2-17-14076/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14076

Tsiviilasi

Osaühing Nordcity Center hagi E L ja P S vastu võla ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

50 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Osaühing Nordcity Center (registrikood 10889931,

asukoht Tähnase tee 2/5, Peetri alevik, 75312 Rae vald,

Harjumaa), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni

(Advokaadibüroo

Heringson

GLO,

e-post:

kalju@heringson.ee)

Kostja I: E L (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kostja II: P S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ,

e-post: reet.vokk@rvb.ee)

06.09.2018

Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni

Hageja seaduslik esindaja U I

Kostjate lepinguline esindaja Reet Vokk

Kostja I E L

Kostja II P S

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Osaühing Nordcity Center hagi E L ja P S vastu võla ja viivise nõudes.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt E L ja P S hageja Osaühing Nordcity Center kasuks

põhivõlgnevus summas 39 365,95 eurot ja viivised summas 10 634,05 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate E L ja P S kanda.

4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt E L ja P S hageja Osaühing Nordcity Center kasuks hageja

menetluskulud summas 3400 eurot (riigilõiv 1000 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2400 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt kostjatel E L ja P S tasuda hageja

Osaühing Nordcity Center kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda

eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue

1. Hageja palub mõista solidaarselt kostjalt välja põhivõlgnevus summas 39 365,95 eurot ja viivised

summas 10 634,05 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 13.06.2014 kompromisslepingu, millega Xxxx OÜ

kinnitas, et tal on Xxxx OÜ (pankrotis) ees arvetest nr 2130364 ja nr 2130370 tulenev võlgnevus

summas 44 765,95 eurot. Xxxx OÜ võttis kohustuse tasuda võlgnevus igakuiste osamaksetega,

summas 4000 eurot kuus, hiljemalt 15.05.2015. Pärast korduvaid nõudeid tasus Xxxx OÜ

28.08.2014 Xxxx OÜ (pankrotis) arveldusarvele vaid 4000 eurot.

3. Xxxx OÜ (pankrotis) loovutas 19.09.2014 Xxxx OÜ vastu oleva nõude hagejale OÜ Nordcity

Center. Nõude suuruseks oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise päeva seisuga 40 765,95 eurot,

millele lisanduvad viivised.

4. Hageja ja kostjad P S ning E L sõlmisid käenduslepingud, mis lepingu punkti 6.6. kohaselt

jõustusid 01.02.2015. Käenduslepingu punkt 2.1.1. sätestas, et juhul, kui Xxxx OÜ või kolmas isik

ei täida hiljemalt 15.02.2015 kompromisslepingust tulenevat kohustust tasuda käenduslepingu

sõlmimise hetkeks alles jäänud põhivõlgnevus 40 765,95 eurot ning viivis 0,25 % tasumata

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kohustub käendaja täitma kompromisslepingust ja

selles märgitud maksegraafikust tulenevad nõuded oma vara arvelt ja täies ulatuses, tasudes

kreeditorile põhisumma, viivised ning kahju ja sissenõudmisega seotud kulutused. Käenduslepingu

punkt 2.1.3. kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees mitte rohkem kui 50 000 euro

ulatuses.

5. Kuna hiljemalt 15.02.2015 võlgnevust ei tasutud, pöördus hageja nõudega kostjate vastu.

05.08.2015 edastas hageja kostjatele kohtutäituri kaudu nõudekirja ja pankrotihoiatuse, milles andis

käendajatele kohustuse täitmiseks aega seitse päeva alates vastava teate kättesaamisest, so kostja I

osas alates 13.08.2015 ja kostja II osas alates 07.08.2015. Kostja II P S on tasunud hagejale kokku

1400 eurot, kostja I E L ei ole midagi tasunud.

6. Kostjate võlgnevus on hageja ees tulenevalt 13.06.2014 sõlmitud kompromisslepingust,

19.09.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja käenduslepingust 39 365,95 eurot. Lisaks oli

esialgse võlausaldaja Xxxx OÜ (pankrotis) ja Xxxx OÜ vahel kokku lepitud viivisemäär 0,25%

aastas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjatelt viivist alates

03.09.2016, s.o. viimasele laekumisele järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni, summas

33 656,22 eurot, kuid vastavalt käenduslepingu punktile 2.1.3. vähendab seda 10 634,05 euroni

selliselt, et põhinõue koos viivisenõudega ei ületaks käendaja vastutuse maksimumsummat 50 000

eurot.

7. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, mille kohaselt hageja nõue on aegunud. Xxxx OÜ ja

Xxxx OÜ sõlmisid 13.06.2014 kompromissi, millega Xxxx OÜ võttis kohustuse tasuda võlgnevus

igakuiste osamaksetega alates 15.06.2014 kuni 15.05.2015. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 154 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kompromisslepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algas

vastavalt 31.12.2014 ja oleks aegunud 2017 aasta lõpus. Hagiavaldus on esitatud 21.09.2017.

Lisaks on aegumine TsÜS § 158 järgi katkenud kostjate poolt nõude tunnustamisega.

Kostjad sõlmisid käenduslepingud 31.12.2014, mis jõustusid 01.02.2015. Käenduslepingu

sõlmimise ja endale käenduslepingust tuleneva kohustuse võtmisega tunnustasid kostjad Xxxx OÜ

vastu esitatud nõuet. Kui esialgne võlausaldaja oma kohustust ei täitnud, tegi hageja kostjatele

ettepaneku esitada omapoolsed maksegraafikud ning 01.07.2015 esitas kostja II P S

maksegraafikust oma nägemuse. Samuti tunnustas kostja II P S vaidlusalust nõuet ka 2015-2016

aastatel toimunud tagasimaksetega. Kostja I E L tunnistas nõuet 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta

alguses kohtumisel hageja seadusliku esindaja A Piga. Lisaks on kostjad hageja nõuet tunnistanud

Xxxx OÜ pankrotimenetluses, milles toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kostjad hagejale

määratud häältele vastuväiteid ei esitanud ning milles toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

kostjad hageja nõude tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud.

8. Kostjate väited nõude tasumise osas on osutunud valeks. Kohtu poolt väljanõutud Xxxx OÜ

(pankrotis) AS Xxxx arvelduskonto väljavõttest ja kostjate poolt esitatud Xxxx AS arvelduskonto

väljavõttest nähtub, et viidatud kompromisslepingus ja käenduslepingus käsitletud arvete 2130364

ja 2130379 tasumata jääk on kokku 50 125 eurot. Tõenäoliselt on hilisemalt veel mõni tasumine

toimunud, kuna 13.06.2014 kinnitas Xxxx OÜ juhatuse liige, kostja II P S, viidatud arvetest

tulenevat täitmata kohustust summas 44 765,95 eurot, millest omakorda tasus Xxxx OÜ algsele

võlausaldajale 27.08.2014 4000 eurot.

Kostjate vastuväited

9. Kostjad ei tunnista hagi, paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

10. Kostjad leiavad, et hageja nõue kostjate vastu on aegunud. Hageja tugineb oma nõudes

13.06.2014 sõlmitud maksegraafikule, mis põhineb 18.11.2013 arvel nr 2130364 summas 50 404

tasumise tähtajaga 29.11.2013 ja 05.12.2013 arvel nr 2130379 summas 100 080 eurot tasumise

tähtajaga 09.12.2013. TSÜS § 147 lg 3 järgi aegus hageja nõue 31.12.2016, hagiavaldus esitati

Harju Maakohtule 21.09.2017. Kui isegi asuda seisukohale, et Xxxx OÜ tunnustas nõuet

13.06.2014 maksegraafikuga, on ka sel juhul nõue aegunud.

11. Samuti on kostjad seisukohal, et põhivõlgnevus on hagejale tasutud.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistaja ja kostjad

vande all ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

15. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

 Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (pankrotis) sõlmisid 13.06.2014 kompromisslepingu, millega Xxxx

OÜ kinnitas, et tal on Xxxx OÜ (pankrotis) ees arvetest nr 2130364 ja nr 2130370 tulenev

võlgnevus summas 44 765,95 eurot (tl 4-5).

 Xxxx OÜ (pankrotis) loovutas 19.09.2014 Xxxx OÜ vastu oleva nõude OÜ-le Nordcity

Center (tl 6-8).

 OÜ Nordcity Center ning kostjad P S ja E L sõlmisid käenduslepingud, millega kohustusid

vastutama Xxxx OÜ kohustuse täitmise eest OÜ Nordcity Center ees maksimumsummas

50 000 eurot ning mis jõustusid 01.02.2015 (tl 9-11).

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate poolt on käenduslepingutest tulenev kohustus hagejale

täidetud ja samuti, kas hageja nõue on aegunud. Kohtu hinnangul ei ole nõue aegunud. Hagi on

kohtusse esitatud AET kaudu 21.09.2017, mida kinnitab kohtukantselei vastav märge.

Käenduslepingu punkt 2.1.1. alusel lepiti kokku (tlk 9), et juhul kui Xxxx OÜ või kolmas isik ei

täida hiljemalt 15.02.2015 kompromisslepingust tulenevat kohustust tasuda käenduslepingu

sõlmimise hetkeks alles jäänud põhivõlgnevus 40 765,95 eurot ning viivis 0,25 % tasumata

summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kohustub käendaja täitma kompromisslepingust ja

selles märgitud maksegraafikust tulenevad nõuded oma vara arvelt ja täies ulatuses, tasudes

kreeditorile

põhisumma,

viivised

ning

kahju

ja

sissenõudmisega

seotud

kulutused.

Kompromissilepingus oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 15.05.2015. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt

algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks. Kostjate viide arvete väljastamise tähtajale ei oma aegumise arvestamisel tähtsust.

17. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei

ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega

tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101

lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.

18. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud

sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise,

samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2

näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Käenduslepingu punkt

2.1.3. kohaselt kohustub käendaja vastutama kreeditori ees mitte rohkem kui 50 000 euro ulatuses.

19. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtuistungil

väitsid kostjad, et põhisumma 40 765.95 oli tasutud. Vaidluse all ei ole, et kompromissilepingu

summast 44 765.95 eurot on tasutud 27.08.2014 aastal 4000 eurot ja kostja P S poolt 1400 eurot.

Kostja P S kinnitas vande all ütlusi andes (tlk 120), et allkirjastas käenduslepingu ja põhiosa on

kõik tasutud. Ka E L kinnitas käenduslepingu allkirjastamist (tlk 122), ning väitis, et põhisumma on

tasutud käenduslepingu sõlmimise ajaks. Kohus andis 06.09.2018 kohtuistungil kostjate taotlusel

neile tähtaja oma vastuväidete kinnitamiseks ja võla väidetava tasumise kohta dokumentaalsete

tõendite esitamiseks hiljemalt 08.10.2018. Kostjad esitasid Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto

väljavõtte (tlk 144 ). Esitatud pangaväljavõttest ei ilmne Xxxx OÜ (pankrotis ja Xxxx OÜ

(pankrotis) vahel 13.06.2014 lepingusumma tasumine, mida kajastab kompromissileping.

Pangaväljavõte on perioodi 01.09.2013-01.09.2014 kohta, 13.06.2014 kompromissilepingus on

Xxxx OÜ (pankrotis) kinnitanud võlgnevust 44 765.95 euro ulatuses ning pangakontodel

kajastatud maksed ei ole seostatavad kompromissilepingu summaga. Kohus on rahuldanud kostjate

taotluse tõendi kogumiseks ja kohustanud AS Xxxx esitama Xxxx OÜ (pankrotis) pangakonto

väljavõtte 01.10.2013-01.10.2014. Nimetatud väljavõte (tlk 159-191) on edastatud kostjatele (tlk

194), kuid vastavat põhistust, kuidas kinnitab pangakonto nõude tasumist, ei ole esitatud ja

pangakontolt see ei nähtu. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud, et

kompromissilepingus märgitud põhinõue oleks tasutud ning hagi tuleb rahuldada. Ainuüksi kostjate

vande all antud ütlus ei ole kohtu hinnangul piisav ega ka TsMS § 238 lg 2 kohaselt lubatav tõend,

et lugeda tõendatuks võla tasumine. Seega ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud,

et käendus oleks lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt, tagatud kohustuse lõppemisega. Kostjate

vastuväited ei ole põhjendatud, et ebaselge on täitmata kohustus võlgniku poolt. Xxxx OÜ

(pankrotis) pankrotimenetlus on lõppenud, mida kinnitab Harju Maakohtu 18.01.2018 lõpparuannet

kinnitav kohtumäärus. Määrusest ilmneb (tlk 93), et hageja nõue on jäänud pankrotimenetluses

rahuldamata summas 81 299.60 euro ulatuses.

20. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Viivised summas 10 634,05 eurot on põhjendatud, vastab lepingus

kokkulepitule ning tuleb kostjatelt käenduslepingu p 2.1.1. alusel solidaarselt välja mõista.

Menetluskulud

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

23. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas

3840 eurot ja riigilõiv summas 1000 eurot, kokku 4840 eurot. Kostjad ei ole hageja menetluskulude

nimekirjale vastuväiteid esitanud.

24. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas

1000 eurot, mis kuulub kostjalt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.

25. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 32 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus

leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Samas, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse

sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 32 tunni ulatuses ülepaisutatud ega

vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 tunni

ulatuses, s.o summas 2400 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja Osaühing Nordcity

Center menetluskulude rahaliseks suuruseks 3400 eurot (riigilõiv 1000 eurot + põhjendatud

õigusabikulud 2400 eurot).

27. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik