3-18-715/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-715

Haldusasi

OÜ FÜLLIIT kaebus Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018

otsuse nr 39 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja

–

OÜ

FÜLLIIT

(registrikood

10115715), esindaja Enn Talp

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Karel

Raudmann

Kolmas isik – Vinkli Tööstuspark OÜ (registrikood

12739762), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt FÜLLIIT Vinkli Tööstuspark OÜ kasuks välja menetluskulu summas

1500 eurot. Ülejäänud osas jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta OÜ FÜLLIIT ja Tallinna linna menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.05.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 05.03.2008 korraldusega nr 380-k E. Vilde tee 155, 155a,

155b ja 155c kruntide detailplaneeringu, mille eesmärk oli muuta Mustamäe linnaosas 3,6 ha

suurusel maa-alal asuvate E. Vilde tee 155a, 155b ja 155c kruntide piire ja jagada E. Vilde tee

155 kinnistu. Samuti nägi detailplaneering ette 9 krundi (äri-, tootmis- või transpordimaa

sihtotstarbega) moodustamise ning ehitusõiguse andmise E. Vilde tee 155a krundil asuva kahe

hoone ümberehituseks ja 3-korruselise hoonekorpuse juurdeehituseks ning E. Vilde tee 155

krundil asuva hoone juurdeehituseks ja ühe 5-korruselise hoone rajamiseks. Täiendavalt oli

detailplaneeringu eesmärk üldiste maakasutuse tingimuste määramine ning heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendamine. Tallinna Linnavalitsuse 23.04.2008 määruse nr 33 § 1 kohaselt määrati

detailplaneeringu elluviimisel tekkivale uuele tänavale nimeks Vinkli tänav.

2. Vinkli Tööstuspark OÜ (Vinkli tn 9, 10 ja 11 omanik) juhatuse liige Anatoli Kirpitšjov esitas

03.04.2017 Tallinna linnale taotluse E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning Vinkli tn 9, 10, 11 kinnistute ja

Kadaka tee 181 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks Vinkli tn 9, 10

ja 11 kinnistute osas põhjusel, et detailplaneeringus määratud ehitusõigus ei võimalda

kruntidele püstitada kaasaegseid tootmis- ja ärihooneid, sest hoonestusala on väike ja täpselt

piiritletud. Detailplaneering kehtestati 10 aastat tagasi ja selles kavandatud lahendust ei ole

ehitusõiguse osas realiseeritud, muutunud on linnaehituslik olukord ja õigusaktid. Vajalik on

pikendada Vinkli tänavat Kadaka teeni. Taotlusele oli lisatud Tallinna Transpordiameti poolt

kooskõlastatud eskiis Vinkli tänava pikendamiseks läbi Vinkli tn 10 kinnistu (sh kavandatakse

eraldada tänavamaa jaoks vajalik krunt Vinkli tn 10 kinnistust ja tänavale piisava laiuse

andmiseks teostada olemasoleval trassil äralõige ka Vinkli tn 9 kinnistust).

3. Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.03.2018 otsusega nr 39 Tallinna Linnavalitsuse

05.03.2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud detailplaneeringu Vinkli tn 9, 10 ja 11 kinnistute

ning Vinkli tn T3 reformimata maa osas kehtetuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt on detailplaneeringu kohased krundid moodustatud, kuid

ehitusõigus realiseerimata. Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt jäävad Vinkli tn 9, 10

ja 11 kinnistud ning Vinkli tn T3 arengualale (A 5), tootmise ja/või äri juhtotstarbega alale,

kuhu võib kavandada olemasolevate tootmisalade ümberkujundamisel tehnoloogiapargi. Vinkli

Tööstuspark OÜ soov püstitada kaasaegseid tootmis- ja ärihooneid on kooskõlas Mustamäe

linnaosa üldplaneeringuga, kuid kehtiv detailplaneering soovitud arendustegevust ei võimalda.

Taotleja on koostanud liikluslahenduse Vinkli tänava pikendamiseks Kadaka teeni ja nõustunud

selleks vajaliku transpordimaa eraldamisega oma kinnistust. Lisaks on Vinkli Tööstuspark OÜ

kinnitanud, et on teadlik, et linnale üle minev tänav tuleb taotlejal valmis ehitada ning Vinkli

tn 11, 12 ja 13 vahele jääv tupikuna lõppev teelõik ehitada kuni Vinkli tn 11 kinnistuni.

Kehtivad õigusaktid võimaldavad kooskõlas üldplaneeringu ja piirkonna hoonestuslaadiga ilma

detailplaneeringut

koostamata

nii

hoone

püstitamist

ja

laiendamist

kui

ka

maakorraldustoimingute läbiviimist. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist

Vinkli tn 9, 10 ja 11 kinnistute ning Vinkli tänav T3 krundi osas on Vinkli Tööstuspark OÜ-l

võimalik taotleda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning teostada maakorraldustoiminguid

kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringu ja piirkonna hoonestuslaadiga.

4. OÜ FÜLLIIT esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2018 kaebuse Tallinna Linnavolikogu

22.03.2018 otsuse nr 39 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 24.04.2018 määrusega

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.07.2018 määrusega OÜ FÜLLIIT määruskaebuse ning

3(11)

tühistas halduskohtu 24.04.2018 määruse ja saatis kaebuse halduskohtule menetluse

jätkamiseks. Halduskohus võttis 14.08.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas

vastustajaks Tallinna linna ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Vinkli Tööstuspark OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. OÜ FÜLLIIT taotleb Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018 otsuse nr 39 tühistamist

alljärgnevatel põhjustel (täiendavad seisukohad 06.11.2018).

1) Tallinna Linnavalitsuse 05.03.2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud detailplaneering

sisaldas kaebaja omandis olevate Vinkli tn 15 ja Teaduspargi tn 15 kinnistute ning kaebaja

kaasomandis olevate Vinkli tn 13 ja Teaduspargi tn 17 kinnistute veel valmis ehitamata

kommunikatsioone (vee- ja kanalisatsioonitorustikud, tänavavalgustus ja elektrikaablid).

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine muudab nende kommunikatsioonide

väljaehitamise kaebaja jaoks võimatuks.

2) Vinkli tn T3 ning Vinkli tn 9 ja 11 kinnistuid läbivad olemasolevad ja olemasolevana

säilitatavad vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustikud ning elektrikaablid, mille osas kaotab

kaebaja detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise õiguse. Samuti jätab

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine kaebaja ilma õigusest saada elektrikaablite

vahendusel elektrienergiat Vinkli tn 11 kinnistul asuvast alajaamast.

3) Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018 otsus nr 39 sisaldab eeldust, et Vinkli tänav pikendatakse

Kadaka teeni. Antud juhul ei ole menetlusse kaasatud piirinaabrit AS Utilitas Tallinn, kellega

koos oleks võimalik Vinkli tänava tegelik pikendamine Kadaka teeni.

4) Detailplaneeringut ei saa tühistada enne, kui on otsustatud Vinkli tänav T3 kinnistu

erastamine või müümine. Vastasel juhul ei ole teada, kuidas kaebaja omandis ja kaasomandis

olevaid kinnistuid hakatakse varustama olmekanalisatsiooniga, sadekanalisatsiooniga ja puhta

veega.

5) Kui teatud teede või tehnorajatiste asukoht ja nende vajalikkus planeeringuala kinnistute

teenindamiseks on detailplaneeringus kokku lepitud, tuleks sellest üldjuhul lähtuda ka hilisemal

servituutide seadmisel ning kõrvalekaldumine saaks toimuda vaid poolte kokkuleppel või

erandlikel asjaoludel. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 3 näeb selgelt ette, et

detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, millest tuleneb omakorda

huvitatud isikule õigus nõuda kitsenduse seadmist vastavalt detailplaneeringus sätestatule.

Kehtiv detailplaneering annab kaebajale kindluse, et ta võib kehtiva detailplaneeringu alusel

võõrastele kinnistutele seada kitsendusi ka siis, kui nende omanik sellele vastu on.

6) Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks nendega

kokku leppinud kehtiva detailplaneeringu osalise või täieliku tühistamise. Samuti ei esine

erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust vältida kokkulepet kaebajaga.

6. Tallinna linn palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kuigi detailplaneeringu ülesandeks on ka servituutide vajaduse määramine, ei anna kohalik

omavalitsus lõplikku hinnangut servituutide seadmise võimalikkusele ja põhjendatusele.

Asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatud reaalservituudi seadmise eelduseks ei ole kehtiva

detailplaneeringu olemasolu. Samuti ei võimalda ükski kehtiv detailplaneering nõuda

omanikult tema kinnistu koormamist servituudiga. Ka seadusandja on asunud seisukohale, et

detailplaneeringuga saab määrata servituutide vajaduse, kuid sellise asjaõigusliku kitsenduse

seadmine on reguleeritud AÕS-is ja see eeldab vastavat kokkulepet (vt kehtiva PlanS eelnõu

571 SE seletuskiri, lk 160). Kinnisomandile seatakse kitsendusi planeeringu alusel (PlanS § 124

4(11)

lg 3), mitte planeeringuga. Servituutide olemasolu võib detailplaneeringus olla määratletud,

kuid see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet ning detailplaneering ei ole

seadusjärgne kinnisasja kitsendus (Riigikohtu 12.11.2008 määrus nr 3-2-1-91-08, p 10).

Omanike kokkuleppe puudumisel saab servituute taotleda hagita menetluses.

2) PlanS § 125 lg-st 1 ei tulene, et detailplaneering on kohustuslik kaebaja poolt nimetatud

kommunikatsioonide püstitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 tabelist on näha, et

surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste, side- ja telekommunikatsiooniehitiste, veevärgi- ja

kanalisatsioonitorustike

ning

kanalisatsiooniehitiste

püstitamiseks,

rajamiseks

ja

paigaldamiseks on vaja enamjaolt ehitusluba. Ehitusprojekt on aluseks ehitusloale ning seega

on tegemist ehitusprojekti küsimusega. Tallinna Linnavalitsuse 05.03.2008 korraldusega

nr 380-k on kehtestatud detailplaneering Mustamäe linnaosas asuvale kinnistule ning

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt ei ole antud alal vajalik detailplaneeringu

koostamine.

3) Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse kaasatakse ka naaberkinnistu omanikud

arvamuse andmiseks. Kui ehitusloa menetluses kerkivad üles kommunikatsioonide küsimused,

mille puudumisel tekib mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, siis Tallinna linn

sellist ehitusluba ei anna (EhS § 44 lg 1 p 4). Seega tuleb kolmandal isikul ehitustegevuse

läbiviimisel arvestada naaberkinnistute omanikega. Lisaks sellele, et Maa-ameti kitsenduste

kaardi pealt ei nähtu Vinkli tn 9 ja 11 kruntidel kommunikatsioonide olemasolu, puudub see ka

Vinkli tänav T3 krundi osas, mis piirneb Vinkli tn 9 ja 10 kruntidega.

4) Detailplaneeringu seletuskirjas p-s 5.2.1 on välja toodud, et detailplaneeringu alal on töötav

alajaam nr.492, millest saavad elektritoite olemasolevad hooned. Seega elektrienergia jagamise

osas ei muutu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise puhul senine olukord.

5) Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega ei lahendata Vinkli tänava pikendamist

Kadaka teeni. Vinkli tee igasugune pikendamine läbi kolmanda isiku omandis oleva Vinkli

tn 10 kinnistu lahendatakse eraldi projekteerimistingimuste menetluses ning vastustaja viitas

sellele ka 13.06.2017 saadetud kirjas nr 3-2/2088–1.

6) Tulenevalt Maa-ameti 02.08.2018 käskkirjast nr 1-1/18/1519 on osa Vinkli tänav T3

maaüksusest munitsipaalomandis. Maa-amet on välja selgitanud, et kõnealune maa ei ole

vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks ning menetluse käigus ei kerkinud takistavaid

asjaolusid ega kolmandate isikute õigusi, mida maade munitsipaalomandisse andmine

kahjustada võiks.

7) PlanS § 140 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimusi tuleb vaadelda eraldi. Seda seisukohta

toetab ka 01.07.2015 kehtima hakanud PlanS seletuskiri. Käesolevas asjas on täidetud mõlemad

tingimused, s.o vaidlusalune detailplaneering on rohkem kui 9 aastat vana ning kolmas isik

soovis planeeringu elluviimisest loobuda. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-63-10 p-s 14 välja

toonud, et kui tühistatav osa ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate

objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi, siis on lubatud tühistada ka

detailplaneeringu osa. Käesolevad kinnistud, mille osas detailplaneering kehtetuks tunnistati,

ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate objektidega ühtse funktsionaalse

eesmärgiga seotud kompleksi. Kolmandale isiku kuuluvatele kinnistutele oli planeeritud rajada

või laiendada täiesti eraldiseisvad hooned, mis pole seotud ülejäänud detailplaneeringu alusel

rajatavate või planeeritavate hoonetega. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistatud

kinnistute osas pole algset detailplaneeringu lahendust ellu viidud. Antud juhul on tagatud

detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine, kuna PlanS § 125 lg 1 p-d 1–4 ei sisalda

detailplaneeringu koostamise kohustust kaebaja viidatud kommunikatsioonide ehitamise puhul.

5(11)

Kommunikatsioonid pole detailplaneeringu terviklahenduse osa. Olemasolevate või

planeeritud

kommunikatsioonide

tegelik

paigutus

ja

realiseerimine

toimub

projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti menetluses.

8) Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise menetlusse kaasati kaebaja, AS TEMIIR ja

Vinkli OÜ. Vinkli OÜ TLPA 13.04.2017 kirjale ei vastanud. AS TEMIIR oli vastu eelkõige

terve detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele ja Vinkli tänava pikendamise osas puudusid

vastuväited. Kaebaja tõi oma 27.04.2017 vastuses välja, et on nii detailplaneeringu terve kui

osalise kehtetuks tunnistamise vastu. TLPA 13.06.2017 saadetud vastustele kaebaja rohkem

vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt oli Tallinna linn täitnud kaasamise põhimõtte.

7. Vinkli Tööstuspark OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Servituutide seadmine ei sõltu detailplaneeringu kehtivusest. Samuti ei tulene

detailplaneeringust kaebajale servituutide seadmise nõudeõigust Vinkli Tööstuspark OÜ

suhtes. Kuna detailplaneering ei anna õiguslikku alust kommunikatsioonide väljaehitamiseks,

ei ole kaebajal tekkinud õiguspärast ootust detailplaneeringu kehtima jäämise osas. Servituute

seatakse asjaõigusliku isikutevahelise kokkuleppega ja nende seadmine on võimalik ilma

eelneva

planeerimismenetluseta.

Samuti

ei

eelda

kommunikatsioonide

ehitamine

detailplaneeringu koostamist. Kaebuses ei väideta, justkui oleks kaebaja Vinkli Tööstuspark

OÜ-ga sellised kokkulepped sõlminud. Halduskohtus pooltevahelisi tsiviilõigussuhteid

lahendada ei saa. Kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut,

kas servituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on AÕS-i järgi võimalik ja põhjendatud.

Servituutide seadmise vajaduse määratlemine omab tähtsust detailplaneeringu elluviidavuse

seisukohast. Kohalik omavalitsus näitab detailplaneeringuga ühe võimaliku viisi, kuidas

detailplaneeringut ellu viia. Kommunikatsioonide asukoha määramine ei oma õiguslikku

siduvust nende tegeliku ehitamise asukoha suhtes, kuna lõplik kokkulepe servituudi seadmisel

sõlmitakse maaomaniku ja servituuti taotleva isiku vahel. Kommunikatsioonide põhimõttelise

asukoha näitamine annab kindluse, et detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigus on

realiseeritav. Samas ei tähenda detailplaneeringus kavandatud tingimuste teatud kujul

käsitlemine, et teistsugune lahendus ei oleks võimalik.

2) Käesolevas asjas on detailplaneeringu kehtestamisest möödas rohkem kui kümme aastat ning

kinnisasjade omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest osaliselt loobuda. See ei puuduta

kaebaja õigusi, vaid jääb Vinkli Tööstuspark OÜ omandivabaduse raamesse. Kaebajal ei ole

nõudeõigust, et Vinkli Tööstuspark OÜ detailplaneeringus visioonina ettenähtu reaalselt valmis

ehitaks. Linna või valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine on omavalitsusüksuse

otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on omavalitsusüksus õigustatud

varem tehtud otsuseid muutma. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid tema

konkreetsete subjektiivsete õiguste võimalikule rikkumisele vaidlustatud otsusega.

3) Riigikohus on leidnud, et PlanS § 9 lg-t 1 ja § 27 lg-t 1 (vrdl PlanS § 124 lg 1 p-d 1 ja 2)

tuleb koostoimes mõista selliselt, et need jätavad planeeringu kehtimajäämisest huvitatud

kinnistuomanikule õigustatud ootuse, et tal on vähemalt lähiaastate jooksul pärast

detailplaneeringu kehtestamist mõistlik võimalus detailplaneeringus sätestatud krundi

ehitusõigus realiseerida (Riigikohtu 08.05.2014 lahend asjas nr 3-3-1-9-14, p 20). Kinnisasja

omanikul on krundi ehitusõiguse realiseerimise osas õiguspärane ootus kuni detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseni. Käesolevas asjas on detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise avaldus esitatud ning vastavasisuline otsus tehtud. Samuti ei ole kaebaja antud

juhul selliseks isikuks Riigikohtu lahendi tähenduses.

6(11)

4) Elektri saamine või mittesaamine naaberkinnistult on tsiviilõiguslik küsimus, mis allub

tsiviilõiguslikele kokkulepetele ja üldkohtule. Alajaama kasutamine ja tehnorajatiste ehitamine

ühenduse loomiseks eeldab esiteks kokkulepet maaomanikuga piiratud asjaõiguse seadmiseks

ning teiseks kokkulepet alajaama omanikuga. Selliste kokkulepete üle detailplaneeringus ei

otsustata. Samuti ei sõltu selliste kokkulepete sõlmimine detailplaneeringu olemasolust.

5) Kaebaja viited Vinkli tn T3 reformimata riigimaale servituudi seadmise võimatuse osas on

asjakohatud. Reformimata riigimaa ei ole kinnisasi, mistõttu sinna servituudi seadmine ei ole

võimalik. Detailplaneeringu tühistamine ei toonud selles kontekstis kaasa mingit muudatust.

Vinkli tn T3 erastamine ei ole seotud detailplaneeringuga. Kinnisasja omaniku määramise

küsimus ei ole õiguslikult seotud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Maa

erastamisprotsessi ei mõjuta detailplaneeringu olemasolu.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. OÜ FÜLLIIT omandis on kinnistud Vinkli tn 15 ja Teaduspargi tn 15 ning kaasomandis on

kinnistud Vinkli tn 13 (kaasomandist 35/45 kuulub OÜ-le FÜLLIIT ja 10/45 Vinkli

Tööstuspark OÜ-le) ja Teaduspargi tn 17 (kaasomandist 13/45 kuulub OÜ-le FÜLLIIT ja 32/45

AS-le Temiir). Vaidlusaluse Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018 otsusega nr 39 tunnistati

kehtetuks

Tallinna

Linnavalitsuse

05.03.2008

korraldusega

nr

380-k

kehtestatud

detailplaneering Vinkli Tööstuspark OÜ omandis olevate Vinkli tn 9, 10 ja 11 kinnistute ning

Vinkli tänav T3 reformimata maa osas. Vinkli tn 13 kinnistu piirneb ühest küljest Vinkli tn 11

ja teisest küljest Vinkli tänav T3 maaüksustega. Teaduspargi tn 15 kinnistu piirneb ühest küljest

Vinkli tn 11 kinnistuga. Teaduspargi tn 17 kinnistu piirneb ühest küljest Vinkli tn 11 ja osaliselt

ka Vinkli tn 9 kinnistuga. Vinkli tn 15 kinnistu piirneb ühest küljest osaliselt Vinkli tänav T3

maaüksusega. Detailplaneering on seega tunnistatud kehtetuks OÜ FÜLLIIT omandis või

kaasomandis olevate kinnisasjade naaberkinnistute osas (ainsana puudub kaebaja kinnistutel

ühine piir Vinkli tn 10 kinnistuga).

10. Kaebaja leiab, et Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018 otsus nr 39 rikub tema subjektiivseid

õigusi, kuna planeeringu kehtetuks tunnistatud osa nägi ette muu hulgas tema kinnistute tarbeks

rajatavate tehnovõrkude paiknemise ja määratles sellele vastavalt servituutide seadmise

vajaduse. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune otsus kaebaja õigusi tegelikult ei piira ning

kaebuse rahuldamine ei lahendaks kaebaja kinnistute tarbeks servituutide seadmise küsimust.

10.1 PlanS § 126 lg 1 p 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muu hulgas servituutide

vajaduse määramine. Vaatamata sellele ei anna kohalik omavalitsus detailplaneeringu

koostajana lõplikku hinnangut, kas servituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on AÕS-i

järgi võimalik ja põhjendatud. Planeering ei kujuta endast kinnisasja seadusjärgset kitsendust

ning trasside ja tehnovõrkude tarbeks vajalike servituutide seadmist saab kaebaja nõuda AÕS

§ 158 alusel. Servituudiga teise kinnisasja koormamine eeldab tsiviilõiguslikku kokkulepet

(seda ka juhul, kui detailplaneering realiseerida tervikuna) või maakohtu lahendit (vt ka

Riigikohtu 03.06.2010 otsus nr 3-2-1-48-10, p 28; 22.03.2006 otsus nr 3-2-1-5-06, p 22).

AÕS-is sätestatud reaalservituudi seadmise üldiseks eelduseks ei ole kehtiva detailplaneeringu

olemasolu. Seega on vajalike servituutide seadmist kaebajal võimalik nõuda ka ilma

detailplaneeringuta. Samuti ei tähenda servituutide vajaduse märkimine detailplaneeringus, et

isiku kasuks konkreetne servituut tingimata seatakse. Planeerimist ja ehitamist reguleerivad

sätted käsitlevad olemuselt avalik-õiguslikke suhteid, mitte ei reguleeri asjaõiguslikke

küsimusi, mis tuleb lahendada poolte kokkuleppel või vajadusel maakohtus.

7(11)

10.2 Kaebaja viitab muu hulgas PlanS § 124 lg-le 3, mille kohaselt võib detailplaneeringu alusel

kinnisomandile seada kitsendusi ning kaebaja on ringkonnakohtu 02.07.2018 määruses toodud

põhjendustest ekslikult järeldanud, justkui oleks ringkonnakohus asunud seisukohale, et kaebus

tuleb rahuldada. Ringkonnakohus põhistas oma määruses, miks kaebajal ei saa välistada

kaebeõiguse olemasolu, kuid ei andnud seejuures hinnangut kaebuse sisulise läbivaatamise

tulemusele. Kaebeõiguse olemasolu ei tähenda seda, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kohus

märgib, et kuigi detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, ei ole õige

kaebaja seisukoht, justkui tal oleks sellest tulenevalt detailplaneeringu kehtivuse korral õigus

võõrastele kinnistutele seada servituute isegi juhul, kui vastavate kinnistute omanik(ud) sellele

vastu on. Kitsendusi seatakse planeeringu alusel, mitte planeeringuga. Ainuüksi

detailplaneeringu kehtestamine ei anna veel huvitatud isikule õigust servituutide seadmiseks

ilma teise poole nõusolekuta. Detailplaneering määrab kindlaks üksnes servituutide vajaduse,

kuid tegelik servituutide seadmine saab siiski toimuda kinnisasjade omanike vaheliste asja- või

võlaõiguslike kokkulepetega (AÕS § 156 lg 1), milliseid ei saa asendada detailplaneering.

Kohus märgib, et kui kaebaja vastava kinnistu omanikuga servituudi seadmise küsimuses

kokkuleppele ei jõua, saab ta taotleda, et maakohus seaks servituudi hagita menetluses.

10.3 Planeeringu algatamisel ei saa isikutel tekkida õiguspärast ootust, et planeering sellisel

kujul ja kokkulepitud tingimustel ka vastu võetakse või kehtestatakse. Kohus nõustub samuti

kolmanda isiku poolt osundatuga, et kuna detailplaneering ei anna õiguslikku alust

kommunikatsioonide väljaehitamiseks, siis ei ole kaebajal tekkinud õiguspärast ootust

detailplaneeringu kehtima jäämise osas. Vinkli Tööstuspark OÜ vajadused ja ka asjakohased

õigusaktid

on

pärast

detailplaneeringu

kehtestamist

aja

jooksul

muutunud

ning

detailplaneeringus määratud ehitusõigus ei võimalda kolmandal isikul kruntidele püstitada

kaasaegseid tootmis- ja ärihooneid. Kinnistu omanikul ei ole kohustust detailplaneeringus

esialgselt kavandatut (aja jooksul muutunud asjaoludele ja soovidele vaatamata) realiseerida

pelgalt seetõttu, et naaberkinnistu omanikul on selle vastu huvi. Lisaks märgib kohus, et

kommunikatsioonide (elektri-, side- ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste) ehitamine ei

eelda detailplaneeringu koostamist (PlanS § 125 lg 1).

11. Põhjendamatu on kaebaja kartus, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine jätab

kaebaja ilma õigusest saada elektrikaablite vahendusel elektrienergiat Vinkli tn 11 kinnistul

asuvast alajaamast. Vastustaja on selgitanud, et elektrienergia jagamise osas ei muutu

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega senine olukord. Detailplaneeringu

seletuskirja p-s 5.2.1 on välja toodud, et detailplaneeringu alal on töötav alajaam nr.492, millest

saavad elektritoite olemasolevad hooned (tl 73). Eeltoodule vaatamata selgitab kohus, et

elektrienergia tarbimiseks konkreetse alajaama kasutamine või vajalike tehnorajatiste rajamine

ei sõltu samuti kehtivast detailplaneeringust, vaid eeldab huvitatud isiku ning

maaomaniku/alajaama omaniku vaheliste kokkulepete saavutamist.

12. Asjakohatud on kaebaja väited, mille kohaselt ei ole võimalik detailplaneeringut Vinkli

tänav T3 maaüksuse ehk reformimata riigimaa osas kehtetuks tunnistada enne selle erastamist

või müümist. Vaidlust ei ole, et Vinkli tänav T3 oli vastava detailplaneeringu kehtestamise ajal

reformimata riigimaa. Servituudi seadmine on võimalik üksnes kinnisasja omanike vahel.

Kolmas isik on õigesti osundanud asjaolule, et reformimata riigimaa näol ei ole tegemist

kinnisasjaga ja sellisel juhul ei olegi võimalik vastavale maatükile servituuti seada. Servituudi

seadmine on võimalik ainult juhul, kui on tegemist kinnisasjadega. Kuna detailplaneering ei

anna kaebajale õigust reformimata riigimaale servituute seada, ei muutu selles osas

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaebaja huvide seisukohast midagi. Samuti ei ole

takistatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimine enne Vinkli tänav

T3 maaüksuse erastamist või müümist. Kui see erastatakse või müüakse, siis eeldab servituutide

8(11)

seadmine jällegi kinnistu omanike vahelist tsiviilõiguslikku kokkulepet ega sõltu

detailplaneeringu olemasolust. Vinkli tänav T3 maaüksuse müümisel on kaebajal vajadusel

õigus esitada selle omanikule ettepanek servituudi seadmiseks. Vastustaja on selgitanud, et

Maa-ameti 02.08.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/1519 (tl 76) on Vinkli tänav T3 maaüksus antud

osaliselt Tallinna munitsipaalomandisse.

13. Kaebaja on ekslikult järeldanud, justkui oleks vaidlusaluse otsuse eelduseks Vinkli tänava

pikendamine

Kadaka

teeni.

Vaidlustatud

otsusest

ega

ühestki

sellega

seotud

menetlusdokumendist ei ilmne, et enne detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist oli

kohustus ellu viia Vinkli tänava pikendamine Kadaka teeni. Vinkli Tööstuspark OÜ poolt

esitatud taotlusest ja vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on kolmas isik koostanud

liikluslahenduse Vinkli tänava pikendamiseks Kadaka teeni ja nõustunud selleks vajaliku

transpordimaa eraldamisega temale kuuluvast Vinkli tn 10 kinnistust. Vinkli tee pikendamine

läbi kolmanda isiku omandis oleva kinnistu saab lahendada eraldi projekteerimistingimuste

menetluses ning seda on selgitanud ka vastustaja oma 13.06.2017 kirjas nr 3-2/2088-1 (tl 62).

14. Kohus leiab, et praegusel juhul olid täidetud seaduses ettenähtud tingimused

detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib

detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on

möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima (p 1) või kui

planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu

elluviimisest loobuda (p 2). Sama paragrahvi lõige 2 näeb lisaks ette, et detailplaneeringu võib

tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast

detailplaneeringu

osalist

kehtetuks

tunnistamist.

Kohus

nõustub

vastustajaga,

et

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks piisab, kui esineb kas PlanS § 140 lg 1 p-s 1 või

p-s 2 kirjeldatud olukord koosmõjus lõikes 2 sätestatuga. Vaidlusaluse otsuse tegemisel tugines

vastustaja mõlemale alusele.

14.1 Enne 2015. a kehtinud PlanS § 27 lg 1 sätestas, et kehtestatud detailplaneeringu või selle

osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu

omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-9-14

tehtud otsuses selgitanud, et eelnimetatud norm avardab oluliselt detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise võimalusi võrreldes üldise haldusaktide kehtetuks tunnistamise regulatsiooniga

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 64–70 ega sea detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist

sõltuvusse ühestki objektiivsest tingimusest, vaid viitab üksnes kohaliku omavalitsuse või

omaniku soovimuutusele. Kuna eelviidatud norm on samasisuline vaidlustatud otsuse aluseks

oleva PlanS § 140 lg 1 p-ga 2, siis saab sellele Riigikohtu seisukohale tugineda ka praegusel

juhul. Käesolevas asjas sooviski Vinkli Tööstuspark OÜ temale kuuluvate kinnistute osas

detailplaneeringu elluviimisest loobuda ning omaniku soovimuutus võib olla omaette aluseks

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks eeltoodule esines antud juhul PlanS § 140

lg 1 p-s 1 sätestatud alus, kuna detailplaneering, mille elluviimisest kolmas isik soovis loobuda,

on enam kui 9 aastat vana ja seda ei ole hakatud ellu viima.

14.2 Samuti on täidetud PlanS § 140 lg-s 2 ettenähtud tingimus detailplaneeringu osaliseks

kehtetuks tunnistamiseks, kuna planeeringu terviklahenduse elluviimine on tagatud ka pärast

selle osalist kehtetuks tunnistamist. Nõustuda saab vastustajaga, et kinnistud, mille osas

detailplaneering kehtetuks tunnistati, ei moodusta ülejäänud detailplaneeringu alusel rajatavate

objektidega ühtse funktsionaalse eesmärgiga seotud kompleksi. Kohtule ei nähtu asjast takistusi

detailplaneeringu realiseerimiseks ilma kolmanda isiku poolt tema kinnistutele planeeritud

hoonete püstitamise või laiendamiseta. Samuti ei ole kommunikatsioonid planeeringu

terviklahenduse osaks, mille väljaehitamine oleks ilma detailplaneeringuta raskendatud või

välistatud. Detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist ei takista üksnes asjaolu, et

9(11)

puudutatud isik sellega ei nõustu, kui seadusest tulenevad eeldused selleks on täidetud ning

kohalik omavalitsus viib selleks läbi nõuetekohase menetluse.

15. PlanS § 127 lg 2 ja § 140 lg 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse

eelnõu esitada arvamuse andmiseks teiste hulgas isikutele, kelle õigusi võib planeering

puudutada. Asja materjalidest nähtuvalt on TLPA 13.04.2017 kirjaga nr 3-2/1414 OÜ-le

FÜLLIIT teatanud, et Vinkli Tööstuspark OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks Vinkli tn 9, 10 ja 11 kinnistute osas ning andis kaebajale tähtaja seisukoha

esitamiseks detailplaneeringu kogu ulatuses kehtetuks tunnistamise kohta (tl 51). Kaebaja esitas

27.04.2017 e-kirjaga vastuväite, mille kohaselt ta ei nõustu detailplaneeringu täieliku ega ka

osalise kehtetuks tunnistamisega. TLPA andis 13.06.2017 vastuskirjaga nr 3-2/2088-1

kaebajale teada, et valmistatakse ette otsuse eelnõu Tallinna Linnavalitsuse 05.03.2008

korraldusega nr 380-k kehtestatud „E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide

detailplaneeringu“ osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Vinkli Tööstuspark OÜ-le kuuluvate

Vinkli tn 9, Vinkli tn 10 ja Vinkli tn 11 kinnistute ning Vinkli tänav T3 krundi osas. Kuigi asja

materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluse otsuse eelnõu oleks enne lõpliku otsuse tegemist

arvamuse andmiseks puudutatud isikutele esitatud, siis ei anna see kohtu hinnangul veel alust

vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vaidlust ei ole, et kaebajale teatati, et vastavalt Vinkli

Tööstuspark OÜ taotlusele on plaanis detailplaneeringu osaline või täielik kehtetuks

tunnistamine ning kaebajale anti ka võimalus selles osas oma arvamus ja vastuväited esitada.

Seega on kaebaja olnud menetlusse kaasatud ja talle ärakuulamisõigus tagatud. Kohtule ei

nähtu, et kaebajal oleks olnud otsuse eelnõule arvamuse andmisega võimalik lõplikku tulemust

mõjutada ning ka kaebaja ei väida seda.

16. Kohus leiab, et vastustaja ei ole detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel väljunud

kaalutlusõiguste piiridest ning erinevate isikute huve on vajalikul määral kaalutud. Kohalikul

omavalitsusel on lisaks detailplaneeringute kehtestamisele ka nende kehtetuks tunnistamise üle

otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kohaliku omavalitsuse otsus detailplaneering (sh

osaliselt) kehtetuks tunnistada peab lähtuma siiski asjakohastest kaalutlustest ega saa olla

meelevaldne. Kohalikul omavalitsusel tuleb arvestada HMS § 64 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga ning

kaalumisel on olulised PlanS-is sätestatud eesmärgid ja põhimõtted. Kohalik omavalitsus peab

muuhulgas kontrollima, kas detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isikute õiguste ja huvide

riive on proportsionaalne, pidades silmas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärke

(vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-9-14).

16.1 Vaidlustatud otsuse seletuskirjast nähtub, et vastustaja on otsuse tegemisel arvesse võtnud

puudutatud isikute huvisid. Vastustaja andis puudutatud isikutele teada, et peab otstarbekaks

detailplaneeringu kogu ulatuses kehtetuks tunnistada. Kuna AS TEMIIR ja OÜ FÜLLIIT ei

nõustunud täies ulatuses detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega, otsustas Tallinna

Linnavolikogu kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistada üksnes taotluse esitanud Vinkli

Tööstuspark OÜ-le kuuluvate kinnistute osas. Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on välja toodud,

et Vinkli tänav T3 krundi osas küsis TLPA 03.05.2017 kirjaga nr 3-2/1613-1 seisukohta ka

Tallinna Transpordiametilt ja Tallinna Kommunaalametilt ning vastavatelt asutustelt saadud

seisukohti ja suuniseid arvestades otsustati ka Vinkli tänav T3 krundi osas detailplaneering

kehtetuks tunnistada. Vastustaja pidas põhjendatuks detailplaneering taotletud osas kehtetuks

tunnistada, kuna Vinkli tn 9, Vinkli tn 10 ja Vinkli tn 11 kinnistute osas ei ole asutud

detailplaneeringut ellu viima ning kinnistu omanik on loobunud selle elluviimisest, kuivõrd

detailplaneeringus sätestatud ehitusõigus ei ole vastav kinnistu omaniku vajadustele. Samuti

arvestas vastustaja sellega, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9, Vinkli

tn 10, Vinkli tn 11 kinnistute ja Vinkli tänav T3 osas ei avalda mõju kehtima jäävale

detailplaneeringu lahendusele ning kehtima jäävas osas on detailplaneeringus kavandatu ellu

10(11)

viidav. Seletuskirjas on muuhulgas põhjendatud, et kehtivad õigusaktid võimaldavad kooskõlas

üldplaneeringu ja piirkonna hoonestuslaadiga hoone püstitamist, hoone laiendamist ja

maakorraldustoimingute läbiviimist ilma detailplaneeringut koostamata.

16.2 Kohtu hinnangul on vastustaja lähtunud puudutatud isikute soovist mitte tunnistada

detailplaneeringut täielikult kehtetuks. Samas pidas ta siiski põhjendatuks taotluse esitaja soovi

Vinkli tn 9, 10 ja 11 ning Vinkli tänav T3 krundi osas detailplaneering kehtetuks tunnistada,

pidades Vinkli Tööstuspark OÜ huvi detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise osas

kaalukamaks kui kaebaja huvi detailplaneeringu täielikult kehtima jäämiseks. Kohus ei saa

asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama ja sisuliselt hindama, kelle huvi on kaalukam.

Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks otsuse vastuvõtmisel teinud

diskretsioonivigu (jätnud kaalutlusõiguse kasutamata, ületanud kaalutlusõiguse piire või

kuritarvitanud temale antud kaalutlusõigust, tegutsedes vastuolus normi eesmärgiga, jättes

arvestamata olulise asjaolu või arvestades asjasse puutumatu asjaoluga). Vaidlustatud otsuses

on arusaadavalt toodud välja selle andmise aluseks olnud peamised faktilised ja õiguslikud

asjaolud ning põhjendatud, et need kogumis viisid otsuseni tunnistada detailplaneering osaliselt

kehtetuks. Põhjendamatu on kaebaja väide, justkui ilma vastustaja, kolmanda isiku ja kaebaja

vahelise kokkuleppeta ei olnud alust detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistada.

Vastustaja poolt kaalutlusõiguse alusel detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise

kasuks otsustamine ei eeldanud kaebaja nõusolekut. Samuti ei tähenda kolmanda isiku huvide

eelistamine kaebaja huvidele, et otsus oleks seetõttu õigusvastane.

17. Kohus märgib täiendavalt, et TLPA-le on esitatud projekteerimistingimuste taotlus Vinkli

tn 9 ja 11 kinnistutele hoonete püstitamiseks, mille kohta on 21.09.2018 koostatud

projekteerimistingimuste eelnõu (tl 89-93). Kaebaja on eelnõule 28.09.2018 esitanud

omapoolsed vastuväited. Vastustaja on selgitanud, et olemasolevate või kavandatavate

kommunikatsioonide tegelik paigutus ja realiseerimine toimub projekteerimistingimuste ja

ehitusprojekti menetluses. Muu hulgas tuleb vastustajal arvestada EhS § 44 lg 1 p-ga 4, mille

kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle

mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole

võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebajal kui puudutatud isikul on seega õigus

projekteerimistingimuste (ja vajadusel edaspidiste seotud haldusaktide andmise) menetluses

võimalik esitada oma arvamus ja vastuväited, millega vastustaja peab otsuste tegemisel

arvestama.

18. Eeltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu 22.03.2018 otsus

nr 39 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja

menetluskulude taotlust esitanud ei ole, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda

kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulu väljamõistmist summas 2215,80 eurot (sh

käibemaks). Taotluse kohaselt on kolmandale isikule osutatud õigusabi 10,6 tunni ulatuses,

keskmise tunnitasuga 209 eurot (tl 112). Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulu

kogu ulatuses põhjendatuks pidada. Asja ei saa pidada sisuliselt kuigi keerukaks ega mahukaks.

Kolmas isik on menetluse vältel esitanud kohtule vastuse kaebusele kahel leheküljel (tl 98-99).

Kohus vähendab väljamõistetavaid menetluskulusid ning mõistab HKMS § 108 lg 8 ning § 109

lg 6 alusel kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1500 eurot, mis vastab ligikaudu

11(11)

7 tunnile õigusteenusele. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos

arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30). Kohtu

hinnangul on selles ulatuses menetluskulude kaebaja kanda jätmine põhjendatud ja mõistlik.

Muus osas tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/