3-18-2060/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLevikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutab sagedusloa nr SLG07/8087 alusel Harjumaal raadiosagedusi vahemikus 3685–3699/3785–3799 MHz. Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007
Legislator headnote
AI generated3-18-2060/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2019. a, Tallinn
Haldusasja number
3-18-2060
Haldusasi
Levikom Eesti OÜ kaebus ettevõtlus- ja infotehnoloogia-
ministri 15.08.2018 määruse nr 50 lisa 1 osaliseks
tühistamiseks ja 22.01.2019 määruse nr 6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Levikom Eesti OÜ, volitatud esindaja
vandeadvokaat Triin Kaurov
Vastustaja
–
ettevõtlus-
ja
infotehnoloogiaminister,
volitatud esindaja Ave Henberg
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta Levikom Eesti OÜ kaebus läbi vaatamata.
2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,
§ 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Levikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutab sagedusloa nr SLG07/8087 alusel Harjumaal
raadiosagedusi vahemikus 3685–3699/3785–3799 MHz. Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007
ja seda on perioodiliselt pikendatud, viimati kuni 15.05.20191.
2. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister (vastustaja) kehtestas 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti
raadiosagedusplaan“ (määrus nr 54) lisaga 1 Eesti raadiosagedusplaani (ERSP).
3. Vastustaja muutis 25.08.2018 määrusega nr 50 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
26. oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 50) oma
määrust nr 54, asendades määruse nr 54 lisad 1 ja 2 uutega. Uue lisa 1 veeru 1 alapealkirja
1 Andmed majandustegevuse registris https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/416793#__ldandmed.
3-18-2060
2(8)
„3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv lennundusside paikne
satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ all real 10 lk-l 260 on kajastatud alljärgnev:
Liikuv
side
3400–
3800
MHz
Maapealne elektroonili-
se sideteenuse osutami-
se süsteem (MFCN)
Sagedusala vabastatak-
se olemasolevast kasu-
tusest
hiljemalt
30.04.2019. Kasutamine
lubatud
01.01.2018
kehtinud sagedusloaga
määratud
tehnilistel
tingimustel
kuni
30.04.2019.
Õiguste üleandmine ja
kasutuslepingu
alusel
kasutamine lubatud
MFCN tugijaam,
repiiter 3,6 GHz
sagedusalas
2008/411/EÜ
2014/726/EL
Konkursi
kord
ESS § 9 lg 4
alusel
Raadioside
liides ESS § 120²
lg 2 alusel EN
301 908-14
Sagedus-
loaga
Iseplaneeritav
raadiosagedusala
Sagedusload
antakse avaliku
konkursi korras,
välja
arvatud
uute
tehnoloo-
giate katsetamise
eesmärgil anta-
vad sagedusload
Veeru 1 alapealkirja „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv
side“ all real 8 lk-l 262 on kajastatud alljärgnev:
Liikuv
side
3400–
3800
MHz
Maapealne elektroonili-
se sideteenuse osutami-
se süsteem (MFCN)
Sagedusala vabastatak-
se olemasolevast kasu-
tusest
hiljemalt
30.04.2019. Kasutamine
lubatud
01.01.2018
kehtinud sagedusloaga
määratud
tehnilistel
tingimustel
kuni
30.04.2019.
Õiguste üleandmine ja
kasutuslepingu
alusel
kasutamine lubatud
MFCN tugijaam,
repiiter 3,6 GHz
sagedusalas
2008/411/EÜ
2014/726/EL
Konkursi
kord
ESS § 9 lg 4
alusel
Raadioside
liides ESS § 120²
lg 2 alusel EN
301 908-14
Sagedus-
loaga
Iseplaneeritav
raadiosagedusala
Sagedusload
antakse avaliku
konkursi korras,
välja
arvatud
uute
tehnoloo-
giate katsetamise
eesmärgil anta-
vad sagedusload
4. Vastustaja muutis 22.01.2019 määrusega nr 6 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
26. oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 6) oma
määrust nr 54, asendades:
1) sagedusalas „3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv
lennundusside paikne satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ real 10 toodud teksti alljärgnevaga:
Liikuv
side
3400–
3800
MHz
Maapealne elektroonili-
se sideteenuse osuta-
mise süsteem (MFCN)
MFCN tugijaam,
repiiter 3,6 GHz
sagedusalas
Sagedus-
loaga
Iseplaneeritav
raadiosagedusala
3-18-2060
3(8)
Sagedusala vabastatak-
se olemasolevast kasu-
tusest
hiljemalt
31.01.2021. Kasutamine
lubatud
01.01.2018
kehtinud sagedusloaga
määratud
tehnilistel
tingimustel
kuni
31.01.2021.
Õiguste üleandmine ja
kasutuslepingu
alusel
kasutamine lubatud
2008/411/EÜ
2014/276/EL
Konkursi
kord
ESS § 9 lg 4
alusel
Raadioside
liides ESS § 120²
lg 2 alusel EN
301 908-14
Sagedusload
antakse avaliku
konkursi korras,
välja
arvatud
uute
tehnoloo-
giate katsetamise
eesmärgil anta-
vad sagedusload
2) sagedusalas „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv side“
real 8 toodud teksti alljärgnevaga:
Liikuv
side
3400–
3800
MHz
Maapealne elektroonili-
se sideteenuse osuta-
mise süsteem (MFCN)
Sagedusala vabastatak-
se olemasolevast kasu-
tusest
hiljemalt
31.01.2021. Kasutamine
lubatud
01.01.2018
kehtinud sagedusloaga
määratud
tehnilistel
tingimustel
kuni
31.01.2021.
Õiguste üleandmine ja
kasutuslepingu
alusel
kasutamine lubatud
MFCN tugijaam,
repiiter 3,6 GHz
sagedusalas
2008/411/EÜ
2014/276/EL
Konkursi
kord
ESS § 9 lg 4
alusel
Raadioside
liides ESS § 120²
lg 2 alusel EN
301 908-14
Sagedus-
loaga
Iseplaneeritav
raadiosagedusala
Sagedusload
antakse avaliku
konkursi korras,
välja
arvatud
uute
tehnoloo-
giate katsetamise
eesmärgil anta-
vad sagedusload
5. Kaebaja esitas 31.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 50 tühistamiseks
tervikuna või lisa 1 puudutavas osas, millega sagedusalas 3400–3800 MHz maapealse
elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas nähakse lk-del 260 ja 262 ette, et sagedusala
vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja kasutamine on lubatud
01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni 30.04.2019.
Põhjendused:
5.1. Kaebaja kasutatav sagedusvahemik jääb 5G raadiovõrgu tehnoloogia jaoks olulisimasse
3400–3800 MHz sagedusalasse ning kaebaja kasutab seda 5G raadiovõrgu tehnoloogia põhiste
rakenduste arendamiseks ja kasutuseks. Kaebaja on lõpetamas rohkem kui 30 miljoni euro
suuruse kapitali kaasamist investeeringute jaoks. Kaebajat ei ole teavitatud ERSP-i
muudatustest, teda ei ole ära kuulatud ja ta ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks.
Kui kaebaja suhtes oleks läbi viidud nõuetekohane konsultatsioonimenetlus, võiks ERSP-i
muudatused kaebaja suhtes jõustuda alles 27.08.2020. Muudatus rikub kaebaja subjektiivseid
õigusi. Sagedusalade vabastamine toob kaasa kaebaja majandustegevuse ümberkorraldamise
või ka tegevuse lõpetamise.
3-18-2060
4(8)
5.2. ERSP või vähemalt selle lisa 1 on haldusakt/üldkorraldus. Seda pole antud piiritlemata
arvu juhtude reguleerimiseks, vaid sellega määratletakse väga konkreetselt Eestis
raadiosagedusalade õiguslik kasutusrežiim. Ei oma tähendust, et ERSP-ist ei nähtu adressaatide
ring ja reguleeritakse raadiosagedusalade kasutust terves Eestis. Riigikohus on selgitanud
asjades nr 3-4-1-6-10, 3-4-1-4-02, 3-3-1-32-03, et õigusakti liigitamine õigustloovaks aktiks
või üksikaktiks sõltub mh regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest, akti vaidlustamise
vajadusest ja aktis käsitletud territooriumi ulatusest. ERSP määratleb äärmiselt detailselt
sagedusalade kasutuse ja sarnaneb selles osas nt detailplaneeringule, mis samamoodi määratleb
asjaga seotud üldkorralduse. Kui tegu oleks üldaktiga, puuduks kaebajal võimalus seda
halduskohtus vaidlustada ja selle õiguspärasust saaks kontrollida vaid põhiseaduslikkuse
järelevalve menetluses. Arvestada tuleb ka asjaolu, et ERSP-i muutmisele peab eelnema
konsultatsioonimenetlus elektroonilise side seaduse (ESS) § 152 järgi, mis vastab sisuliselt
ärakuulamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 järgi.
6. Kohus võttis 06.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta mh
määruse iseloomu kohta.
7. Vastustaja palus 07.12.2018 vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata. Põhjendused:
7.1. ESS § 9 lg-te 1 ja 3 alusel kehtestab vastustaja raadiosagedusplaanis raadiosagedusalade
üldised kasutamistingimused Eestis. Raadiosagedusplaan ei reguleeri sagedusalade lõplikke
kasutustingimusi ega anna kellelegi õigust konkreetset sagedusala või selle osa kasutada.
Sagedusala kasutamiseks annab enamasti õiguse sagedusluba konkreetsele ettevõtjale (ESS § 7
p 1). Raadiosageduste kasutustingimused ja otstarve on tehnoloogia arengu tõttu pidevas
muutumises ning isikud peavad sellega oma tegevuse planeerimisel ja korraldamisel arvestama.
Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine võib tähendada vajadust planeerida mõne
raadiosagedusala üldised kasutamistingimused täiesti ümber. ESS § 11 lg 3 järgi kehtivad
sagedusload kuni 1 aasta. ESS § 16 järgi on isikul õigus taotleda sagedusloa pikendamist, kuid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on ESS §-de 15 ja 18 järgi ulatuslikud õigused
sagedusloa ühepoolseks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Valdkonna eripärast ja
ESS-i regulatsioonist tulenevalt ei ole ettevõtjal õiguspärast ootust, et talle sagedusloaga antud
õigused kestavad pikalt ja muutumatuna. Pehmendamaks ebakindlust raadiosagedusalade
üldiste ja konkreetsete kasutustingimuste osas, viiakse nii enne raadiosagedusalade üldiste kui
ka konkreetsete kasutustingimuste muutmist läbi konsultatsioonid (ESS § 10 lg 2 ja § 152).
7.2. Määrus nr 50 ei ole haldusakt ja halduskohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks.
Määruse nr 50 lisa 1 sätestab erinevate raadiosagedusalade üldised kasutustingimused kogu
Eestis, nt selle, kas sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba või võib raadiosagedusala
kasutada loata, kuid alamas õigusaktis sätestatud tingimustel. Kui sagedusala kasutamiseks on
tarvis raadiosagedusplaani järgi taotleda sagedusluba, selgub alles loast, millist osa
sagedusalast (sagedusvahemikku) üks või teine kasutaja võib kasutada, millises Eesti
piirkonnas ja millistel konkreetsetel tingimustel. Seega on ERSP üldregulatsioon, mis kehtib
kogu aeg (sõltumata sellest, kas keegi ühte või teist sagedusala kasutab) üle Eesti ja määrab
kõigi jaoks üldkohustuslikult sagedusalade kasutamise üldtingimused. Seadusandja on
selgesõnaliselt ette näinud raadiosagedusplaani kehtestamise õigustloova aktiga (ESS § 10
lg 3).
8. Kohus küsis 25.01.2019 määrusega kaebajalt, kas ta jääb määrust nr 6 arvestades kaebuse
juurde.
9. Kaebaja teatas 15.02.2019 avalduses, et jääb kaebuse juurde, sest ei ole kaebusega
taotletavat eesmärgi saavutanud. Samuti esitas kaebaja 21.02.2019 kaebuse täienduse, milles
palus tühistada määrus nr 6 tervikuna ja määruse nr 50 lisa 1 osas, millega sagedusalas 3400–
3-18-2060
5(8)
3800 MHz maapealse elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas lk-del 260 ja 262
nähakse ette, et sagedusala vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja
kasutamine on lubatud 01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni
30.04.2019. Põhjendused:
9.1. Määrus nr 6, millega piiratakse kaebaja õigust sagedusalasid kasutada, rikub kaebaja õigusi
samamoodi nagu ka määrus nr 50. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks
sellistel tingimustel, nagu seda on vaidlustatud määrustega tehtud.
9.2. ERSP-i kehtestab vastustaja määrusega formaalses mõttes, aga sisuliselt on see
üldkorraldus. ERSP-i lisa 1 on detailne tabel, milles on väga konkreetselt määratletud
raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve ehk raadiosageduste õiguslik kasutusrežiim
Eestis. Sagedusalade kasutustingimused konkreetsete sagedusvahemike kohta on analoogsed
detailplaneeringus määratletavate maakasutustingimustega. Raadiosageduste kasutusviis on
võrreldav maaüksuse sihtotstarbega, mis määratakse üksikaktiga. Sarnaselt sageduslubadele
väljastatakse ka ehitus- ja kasutusload üksikaktina detailplaneeringu alusel.
10. Kohus leidis 26.03.2019 määruses, et määrused nr 50 ja 6 on õigustloovad aktid ja
halduskohtul puudub pädevus nende peale esitatud kaebust lahendada. Kohus andis kaebajale
võimaluse esitada selle kohta oma seisukoha.
11. Kaebaja jäi 10.04.2019 avalduses seisukohale, et määrused nr 50 ja 6 on üldkorraldused
ja halduskohtus vaidlustatavad. Põhjendused:
11.1. See, kui suurel maa-alal õigusakt kehtib, ei saa olla üld- ja üksikaktide eristamisel määrav.
Ka ei puutu asjasse, et detailplaneering algatatakse üksikisiku avalduse alusel. Õigusakt, mis
on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on
üksikakt. ERSP on sisu poolest väga konkreetne, koosnedes sisuliselt hulgast üksikotsustustest
konkreetsete sagedusvahemike kohta. Sellega on kindlaks määratud raadiosagedusalade
kasutusrežiimi üksikasjad – kasutusviis (sh kasutustähtaeg), -režiim ja -otstarve, sagedusala
jaotus ja raadioliides. Seejuures ei täpsustata neid põhitingimusi rohkem ka sagedusloaga, st
sisuliselt sätestab ERSP selles osas lõpliku regulatsiooni. Järelikult vastab ERSP üldkorralduse
tunnustele.
11.2. Igal juhul on ERSP üksikakt vaidlustatud osas. Kaebaja vaidlustab ERSP-i ühe
konkreetse sagedusvahemiku ja konkreetse kasutustingimuse osas. Selline regulatsioon on
äärmisel konkreetne ja reguleerib ilmselgelt üksikjuhtumit. ERSP omab kaebaja õigustele
vahetut mõju – muudatustega on ette nähtud, et vaidlusalune raadiosagedusala tuleb kasutusest
vabastada hiljemalt 31.01.2021. See asendab sagedusloa kehtivuse lõppu, kuna pärast seda
tähtaega ei saa vastavat sagedusala kasutada ja sagedusluba tuleb kehtetuks tunnistada.
11.3. Määruste vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei oleks kaebaja
õiguste kaitseks tõhus. Mitte kõik määruse aluseks olevate seaduste rikkumised ei pruugi kaasa
tuua põhiõiguste rikkumisi. Põhiseaduslikkuse järelevalve sisuks on abstraktne normikontroll.
KOHTU PÕHJENDUSED
12. HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast
kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121
lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole
halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus
suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 järgi on Riigikohtu
3-18-2060
6(8)
pädevuses lahendada taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust
põhiseadusele. Järelikult ei ole õigustloova akti peale esitatud kaebuse lahendamine
halduskohtu pädevuses.
13. Kohus jääb 26.03.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidlusalused määrused nr 50
ja 6 on õigustloovad aktid, mistõttu ei ole halduskohus pädev nende peale esitatud kaebust
lahendama ja kaebus tuleb läbi vaatamata jätta.
14. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel
avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või
muu õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 järgi on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste
tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. HMS
§ 88 järgi on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude
reguleerimiseks.
15. Viidatud normidest nähtuvalt eristab haldusakti (üksikakti) määrusest (üldaktist,
õigustloovast aktist) üksikjuhtumi reguleerimine. Ka üldkorraldus haldusakti eriliigina
reguleerib üksikjuhtumit, kuigi on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele.
16. ESS § 9 lg 1 alusel määratakse ERSP-iga kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja
-otstarve, sh pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused
Eestis, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise. ESS § 9 lg 2
kohaselt määratakse ERSP-iga mh kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele
võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad
raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi
korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub ESS §-s 17 sätestatud korras.
17. Eeltoodust nähtuvalt ei reguleeri ERSP üksikjuhtumit, vaid kogu Eestis kasutatavat
raadiosageduste ala, sh nii Katseväe kasutuses olevaid raadiosagedusalasid, sagedusloaga ja
sagedusloata kasutatavaid raadiosagedusalasid. ERSP-ist nähtuvalt kasutatakse Eesti väga palju
erinevaid sagedusalasid, sh jagatakse sagedusalad väiksemateks sagedusaladeks, mille kohta
kehtivad erinevad reeglid. Kaebajale väljastatud sagedusloast nähtuvalt on sagedusala
kasutamist võimalik piiritleda ka piirkondade kaupa. Erinevaid raadiosagedusalasid kasutavaid
isikuid on määratlemata hulk. Arvestades, et ERSP reguleerib määratlemata arvu juhtumeid,
määratlemata isikute hulka ja reguleeritavaks piirkonnaks terve Eesti, on tegemist määrusega
HMS § 88 tähenduses.
18. Riigikohus on tõepoolest leidnud, et territooriumi, kus õigusakt kehtib, suurus ei saa olla
määravaks kriteeriumiks üld- ja üksikaktide eristamisel. Siiski võib õigusaktis käsitletud
territooriumi ulatus olla üheks tunnuseks, mis võib rääkida ühe või teise lahenduse kasuks (vt
nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 13). Praegusel juhul annab ERSP-i
kehtimine kogu Eesti territooriumil alusel pidada seda üldaktiks.
19. Ka seadusandja on näinud ette, et ERSP kehtestatakse õigustloova aktiga (ESS § 9 lg 3,
§ 10 lg 3). Kuna määrus nr 54 (sh lisad) ei ole haldusakt, siis ei saa olla haldusaktid ka seda
muutvad määrused nr 50 ja 6, sest õigustloovat akti ei saa muuta haldusakti, vaid õigustloova
aktiga. Määruseid ei muuda haldusaktiks ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud määruseid vaid
piiratud ulatuses. Riigikohus on 17.03.2000 otsuses 3-4-1-1-00 (p 12) selgitanud, et seadust,
mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitab Riigikohus õigustloova aktina.
Seega on ka ERSP tervikuna õigustloov akt vaatamata asjaolule, et võib sisaldada osaliselt
üksikregulatsioone.
3-18-2060
7(8)
20. Sarnaselt on Riigikohus lugenud 31.10.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-84-12 (p 17)
õigustloovaks aktiks Vabariigi Valitsuse määruse ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse
piirmäärade kehtestamise kohta, kuigi see reguleerib konkreetset kitsat valdkonda ja näeb ette
täpsed reeglid ravimitele juurdehindluse lisamiseks. Samuti on Riigikohus 10.04.2002 otsuses
asjas nr 3-4-1-4-02 (p 13) lugenud õigustloovaks aktiks linnaosa valitsuse ja vanema
korraldused tänavakaubanduse kauplemisekoha tasumäärade kohta vastavalt kauplemiskoha
liigile. Kohtupraktikas on tunnistatud õigustloovaks aktiks justiitsministeeriumi määrus vangla
sisekorraeeskirja kehtestamise kohta (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus asjas nr 3-17-2610,
p 11), vaatamata asjaolule, et see kehtib üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikute kohta.
Seevastu konkreetses vanglas (piiratud territooriumil) kehtiv vangla kodukord on üldkorraldus
(vt nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 12).
21. ERSP ei anna kaebajale otsekohalduvat õigust konkreetset sagedusvahemikku kasutada,
järelikult ei reguleeri see konkreetset üksikjuhtumit. Kaebaja õigus vaidlusalust
sagedusvahemikku kasutada tuleb sagedusloast, kus on kindlaks määratud täpne
sagedusvahemik ja piirkond, kus kaebaja võib sagedusvahemikku kasutada. Samuti määrab
sagedusluba kindlaks ajavahemiku, mis ajast mis ajani võib kaebaja konkreetset
sagedusvahemikku kasutada. Seega tulevad kaebaja õigused ja kohustused sagedusloast, mitte
ERSP-ist. Pelgalt asjaolu, et määrustega nr 50 ja 6 kehtestatakse ERSP-is tingimus, et
vaidlusalune
sagedusvahemik
vabastatakse
konkreetseks
kuupäevaks
olemasolevast
kasutusest, ei muuda nimetatud määrusi üksikaktideks. Ka õigustloovad aktid võivad ette näha
konkreetseid tähtaegu mingite õiguste lõppemiseks (nt ravimiseaduse § 1162 lg 1, Eesti
Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lg 1). Kaebaja õigus kasutada vaidlusalust
sagedusvahemikku teatud tähtaja jooksul tuleb sagedusloast. Iseenesest on põhjendatud
järeldus, et ERSP-ile tuginedes jäetakse tõenäoliselt kaebaja sagedusloa tähtaeg pikendamata
või tunnistatakse see kehtetuks. Kuid sel juhul tuleb kaebajal vaidlustada konkreetne haldusakt,
millega keeldutakse kaebaja sagedusloa tähtaega pikendamast või tunnistatakse kaebaja
sagedusluba enne kehtivustähtaja lõppu kehtetuks. Sellise kaebuse läbivaatamine oleks
halduskohtu pädevuses, sest tegemist oleks haldusaktiga. Samas kaebuses saab kaebaja
vaidlustada ka haldusakti aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust. Seega ei piira
ERSP-i lugemine üldaktiks kuidagi kaebaja õiguste efektiivset kaitset.
22. Ekslik
on
kaebaja
seisukoht,
et
Riigikohus
ei
hindaks
põhiseaduslikkuse
järelevalvemenetluses tema subjektiivseid õigusi. PSJKS § 14 lg 2 alusel kohtu poolt algatatud
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses toimub konkreetne, mitte abstraktne normikontroll.
See tähendab ühelt poolt, et kontrollitav norm peab olema asjassepuutuv. Kui norm kuidagi
kaebaja õigusi ei riku ja asja lahendamist ei mõjuta, siis ei saa Riigikohus kontrollida ka normi
põhiseaduspärasust. Teiseks hindab Riigikohus normi põhiseaduspärasust kontrollides normist
tuleneva riive proportsionaalsust kaebaja õigustega. Seega hindab Riigikohus kaebaja
subjektiivseid õigusi, mitte ei teosta normi abstraktset kontrolli.
23. Kaebaja viited detailplaneeringule ei ole asjakohased. Detailplaneering reguleerib
konkreetset piiritletud maa-ala kasutust, mitte määratlemata arvu juhtumeid. Detailplaneeringu
algatamine isiku taotluse alusel näitab, et detailplaneering reguleerib isiku subjektiivseid õigusi
ja üksikjuhtumit, mitte ei kehtesta abstraktseid käitumisnorme määratlemata arvu juhtumite
reguleerimiseks.
24. Samuti ei tähenda ESS § 10 lg-s 2 sätestatud konsultatsioonimenetluse nõue, et sellest saaks
tuletada ERSP-i käsitlemise üksikaktina. Ka seaduseelnõude ettevalmistamisel kaasatakse
huvigruppe, kellega eelnõud kooskõlastatakse.
3-18-2060
8(8)
25. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel
läbi vaatamata.
26. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti
kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
27. Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot 31.10.2018 ja 15 eurot
21.02.2019), mis tuleb HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada.
28. Menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 4 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule
menetluskulu dokumente esitanud ja tema poolt menetluskulude kandmine ei ole kohtule ka
äranähtav, seega puudub alus kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
OSALISELT
TÜHISTATUD
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
09.05.2019
KOHTUMÄÄRUSEGA