2-19-1915/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1915

Tsiviilasi

AB Flivik Shipping hagi JGC Forest OÜ (pankrotis)

vastu võlausaldajate 23.01.2019 üldkoosoleku otsuse

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AB Flivik Shipping määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AB Flivik Shipping (Rootsi registrikood 556853-

5263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja

JGC

Forest

OÜ

(pankrotis,

registrikood

11493655), pankrotihaldur Ly Müürsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2019 määruse resolutsioon muutmata,

muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AB Flivik Shipping kanda. Menetluskulude

puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AB Flivik Shipping (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 4. veebruaril 2019 hagi JGC Forest

OÜ (pankrotis) (kostja) vastu võlausaldajate 23. jaanuari 2019 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks osas, millega ei pandud kaitsmisele hageja nõuet.

2 (4)

2. Maakohus jättis 6. veebruari 2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja

11. veebruar 2019 puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 300 eurot tasumiseks. Kohus märkis,

et juhul, kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudust ei kõrvalda, võib kohus jätta avalduse

menetlusse võtmata ja selle tagastada.

3. 11. veebruaril 2019 tasus hageja riigilõivu 30 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 13. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

5. Kohus leidis, et hagilt on tasumata seaduses sätestatud riigilõiv. Kohus kohustas hagejat

6. veebruari 2019 määrusega tasuma hagilt riigilõivu 300 eurot, hageja tasus

11. veebruaril 2019 30 eurot. Kuna hageja esitatud nõuet on võimalik menetleda vaid tervikuna,

siis ei ole põhjendatud jätta hagi teistkordselt käiguta, et selgitada, millist nõude osa 30 eurose

riigilõivu eest hageja soovib menetleda.

6. Samuti leidis kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja on kohtule esitanud nõude, milles palub tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluse

võlausaldajate üldkoosoleku 23. jaanuari 2019 otsuse osas, millega ei pandud kaitsmisele

hageja nõuet. Üldkoosoleku otsusest ja protokollist ning võlausaldajate üldkoosoleku teatest

nähtub, et üldkoosoleku päevakorras ei ole olnud küsimust hageja nõude kaitsmisele paneku

kohta ning puudub üldkoosoleku otsus, millega ei pandud hageja nõuet kaitsmisele, mille

kehtetuks tunnistamist hageja taotleb. Hageja on TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes selgelt

väljendanud nõuet tunnistada kehtetuks kostja pankrotimenetluse võlausaldajate üldkoosoleku

23. jaanuari 2019 otsus osas, millega ei pandud kaitsmisele tema nõuet. Riigikohtu lahenditest

nr 2-16-708 (p 20) ja nr 2-14-21710 (p 15.1) tuleneb, et kohus ei saa otsuse resolutsiooni

formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest. Praegusel juhul ei ole üldkoosolek vastu võtnud

otsust, mille kehtetuks tunnistamist hageja nõuab ning kohus ei või resolutsiooni formuleerides

väljuda hageja esitatud nõudest.

7. 19. märtsi 2019 määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja taotluse puuduste

kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus andis tähtaja kuni

15. märtsini 2019 riigilõivu 270 euro tasumiseks, kuid tähtaja jooksul hageja riigilõivu ei

tasunud.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas 1. märtsil 2019 määruskaebuse ja 11. märtsil 2019 kaebuse täienduse, milles

palub vaidlustatud määruse tühistada.

Riigilõivu tasumisel on ekslikult märgitud üks null vähem, mistõttu tasus hageja 300 euro

asemel 30 eurot. Kohus oleks pidanud eksitusele hageja tähelepanu juhtima, kuna see on

läbinähtav ja ilmselge. Puuduse oleks saanud kõrvaldada, seega oleks pidanud andma hagejale

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega.

11. märtsi 2019 määruskaebuse täienduses märgib hageja, et ta on tasunud puuduoleva

riigilõivu 270 eurot.

Kohtu seisukoht hagi perspektiivituse kohta on üllatuslik. Hageja ei ole saanud nimetatud

seisukohale vastu vaielda ega oma nõudeid täpsustada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. aprillil 2019.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määrusega osas, milles maakohus leidis, et hagi

menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Hagiavalduses esitatud

nõudelt tuli hagejal tasuda riigilõivu 300 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 1¹, riigilõivuseaduse § 59

lg 4). Ringkonnakohus on kontrollinud, et ka praeguse määruse tegemise aja seisuga ei ole

hageja täiendavat riigilõivu 270 eurot tasunud. Seega on hageja määruskaebuse täienduses

esitatud väide riigilõivu tasumise kohta ebaõige.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei võimaldanud riigilõivu tasumisel

juhtunud ilmselget eksimust kõrvaldada. Maakohus on hageja tähelepanu määruskaebuse

menetlemisel sellele juhtinud, andes hagejale 14. märtsi 2019 e-kirjaga võimaluse täiendava

riigilõivu tasumiseks (tl 53). Riigikohus on 8. novembri 2018 määruses asjas nr 2-15-2803 (p

13) märkinud, et kohus võib keelduda kaebust menetlemast üksnes juhul, kui lõiv on maksmata

kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Praeguses asjas ei olnud

hageja hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks riigilõivu 270 eurot

tasunud ning maakohus andis määruskaebemenetluses täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks.

Kuivõrd hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud vastavas suuruses riigilõivu, keeldus

maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja

nõuet on võimalik menetleda vaid tervikuna.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul saab hagi menetlusse

võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel. Iseenesest on õige hinnata

menetlusse võtmisel hagi perspektiivi, kuid antud juhul hindas maakohus hagi menetlusse

võtmise otsustamisel hagiga koos esitatud tõendeid ning ei lähtunud hagis esitatud asjaoludest.

Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja

sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017 määrus

asjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise

hagi esitamine on õiguslikult võimalik. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu üksnes

juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Hageja esitas

kohtule nõude kostja võlausaldajate 23. jaanuari 2019 üldkoosoleku otsuse osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks, tuginedes sellele, et otsuse tegemisel on rikutud seaduses ettenähtud korda.

Sellist nõuet on õiguslikult võimalik rahuldada pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel,

mistõttu ei saa selle menetlemisest keelduda perspektiivituse tõttu.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnkohus vaidlustatud määrusest välja põhjendused hagi

menetlusse võtmisest keeldumise kohta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohtu lõppjäreldust

see aga ei muuda, sest eelnevalt nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et TsMS §

371 lg 1 p-st 10 tulenevalt esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna kostjale ei ole

menetlusdokumente seisukoha küsimiseks kätte toimetatud. Seega puuduvad kostjal praeguses

menetlusetapis hüvitatavad menetluskulud.

14. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest

4 (4)