2-18-119564/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-119564

Tsiviilasi

TARTU

HOIU-LAENUÜHISTU

maksekäsu

kiirmenetluse avaldus XX vastu 2089,59 euro nõudes

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 14. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (registrikood

11319532), lepinguline esindaja Raigo Sõlg

Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 14. veebruar 2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda. Menetluskulude

puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. septembril 2018 esitas TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (avaldaja) Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 2089,59 euro nõudes ning viivise ja

menetluskulude väljamõistmiseks.

2. 26. septembril 2018 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati

võlgnikule kätte 21. detsembril 2018 aadressil XXX, Soome Vabariik.

2 (3)

3. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis 14. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud

määrus) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p-le 13 avalduse läbi

vaatamata, põhjendades seda kohtualluvuse puudumisega. Kohtunikuabi asus seisukohale, et

võlgniku alaline elukoht ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 1 tulenevalt

Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus)

art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas 1. märtsil 2019 määruskaebuse.

Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et võlgniku elukoht on Soomes ning sellest tulenevalt ei

allu asi Eesti kohtule. Avaldaja leiab, et kohtualluvuse kokkulepe tuleneb laenulepingust, milles

on kokku lepitud, et kohaldatakse Eesti õigust ja asi lahendatakse Tartu Maakohtus (lepingu

p-d 22.1 ja 22.2). Samuti on laenusaajal vastavalt laenulepingu p-le 12.1.b) kohustus teavitada

laenuandjat mh oma elukoha ja postiaadressi muutmistest. Selline pretsedent muudab võlgniku

laenuandja jaoks tabamatuks ja annab piiramatud võimalused petuskeemide väljatöötamiseks.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 7. märtsi 2019 määrusega rahuldamata ning andis selle

TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.

6. Pärnu Maakohus võttis 15. märtsil 2019 määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata

ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 22. aprillil 2019 määrusega

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendusega ega pea vajalikuks seda korrata

(TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

9. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.

9.1. Kohtunikuabi on õigesti kohaldanud Brüsseli I bis määruse art 18 ja leidnud, et poolte

vahel laenulepingu p-s 22.2 kokku lepitud kohtualluvuse kokkulepe on tühine ning kuna

võlgniku alaline elukoht ei ole Eestis, siis ei ole Eesti kohus pädev vaidlust lahendama.

Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 järgi, et teha kindlaks, kas poole alaline alukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku

materiaalõigust. Kohtunikuabi tuvastatud asjaoludel ning ka ringkonnakohtu poolt täiendavalt

välja selgitatud asjaoludel (võlgnik elas Eestis registreeritud aadressil kuni 2. oktoobrini 2016,

võlgniku elukohana registreeritud kinnistu omanikud on muutunud, Soome rahvastikuregistri

järgi on võlgniku elukohaks Soome) ei ole võlgniku elukoht Eestis. Nendest asjaoludest saab

järeldada võlgniku tahet viia oma elukoht Soome (TsÜS § 14 lg 3). Selle hindamisel, kas

võlgniku elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome õigusest.

9.2. Kohtualluvus ei saa tuleneda Brüsseli I bis määruse art-st 26. Maksekäsuosakonna

andmetel on võlgnikule makseettepanek kätte toimetatud, kuid võlgnik pole kohtule vastanud.

Viidatud sättest ei tulene liikmesriigi kohtule pädevust, kui teise poole elukoht on teises

liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule.

3 (3)

9.3. Kohtualluvus ei saa tuleneda ka laenulepingu p-s 22.2 sisalduvast kohtualluvuse

kokkuleppest. Selline kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p

1 alusel tühine.

Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe

sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või

kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik,

kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks

on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole praegune vaidlus seotud

võlgniku majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista

praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi

lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast

kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või

kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selle sätte kohaselt peab

kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just sättes nimetatud juhuks.

Laenulepingu p 22.2 kolmanda lause kohaselt, kui alalise vahekohtu tegevus on peatatud või

lõpetatud või asi ei allu vahekohtule või kui esineb mõni muu asjaolu, mis takistab vahekohtul

vaidluste lahendamist, lahendatakse poolte vahel tekkindu vaidlused Tartu Maakohtus. Seega

ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks (vt Riigikohtu

21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10).

Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et tegemist on halva pretsedendiga, mis oluliselt

kitsendab laenuandja õigusi. Nagu kolleegium selgitas, siis nii Euroopa Liidu õigus kui ka Eesti

siseriiklik menetlus lubab tarbijalepingute puhul kohtualluvuse kokkulepete sõlmimist, kui

täidetud on TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud tingimused.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna võlgnikule ei ole

menetlusdokumente seisukoha küsimiseks kätte toimetatud. Seega puuduvad võlgnikul

praeguses menetlusetapis hüvitatavad menetluskulud.

11. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata TsMS § 427 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest