2-19-195/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

30. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-19-195

Themis Õigusbüroo OÜ hagi K P vastu võlgnevuse ja

kahju hüvitamise nõudes

3 295,04 eurot

Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543,

asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja

Tanel Riivits (e-post menetlus@themis.ee)

Kostja K P (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada Themis Õigusbüroo OÜ hagi K P vastu võlgnevuse ja kahju

hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista K P Themis Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 000 eurot,

intress 950 eurot, tekitatud kahju 132 eurot ja 30.04.2019 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 103,89 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2 000 eurolt alates 01.05.2019 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses K P kanda.

4. Määrata rahaliselt kindlaks

menetluskulud summas 993

eurot).

Themis Õigusbüroo OÜ põhjendatud ja

vajalikud eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja

õigusabikulud 693

5. Mõista K P Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskulud 993 eurot ja

viivis välja mõistetud menetluskuludelt 993 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUS

Tsiviilasi nr 2-19-195

Asjaolud ja hageja nõue

1. Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 04.01.2019 Harju Maakohtule hagi K P (kostja)

vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes. Hagist nähtuvalt pöördus kostja 12.05.2017

Facebook’i vahendusel R K (laenuandja) poole 2 000 euro laenu saamiseks. Pooled

sõlmisid suulise tähtajatu laenulepingu laenusummas 2 000 eurot intressimääraga 5%

tagastamata laenusummalt kuus. Laenuandja kandis laenusumma kostja arvelduskontole

mõned päevad pärast kostja pöördumist. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt oli igakuise

intressimakse tähtajaks 12. kuupäev. Kostja 12.07.2017 intresse ei tasunud. Laenuandja

pöördumisele vastas kostja, et ootab raha laekumist ja teeb seejärel ülekande laenuandjale

koheselt ära. Laenuandja pöördus 17.07.2017 uuesti meeldetuletusega kostja poole, kuna

intressimakse polnud endiselt laekunud. Kostja tasus 18.07.2017 hilinemisega intressimakse

100 eurot oma ettevõtte kontolt laenuandja kontole. Laenuandja pöördus 13.08.2017 taas

kostja poole intressimakse nõudega, mille kostja lubas tasuda 22.08.2017. Kostja tasus

06.11.2017 laenuandjale maksmata kuude eest intressid 300 eurot. Uus võlgnevus tekkis

12.11.2017, mille tasumiseks tegeles kostja raha otsimisega ja 07.12.2017 teatas, et otsib

tööd ning tasub võlgnevuse esimesel võimalusel. Kostja tagastas 04.09.2018 laenuandjale

250 eurot, mis kattis intressi vaid 2018.a jaanuari keskpaigani. Laenuandja ütles

laenulepingu 05.09.2018 üles Facebook’i dialoogis selge nõude esitamisega. Võlgnevus

muutus sissenõutavaks alates 06.09.2019. Laenuandja loovutas 08.11.2018 nõude hagejale.

Viimane saatis 26.11.2018 kostjale võlanõude ning hoiatuse kohtumenetluse alustamise

kohta. Pooled kompromissile ei ole jõudnud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 000 eurot, intressi 950 eurot, viivise

53,04 eurot ja kahjuhüvitise 132 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise

rahuldatud põhinõude summalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Hageja esitas 14.02.2019 vastuse kostja vastuväidetele ja ettepaneku kompromissiks. Kostja

vastus on vastuoluline. Kostja on oma nõustumust laenutingimustega väljendanud tegudes, st

võttis vastu laenu, on asunud laenulepingut osaliselt intresse tasudes täitma ja andnud

korduvaid kinnitusi kohustuse täitmiseks. Laenuandja ja kostja vahelisest kirjavahetusest

nähtuvalt on laenuandja nõustunud laenu andma vaid intressiga 5% kuus. Kostja pole sellele

vastuväiteid esitanud ega laenu võtmisest loobunud. Kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et tal

on põhivõlast tasumata veel 1 350 eurot. Selles osas palub hageja teha õigeksvõtul põhineva

otsuse. Vaidlus jätkub võlakomponentide üle. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul määranud,

millise kohustuse ta on täitnud ja tal puudub selleks käesolevala ajal mistahes õigus (VÕS §

88 lg 4). Laenuandja on kostjale selgelt teatanud, et on kostja tagastatud 250 eurot arvestanud

intressiks. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et tagastatud 650 eurot on arvestatud

põhivõlgnevuse katteks ja jääb hagis esitatud nõude juurde.

Kostja vastuväited

4. Kostja esitas 07.02.2019 hagile vastuväite. Kostja hagi ei tunnista, vastuhagi esitada ei

soovi ja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja väitel oli laenuandjale

teada kostja majanduslik seis ja see, et kostjale ametlikest kanalitest laenu ei anta.

Laenuandja pöördus telefoni teel korduvalt kostja poole ja pakkus laenu saamise võimalust.

Mille tulemusena kostja avaldaski soovi laenu saamiseks. Laenuandja ei ole kostjaga

käitunud hea usu põhimõtte kohaselt. Laenu andmisel ei ole käitutud viisil, mida võiks

lugeda mõistlikuks samas olukorras tegutsevate isikute puhul. Laenude puhul, mis on antud

väljapool majandus- ja kutsetegevust on eelduslikult intressivabad ja seda tuleb maksta

üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja soovis oma kohustustest vabaneda ja neid

täita. Vahele tulid erinevad eraelulised juhtumid, mille tõttu tekkisid takistused. Laenuandja

muutus järjest nõudlikumaks ja ähvardavamaks. Kostja on nõus tunnistama

võlgnevust

Tsiviilasi nr 2-19-195

summas 2 000 eurot, millest on tasutud 650 eurot. Kostja on nõus tasuma 1

350 eurot mõistliku maksegraafiku alusel kahe aasta pikkuse perioodi jooksul.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Käesoleva asja hind on 3 295,04 eurot, millest põhinõue moodustab 2000 eurot. Kohus

lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

6. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on

põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud suuline laenuleping, mille

alusel sai kostja laenuandjalt laenu 2 000 eurot. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi

täitnud 650 euro ulatuses ja tunnistab hageja ees võlgnevust 1 350 euro ulatuses. Hageja on

kostja tagastatud summa arvestanud saadud laenu kasutamise eest intressi katteks. Kostja on

väitnud, et hagejal puudub väljaspool majandus- ja kutsetegevust antud laenu puhul alus

intressi nõudmiseks. Vaidlus on selle üle, kas hageja on õigustatud kostja vastu esitama ka

kõrvalnõudeid.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuivõrd

laenulepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet, võib laenulepingu sõlmida ka

suuliselt.

9. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 5 p-de

3 ja 4 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ning eesmärki.

10. Kostja pöördus 09.05.2017 laenuandja poole sooviga ca 2 000 euro laenamiseks. Hagile

lisatud kirjavahetusest nähtuvalt selgitas laenuandja kostjale laenutingimusi, sh seda, et „…

minu käest nii pikaks ajaks pole pointi võtta, kuna ma naljalt alla 5% kuus ei anna, ehk siis

100 euri intress pluss põhiosa“. Kostja on samas kirjavahetuses sedastanud, et laenuandja

tingimused on arusaadavad ja huvitunud vormistuslikust poolest (tl 5). Kostja jätkuvat huvi

laenu saamise vastu näitab kostja pöördumine laenuandja poole küsimusega „et siis, kuidas

sul käib see?“ (tl 5 p). Kohus leiab, et esitatud kirjavahetusega on tõendatud laenuandja poolt

pakkumuse tegemine ja kostja nõustumine pakutud tingimustega. Vaidlust ei ole, et kostja on

laenusumma kätte saanud ja hakanud seda kasutama.

11. Kostja on väitnud, et laenuandja ei ole kostjaga käitunud hea usu põhimõtte kohaselt.

Laenuandjale olid teada kostja varasemad võlgnevused. Laenu andmisel ei ole käitutud

viisil, mida võiks lugeda mõistlikuks samas olukorras tegutsevate isikute puhul. Laenude

puhul, mis on antud väljapool majandus- ja kutsetegevust on eelduslikult intressivabad ja

seda tuleb maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kostja väited, et laenuandjale oli

teada kostja majanduslik seis ja see, et kostjale ametlikest kanalitest laenu ei anta ning, et

laenuandja pöördus telefoni teel korduvalt kostja poole ja pakkus laenu saamise võimalust on

kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata ega oma tähtsust eraisikute vahelises

laenusuhtes. VÕS § 6 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat,

kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138

Tsiviilasi nr 2-19-195

lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Asjas puuduvad tõendi selle

kohta, et kostja sõlmis laenulepingu laenuandja survel või muul põhjusel vastu oma tahet.

Vastupidiselt kostja väitele laenuandja hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta on poolte

kirjavahetusest näha, et laenuandja on kostjale selgitanud laenutingimusi, sh et tema käest

kostja soovitud perioodiks laenu võtmine ei ole kõrge intressi (5%) tõttu otstarbekas. (tl 5).

Kohtule ei nähtu käesolevas asjas hageja õiguseellase käitumises vastuolu hea usu

põhimõttega ja leiab, et hea usu põhimõttele tuginemine ei anna praegusel juhul hageja

nõude rahuldamata jätmiseks alust ega muuda lepingut tühiseks.

12. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe saadud laenult intressi 5% kuus

tasumiseks iga kuu 12-ndaks kuupäevaks. Nimetatud asjaolu on kohtu hinnangul tõendatud

kostja ja laenuandja vahelise kirjavahetusega, milles kostja 12.06.2017 kinnitab „Tehtud

ülekanne“ (tl 5 p), laenuandja pöördumisega 12.07.2017 „Vaatan, et täna on jälle see ilus

12nes kuupäev…“ ja kostja vastusega „küll sa oled tähelepanelik, ma ootan laekumist ….,

siis kannan kohe sulle üle“ (tl 5 p). Asjaolu, et kostja tegi laenuandjale makseid intressi

katteks tõendab samuti 01.10.2017 kirjavahetus, milles laenuandja märgib: „…kohe kohe

tuleb kolmanda kuu intress peale ja sa ei suuda eelnevaidki maksta…“ (tl 6). Samuti on

kostja 02.11.2017 laenuandjale kirjutanud, et „ Ma kannan sulle intressid kohe, kui mul see

laekub …“ (tl 8). Kostja ei ole kirjavahetuses laenuandja nõuet vaidlustanud ega osundanud

ka intressikokkuleppe puudumisele. Seega on kostja tunnistanud oma kohustust ka

kokkulepitud kõrvalnõuete tasumiseks.

13. Kohtu hinnangul on seega tõendatud poolte vahel laenulepingu sõlmimine 2 000 euro

saamiseks intressimääraga 5% kuus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks

isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole

kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

14. Nõude aluseks olevast lepingust ei tulene lepingu täitmise tähtaega, seega oli tegu tähtajatu

lepinguga. VÕS § 398 lg 1 järgi kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib

laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, nii laenuandja kui

laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Järgnevalt tuleb kindlaks teha kas ning millal on leping lõppenud ning

laenusumma muutunud sissenõutavaks.

15. Ülesütlemise näol on tegu lepingupoole ühepoolse tahteavaldusega, mis peab olema teise

poole poolt kätte saadud ning täidetud peavad olema ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused. Vorminõuet ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud, peamine on, et avaldusest

nähtuks poole tahe leping lõpetada. Hagist nähtuvalt on laenuleping kostjaga üles öeldud

05.09.2018 sõnaselge nõude esitamisega (tl 13). Kuigi laenuandja ei ole kostjale saatnud

konkreetset ülesütlemisavaldust, saab kostjaga kirjavahetusest siiski järeldada laenuandja

tahet leping lõpetada. Võlgnevuse tasumise ettepanekuid on kostjale tehtud korduvalt ka

eelnevalt. Hageja on 26.11.2018 saatnud kostjale võlanõude ja hoiatuse

Tsiviilasi nr 2-19-195

kohtumenetlusega alustamise kohta. Kohtu hinnangul saab Facebook’i dialoogis nõude

esitamist võla tasumiseks lugeda VÕS § 398 lg 1 märgitud kahekuulise etteteatamis tähtaja

nõudega kooskõlas olevaks. Välistatud ei oleks ka lepingu ülesütlemine kohtusse esitatava

avaldusega. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

16. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja ei ole

hageja esitatud tõendite ümberlükkamiseks ja oma vastuväidete tõendamiseks esitanud

kohtule mingeid tõendeid. Kostja ei ole vaidlustanud ka lepingu ülesütlemist 05.09.2018.

Võlgnevus on seega sissenõutav 06.09.2018.

17. Kostja on saanud laenu 2 000 eurot. Arvestades, et kõnealune laenuleping on sõlmitud

12.05.2017 ja üles öeldud 05.09.2018, kohustus kostja tasuma intressi 16 kuu eest 1 600

eurot. Kuivõrd kostja kohustus intressi maksma igakuiselt, on hageja õigesti arvestanud

kostja tehtud maksed lepingu kehtivuse perioodil intressi võlgnevuse katteks.

18. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 000 eurot

ja intressi 950 eurot (1 600-650).

19. Kostja on sisuliselt tunnistanud põhivõlgnevust 2 000 eurot, millest kostja arvestuse kohaselt

tuleb maha arvestada hagejale tagastatud 650 eurot. Kostja on nõustunud 1 350 euro

tagastama mõistliku maksegraafiku alusel 2 aasta pikkuse perioodi jooksul. Kohtu hinnangul

on kostja selline väide sisuliselt käsitatav taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja

kindlaksmääramisena TsMS § 445 lg 1 mõttes. Hageja kostja ettepanekuga võlgnevuse ositi

tasumiseks ei ole nõustunud. Arvestades asjaolu, et kostja võlgnevuse tekkimisest hageja ees

on juba palju aega möödunud, kostja on menetluse kestel põhivõlgnevust tunnistanud, kuid

ei ole näidanud üles tahet ja suutlikkust võlgnevuse tasumiseks kostjale mistahes jõukohases

summas, siis ei ole kostjale veel täiendava võimaluse andmine võlgnevuse osamaksetega

tasumiseks õiglane hageja suhtes, kelle õigustatud huviks on saada tagasi kogu võlgnetav

summa korraga. Eeltoodust tulenevalt ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks otsuse täitmise

korda osamaksetena.

20. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Hageja on viivist arvestanud seadusjärgses määras. Hageja arvestuse järgi on

laenu tagastamisega viivitamise eest arvestatud viivise summaks perioodil 06.09.2018 kuni

04.01.2019 on 53,04 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele nii sissenõutavaks muutunud viivise

53,04 euro kui edasiulatuva viivise osas alates 05.01.2019 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.

21. Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitist summas 132 eurot, mis tekkis õigusabi teenusest

kohtule eelnenud toimingutes. Nendeks oli hageja esindamine kostja ees, nõude esitamine ja

kohtueelsete läbirääkimiste pidamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja punkti 3 alusel kahju

hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on

varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju. Õigusabikulude hüvitamisega seonduva nõude

esitamise õigus tuleneb VÕS § 128 lg-st 3. Kostja poolt lepingu rikkumisega tekkis hagejale

kahju õigusabi kulude näol. Kohus on seisukohal, et õigusabi

Tsiviilasi nr 2-19-195

kulude kandmisega hagejale tekitatud kahju 132 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja

mõista.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu on põhjendatud ja

tuleb rahuldada täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on kokku 993 eurot, millest 300 eurot on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 693 eurot lepingulise esindaja kulu. Hagejat esindas menetluses

R l & f OÜ jurist Tanel Riivits, kelle ajakulu oli kokku 6,3 tundi ja tunnitasu määr 110 eurot

(ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ega

vaielnud vastu ka tunnitasu määrale. Kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot on kooskõlas

Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14

p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

25. TsMS § 124 lg 1, § 133, § 134 lg 1 alusel on käesoleva hagi 3 295,04 eurot, millelt

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasutakse riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus

leiab, et nii hageja lepingulise esindaja ajakulu kui tunnitasu saab asja keerukust ja mahtu

arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

993 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulud 693 eurot).

26. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

27. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või

selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik