1-18-4909/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

24. aprill 2019 Kohtuasja number 1-18-4909 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtuasi Aleksandr Kuznetsovi (isikukood 38304102211) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 27. märtsi 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus Teised kohtumenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Süüdlane Aleksandr Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus Viru Maakohtu 27. märtsi 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole M. Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Kuznetsovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.

3. Mõista Aleksandr Kuznetsovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja

60 eurot.

4. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Kuznetsov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19. juuni 2018. a kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25. juuli 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates 11. maist 2018. Karistusaeg lõpeb 5. augustil 2019.

2(4)

2. 17. detsembril 2018. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid A. Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.

3. Viru Maakohtu 27. märtsi 2019. a määrusega jäeti A. Kuznetsov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

4. Kinnipidamisasutuses on A. Kuznetsov suuteline reegleid järgima. Teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi (töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning vestlustel) ja viibib avavanglas. Kinnipeetav on vabatahtlikult andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemise järgselt on A. Kuznetsovil kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Omavahelised suhted on head kinnipeetava lähisuhtevõrgustikus. Kuigi A. Kuznetsovi vabanemisjärgsed tingimused on head, olid need head ka enne vangistust. See aga ei motiveerinud A. Kuznetsovi seaduskuulekalt käituma.

5. Kohtul puudus piisav veendumus, et A. Kuznetsov uusi kuritegusid toime ei pane. Selliseks arvamuseks annab küllaldase aluse isiku varasem elukäik. A. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Kohus on süüdlasele korduvalt andnud võimaluse kanda karistust vabaduses, ent see ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Viru Maakohtu 20. veebruari 2017. a otsusega anti A. Kuznetsovile võimalus kanda liiklussüüteo eest mõistetud karistust vabaduses, ent 25. juuli 2017. a otsusega tunnistati ta süüdi uue liiklussüüteo toimepanemises. Järjekordset võimalust kanda karistust vabaduses ja teha üldkasuliku töö tunde A. Kuznetsov ei kasutanud. Ta rikkus registreerimiskohustust ega sooritanud üldkasulikku tööd. Karistus pöörati täitmisele. A. Kuznetsov ei ilmunud vabatahtlikult vanglasse ja jõudis veel enne kinnipidamist panna toime uue kuriteo – kehalise väärkohtlemise. Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus ning kahel korral katseajal kuriteo toimepanemine annab piisava aluse järeldada, et A. Kuznetsov ei suudaks uutest kuritegudest hoiduda ega kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi järgida. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suurendab uute kuritegude riski ka alkoholi kuritarvitamine.

6. Hoolimata A. Kuznetsovi positiivselt iseloomustavast materjalist ei saa järeldada, et risk uute kuritegude toimepanemiseks oleks väike. Ka vangla ja prokurör on hinnanud uute kuritegude ohtu piisavalt suureks, et mitte toetada süüdlase vabastamist tingimisi enne tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Määruskaebuses taotleb kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Kuznetsov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukoht järgmine.

8. Kaitsja on määruskaebuses andnud kokkuvõtliku ülevaate kohtuistungil räägitust, kohtule esitatud materjalidest, kriminaalhooldusametniku arvamusest ning A. Kuznetsovi poolt istungil räägitust. Samuti osutab kaitsja prokuröri seisukohale ja võtab kokku kohtu seisukoha.

3(4)

9. Kaitsja ei vaidle vastu sellele, et A. Kuznetsovil on kuritegelik minevik ja alkoholiprobleemid. Ta pani toime kuriteo ja kannab selle eest karistust. Märkimata ei saa jätta, et A. Kuznetsov tunnistab oma süüd ja kahetseb ning on teinud kinnipidamisasutuses kõik, et muutuda ja seda ühiskonnale näidata.

10. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal keskendudes liigselt A. Kuznetsovi varasemale elukäigule. Kriminaalne minevik ei tohiks kinnipeetavalt kategooriliselt võtta õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud. Maakohtu argumendid taotluse rahuldamata jätmiseks ei pruugi ära langeda ka pärast karistuse täielikku ärakandmist. Riigipoolne järelevalve aitaks A. Kuznetsovil sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab vangistuse eesmärkide täitmist teiste vahenditega. Uue kuriteo riske aitab vähendada süüdimõistetu allutamine kriminaalhooldusele koos käitumiskontrolli nõuete kohaldamise ja lisakohustuste panemisega. See piiraks oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Kriminaalhooldusele vabanenud isikute retsidiivsus on kuni viis korda madalam nendest, kes kannavad karistuse lõpuni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg

3 alusel läbi vaatamata.

12. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS §

76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1- 1-12-17, p 16).

13. Kaitsja ei vaidle vastu sellele, et A. Kuznetsovil on kuritegelik minevik ja tal on olnud ka alkoholiprobleeme. A. Kuznetsov pani toime kuriteo ja kannab karistust. Ta tunnistab süüd, kahetseb ja on kinnipidamisasutuses kõik muutumiseks ja selle näitamiseks ühiskonnale. Peamise kaalutlusõiguse rikkumistena tõi kaitsja välja A. Kuznetsovi isiku ja tema karistusaegse käitumise piisava arvestamata jätmise ning liigse keskendumise süüdlase varasemale elukäigule.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Kuznetsovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt.

15. Kaitsja märkis õigesti, et maakohtu argumendid taotluse rahuldamata jätmiseks ei pruugi ära langeda ka pärast karistuse täielikku ärakandmist. Praegusel juhul on maakohus tõepoolest prognoosinud uute kuritegude ohtu ning leidnud, et isegi elektrooniline valve ei tagaks A. Kuznetsovi õiguskuulekust. Oht uute kuritegude toimepanemiseks ei kao kahjuks ka A. Kuznetsovi karistuse täielikul ärakandmisel. Väärib märkimist, et riigipoolne järelevalve ei aidanud varem mitmel korral A. Kuznetsovil viia oma käitumist kooskõlla

4(4) seaduse ja ühiselu reeglitega. Puudub usk, et sel korral oleks võimalik vangistuse eesmärke täita muul viisil, kui vabadusekaotusliku karistuse lõpuni kandmisega. Kriminaalhooldusele vabanenud isikute retsidiivsus võib küll olla madalam karistuse lõpuni kandnutest, ent ilmselgelt ei pea see väide paika A. Kuznetsovi puhul, keda on korduvalt kriminaalhooldusele allutatud. Tulemusi sellel ei olnud. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalutakse iga kord KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis. Kui vabastamise sisulised eeldused on täitmata, puudub põhjus isiku vabastamiseks. I astme kohus analüüsis nii A. Kuznetsovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid, omistamata ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. A. Kuznetsovi head käitumist ja enesearengupüüdlusi vangistuses on maakohus kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud. Küll aga on A. Kuznetsovi mittevabastamise tinginud korduv kriminaalhoolduse luhtumine, samuti tema varasem elukäik (kolm kriminaalkaristust) ning kuriteo asjaolud (kuritegude toimepanemine katseajal, sh vägivallakuriteo toimepanemine ajal, mil A. Kuznetsov oli tagaotsitav seoses karistuse kandmisele mitteilmumisega). Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Kuznetsov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

17. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (kaks pooltundi), mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo

M. Reinsalu riigi õigusabi tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Kuznetsovi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Juhan Sarv Mati Kartau