1-19-3368/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada S.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle S.V-l karistusaja alguseks 16. märts 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise
Legislator headnote
AI generated1-19-3368/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: märts 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2019, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3368 (19284000100)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
S.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi
kokkuleppemenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa
Süüdistatav
S.V (isikukood: XXX; elukoht: XXX ; töökoht: XXX;
karistatus:
kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu
Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.02.2019 otsusega KarS §
121 lg 2 p 3, § 120 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud 28 päeva
tingimisi katseaeg 1 aasta 3 kuud; tõkend: vahistamine
alates 17.03.2019, kahtlustatavana kinnipidamine
16.03.2019)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1. Tunnistada S.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle
karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega S.V-le mõistetud karistust
Tartu Maakohtu 12.02.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9
(üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra ning lugeda S.V-l
ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend
kaheksa) päeva.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda
S.V-l karistusaja alguseks 16. märts 2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamise
kuupäev.
S.V-le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Menetluskulude hüvitamine:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.V-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 810
(kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu 342 (kolmsada nelikümmend kaks)
eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1152 (üks tuhat ükssada
viiskümmend kaks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a.
juunikuust igakuise menetluskulu osa 96 (üheksakümmend kuus) eurot tasumine, kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa
tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa
tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda
tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta S.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi
sõidukulu 228,96 eurot (s.h käibemaks) riigi kanda.
Asitõendid ja salvestised:
DVD plaat politsei rinnakaamera salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse
jõustumisel kriminaalasja toimikusse.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-
kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub
edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes
kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt
tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad
kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu posti-
või e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistus
Süüdistusest nähtuvalt on S.V toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu
tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p
2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles karistatud 28.07.2015 Viru Maakohtu otsusega ja
12.02.2019 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise eest ning
kandes tingimisi karistust, 07.03.2019 kella 04:00 ja 05:00 vahel XXX korteris, lõi kaks korda
rusikaga näkku xxx I.E-le, põhjustades kannatanule füüsilist valu; 2) 16.03.2019 kella 05:00 ja
08:00 vahel XXX korteris lõi korduvalt elutoa diivanil istuvat xxx I.E-d rusikaga näkku, kui
kannatanu põrandale kukkus, jätkas tema peksmist rusikaga näkku ja lõi mitmel korral jalaga pea
piirkonda ning surus kannatanu näoga põrandal oleva vere sisse. Kui kella 08:00 jõudsid
politseiametnikud XXX korteri ukse taha, lohistas S.V läbipekstud kannatanu kätest tirides
elutoast magamistuppa, kus käskis kannatanul vait olla ja ähvardas vastasel juhul tal noaga kõri
läbi lõigata, samuti surus S.V põlvega kannatanu kõrile. Sellise tegevusega tekitas S.V
kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o pealaenaha pindmise vigastuse; pead ja kaela
haaravad pindmised vigastused.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava
süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 12.02.2019 otsusega mõistetud
ärakandmata karistuse võrra, so 9 kuud 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
mõista vangistus 11 kuud 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise alguseks
kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 16.03.2019.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja
kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud
kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel
lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja
prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,
et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku
kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise
kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu
alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §
179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni
nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel
uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270.48 eurot ja
300.48 eurot, kokku 570.96 eurot.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-
tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle
jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud
hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu (s.h käibemaks) 228,96 eurot
riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1152
eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 342 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et
kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi
aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
S.V on kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2019 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
17.03.2019. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele
eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev .
Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat politsei rinnakaamera salvestisega tuleb jätta
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või
kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik