1-09-6843/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-09-6843

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21 detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung

14.12.2009.a Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-09-6843

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Prokurör

Jüri Vissak

Taotlus

F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks

Süüdimõistetu

F.H

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsikukood

xxx

RESOLUTSIOON

Jätta F.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.H on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 18.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-6843 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.02.2009.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 kuud 26 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.04.2009.a ja lõpeb 31.05.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 04.11.2009.a. 22.10.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule

2 (3) kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2009.a seisuga on F.H kandmata karistusaeg 5 kuud

17 päeva vangistust. F.H on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral: 1) 29.10.2003.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 8 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 13.05.2004.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7,8 järgi 9 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust; 3) 08.09.2005.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 6 kuud 7 päeva vangistust; 4) 06.02.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi 30 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks 2 kuud 15 päeva vangistust; 5) 27.11.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud; 6) 22.03.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuuks; 7) 11.04.2007.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks Pärnu Maakohtu 25.05.2007.a määruse alusel 10 kuud vangistust, millest on kandmata 5 kuud 10 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendatud KarS § 69 lg 1 alusel 320 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud; 8) 24.03.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 9 kuud 27 päeva vangistust; 9) 02.02.2009.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ja §

424 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab F.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna risk, et F.H jätkab kuritegude toimepanemist, on endiselt väga kõrge. F.H ise leiab, et teda võiks vabastada ja ta ei ole eriti ohtlik, kuna tema poolt toimepandud kuriteod ei ole eriti suured. Vabanedes prooviks ta tööd leida. Varasemad kriminaalhooldused ei sujunud, kuna ta oli siis rumal, käesolevaks ajaks on ta saanud järele mõelda ja kavatseb ennast parandada. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. F.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt määratud kriminaalhooldusele ja ka käesolevalt kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist. See tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmise eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas

3 (3) käitumine vabadusest. Peale selle on F.H küllaltki lühikese vangistuse perioodil kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et F.H tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik