1-06-16437/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-06-16437

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21 detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus

14.12.2009 Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-06-16437

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Prokurör

Jüri Vissak

Kaitsja

Advokaat Heiki Kuningas

Taotlus

P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.V

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxsikukood xxx

RESOLUTSIOON

Jätta P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.V on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20.03.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16437 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KarS §

238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 08.02.2006.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat vangistust, võrra

2 (3) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.07.2006.a ja lõpeb 16.07.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.11.2009.a. 23.10.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2009.a seisuga on P.V kandmata karistusaeg 1 aasta 7 kuud 2 päeva vangistust. P.V on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 22.02.1993.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 2) 25.07.1995.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 3) 10.04.1997.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aastat vabadusekaotust; 4) 27.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 7 kuud vabadusekaotust; 5) 08.02.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 1, 4 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust, millest koheselt kandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta P.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti P.V ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist isikuga, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on viibinud korduvalt ka vangistuses. Olnud ka kahel korral katseajal, kuid alati pannud toime uued kuriteod. Viimati toimepandud kuritegu oli raske ja kandmata on veel küllalt palju karistust. Elukoht, kuhu P.V kavatseb vabanedes elama asuda, ei ole kriminaalhooldaja hinnangul sobiv. P.V ise arvas, et ta võiks vabastada enne tähtaega.

Elama asuks ta tuttavate juurde, kes on nõus teda enda juurde võtma. Ka loodab ta tööle saada, kavatseb vabanedes minna tööläbirääkimistele. P.V leiab, et ta on saanud vangistuse ajal tegeleda enda probleemidega läbides erinevaid programme. Kaitsja leiab, et P.V on olemas motivatsioon enda muutmiseks. Tal on küllalt suur tõenäosus töökoht saad, mis tagab talle materiaalse sissetuleku ja piisav hõivatus tööga võtab ära võimaluse tegeleda asjadega, mis ei ole seaduslik. Elamispind kuhu ta asub on küll väike ja ei ole mugavustega, kuid kui on olemas töökoht ja sissetulek, siis saab edaspidi elukohta parandada.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. P.V on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

P.V on karistatud kriminaalkorras 6-l korral, neist 5-l korral kandnud karistusena vangistust. Vaatamata sellel ei ole ta teinud järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuriteod on läinud järjest raskemaks. Teda on varem ka tingimuslikult vabastatud vangistuse kandmisest, kuid katseajal on ta pannud toime uued kuriteod. Varasem kriminaalhoolduse teostamine ei takistanud süüdimõistetul uute kuritegude toimepanemist.

3 (3) See seab kahtluse alla tema uuesti kriminaalhooldusele allutamiseks eesmärgiga tagada edasine seadusekuulekas käitumine vabadusest. Peale selle puudub süüdimõistetul vabaduses kindel eluja töökoht, puudub sotsiaalne tugivõrgustik. P.V ise nimetas võimaliku elukohana tuttavate elukohta, kuid kriminaalhooldaja on andnud hinnangu, et see ei ole sobiv. Perekonnas, kelle juurde kinnipeetav kavatseb elama asuda, on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja see suurendaks oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks elavad peres erivajadustega lapsed ja P.V elama asumisel samasse korterisse, ei vastaks see laste turvalisusele. Ka ei ole P.V vabanedes töökohta. Olukorras, mis hetkel valitseb tööturul ja kus süüdimõistetu ei ole eelnevalt astunud samme töö leidmiseks, ei ole reaalne, et tal oleks võimalus koheselt tööle asuda. Sissetuleku ja ka elukoha, mis sobiks käitumiskontrollil olevale isikule, puudumine on aga olulised ohud uute kuritegude sooritamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et P.V tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik