Legislator Case Law & Legislation
3-18-2060/9 AI generated

3-18-2060/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-2060/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Levikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutab sagedusloa nr SLG07/8087 alusel Harjumaal raadiosagedusi vahemikus 3685–3699/3785–3799 MHz. Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007

Legislator headnote

AI generated

3-18-2060/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007

Keywords

AI generated
broadcasting fee broadcasting right right to install an antenna non-ionising radiation electrical and radio equipment telecommunications services
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2060

Haldusasi

Levikom Eesti OÜ kaebus ettevõtlus- ja infotehnoloogia-

ministri 15.08.2018 määruse nr 50 lisa 1 osaliseks

tühistamiseks ja 22.01.2019 määruse nr 6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Levikom Eesti OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Triin Kaurov

Vastustaja

–

ettevõtlus-

ja

infotehnoloogiaminister,

volitatud esindaja Ave Henberg

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Levikom Eesti OÜ kaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Levikom Eesti OÜ (kaebaja) kasutab sagedusloa nr SLG07/8087 alusel Harjumaal

raadiosagedusi vahemikus 3685–3699/3785–3799 MHz. Sagedusluba kehtib alates 15.10.2007

ja seda on perioodiliselt pikendatud, viimati kuni 15.05.20191.

2. Ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister (vastustaja) kehtestas 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti

raadiosagedusplaan“ (määrus nr 54) lisaga 1 Eesti raadiosagedusplaani (ERSP).

3. Vastustaja muutis 25.08.2018 määrusega nr 50 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

26. oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 50) oma

määrust nr 54, asendades määruse nr 54 lisad 1 ja 2 uutega. Uue lisa 1 veeru 1 alapealkirja

1 Andmed majandustegevuse registris https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/416793#__ldandmed.

3-18-2060

2(8)

„3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv lennundusside paikne

satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ all real 10 lk-l 260 on kajastatud alljärgnev:

Liikuv

side

3400–

3800

MHz

Maapealne elektroonili-

se sideteenuse osutami-

se süsteem (MFCN)

Sagedusala vabastatak-

se olemasolevast kasu-

tusest

hiljemalt

30.04.2019. Kasutamine

lubatud

01.01.2018

kehtinud sagedusloaga

määratud

tehnilistel

tingimustel

kuni

30.04.2019.

Õiguste üleandmine ja

kasutuslepingu

alusel

kasutamine lubatud

MFCN tugijaam,

repiiter 3,6 GHz

sagedusalas

2008/411/EÜ

2014/726/EL

Konkursi

kord

ESS § 9 lg 4

alusel

Raadioside

liides ESS § 120²

lg 2 alusel EN

301 908-14

Sagedus-

loaga

Iseplaneeritav

raadiosagedusala

Sagedusload

antakse avaliku

konkursi korras,

välja

arvatud

uute

tehnoloo-

giate katsetamise

eesmärgil anta-

vad sagedusload

Veeru 1 alapealkirja „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv

side“ all real 8 lk-l 262 on kajastatud alljärgnev:

Liikuv

side

3400–

3800

MHz

Maapealne elektroonili-

se sideteenuse osutami-

se süsteem (MFCN)

Sagedusala vabastatak-

se olemasolevast kasu-

tusest

hiljemalt

30.04.2019. Kasutamine

lubatud

01.01.2018

kehtinud sagedusloaga

määratud

tehnilistel

tingimustel

kuni

30.04.2019.

Õiguste üleandmine ja

kasutuslepingu

alusel

kasutamine lubatud

MFCN tugijaam,

repiiter 3,6 GHz

sagedusalas

2008/411/EÜ

2014/726/EL

Konkursi

kord

ESS § 9 lg 4

alusel

Raadioside

liides ESS § 120²

lg 2 alusel EN

301 908-14

Sagedus-

loaga

Iseplaneeritav

raadiosagedusala

Sagedusload

antakse avaliku

konkursi korras,

välja

arvatud

uute

tehnoloo-

giate katsetamise

eesmärgil anta-

vad sagedusload

4. Vastustaja muutis 22.01.2019 määrusega nr 6 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

26. oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmine“ (määrus nr 6) oma

määrust nr 54, asendades:

1) sagedusalas „3400–3600 MHz paikne side raadiolokatsioon liikuv side v.a liikuv

lennundusside paikne satelliitside (kosmos–maa) 5.430A“ real 10 toodud teksti alljärgnevaga:

Liikuv

side

3400–

3800

MHz

Maapealne elektroonili-

se sideteenuse osuta-

mise süsteem (MFCN)

MFCN tugijaam,

repiiter 3,6 GHz

sagedusalas

Sagedus-

loaga

Iseplaneeritav

raadiosagedusala

3-18-2060

3(8)

Sagedusala vabastatak-

se olemasolevast kasu-

tusest

hiljemalt

31.01.2021. Kasutamine

lubatud

01.01.2018

kehtinud sagedusloaga

määratud

tehnilistel

tingimustel

kuni

31.01.2021.

Õiguste üleandmine ja

kasutuslepingu

alusel

kasutamine lubatud

2008/411/EÜ

2014/276/EL

Konkursi

kord

ESS § 9 lg 4

alusel

Raadioside

liides ESS § 120²

lg 2 alusel EN

301 908-14

Sagedusload

antakse avaliku

konkursi korras,

välja

arvatud

uute

tehnoloo-

giate katsetamise

eesmärgil anta-

vad sagedusload

2) sagedusalas „3600–4200 MHz paikne side paikne satelliitside (kosmos–maa) liikuv side“

real 8 toodud teksti alljärgnevaga:

Liikuv

side

3400–

3800

MHz

Maapealne elektroonili-

se sideteenuse osuta-

mise süsteem (MFCN)

Sagedusala vabastatak-

se olemasolevast kasu-

tusest

hiljemalt

31.01.2021. Kasutamine

lubatud

01.01.2018

kehtinud sagedusloaga

määratud

tehnilistel

tingimustel

kuni

31.01.2021.

Õiguste üleandmine ja

kasutuslepingu

alusel

kasutamine lubatud

MFCN tugijaam,

repiiter 3,6 GHz

sagedusalas

2008/411/EÜ

2014/276/EL

Konkursi

kord

ESS § 9 lg 4

alusel

Raadioside

liides ESS § 120²

lg 2 alusel EN

301 908-14

Sagedus-

loaga

Iseplaneeritav

raadiosagedusala

Sagedusload

antakse avaliku

konkursi korras,

välja

arvatud

uute

tehnoloo-

giate katsetamise

eesmärgil anta-

vad sagedusload

5. Kaebaja esitas 31.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 50 tühistamiseks

tervikuna või lisa 1 puudutavas osas, millega sagedusalas 3400–3800 MHz maapealse

elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas nähakse lk-del 260 ja 262 ette, et sagedusala

vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja kasutamine on lubatud

01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni 30.04.2019.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja kasutatav sagedusvahemik jääb 5G raadiovõrgu tehnoloogia jaoks olulisimasse

3400–3800 MHz sagedusalasse ning kaebaja kasutab seda 5G raadiovõrgu tehnoloogia põhiste

rakenduste arendamiseks ja kasutuseks. Kaebaja on lõpetamas rohkem kui 30 miljoni euro

suuruse kapitali kaasamist investeeringute jaoks. Kaebajat ei ole teavitatud ERSP-i

muudatustest, teda ei ole ära kuulatud ja ta ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks.

Kui kaebaja suhtes oleks läbi viidud nõuetekohane konsultatsioonimenetlus, võiks ERSP-i

muudatused kaebaja suhtes jõustuda alles 27.08.2020. Muudatus rikub kaebaja subjektiivseid

õigusi. Sagedusalade vabastamine toob kaasa kaebaja majandustegevuse ümberkorraldamise

või ka tegevuse lõpetamise.

3-18-2060

4(8)

5.2. ERSP või vähemalt selle lisa 1 on haldusakt/üldkorraldus. Seda pole antud piiritlemata

arvu juhtude reguleerimiseks, vaid sellega määratletakse väga konkreetselt Eestis

raadiosagedusalade õiguslik kasutusrežiim. Ei oma tähendust, et ERSP-ist ei nähtu adressaatide

ring ja reguleeritakse raadiosagedusalade kasutust terves Eestis. Riigikohus on selgitanud

asjades nr 3-4-1-6-10, 3-4-1-4-02, 3-3-1-32-03, et õigusakti liigitamine õigustloovaks aktiks

või üksikaktiks sõltub mh regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest, akti vaidlustamise

vajadusest ja aktis käsitletud territooriumi ulatusest. ERSP määratleb äärmiselt detailselt

sagedusalade kasutuse ja sarnaneb selles osas nt detailplaneeringule, mis samamoodi määratleb

asjaga seotud üldkorralduse. Kui tegu oleks üldaktiga, puuduks kaebajal võimalus seda

halduskohtus vaidlustada ja selle õiguspärasust saaks kontrollida vaid põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluses. Arvestada tuleb ka asjaolu, et ERSP-i muutmisele peab eelnema

konsultatsioonimenetlus elektroonilise side seaduse (ESS) § 152 järgi, mis vastab sisuliselt

ärakuulamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 järgi.

6. Kohus võttis 06.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta mh

määruse iseloomu kohta.

7. Vastustaja palus 07.12.2018 vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata. Põhjendused:

7.1. ESS § 9 lg-te 1 ja 3 alusel kehtestab vastustaja raadiosagedusplaanis raadiosagedusalade

üldised kasutamistingimused Eestis. Raadiosagedusplaan ei reguleeri sagedusalade lõplikke

kasutustingimusi ega anna kellelegi õigust konkreetset sagedusala või selle osa kasutada.

Sagedusala kasutamiseks annab enamasti õiguse sagedusluba konkreetsele ettevõtjale (ESS § 7

p 1). Raadiosageduste kasutustingimused ja otstarve on tehnoloogia arengu tõttu pidevas

muutumises ning isikud peavad sellega oma tegevuse planeerimisel ja korraldamisel arvestama.

Uute tehnoloogiate kasutusele võtmine võib tähendada vajadust planeerida mõne

raadiosagedusala üldised kasutamistingimused täiesti ümber. ESS § 11 lg 3 järgi kehtivad

sagedusload kuni 1 aasta. ESS § 16 järgi on isikul õigus taotleda sagedusloa pikendamist, kuid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on ESS §-de 15 ja 18 järgi ulatuslikud õigused

sagedusloa ühepoolseks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Valdkonna eripärast ja

ESS-i regulatsioonist tulenevalt ei ole ettevõtjal õiguspärast ootust, et talle sagedusloaga antud

õigused kestavad pikalt ja muutumatuna. Pehmendamaks ebakindlust raadiosagedusalade

üldiste ja konkreetsete kasutustingimuste osas, viiakse nii enne raadiosagedusalade üldiste kui

ka konkreetsete kasutustingimuste muutmist läbi konsultatsioonid (ESS § 10 lg 2 ja § 152).

7.2. Määrus nr 50 ei ole haldusakt ja halduskohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks.

Määruse nr 50 lisa 1 sätestab erinevate raadiosagedusalade üldised kasutustingimused kogu

Eestis, nt selle, kas sagedusala kasutamiseks on vaja sagedusluba või võib raadiosagedusala

kasutada loata, kuid alamas õigusaktis sätestatud tingimustel. Kui sagedusala kasutamiseks on

tarvis raadiosagedusplaani järgi taotleda sagedusluba, selgub alles loast, millist osa

sagedusalast (sagedusvahemikku) üks või teine kasutaja võib kasutada, millises Eesti

piirkonnas ja millistel konkreetsetel tingimustel. Seega on ERSP üldregulatsioon, mis kehtib

kogu aeg (sõltumata sellest, kas keegi ühte või teist sagedusala kasutab) üle Eesti ja määrab

kõigi jaoks üldkohustuslikult sagedusalade kasutamise üldtingimused. Seadusandja on

selgesõnaliselt ette näinud raadiosagedusplaani kehtestamise õigustloova aktiga (ESS § 10

lg 3).

8. Kohus küsis 25.01.2019 määrusega kaebajalt, kas ta jääb määrust nr 6 arvestades kaebuse

juurde.

9. Kaebaja teatas 15.02.2019 avalduses, et jääb kaebuse juurde, sest ei ole kaebusega

taotletavat eesmärgi saavutanud. Samuti esitas kaebaja 21.02.2019 kaebuse täienduse, milles

palus tühistada määrus nr 6 tervikuna ja määruse nr 50 lisa 1 osas, millega sagedusalas 3400–

3-18-2060

5(8)

3800 MHz maapealse elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi osas lk-del 260 ja 262

nähakse ette, et sagedusala vabastatakse olemasolevast kasutusest hiljemalt 30.04.2019 ja

kasutamine on lubatud 01.01.2018 kehtinud sagedusloaga määratud tehnilistel tingimustel kuni

30.04.2019. Põhjendused:

9.1. Määrus nr 6, millega piiratakse kaebaja õigust sagedusalasid kasutada, rikub kaebaja õigusi

samamoodi nagu ka määrus nr 50. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut sagedusala vabastamiseks

sellistel tingimustel, nagu seda on vaidlustatud määrustega tehtud.

9.2. ERSP-i kehtestab vastustaja määrusega formaalses mõttes, aga sisuliselt on see

üldkorraldus. ERSP-i lisa 1 on detailne tabel, milles on väga konkreetselt määratletud

raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve ehk raadiosageduste õiguslik kasutusrežiim

Eestis. Sagedusalade kasutustingimused konkreetsete sagedusvahemike kohta on analoogsed

detailplaneeringus määratletavate maakasutustingimustega. Raadiosageduste kasutusviis on

võrreldav maaüksuse sihtotstarbega, mis määratakse üksikaktiga. Sarnaselt sageduslubadele

väljastatakse ka ehitus- ja kasutusload üksikaktina detailplaneeringu alusel.

10. Kohus leidis 26.03.2019 määruses, et määrused nr 50 ja 6 on õigustloovad aktid ja

halduskohtul puudub pädevus nende peale esitatud kaebust lahendada. Kohus andis kaebajale

võimaluse esitada selle kohta oma seisukoha.

11. Kaebaja jäi 10.04.2019 avalduses seisukohale, et määrused nr 50 ja 6 on üldkorraldused

ja halduskohtus vaidlustatavad. Põhjendused:

11.1. See, kui suurel maa-alal õigusakt kehtib, ei saa olla üld- ja üksikaktide eristamisel määrav.

Ka ei puutu asjasse, et detailplaneering algatatakse üksikisiku avalduse alusel. Õigusakt, mis

on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on

üksikakt. ERSP on sisu poolest väga konkreetne, koosnedes sisuliselt hulgast üksikotsustustest

konkreetsete sagedusvahemike kohta. Sellega on kindlaks määratud raadiosagedusalade

kasutusrežiimi üksikasjad – kasutusviis (sh kasutustähtaeg), -režiim ja -otstarve, sagedusala

jaotus ja raadioliides. Seejuures ei täpsustata neid põhitingimusi rohkem ka sagedusloaga, st

sisuliselt sätestab ERSP selles osas lõpliku regulatsiooni. Järelikult vastab ERSP üldkorralduse

tunnustele.

11.2. Igal juhul on ERSP üksikakt vaidlustatud osas. Kaebaja vaidlustab ERSP-i ühe

konkreetse sagedusvahemiku ja konkreetse kasutustingimuse osas. Selline regulatsioon on

äärmisel konkreetne ja reguleerib ilmselgelt üksikjuhtumit. ERSP omab kaebaja õigustele

vahetut mõju – muudatustega on ette nähtud, et vaidlusalune raadiosagedusala tuleb kasutusest

vabastada hiljemalt 31.01.2021. See asendab sagedusloa kehtivuse lõppu, kuna pärast seda

tähtaega ei saa vastavat sagedusala kasutada ja sagedusluba tuleb kehtetuks tunnistada.

11.3. Määruste vaidlustamine põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ei oleks kaebaja

õiguste kaitseks tõhus. Mitte kõik määruse aluseks olevate seaduste rikkumised ei pruugi kaasa

tuua põhiõiguste rikkumisi. Põhiseaduslikkuse järelevalve sisuks on abstraktne normikontroll.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1 järgi on Riigikohtu

3-18-2060

6(8)

pädevuses lahendada taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust

põhiseadusele. Järelikult ei ole õigustloova akti peale esitatud kaebuse lahendamine

halduskohtu pädevuses.

13. Kohus jääb 26.03.2019 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidlusalused määrused nr 50

ja 6 on õigustloovad aktid, mistõttu ei ole halduskohus pädev nende peale esitatud kaebust

lahendama ja kaebus tuleb läbi vaatamata jätta.

14. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt. Sama paragrahvi lg 2 järgi on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste

tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. HMS

§ 88 järgi on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude

reguleerimiseks.

15. Viidatud normidest nähtuvalt eristab haldusakti (üksikakti) määrusest (üldaktist,

õigustloovast aktist) üksikjuhtumi reguleerimine. Ka üldkorraldus haldusakti eriliigina

reguleerib üksikjuhtumit, kuigi on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele.

16. ESS § 9 lg 1 alusel määratakse ERSP-iga kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja

-otstarve, sh pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused

Eestis, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise. ESS § 9 lg 2

kohaselt määratakse ERSP-iga mh kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele

võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad

raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi

korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub ESS §-s 17 sätestatud korras.

17. Eeltoodust nähtuvalt ei reguleeri ERSP üksikjuhtumit, vaid kogu Eestis kasutatavat

raadiosageduste ala, sh nii Katseväe kasutuses olevaid raadiosagedusalasid, sagedusloaga ja

sagedusloata kasutatavaid raadiosagedusalasid. ERSP-ist nähtuvalt kasutatakse Eesti väga palju

erinevaid sagedusalasid, sh jagatakse sagedusalad väiksemateks sagedusaladeks, mille kohta

kehtivad erinevad reeglid. Kaebajale väljastatud sagedusloast nähtuvalt on sagedusala

kasutamist võimalik piiritleda ka piirkondade kaupa. Erinevaid raadiosagedusalasid kasutavaid

isikuid on määratlemata hulk. Arvestades, et ERSP reguleerib määratlemata arvu juhtumeid,

määratlemata isikute hulka ja reguleeritavaks piirkonnaks terve Eesti, on tegemist määrusega

HMS § 88 tähenduses.

18. Riigikohus on tõepoolest leidnud, et territooriumi, kus õigusakt kehtib, suurus ei saa olla

määravaks kriteeriumiks üld- ja üksikaktide eristamisel. Siiski võib õigusaktis käsitletud

territooriumi ulatus olla üheks tunnuseks, mis võib rääkida ühe või teise lahenduse kasuks (vt

nt Riigikohtu 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 13). Praegusel juhul annab ERSP-i

kehtimine kogu Eesti territooriumil alusel pidada seda üldaktiks.

19. Ka seadusandja on näinud ette, et ERSP kehtestatakse õigustloova aktiga (ESS § 9 lg 3,

§ 10 lg 3). Kuna määrus nr 54 (sh lisad) ei ole haldusakt, siis ei saa olla haldusaktid ka seda

muutvad määrused nr 50 ja 6, sest õigustloovat akti ei saa muuta haldusakti, vaid õigustloova

aktiga. Määruseid ei muuda haldusaktiks ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud määruseid vaid

piiratud ulatuses. Riigikohus on 17.03.2000 otsuses 3-4-1-1-00 (p 12) selgitanud, et seadust,

mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitab Riigikohus õigustloova aktina.

Seega on ka ERSP tervikuna õigustloov akt vaatamata asjaolule, et võib sisaldada osaliselt

üksikregulatsioone.

3-18-2060

7(8)

20. Sarnaselt on Riigikohus lugenud 31.10.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-84-12 (p 17)

õigustloovaks aktiks Vabariigi Valitsuse määruse ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse

piirmäärade kehtestamise kohta, kuigi see reguleerib konkreetset kitsat valdkonda ja näeb ette

täpsed reeglid ravimitele juurdehindluse lisamiseks. Samuti on Riigikohus 10.04.2002 otsuses

asjas nr 3-4-1-4-02 (p 13) lugenud õigustloovaks aktiks linnaosa valitsuse ja vanema

korraldused tänavakaubanduse kauplemisekoha tasumäärade kohta vastavalt kauplemiskoha

liigile. Kohtupraktikas on tunnistatud õigustloovaks aktiks justiitsministeeriumi määrus vangla

sisekorraeeskirja kehtestamise kohta (vt nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus asjas nr 3-17-2610,

p 11), vaatamata asjaolule, et see kehtib üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikute kohta.

Seevastu konkreetses vanglas (piiratud territooriumil) kehtiv vangla kodukord on üldkorraldus

(vt nt Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 12).

21. ERSP ei anna kaebajale otsekohalduvat õigust konkreetset sagedusvahemikku kasutada,

järelikult ei reguleeri see konkreetset üksikjuhtumit. Kaebaja õigus vaidlusalust

sagedusvahemikku kasutada tuleb sagedusloast, kus on kindlaks määratud täpne

sagedusvahemik ja piirkond, kus kaebaja võib sagedusvahemikku kasutada. Samuti määrab

sagedusluba kindlaks ajavahemiku, mis ajast mis ajani võib kaebaja konkreetset

sagedusvahemikku kasutada. Seega tulevad kaebaja õigused ja kohustused sagedusloast, mitte

ERSP-ist. Pelgalt asjaolu, et määrustega nr 50 ja 6 kehtestatakse ERSP-is tingimus, et

vaidlusalune

sagedusvahemik

vabastatakse

konkreetseks

kuupäevaks

olemasolevast

kasutusest, ei muuda nimetatud määrusi üksikaktideks. Ka õigustloovad aktid võivad ette näha

konkreetseid tähtaegu mingite õiguste lõppemiseks (nt ravimiseaduse § 1162 lg 1, Eesti

Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 16 lg 1). Kaebaja õigus kasutada vaidlusalust

sagedusvahemikku teatud tähtaja jooksul tuleb sagedusloast. Iseenesest on põhjendatud

järeldus, et ERSP-ile tuginedes jäetakse tõenäoliselt kaebaja sagedusloa tähtaeg pikendamata

või tunnistatakse see kehtetuks. Kuid sel juhul tuleb kaebajal vaidlustada konkreetne haldusakt,

millega keeldutakse kaebaja sagedusloa tähtaega pikendamast või tunnistatakse kaebaja

sagedusluba enne kehtivustähtaja lõppu kehtetuks. Sellise kaebuse läbivaatamine oleks

halduskohtu pädevuses, sest tegemist oleks haldusaktiga. Samas kaebuses saab kaebaja

vaidlustada ka haldusakti aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust. Seega ei piira

ERSP-i lugemine üldaktiks kuidagi kaebaja õiguste efektiivset kaitset.

22. Ekslik

on

kaebaja

seisukoht,

et

Riigikohus

ei

hindaks

põhiseaduslikkuse

järelevalvemenetluses tema subjektiivseid õigusi. PSJKS § 14 lg 2 alusel kohtu poolt algatatud

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses toimub konkreetne, mitte abstraktne normikontroll.

See tähendab ühelt poolt, et kontrollitav norm peab olema asjassepuutuv. Kui norm kuidagi

kaebaja õigusi ei riku ja asja lahendamist ei mõjuta, siis ei saa Riigikohus kontrollida ka normi

põhiseaduspärasust. Teiseks hindab Riigikohus normi põhiseaduspärasust kontrollides normist

tuleneva riive proportsionaalsust kaebaja õigustega. Seega hindab Riigikohus kaebaja

subjektiivseid õigusi, mitte ei teosta normi abstraktset kontrolli.

23. Kaebaja viited detailplaneeringule ei ole asjakohased. Detailplaneering reguleerib

konkreetset piiritletud maa-ala kasutust, mitte määratlemata arvu juhtumeid. Detailplaneeringu

algatamine isiku taotluse alusel näitab, et detailplaneering reguleerib isiku subjektiivseid õigusi

ja üksikjuhtumit, mitte ei kehtesta abstraktseid käitumisnorme määratlemata arvu juhtumite

reguleerimiseks.

24. Samuti ei tähenda ESS § 10 lg-s 2 sätestatud konsultatsioonimenetluse nõue, et sellest saaks

tuletada ERSP-i käsitlemise üksikaktina. Ka seaduseelnõude ettevalmistamisel kaasatakse

huvigruppe, kellega eelnõud kooskõlastatakse.

3-18-2060

8(8)

25. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel

läbi vaatamata.

26. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

27. Kaebuselt on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot 31.10.2018 ja 15 eurot

21.02.2019), mis tuleb HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada.

28. Menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 4 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule

menetluskulu dokumente esitanud ja tema poolt menetluskulude kandmine ei ole kohtule ka

äranähtav, seega puudub alus kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

09.05.2019

KOHTUMÄÄRUSEGA