2-18-15651/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

KohtuJst

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15651

Tsiviilasi

J Pe hagi A Pe vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J P (isikukood xxx)

Kostja A P (isikukood xxx),

Kostja seaduslik esindaja O P

Kostja lepinguline esindaja Julia Kotta

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas 2-18-15651 hagi läbi vaatamata.

2. Tühistada tsiviilasjas 2-18-15651 määratud kohtuistungiaeg 23.05.2019 kl 10.00.

3. Tühistada 25.10.18 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud, millega

kohus peatas täiteasjas 035/2018/2048 täitemenetluse.

4. Kohtumääruse p 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

5. Jätta hageja ja kostja 2 menetluskulud poolte endi kanda.

6. Rahuldada kostja 1 menetluskulude taotlus osaliselt.

7. Määrata kostja 1 menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 107,20 eurot (sh

käibemaks).

8. Välja mõista J Pelt A Pe kasuks menetluskulud summas 107,20 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2(3)

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

J P esitas kohtule hagi A ja A Pe vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jättis

18. veebruari 2019 määrusega hagi kostja 1 suhtes läbi vaatamata ning kostja 1

menetluskulud hageja kanda ning jätkas menetlust J Pe nõudes A Pe vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Hageja esitas kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja

menetluse lõpetamiseks.

Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul

võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 424 lg 1). Tsiviilasi

on eelmenetluse faasis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik.

Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2).

Kuna hageja võttis hagi tagasi, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja

võib pöörduda sama nõudega sama kostja vastu uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

Kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas

menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4 ls 1). Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata ja lõpetab

menetluse, tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Kohus määrab hagi tagamise tühistamise

jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega.

Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Hageja kAb menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS

§ 168 lg 1). Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid, kui ta võttis hagi tagasi põhjusel,

et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 4). Kostja kAb hageja

menetluskulud, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi

esitamist (TsMS § 168 lg 5). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kostja algatas hageja vastu

täitemenetluse elatise võlgnevuses summas 1 260 eurot. Pärast hagi esitamist vähendas kostja

täitemenetluses nõude summat enam kui neli korda ehk ulatuses, milles hageja nõude

vaidlustas. Nõude vähendamist täitemenetluses saab pidada nõude rahuldamiseks. Kuna

kostja 2 on alaealine, siis peab kohus hageja menetluskulude jätmist kostja 2 kanda

ebaõiglaseks. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna kohus jättis kostja 1 menetluskulud hageja kanda ning hageja ja kostja 2 menetluskulud

kummagi poole enda kanda, siis määrab kohus kindlaks üksnes kostja 1 menetluskulude

rahalise suuruse.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid (TsMS § 174 lg 1 ls 2).

Kostjad esitasid ühise menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostjad kandsid

õigusabikulusid summas 360 eurot, mis koosnes Jidilisest konsultatsioonist (15 min), kostja

vastuse koostamisest (2h), 6. märtsi 2019 seisukoha koostamisest ning 20. märtsi 2019

seisukoha koostamisest (kokku 45 min). Kohus eeldab, et kostjate kulud õigusabitoimingutes

olid võrdsed. Seega saab kostja 1 menetluskuluks pidada pool Jidilisest konsultatsioonist ja

pool kostja vastuse koostamisest ehk 1h 7 minutit, pärast seda jäeti hagi kostja 1 suhtes läbi

vaatamata, mistõttu ei saanud temale täiendavaid kulusid tekkida. Kohus peab neid kulusid

põhjendatuks ja vajalikuks.

3(3)

Kostjatele osutati õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab,

et eeltoodu ületab turu keskmist tasu ning kohtupraktikas mõistlikuks peetavat tunnitasu

arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Tegemist ei olnud keerulise

vaidlusega, mis põhjendaks Jstist esindaja keskmisest kõrgemat tunnitasu määra. Kohus peab

põhjendatuks tunnitasu määra 80 eurot, millele lisandub käibemaks.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja 1 menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

107,20 eurot (1h 7 min x 80 eurot x 20%) ning hagejalt tuleb kostja 1 kasuks välja mõista

menetluskulud summas 107,20 eurot.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik