2-18-5961/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-5961

Tsiviilasi

J.K. hagi I.K. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

945 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): J.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

J.D.

Vastustaja (kostja): I.K. (isikukood XXX), esindaja Paul

Paas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2018 otsus ning

teha asjas uus otsus, millega rahuldada J.K. hagi elatise

suurendamiseks osaliselt.

2. Suurendada Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2016. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14789 I.K. lt J.K. kasuks

väljamõistetud elatis 200 euroni alates 17. aprillist 2018

järgmiselt:

2.1. Mõista I.K. lt J.K. kasuks välja sissenõutavaks

muutunud elatis 17. aprilli 2018 – 2. mai 2019 eest 715

eurot.

2.2. Mõista I.K. lt J.K. kasuks välja elatis 200 eurot kuus

alates 3. maist 2019 kuni J.K. täisealiseks saamiseni 27.

aprillil 2026.

3. Elatis tuleb tasuda J.D. pangakontole nr XXX AS-s SEB

Pank.

4. Jätta rahuldamata J.K. taotlused nõuda I.K. kohta

välja andmeid Maksu- ja Tolliametist, Haigekassast ning

pankadest.

5. Rahuldada J.K. apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.K. (hageja) esitas I.K. (kostja) vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja palus suurendada

kostjalt väljamõistetavat elatist seaduses sätestatud miinimummäärani.

Pärnu Maakohtu 02.11.2012 maksekäsu kiirmenetluses tehtud määrusega mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja elatis 145 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt on aastatega lapse vajadused oluliselt suurenenud, kuid kostjaga ei ole

õnnestunud saavutada kokkulepet elatise maksete suurendamise osas.

2. Kostja vaidles elatise suurendamisele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta poolte endi kanda.

Kostjal on ülalpidamiskohustus ka XX sündinud tütre K ja praeguse abikaasa ees.

2015. aastal üritas hageja kohtu kaudu (tsiviilasi nr 2-15-14789) suurendada kostjalt väljamõistetud

elatist, kuid kohus jättis hageja nõude rahuldamata (Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2016 otsuse

resolutsiooni p 4.6). Kostja palgatõendi kohaselt oli tema keskmine kuupalk 1392 eurot. Kostja

praegune abikaasa on 50% töövõimetu ning töötu ja saab pensioni 94,66 eurot kuus. Kostja abikaasa

ei saa hetkel töötada tervisliku seisundi tõttu. Kostja perekonna kuu keskmine sissetulek on

1487 eurot kuus, mis on 431 euro võrra väiksem kui 2015. aastal. Lisaks tuleb kostjal tasuda

igakuiselt laenumakseid ning pärast püsikulude maha arvemist jääb järgi 769,92 eurot, mis teeb ühe

pereliikme kohta 256,64 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2016 otsusega kostjalt

väljamõistetud elatise suuruse muutmata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Elatise väljamõistmisel 2012. a oli hageja 4-aastane, käesoleval ajal 10-aastane. Kohtu arvates on

ilmselge, et lapse vajadused on nelja aastaga muutunud/suurenenud.

Kostjal sündis X tütar K (I kd, tl 35). Ka nimetatud asjaolu mõjutab vanema varalist seisundit ning

võib olla PKS § 102 lg 2 tulenevalt aluseks elatise tasumiseks/väljamõistmiseks alla miinimummäära.

Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et kostja varaline seisund ei võimalda tasuda

elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, mistõttu on elatise suurendamise nõue

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja väited sissetuleku vähenemise kohta ebaõiged. Samuti on

ebaõiged väited, et kostja sõlmis kõik laenulepingud enne käesolevas asjas hagimaterjalide saamist

ning et kostja ei olnud laenukohustuste võtmise ajal teadlik elatise suurendamise kavatsusest.

Asja läbivaatamise ajal lõppesid kostjal mitmed laenulepingud (MRT00416) ja juba 09.09.2018

sõlmiti uus laenuleping (K1615OP).

Kohus ei võtnud arvesse, et kostja ei maksa enam D.M. (endine K) elatist.

Hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ei ületa miinimumi.

Väited, et kostja kannab täiendavaid kulutusi oma abikaasa rehabilitatsiooni eest, ei ole põhjendatud.

Osaline töövõime ei piira töötamist. Kõik rehabilitatsiooniplaaniga soetud kulud, mis hõlmavad sõitu,

majutust ja rehabilitatsiooniteenuseid, kannab Sotsiaalkindlustusamet.

Maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega, rikkudes sellega lapse õigusi. Hageja ei nõustu, et

laenuleping (telefoni ostuks), auto remont ja puhkusekulud on sellised vajalikud kulutused, mida

peaks kohus arvestama lapsele elatise väljamõistmisel.

Maakohus jättis kontrollimata kostja sissetulekud. Hageja palub 2018. aasta väljavõtet Maksu- ja

Tolliametist kostja palgaandmete, lisatasude ning Haigekassa poolt töövõimetoetuse maksmise kohta.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Tsiviilasjas nr 2-12-37131 kompromissi sõlmimise ajal ei olnud kostjal veel sündinud last K.

Kostjal on järgmised igakuulised kohustuslikud kulutused laenude tagasimaksmiseks:

-

laenuleping nr 16-051676, iga kuu tagasimakse 77,29 eurot;

-

laenuleping nr 17-098341-VL, iga kuu tagasimakse 63,77 eurot;

-

osamaksetega tasumise müügileping nr MRT00416, iga kuu tagasimakse 29,62 eurot.

Laenulepingud on sõlmitud enne kostjale hagimaterjalide kätte toimetamist ja laenulepingute

ennetähtaegne lõpetamine toob endaga kaasa suuri lisakulutusi.

Kulutused korteri ülalpidamiseks keskmiselt on 193,40 eurot kuus:

-

OÜ A – 39,43 eurot kuus

-

VKG Soojus AS – 6,37 eurot kuus

-

AS Eesti Gaas – 78,44 eurot kuus

-

Swedbank Life Insurance SE (kindlustus) - 27,56 eurot kuus

-

AS Starman, Elisa Teleteenused (kaabel TV) 11,98 eurot kuus

-

OÜ Uus Programm (internet) - 14 eurot kuus

-

Tele2 Eesti AS (mobiiltelefon) – 15,62 eurot kuus

Kostja abikaasa tervisliku seisundi tõttu tuleb teda tihti toimetada arsti juurde ja raviprotseduuridele

ning puhkepäeviti linnast välja, milleks on perekonnas sõiduauto. Kulutused sõiduautole on

keskmiselt kuus 208 eurot:

-

autokindlustus 11,79 eurot kuus

-

rehvide vahetus 290 eurot aasta, 24 eurot kuus

-

remondikulud 866,51 eurot aastas ehk 72,21 eurot kuus

-

kütuse maksumus kuus 100 eurot

Kostja ei nõustu, et kõik rehabilitatsiooniga seotud kulud maksab sotsiaalkindlustusamet.

Sõidukulude maksimaalne maksumus isiku kohta aastas on 41,55 eurot.

Kostjale jääb peale eelkirjeldatud maksete teostamist alles 769,92 eurot, mis teeb 256,64 eurot

pereliikme kohta.

Kostja käib raskel tööl ja teenib keskmist palka. Kostja perekonna sissetulekud ei ole aastate jooksul

suurenenud, vaid need on hoopis vähenenud. Hindade kasv mõjutab kõikide vajaduste kasvu ja

seetõttu ei saa olla aluseks elatise suurendamisel olukorras, kus kohustatud isiku sissetulekud ei ole

suurenenud.

Hagis välja toodud vajadused on osaliselt ühekordsed. Hageja kulude puhul ei ole arvestatud kostja

võimega tasuda nii kallite esemete eest. Samas, kui hageja ema on ostnud nii kalleid esemeid, siis

hageja ema on jätnud välja toomata oma perekonna õiged sissetulekud, mis võimaldavad praegu teha

kulutusi hageja ülalpidamiseks.

Kostja varaks on vana sõiduk, mis on vajalik oma abikaasa sõidutamiseks arstide juurde ning

rehabilitatsiooni teenuste saamiseks. Kostjale on sõiduk tema perekonnaliikmete hädavajalike

liikumiste kindlustamiseks, mitte aga luksussõitudeks. Muu vara, millele saab sissenõuet pöörata,

kostjal puudub.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida sissetulekut,

mitte ainult ühe lapsevanema võimet. Kostjale ei ole esitatud tõendeid hageja ema sissetulekute ja

varalise seisundi kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu täies ulatuses

ning teeb uue otsuse, millega rahuldab elatise suurendamise nõude osaliselt. Ringkonnakohus

suurendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist 200 euroni alates 17.04.2018.

7. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Lihtmenetluses menetletakse varalise nõudega hagisid,

mille hagihind ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot (TsMS § 405 lg 1).

Hageja taotles elatise suurendamist 145 eurolt perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimumini,

mis oli hagi esitamise hetkel 250 eurot. Järelikult oli hagi hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt maakohtus

945 eurot s.o [(250-145)×9]. TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks saab pidada

elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot.

Kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal peaaegu 10-aastane, siis arvestades, et hageja taotleb elatise

suurendamist 105 euro võrra kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni (ca 8 aastat), siis ületab

tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusumma 2000 eurot. Järelikult ei

võinud maakohus lahendada elatise suurendamise hagi lihtmenetluses.

8. TsMS § 459 järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete

suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega

tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse

arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka mõlema vanema varalise seisundiga ja

jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise

suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas

asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 07.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; samuti

02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).

9. Kostjalt mõisteti 02.11.2012 Pärnu Maakohtu 2-12-37131 maksekäsuotsusega välja hageja kasuks

elatis 145 eurot kuus. Maksekäsust nähtub, et hageja ise vähendas elatise nõuet ning nõustus elatisega

145 eurot kuus.

Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-15-14789 elatise suurendamise hagi, milles palus elatist suurendada

seaduses ettenähtud miinimummäärani. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 31.05.2016 otsusega, et

kostja majanduslik seisund ei võimalda rahuldada elatise suurendamise hagi ning mõistis kostjalt

alates 01.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja 145 eurot.

Käesolevas asjas on hageja toonud muutunud asjaoludena välja, et hageja käib koolis ning tegeleb

spordiga, mistõttu on hageja seaduslikul esindajal hageja kooli ja spordiga seotud kulud. Lisaks

sellele on elu kallinenud ja hageja vajadused suurenenud. Samuti on üks kostja ülalpeetavatest lastest

(D.M. ) saanud täisealiseks. Hageja on seisukohal, et tema vajadused on suurenenud võrreldes

02.11.2012 maksekäsu tegemise ajaga, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 145 eurot

kuus.

PKS § 101 lg 1 seab eelduseks, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Hageja taotleb elatise suurendamist nimetatud miinimumini. Ringkonnakohus

leiab, et järelikult tuleb vastavalt PKS § 101 lg-le 1 eeldada, et hageja vajaduste katmiseks kulub

miinimum, mistõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja tõendite ja väidete osas, mis

puudutavad hagejale tehtavaid kulutusi.

10. Maakohus sedastas, et hageja vajadused on praeguseks suuremad, kui 2012. aastal, mil tehti

maksekäsk elatise maksmise kohta. Samas leidis maakohus, et kostja varaline seisund ei võimalda

tasuda elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras.

Apellant heidab maakohtule ette kostja sissetulekute ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga. Maakohus tuvastas üksnes, et esinevad alused elatise vähendamiseks alla miinimumi,

kuid ei võrrelnud kostja majanduslikku seisundit tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatuga. Maakohus

lahendas asja ebaõigesti lihtmenetluses, mistõttu ei hinnanud kõiki tõendeid ja menetlusosaliste

väiteid. Seega võis lihtmenetluses asja lahendamine tuua kaasa ebaõige lahendi.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kogutud tõendite pinnalt võimalik hinnata kostja

majanduslikku olukorda. Mh on asja materjalide hulgas kostja palgatõend (I kd, tl 36) ja pangakonto

väljavõte (I kd, tl 119 jj). Seetõttu pole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja taotlus nõuda

Maksu- ja Tolliametilt välja andmeid kostja töötasu kohta ning 2018. a pangakonto väljavõtet. Samuti

pole kostja väitnud, et oleks osaliselt töövõimetu, mistõttu on põhjendamatu ka taotlus nõuda andmeid

kostja töövõime kohta. Ringkonnakohus jätab seega rahuldamata hageja taotluse täiendavate tõendite

kogumiseks.

Põhjendamatu on ka kostja väide, et maakohus ei ole kogunud andmeid hageja seadusliku esindaja

sissetuleku kohta. Hageja seadusliku esindaja sissetulekute kohta on toimiku materjalides olemas

pangakontode ja tööregistri väljavõtted (I kd, tl 154 - II kd, tl 34; II kd, tl 85 - 94).

11. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kostja majanduslik olukord on muutunud võrreldes

tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatuga.

Tsiviilasjas nr 2-15-14789 tõi kostja elatise vähendamise alustena välja, et tema ülalpidamisel on alla

2-aastane laps, kostja abikaasa on kaotanud 50% töövõimest, kostjal on igakuised laenukohustused

ning kulutused korteri ülalpidamiseks. Lisaks hagejale, tuli kostjal tasuda tsiviilasjas nr 2-15-14789

tehtud otsuse alusel elatist ka D.M. (endine K) kuni 07.07.2016 (s.o täisealiseks saamiseni).

Praegusel ajal on kostja ülalpidamisel temaga koos elav 4-aastane lasteaias käiv laps ja kostja

abikaasa, kellel on keskmine puue ning puuduv töövõime.

Võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-14789 tuvastatud asjaoludega on kostja keskmine töötasu (neto)

tõusnud 2015. aastaga 1096,07 eurolt 1392,42 euroni (16 708,98 ÷ 12) (I kd, tl 36). Kostja ei tasu

enam elatist täisealiseks saanud lapsele D.M. .

12. Kostja on perekonna igakuiste keskmiste kulutustena toonud välja järgmised summad: korteri

ülalpidamine 193,40 eurot, sõiduautoga seotud kulutused 208 eurot kuus ning laenulepingutest ja

osamaksetega müügilepingust tulenevad kohustused.

Laenulepingu nr 16-051676, igakuise tagasimaksega 77,29 eurot, viimase osamakse tegemise aeg on

vastavalt kostja esitatud maksegraafikule 16.05.2019 (I kd, tl 51). Seega tuleb kostjal peale käesoleva

lahendi tegemist viidatud laenulepingu alusel teha veel vaid viimane osamakse summas 76,40 eurot.

Laenulepingu nr 17-098341-VL maksegraafiku järgi on igakuine tagasimakse 63,77 eurot. Viimane

tagasimakse tuleb teha 16.08.2019 (I kd, tl 48).

Müügilepingu nr MRT00416 alusel pidi kostja tasuma viimase osamakse summas 29,53 eurot

12.12.2018 (I kd, tl 41). Seega on käesolevaks ajaks nimetatud lepingust tulenevad kohustused

lõppenud.

Kuivõrd kostjaga koos elav alaealine laps käib nüüdseks lasteaias, tasub kostja ka lasteaia eest

01.01.2017-30.04.2018 691,35 eurot, s.o ca 43,21 eurot kuus ning tema hobide eest 4,5 eurot kuus.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja korteriga seotud kulutused põhjendatud ja tõendatud (tõendid

(I kd, tl 54-68) ega ole ebamõistlikult suured. Ka on autoga seotud kulutused (sh kindlustus, remont

ja kütusekulud) põhjendatud. Tegemist on 2004. aasta autoga, mistõttu on remondikulud ilmselt

vajalikud ning auto kasutamisega kaasnevad paratamatult ka kütusekulud.

Seega peale eelnimetatud kulutuste tegemist jääb kostjal igas kuus enda ja oma perekonna

ülalpidamiseks üle: 802,25 eurot (1392,42 - 193,40 - 208 - 77,29 - 63,77 - 43,21 - 4,5). Alates juunist

2019 (kui on lõppenud laenuleping nr 16-051676) jääb kostjale igas kuus keskmiselt 879,54 eurot.

Alates septembrist (kui on lõppenud laenuleping nr 17-098341-VL) jääb kostjale igas kuus keskmiselt

943,31 eurot.

Eelnimetatud kostja kohustustele lisaks tuleb kostjal tasuda elatist hagejale, käesoleva seisuga

145 eurot kuus. Seega jääb alates septembrist 2019 kostjale oma perekonna ülalpidamiseks (sh toit,

riided, jalatsid, hügieenitarbed, ravimid jm) 798,31 eurot (943,31-145).

Tsiviilasjaga nr 2-15-14789 võrreldes ei ole kostja abikaasa töövõime taastunud, vaid 05.06.2018 on

tuvastatud töövõime puudumine (II kd, tl 82). Kuivõrd Töötukassa tuvastas kostja abikaasal töövõime

puuduse, siis vastavalt kostja esitatud Töötukassa töövõime hindamise otsusele, on kostja abikaasal

õigus ka töövõimetoetusele, mis puuduva töövõime korral on 100% kehtivast päevamäärast, s.o

13,79 eurot päevas, keskmiselt 413,70 eurot kuus (töövõimetoetuse seadus § 13 lg 2 p 2 ja § 14).

Lisaks sellele on kostja abikaasal tuvastatud keskmine puue, mille alusel makstakse talle puudetoetust

34,01 eurot kuus (II kd, tl 83). Seega saab kostja abikaasa panustada vähemalt iseenda ülalpidamisse

ca 447,71 euro ulatuses ning selle võrra on kostja kohustus enda sissetulekutest abikaasat ülal pidada

väiksem. Järelikult ei saa väita, et kostja peab kogu perekonda üksnes oma sissetulekutest ülal

pidama.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja majanduslik olukord on tsiviilasjaga

nr 2-15-14789 võrreldes mõnevõrra paranenud: töötasu on suurem, kostja ei pea enam ülal D.M. .

Lisandunud on kostjaga koos elavaga lapsega seotud lasteaia ja hobide kulud (ca 47,74 eurot kuus).

Kehtivad laenulepingud on lähitulevikus lõppemas.

Kuivõrd kostja majanduslik olukord on paranenud, on põhjendatud ka elatise suurendamine.

14. Kuigi kostja majanduslik seisund võimaldab elatise suurendamist, nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal tasuda elatist miinimummääras, s.o

2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastast alates 270 eurot kuus.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

15. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus hageja ja kostja huvisid ning hindab, kas miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel saavad hageja igapäevased vajadused rahuldatud ja arenguks piisavad

vahendid tagatud (Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 13).

Tsiviilasjas nr 2-15-14789 leidis ringkonnakohus 31.05.2016 (ca kolm aastat tagasi) otsuses sisuliselt,

et hageja vajadusi ei kahjusta elatis 145 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et hageja vajadused

võivad olla käesolevalt suuremad, kui kolm aastat tagasi. Samas arvestades varasemalt tuvastatut, ei

ole hageja huvisid kahjustav elatise suurendamine selliselt, et väljamõistetav elatis jääb alla elatise

miinimumi.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et kuna kostja on temaga koos elavate pereliikmete

peamine ülalpidaja, siis ei tohiks elatise tasumine panna kostjat ja tema perekonda olukorda, kus tema

perekonna, eelkõige kostjaga kooselava lapse, huvid saaksid kahjustada. Kostjal tuleb sisuliselt üksi

pidada üleval ka temaga kooselavat last, kuivõrd kostja abikaasa saadavad sotsiaaltoetused on ette

nähtud eelkõige abikaasa enda töövõime puudumise kompenseerimiseks. Seega selleks, et kostjaga

kooselav laps ei osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist 200 euroni kuus. Kostja

majanduslik olukord on varasemaga võrreldes küll paranenud, kuid mitte määral, mis võimaldaks

maksta hagejale elatist miinimummääras.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja hageja vajadustega vastavuses on elatise suurendamine

200 euroni kuus. Elatis 200 eurot kuus vastab ringkonnakohtu hinnangul hageja praegustele ja

tulevikus tekkida võivatele vajadustele. Mh tuleb ka hageja seaduslikul esindajal hagejat oma

varaliste võimaluste piires samas ulatuses ülal pidada.

16. Hageja on taotlenud elatise suurendamist alates 01.01.2018. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud

isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on

25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p-s 19 selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on

suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui

õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et

ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks

enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda (vt ka Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13,

p-d 11 ja 12).

Ringkonnakohus leiab, et tagantjärele elatise suurendamine võib eelnevalt tuvastatud asjaolusid

arvestades panna kostja majanduslikult raskesse olukorda.

Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt suurendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist alates hagi

esitamisest (17.04.2018) 200 euroni kuus.

Kuivõrd hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on möödas 13 kuud, on selle

perioodi vältel maksnud kostja elatist iga kuu kohta 55 eurot vähem. Seega mõistab ringkonnakohus

kostjalt hageja kasuks välja perioodi 17.04.2018 kuni 02.05.2019 vähemmakstud elatise summas 715

eurot (55 eurot × 13 kuud).

17. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele üksnes osaliselt, on põhjendatud jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/