakse ka teise toetusosa (3 750 eurot) väljamaksmine.

15. Traktori registreerimistunnistuse koopiast (väljastatud 16. novembril 2015) nähtuvalt on traktori

omanik OÜ Liinavabrik, vastutavaks kasutaja Rannar Lehis ning kasutajad Kaari Johanna Lehis

(müüja ainuosanik ning ainus juhatuse liige) ning Karl-August Lehis ja Jaan Mardi. Sellest saab

järeldada, et traktor jääb ka edaspidiselt endise omaniku s.o müüja kasutusse, paberil muutub vaid

omanik. Seega saab eeldada, et kui toetust ei oleks taotletud, siis selline tehing ei oleks tavapärastes

tingimustes toimunud. Ilmselgelt kasutati traktorit ka varasemalt kõikide ettevõtjate poolt ühiselt

ning omaniku vahetus ei muuda traktori kasutust. Need asjaolud tõendavad seda, et tegemist on

kunstlike tingimuste loomisega 15 000 euro toetusraha saamiseks.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Liinavabrik OÜ apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta selle rahuldamata.

17. Kaebaja leiab endiselt, et PRIA järeldus toetuse saamise tingimuste kunstliku loomise kohta on

oletuslik. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja

kasutanud varasemalt OÜ Blauteam traktorit. Kaebaja on esitanud tõendid selle kohta, et teda on

aidanud endine abikaasa talle kuuluva traktoriga. Määrav ei ole, et erinevatel isikutel on sama

tegevuskoht.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajal pole olnud endal ühtegi traktorit, millega teostada

põllumajandusettevõttes vajalikke töid. Kaebaja asutati detsembris 2011 ning lambad osteti

septembris 2013 ehk oluliselt enne toetuse taotlemist. Arvestades, et äriühingu tegevus on laienenud

ning loomade hulk on piisavalt suur (70 looma), siis on traktor olnud vajalik investeering.

18. Vastustaja viitab ainult sellele, et registreerimistunnistusele on märgitud kasutajatena erinevad

isikud ja see loob võimaluse, et traktori kasutuses midagi ei muutu. Kaebaja kordab veel kord, et

esiteks pole tuvastatud, kes varasemalt traktorit kasutasid. Kaebaja kindlasti ei ole seda traktorit

kasutanud. Teiseks ei anna tehnilisse passi märgitud vastutava kasutajana märkimine veel reaalset

võimalust traktorit kasutada. Samamoodi aga ei välista tehnilisse passi kasutajana mittemärkimine

kasutamist (alati on võimalik volikiri väljastada). Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et

tehnilisse passi vastutava kasutajana kellegi märkimine või mittemärkimine on ebaoluline.

19. Vastuseks

ringkonnakohtu

järelepärimisele

selgitas

kaebaja

30. oktoobri

2017.

a

menetlusdokumendis, et majandustegevuse mahu suurenemine ei ole toimunud hüppeliselt, kuna

väikeettevõtjana ei ole kaebajal võimalik tegevuse laiendamisse pidevalt investeerida. Kaebajale

teadaolevalt soetatud traktorit müüja ei kasutanud, sellel puudus ka tehniline ülevaatus. Ülevaatus

teostati pärast müügilepingu sõlmimist. Kuna kaebajal palgatööjõudu ei ole, siis kasutab traktorit

kaebaja seaduslik esindaja ja sellega veetakse loomadele silorulle ja heina.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Kaebajale makstud väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse tagasinõudmisel

tugineb PRIA sellele, et kaebaja on kunstlikult tekitanud tingimused toetuse taotlemiseks, viidates

otsuse õigusliku alusena määruse (EL) 1306/2013 art-le 60. Nimetatud sätte järgi ilma, et see piiraks

erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid

füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste

saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

22. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) ega määruses nr 7

ei ole sätestatud, millised on väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise

eesmärgid. Määruse nr 7 § 4 lg 1 ls 1 näeb üksnes ette, et toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud

põllumajandustoodete tootmise või nende töötlemise arendamise alaseks tegevuseks. Määruse nr 7

seletuskirja kohaselt on meetme eesmärkideks ajakohastada väikeste põllumajandusettevõtete

põhivara ja parandada väikeste põllumajandusettevõtete majanduslikku toimimist. Seletuskirjas on

eesmärgina eristatud ettevõtte põhivara ajakohastamine ning selle kõrval eesmärgipärasena lubatud

ka kulutused, mis muul viisil parandavad ettevõtte majanduslikku toimimist.

Samas ei ole toetusmeetme eesmärk ja toetuse kasutamise eesmärk samastatavad mõisted.

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse kasutamise eesmärki selgitades on

Riigikohus sedastanud, et toetatava tegevusena tuleb mõista toetuse abil vahetult kavandatud

tegevusi, eristades neid investeeringu põllumajandustootmises kasutamise eesmärgist1. Õigustloova

akti seletuskiri on üksnes abiks akti sätete tõlgendamisel. Seega ELÜPS § 75 lg 1 nõudest, et

kulutused peavad olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks, ei tulene otsest kohustust

tegutseda just määruse nr 7 seletuskirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Pidades silmas ka

Riigikohtu selgitust2 mõistab ringkonnakohus ELÜPS § 75 lg-t 1 koostoimes määruse nr 7 § 4 lg 1

1 vt RKHK 21. septembri 2018. a otsus asjas 3-15-2381 (p 13-15)

2 vt RKHK 17. detsembri 2018. a otsus käesolevas asjas (p 12)

ls-ga 1 selliselt, et kaebajal oli kohustus kasutada toetust investeeringuks ettevõtte põhivarasse

selliselt, et see aitaks kaasa kaebaja ettevõtte majanduslikule toimimisele põllumajandustoodete

tootmisel või nende töötlemisel.

23. Vastavalt ELÜPS § 75 lg-le 1 peavad toetuse abil tehtavad kulud olema ühtlasi mõistlikud.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (745 SE) seletuskirjast

ilmneb, et kulude mõistlikkuse nõudest tuleneb eelkõige taotleja kohustus toetuse arvel mitte teha

ülemääraseid kulutusi.

24. Ringkonnakohus leiab, et nii toetuse eesmärk kui kulude mõistlikkuse põhimõte on abistavaks

kriteeriumiks, mille abil on võimalik hinnata, kas taotleja on kunstlikult loonud tingimused toetuse

saamiseks. Toetuse saamise tingimuste kunstlikult loomist ei ole seetõttu põhjendatud mõista üksnes

näiliste tehingute kaudu toetuse taotlemisena. Kunstlik tingimuste loomine on olemuselt laiem

mõiste, mis hõlmab ka sellised olukorrad, kus toetust taotletakse investeeringu tegemiseks, mis

taotleja majandustegevuse jätkamiseks äriplaanis kavandatud eesmärkide saavutamise vajalik ei ole

ning mis viiakse ellu viisil, mida tavaolukorras ei oleks kasutatud.

25. Vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja 26. märtsi 2019. a menetlusdokumendis on PRIA leidnud,

et tingimuste kunstlikule loomisele viitavad kogumis järgmised asjaolud:

a) kaebaja ja talle traktori müünud OÜ Blauteam tegutsevad samas asukohas, s.o Muru talus,

Lapetukme külas, Rõngu vallas, Tartumaal, s.t ka traktor on jätkuvalt kasutuses samas

asukohas;

b) kaebaja seaduslik esindaja ka Blauteam OÜ seaduslik esindaja on lähisugulased;

c) kaebaja ja Blauteam OÜ kasutavad sama e-posti aadressi;

d) traktori müügi järel märgiti traktori vastutavaks kasutajaks Rannar Lehis ning kasutajateks

Kaari Johanna Lehis (OÜ Blauteam seaduslik esindaja), Karl August Lehis ja Jaan Mardi.

Vastustaja on täiendavalt osutanud sellele, et kaebajaga samas asukohas tegutseb ka FIE Rannar

Lehis, kes ühtlasi on andnud kaebajale rendile 6,78 ha suuruse maatüki talle kuuluvast kinnisasjast.

Vastustaja hinnangul on asjas oluline majanduslik vaatepunkt. Kui ettevõtjate vahel on tugev

majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Seega tuleb

tehingute kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka majanduslikke ja isiklikke seoseid

ettevõtjate vahel. Majanduslikud ja isiklikud seosed on faktiliste asjaolude põhjal arvestatavad.

26. Ringkonnakohus on jätkuvalt 23. novembri 2017. a otsuses väljendatud seisukohal, et eeltoodud

asjaolud loovad kahtluse, et OÜ Blauteam müüs ja kaebaja omandas traktori eelkõige põhjusel, et

müügilepingu sõlmimine andis kaebajale võimaluse taotleda vastustajalt investeeringutoetust.

Kahtluse tõusetumine iseenesest ei ole aga piisav, et õigustada toetuse tagasinõudmist või muuta

tõendamiskoormust kaebaja kahjuks. Kui vastustaja leiab, et kaebaja on loonud toetuse saamise

tingimused kunstlikult, tuleb tõendada selle järelduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seega pidi

vastustaja vaidlustatud otsuse andmisel kogutud tõenditele tuginedes veenduma, et traktori ostmine

ei ole viinud toetusega taotletud eesmärgi saavutamisele (s.t traktori ostmine ei ole kaasa aidanud

kaebaja ettevõtte toimimisele) ning kaebajal oli tahe saavutada eelis toetuse saamise tingimuste

kunstliku loomise kaudu.

27. Kaebaja on kinnitanud, et enne müügilepingu sõlmimist traktorit kaebaja majandustegevuse

tarbeks ei kasutatud ja omandatud traktorit faktiliselt kasutab kaebaja seaduslik esindaja Liina Lehis.

Traktori soetamise vajadust seostas kaebaja algselt majandustegevuse laiendamise kavatsusega,

hiljem on kaebaja põhjendanud traktori soetamist sooviga saavutada ettevõtte võimekus iseseisvalt,

teiste ettevõtete toeta, tegutseda.

28. Kaebaja 2014., 2015. ja 2016. majandusaasta aruannete järgi ei ole kaebaja majandustegevuse

maht suurenenud traktori soetamise järel. Kaebaja majandusnäitajad on kolme aasta lõikes jäänud

sisuliselt samaks. Müügitulu on seejuures isegi mõnevõrra vähenenud. Majandusaasta aruannetest ei

ilmne traktori soetamise positiivne mõju kaebaja majandustegevusele. Samas Riigikohtu seisukoha

järgi ei ole nõutav, et positiivne mõju majandustegevusele oleks mõõdetav majandustegevuse mahu

või efektiivsuse kasvus. Seetõttu ei saa kaebaja majandusnäitajate põhjal järeldada, et traktori

soetamisel puudus kaebaja majandustegevust soodustav mõju.

18. aprilli 2019. a menetlusdokumendis selgitas kaebaja, et enne traktori soetamist ei olnud ettevõte

iseseisvalt võimeline lammastele sööta varuma. Olukord, kus kaebaja sai ettevõtluseks tasuta abi oma

seadusliku esindaja lähedastelt ei saanud edasi kesta ega olnud kaebaja majandusliku toimimise

seisukohast jätkusuutlik ning oleks viinud kaebaja tegevuse hääbumiseni. Seega pidigi taotletud

toetus olema abiks. Toetuse abil soetatud traktor on võimaldanud kaebajal teiste teenetest sõltumata

lambaid pidada ning nii oma majandustegevust säilitada, aidates kaasa kaebaja majandusliku

toimimise iseseisvumisele ja jätkumisele.

Seega on kaebaja toonud esile traktori soetamise positiivse mõju, mis ringkonnakohtu hinnangul on

piisav, et jaatada toetuse eesmärgi täitmist. On üldteada asjaolu, et loomakasvatamine nõuab tööd

loomadele sööda varumisel ja loomadele etteandmisel ning traktori kasutamine on seejuures

tavapärane.

29. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas PRIA tuvastatud asjaolud on piisavad kaebaja selgitustest

ilmneva ümberlükkamiseks, s.o järelduseks, et toetusega taotlevat eesmärki ei ole saavutatud.

30. PRIA leiab, et traktori soetamine ei toonud kaasa muutusi traktori kasutamises, kuna kaebaja ja

Blauteam OÜ ettevõtted moodustavad ühise majandusüksuse, mis üksnes formaalselt on jagatud kahe

juriidilise isiku vahel. Äriühingud kasutavad sama e-posti aadressi ning kaebaja soetatud traktori

kasutajatena on tehnilises passis märgitud kaebaja seadusliku esindaja tütar, kaebajale maa rentinud

FIE Rannar Lehis ja kaebaja seadusliku esindaja poeg.

Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et kuigi registreerimistunnistusel kasutajana märkimine ei

anna isikule veel õigust sõidukit kasutada, ilmneb sellest kaebaja kavatsus isikute osas, kellele traktor

kasutamiseks anda ning selle kaudu ühtlasi ka kavatsus traktori kasutamise üldiseks korraldamiseks.

Vastustaja on sellele asjaolule tuginedes põhjendatult leidnud, et tehnilisse passi kantud andmed ühes

asjaoluga, et traktori asukoht müügilepingu sõlmimise järel ei muutunud, viitab võimalusele, et

müügilepingu sõlmimine ei toonud kaasa tegelikku muutust traktori kasutamises. Siiski ei saa seda

käesoleval juhul tuvastatud asjaolude pinnalt tõsikindlalt järeldada. Vastustaja ei ole kogunud ega

hinnanud tõendeid selle kohta, millises mahus traktorit kaebaja ettevõttes tegelikult kasutatakse.

Seega ei ole tuvastatud traktori (jätkuv) kasutamine teiste isikute majandustegevuses ega isegi see,

kas kaebaja põllumajandustootmise maht sellist kasutust võimaldaks või kas Blauteam OÜ või mõni

kolmas isik vajab traktorit oma tegevuses.

31. Eksitav on kaebaja väide, et halduskohtumenetluses esitatud traktori registreerimistunnistus

kinnitab soetatud traktori tehnilise ülevaatuse puudumist enne ja teostamist pärast müügilepingu

sõlmimist, mis omakorda tõendab, et enne kaebajale müümist ei olnud traktor kasutuses.

Halduskohtumenetluses on esitatud traktori registreerimistunnistus (tl 10-11) Rannar Lehisele

kuuluva sama marki traktori (John Deere 6400) kohta (reg.nr 3699TA), millest tõepoolest nähtub, et

2012. aasta märtsi ja 2016. aasta märtsi vahel ei ole ülevaatust teostatud. 1. novembril 2015. a

müügilepingu (tl 22) alusel omandas kaebaja aga traktori registrimärgiga nr 2660TE. Selle traktori

kohta esitatud registreerimistunnistusel (tl 24-25) märgitud VIN-kood ei lange kokku Rannar Lehisele

kuuluva traktori VIN-koodiga. Seega on tegemist kahe erineva sama marki traktoriga. Kaebaja

soetatud traktori registreerimistunnistusel puuduvad märked ülevaatuse läbimise kohta. Arvestades,

et registritunnistus väljastati 16. novembril 2015, ei saa selle alusel tuvastada ülevaatuse läbimist

müügilepingu sõlmimisele eelneval ajal. Kui tehnilise ülevaatuse läbimine üldse saab anda infot

traktori kasutamise kohta, siis nelja-aastane paus Rannar Lehisele kuuluva traktori ülevaatuste vahel

võib viidata selle traktori kasutusest väljalangemisele selle perioodi ajal ja seega ühtlasi võimalusele,

et kaebaja kasutas juba varasemalt just hiljem omandatud traktorit.

Seda asjaolu on ka kaebaja ise 18. aprilli 2019. a menetlusdokumendis möönnud. Varasemalt kaebaja

huvides kasutuses olnud traktori soetamine ühes muude tuvastatud asjaoludega on piisav kahtluseks,

et traktori omaniku muutumisel puudus vahetu mõju kaebaja majandustegevusele. Kuid ka see ei

lükka ümber kaebaja selgitust, et traktorit kasutab tema seaduslik esindaja kaebaja tootmistegevuses

ja traktori kasutamine selliselt on tegevuse iseloomu arvestades vajalik ning, et teised isikut traktorit

oma majandustegevuses ei kasuta. Kaebaja väiteid kinnitab traktori tehnilise ülevaatuse teostamine,

liikluskindlustuse lepingu sõlmimine ja sellega seotud kulude kandmine kaebaja poolt.

Ringkonnakohus võtab sellekohased kaebaja 18. aprilli 2019. a menetlusdokumendile lisatud tõendid

asja juurde.

PRIA omakorda ei ole kogunud tõendeid ega isegi väitnud, et kaebaja traktori käitamise kulusid

kannaks kaebaja asemel Blauteam OÜ või mõni kolmas isik, või et soetatud traktorit kaebaja

majandustegevuses ei kasutata või kasutatakse ka teiste isikute majandustegevuses.

32. Olukorras, kus tulenevalt määruse nr 5 § 12 lg 1 ls-t 1 ja lg 3 p-dest 5 ja 6 oli kaebaja toetuse

kasutamisel kohustatud äriplaanis nimetatud tegevuse(d) ellu viima, tagama soetatud vara sihipärase

kasutamise ja võimaldama PRIA-l selle üle kontrolli teostamise, tulebki toetuse eesmärgina mõista

äriplaanis toodud vara soetamist toetuse arvel3. Seega on alusetu vastustaja seisukoht, et toetuse

eesmärki ei ole toetuse kasutamisega saavutatud. Kaebaja selgitused traktoriga tehtavate tööde

korraldust oma majandustegevuses enne ja pärast traktori omandamist ei ole ammendavad. Samas ei

ole vastustaja traktori omandamist kahtluse alla seadnud ega toonud esile traktori kasutusega seotud

asjaolusid, millest ilmneks, et toetuse eesmärk on jäänud saavutamata.

33. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et lõppjäreldusena on PRIA ekslikult leidnud, et

tingimused toetuse taotlemiseks on kaebaja loonud kunstlikult. Vastustaja sellekohane seisukoht on

tõendamata. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja oleks uurimispõhimõtet rakendades saanud

korraldada haldusmenetluses tõendite täiendava kogumise asjaolude väljaselgitamiseks. Samas on

vastustaja võimalused asja lahendamisel oluliste asjaolude väljaselgitamiseks siiski piiratud, kuna

vastustajal puudub uurimisorgani pädevus ja volitused. Kaebaja ja Blauteam OÜ juhtorgani liikmete

vahel on tuvastatud küll isiklik seotus, kuid puuduvad andmed äriühingute sellise majandusliku

seotuse kohta, mis lubaks pidada kaebaja makset traktori eest üksnes formaalseks kulutuseks. Kulude

mõistlikkuse ja toetuse eesmärgipärase kasutamise nõude täitmine on vahetult toetuse saaja kohustus

ning kahtluse korral tuleb toetuse saajal kulude mõistlikkust tõendada. Käesoleval juhul ei vaielda

aga selle üle, kas soetatud traktori hind vastas selle väärtusele. Kaebaja väidab traktori kasutust ning

puudub alus eeldada, et kaebaja majandustegevuses ei ole tarvis traktorit kasutada. Muudele

tõenditele tuginedes ei ole vastustaja suutnud tõendada toetuse eesmärgi saavutamata jäämist ega

kaebaja tahet toetuse saamise tingimuste kunstlikuks loomiseks. Seetõttu puudus alus kaebajale

makstud toetus tagasi nõuda.

34. PRIA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

35. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

esitatud menetluskulude nimekirja (tl 93) ja arvete (tl 108, 109) kohaselt on ta kandnud

apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 432 eurot. Ringkonnakohus peab kulusid tervikuna

vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab need PRIA-lt kaebaja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

3 Vrd RKHK 21. septembri 2018. a otsus asjas 3-15-2381 (p 13-15)