1-14-4269/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

25. aprill 2019

Kohtuasja number

1-14-4269

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Konstantin Maslovi (isikukood 39302253711) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine

elektroonilise valve kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. märtsi 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Konstantin Maslov

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Sofja Hristoforova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a määrus sisuliselt muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhiosa, jättes selles välja põhjendused, mille kohaselt Konstantin

Maslovi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamine riivaks ühiskonna

õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtete ja eesmärkidega.

2. Jätta Konstantin Maslovi määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27. mai 2014. a süüdimõistva otsusega mõisteti Konstantin Maslovile

KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 13. detsembri 2012. a otsusega liitkaristus

12 aastat 6 kuud 21 päeva vangistust. Karistusaeg algas 13. detsembril 2012.

2. 6. märtsil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K. Maslovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Vangla ega prokuratuur ei toeta K. Maslovi ennetähtaegset vabastamist.

Viru Maakohtu määrus

3. Viru Maakohus jättis 19. märtsi 2019. a määrusega K. Maslovi karistuse kandmiselt

vabastamata.

2(6)

4. Kohus märkis positiivsena ära, et K. Maslovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on

osalenud sotsiaalprogrammides, on õppinud riigikeelt, töötab vanglas, tal on keevitaja

eriala, vabaduses on tal elukoht, ema ja õde on valmis teda toetama ning enda sõnul on talle

garanteeritud ka töökoht. Need asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo

toimepanemise riski, kuid ei ole kinnipeetava vabastamiseks piisavad. Vaatamata

positiivsetele asjaoludele ei ole K. Maslovi puhul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise

risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistetu käitumine oli vabaduses väga ohtlik.

Mõrva pani ta toime katseajal. K. Maslovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esimesel

korral karistati teda mõrva ja varguste eest. Vangistuse kestel karistati teda kriminaalkorras

võimuesindaja solvamise eest kinnipidamisasutuses. Oleks kergemeelne arvata, et

varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas uue süüteo toime pannud isik hakkaks

vabanedes seaduskuulekalt elama. Toetav lähivõrgustik ja elukoht ei takistaks K. Maslovi

uusi kuritegusid sooritamast. Uue kuriteo riski suurendab teatud määral ka see, et isikut

tõendavat dokumenti süüdimõistetul ei ole, võlgasid tuleb tal tasuda 12 859 eurot 20 senti

ja ta ei ole varem töötanud. Maakohus leidis ka, et K. Maslovi ennetähtaegsel vabanemisel

saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise põhimõtete ja eesmärkidega. Üldpreventsiooni eesmärgiks on mh

näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel

määral ärakandmises.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu määruse vaidlustas K. Maslov. Ta palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi

enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.

6. K. Maslov leiab, et tema vabastamise küsimust ei oleks tohtinud lahendada kohtunik

Innokenti Menšikov, kuna viimane otsustas tema süüdimõistmise 13. detsembri

2012. a otsusega. Kohtunik võis seetõttu suhtuda temasse eelarvamuslikult.

7. Veel heidab K. Maslov ette, et vangla koostatud iseloomustuses on viga tema vabastamise

tähtaja osas. Tema vabastamise tähtpäev ei ole mitte 4. juuli 2025, nagu on kirjas

iseloomustuses, vaid 3. juunil 2025. Väär on seegi, et iseloomustuse koostas inspektor-

kontaktisik Mari-Liis Tammerik, kes ei ole tema kontaktisik. M.-L. Tammerik keeldus

lisamast iseloomustusse andmeid tema töökoha kohta, öeldes talle, et ta võib need esitada

kohtule ise. Ta sai kohtuistungi ajast ja kohast teada 19. märtsil 2019 kell 8.30 ning istung

toimus samal päeval kell 13.00. Seetõttu ei jõudnud ta teatada kohtule töökoha andmeid.

8. Veel märgib K. Maslov etteheitvalt, et temale ei ole arusaadav iseloomustusest selguv

protsentides väljendatud riskihinnang. Seitsme aasta pikkuse vangistuse jooksul ei ole ta

kedagi löönud, ta ei ole vägivalla pooldaja ning püüab kõiki probleeme lahendada

diplomaatilisel teel. Ta on vanglas töötanud (köögis, koristajana, juuksurina), praegu töötab

keevitajana metallitšehhis. Kui ta osutaks ümbritsevatele ohtu, ei oleks teda erinevatele

töödele lubatud. Enamgi veel, vangla pakub talle võimalust osaleda erinevatel üritustel,

nagu nt arvutikursus. Kuna ta on vangistuses töötanud mitmetel kohtadel, siis on võimalus,

et ta vabaduses ei leia tööd, väga väike. Ka on OÜ X lubanud teda tööle võtta ja väljastanud

talle garantiikirja edastamiseks kohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kriminaalkolleegium käsitleb kõigepealt määruskaebuse neid väiteid, mis puudutavad

kohtumääruse koostamist kohtuniku poolt, kes tegi K. Maslovi suhtes süüdimõistva

kohtuotsuse, ja süüdimõistetu kriitikat vangla iseloomustuse kohta (I). Edasi kontrollib

3(6)

ringkonnakohus seda, kas maakohus tegi süüdimõistetut vabastamata jättes kaalutlusvea

(II).

I

10. K. Maslov leiab, et tema vabastamise küsimust ei oleks tohtinud arutada kohtunik

I. Menšikov, kuna viimane otsustas tema süüdimõistmise 13. detsembri 2012. a otsusega.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Erinevalt määruskaebuse esitajast ei näe

kolleegium midagi ebaseaduslikku selles, et K. Maslovi ennetähtaegselt vanglast

vabastamise küsimust arutas sama kohtunik, kes tegi ka süüdimõistva kohtuotsuse. Asjaolu,

et kohtunik on varem teinud samas kriminaalasjas kohtuotsuse, ei ole KrMS § 49 kohaselt

taandumise alus selle kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise menetluses,

sh KrMS § 426 lg-s 1 sätestatud küsimuse lahendamisel. Samuti ei leia asja materjalidest

vähimaidki viiteid sellele, et K. Maslovi vabastamise küsimust lahendanud maakohtunik ei

toiminud õigusemõistmisel ausalt ning õiglaselt. Väljatoomist väärib ka, et 19. märtsi

2019. a istungiprotokollist nähtuvalt tutvustati süüdimõistetule tema õigusi ja kohustusi,

sh õigust esitada kohtukoosseisu vastu taandusi. K. Maslov on kohtule vastanud, et õigused

ja kohustused on talle arusaadavad ning kohtukoosseisu vastu taandust tal ei ole

(KoTo, tl 13).

11. K. Maslov on juhtinud tähelepanu sellele, et tema kohta koostatud iseloomustuses on

karistusaja pikkuse ülestähendamisel tehtud viga, s.o tema vangistuse pikkus ei ole 12 aastat

6 kuud 21 päeva ja see ei lõpe 4. juulil 2025, nagu on märgitud iseloomustuses, vaid karistus

on ühe kuu võrra lühem ja peaks lõppema 3. juunil 2025. Ringkonnakohus möönab, et

kinnipeetava iseloomustuses on vangistusaja pikkuse ja selle lõpptähtaja märkimisel

eksitud. Samas selgub kohtutoimiku materjalidest, et K. Maslovi viidatud viga on märganud

ka iseloomustuse koostanud inspektor-kontaktisik, kes on 6. märtsil 2019 teinud vea

parandamise õiendi. Selles õiendis on ta kinnitanud, et K. Maslovi karistusaja lõpp on

3. juunil 2025, ennetähtaegselt vabanemise kuupäev on 6. aprill 2021 ja võimalus vabaneda

elektroonilise valve alla avaneb 8. märtsil 2019. Õiendist nähtub veel, et see saadeti

teadmiseks ka K. Maslovile (KoTo, tl 6).

12. Vangla koostatud iseloomustust puudutavalt heidab K. Maslov ette ka selle koostamist

inspektor-kontaktisik M.-L. Tammeriku poolt, kuna viimane ei ole tema kontaktisik, samuti

iseloomustuses osa andmete märkimata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetava

iseloomustuse koostamine teise inspektor-kontaktisiku poolt võib teatud juhtudel olla

möödapääsmatu, nt haiguse või puhkusel viibimisega seoses. Kindlasti ei saa sellest

järeldada, et kõnealuses dokumendis kajastuks ebatõene informatsioon. Praegu on

K. Malsovi ainsaks iseloomustuse sisu puudutavaks etteheiteks see, et ametnik ei lisanud

sinna andmeid tema töökoha kohta. M.-L. Tammeriku süüks paneb süüdimõistetu sellegi,

et ta väidetavalt ei jõudnud esitada maakohtule tööandja OÜ X garantiikirja.

Ringkonnakohus hindab K. Maslovi kriitika põhjendamatuks. Süüdimõistetu andis

nõusoleku vabanemaks vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega

juba 14. jaanuaril 2019 (KoTo, tl 5) ning vähemalt sellest hetkest oli tal võimalik astuda

samme tööandjalt kinnituskirja saamiseks. Iseloomustus koostati 26. veebruaril 2019.

Iseloomustusest ega ka määruskaebusest ei selgu, et K. Maslov oleks ametnikule töökoha

osas kokkuleppele jõudmist kinnitanud. Seega ei saanud inspektor-kontaktisik seda kindla

teabena iseloomustusse märkida. OÜ X väljastatud garantiikirja K. Maslovi tööle võtmise

kohta esitas süüdimõistetu alles Tartu Ringkonnakohtule 24. aprillil 2019.

13. Süüdimõistetu toob kirjalikku iseloomustust puudutavalt veel välja, et talle ei ole arusaadav

tema iseloomustusest selguv protsentides väljendatud riskihinnang. Selle riskihinnangu

kohaselt on süüdimõistetu puhul järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo

4(6)

toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Seoses

K. Maslovi selle väitega selgitab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohus on juba mõna aega

lähtunud arusaamast, et vangla üldsõnaline protsentides väljendatud riskihinnang uue

kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pole usaldusväärne, sest ei ole võimalik

kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja milliseid

asjaolusid ning miks arvesse võttis. Ehk seetõttu ei saa kõnealust riskihinnangut

süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse ka võtta

(vt lähemalt nt Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-13-8065,

p-d 23–27; 17. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 15; 23. oktoobri

2017. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23; 15. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 1-12-9573;

10. juuli 2018. a määrus asjas nr 1-17-5334, p 8; 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 1-15-

9308, p 10; 15. aprilli 2019. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 42 jpt). Hiljuti asus samale

seisukohale ka Riigikohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2019. a määrus

asjas nr 1-09-14104/142, p-d 26-27). Praegusel juhul tuleb tähele panna, et vaidlustatud

määruses ei ole K. Maslovi kohta koostatud riskihinnangut põhjendamisel kasutanud. Seega

ei ole iseloomustuses kajastuv riskihinnang esimese astme kohtu seisukoha kujunemist

kuidagi mõjutanud.

II

14. K. Maslovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud

formaalsed eeldused. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebemenetluses otsustada, kas

maakohus andis ennetähtaegse vabastamise sisulistele eeldustele, s.o KarS § 76 lg-s 4

nimetatud asjaoludele, põhjendatud hinnangu.

15. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille

tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

16. Ringkonnakohus leiab, et kuigi vaidlustatud kohtumääruse põhistus ei ole päris veatu

(vt käesoleva määruse punkti 22), on kohtu otsustus jätta K. Maslov karistust kandma veatu.

Muu hulgas on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud

otsustuskriteeriume arvestades K. Maslovit ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Maslovi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ka

vangistuses on ta teistkordselt. Seega varasem kinnipidamisasutuses viibimine temale

soovitud mõju ei avaldanud. Ka pikaajalisse vangistusse mõistmine ei mõjutanud

K. Maslovit käituma vanglas seaduskuulekalt. Olles Viru Maakohtu 13. detsembri 2012. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8819 mõistetud vangi 12 aastaks 5 kuuks 21 päevaks, ei

allunud ta 28. märtsil 2014. a vangla vanemvalvuri seaduslikule korraldusele minna

kambrisse ning sülitas ametnikule näkku. Kirjeldatud teos tunnistati K. Maslov Viru

Maakohtu 27. mai 2014. a otsusega süüdi KarS § 275 järgi. Tõsi, 1. jaanuaril 2015. a

jõustunud karistusseadustiku muudatustega muudeti KarS §-s 275 ette nähtud tegu

väärteoks, mistõttu vähendas Viru Maakohus 9. aprilli 2015. a määrusega K. Maslovile Viru

Maakohtu 27. mai 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4269 mõistetud karistust ühe

kuu võrra. K. Maslovi karistuse vähendamine, ei väära aga seda, et ta pani veel pärast

rohkem kui aasta aega vangistuses viibimist toime lubamatu teo vanglaametniku suhtes.

Kuivõrd selliselt käitudes näitas süüdimõistetu, et hirmu ta vangistuse ees ei tunne, on

põhjust kahelda vanglakaristuse mõjus ka praegu.

5(6)

18. Samuti tuleb olulisena tähele panna, et K. Maslov kannab pikaajalist vangistust mh mõrva

eest – tapmine seoses röövimisega ja piinaval viisil. Kuriteo asjaolud on sedavõrd rasked,

et räägivad koos kinnipeetava varasema karistatusega vastu K. Maslovi ennetähtaegsele

vangistusest vabastamisele. Kohtukolleegium tutvus kohtute infosüsteemis kõnealuse

süüdimõistmise aluseks olnud Viru Maakohtu 13. detsembri 2012. a otsusega. Viidatud

otsuse kohaselt pani K. Maslov isikute grupis toime tapmise piinaval viisil ja seoses

röövimisega. Kohtuotsuses märgitud süüdistuse järgi (süüdistus leidis kohtus tõendamist)

tungis K. Maslov eesmärgiga röövida eakat naist (sündinud 1931) otsitud ettekäändel

kannatanu korterisse. Korteris ähvardas K. Maslov vastupanu mahasurumiseks kannatanut

noaga, lõi teda küünarnukiga vastu nina, tekitades vanale inimesele valu. Pärast kannatanu

kukkumist, peksis jalgadega K. Maslov kannatanut vastu keha, tekitades talle hematoome,

erinevaid haavu näos ja peas ning ka ribide murru. Takistamaks kannatanut abi kutsumast,

kattis K. Maslov villase sokiga ja kaasa toodud kleeplindiga kinni tema hingamisteed – suu

ja nina. Pärast seda lasi ta korterisse sisse S.S., kellega nad koos sidusid nööri ja

kleeplindiga kinni kannatanu käed ja jalad, takistades avada kleeplindi ja villase sokiga

suletud hingamisteid. K. Maslov ja S. S võtsid korterist ära kannatanu vara 63 euro 40 sendi

ulatuses. Nad lahkusid selle rahaga sündmuskohalt, jättes läbipekstud ja kinniseotud

kannatanu korteri koridori põrandale. Mõne aja pärast seoses suu ja ninaavade sulgumisega

kannatanu suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel

kuriteo toimepanemine eaka inimese (kannatanu oli 81-aastane) suhtes annab alust pidada

K. Maslovist lähtuvat retsidiivsusriski suureks, vaatamata pikaaegsele vangistusele. Mida

raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda

väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise

tõenäosus.

Need

kuriteod,

mida

võib

vabaduses

toime

panna

K. Maslov, on väga rasked, hõlmates isegi mõrva.

19. K. Maslovi hea käitumine vangistuses eelmärgitud järeldust ei väära. Tuleb ju lisaks läbitud

tegevustele ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele tähele panna, et korrakohane

käitumine ei ole süüdimõistetule omane olnud mitte kogu vangistuse ajal, vaid üksnes

viimase paari aasta jooksul. Lisaks ei saa mööda vaadata sellest, et kinnipeetava

iseloomustuses ei kirjeldata K. Maslovit üksnes positiivses valguses. Selles on ka märgitud,

et K. Maslovil on puudulik empaatiavõime, ta tegutseb enesekeskselt ja vaid enda vajadusi

arvestades ning kuritegudest kahetseb ta ainult tapmise toimepanemist (teistesse

kuritegudesse suhtub ta rahulikult ega ei näe neis halba).

20. Ka K. Maslovi elutingimustele ja võimalustele vabaduses – kindel elukoht, varem pingeliste

suhete paranemine lähedastega, garanteeritud töökoht OÜ-s X (vt käesoleva määruse

punkti 12) – ei omista kohtukolleegium sellist kaalu, et tema ennetähtaegselt vabanemist

võimalikuks pidada. Samuti tuleb tähele panna, et OÜ X esitatud garantiikirja põhjal ei saa

otsustada, kas töökohalt saadavad sissetulekud oleksid K. Maslovi äraelamist võimaldavad.

Seda enam, et süüdimõistetul on kokku 12 859 eurot 20 senti võlgu. Ehk siis vaatamata

tööle saamisele võib K. Maslov siiski sattuda majanduslikku kitsikusse. Kuna K. Maslovit

on varasemalt karistatud varguste eest ja ta on tapnud inimese seoses röövimisega, tuleb

sellist võimalust aga kaheldamatult pidada uue kuriteo oluliseks riskiteguriks.

21. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et K. Maslovi varasemast elukäigust

ja tema kuriteo (mõrv) asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema

kuritegeliku käitumise kordumist. Nimetatud risk on liialt suur selleks, et vabastada

K. Maslov juba rohkem kui kuus aastat enne karistusaja lõppu. Maakohtu otsustus jätta

K. Maslov edasi karistust kandma, on seega seaduslik ja põhjendatud.

22. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse punktis 16 viitas, on kohtumääruses aga siiski

mõned vead, mis tuleb määruskaebuses kõrvaldada. Nimelt märkis maakohus muu hulgas,

6(6)

et K. Maslovi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud,

samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohus lisas

ka, et üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude

toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni,

mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise

eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga

nagu riive ühiskonna õiglustundele. Samuti ei ole asjakohane osutus karistuse mõistmise

põhimõtetele, sest praeguses menetluses ei vaeta K. Maslovile karistuse mõistmise

küsimust, vaid otsustatakse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle.

Üldpreventiivsed kaalutlused, millele maakohus viitab, ei ole samuti olulised, kuna need

saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 9. novembri 2017. a määrus asjas nr 1-16-68, p 13). Ka Riigikohus on

selgitanud, et toimepandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel on

ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib

süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse

menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva

otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi.

Järelikult ei ole käesoleva menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete

kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdmõistetu mõjutamise kõrval andma

ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning

rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset

vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud

seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute

ennetähtaegne vabastamine on välistatud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi

2019. a määrus nr 1-09-14104/142, p 20) Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse põhiosast välja järeldused, et K. Maslovi ennetähtaegne vabastamine

riivaks ühiskonna õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtete ja

eesmärkidega.

23. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a määruse sisuliselt muutmata, kuid

muudab selle põhiosa. K. Maslovi määruskaebus jääb rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus