2-18-8820/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8820

Tsiviilasi

XX hagi YY ja QQ vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja QQ ühine apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3852 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Kostja I (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2019 otsus.

2. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Pooled on kokku leppinud muuta Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2014

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 XX-lt väljamõistetud elatise suurust

järgmiselt:

2.1.1 Alates 1. jaanuarist 2019 kohustub XX maksma oma tütre QQ

ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus;

2.1.2 Alates 1. jaanuarist 2019 kohustub XX maksma oma poja YY

ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus.

2.2. Pooled on kokku leppinud, et kõik QQ huviringidega seotud kulud jäävad CC

kanda ning neid kulusid ei ole tal õigus kanda laste isa poolt makstava elatise

arvelt. Kõik YY huviringidega seotud kulud jäävad XX kanda ning neid

kulusid ei ole tal õigus igakuisest elatisest maha arvata. Juhul, kui XX lõpetab

YY huviringidega seotud kulude kandmise, kuid YY jätkab huviringi(de)s

käimist, siis on XX kohustatud tasuma lisaks kompromissilepingu punktis

2.1.2 nimetatud igakuisele elatisele YY ülalpidamiseks täiendavalt 100 eurot

kuus.

2.3. Kompromissi punktis 2.1 toodud kummagi lapse igakuine elatis muutub

(tõuseb) vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

2 (4)

muutumisele (tõusule) selliselt, et elatis vastab 0,463-kordsele Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

2.4. Igakuine elatis tuleb tasuda ettemaksuna ning see peab laekuma laste ema CC

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Igakuine elatis tuleb

kanda iga kuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks, välja arvatud aprilli 2019

elatise makse, mis tuleb XX-l tasuda hiljemalt 22. aprillil 2019.

2.5. Kompromissi sõlmimise hetke seisuga on XX tasunud perioodi jaanuar –

märts 2019 eest lastele elatist kokku summas 2139 eurot, mis on käesolevas

kompromissis kokku lepitud elatisest 639 euro võrra rohkem. CC ei soovi

nimetatud summat arvata järgnevate kuude elatise katteks ning pooled on

kokku leppinud, et CC kohustub tagastama enam makstud elatise 2 (kahe)

osamaksena XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selliselt,

et 319,50 eurot tasutakse hiljemalt 5. mail 2019 ning 319,50 eurot hiljemalt

5. juunil 2019.

2.6. Pooled on kokku leppinud, et elatise sissenõudmise osas ei alusta kostjad

sundtäitmist kohtutäituri vahendusel enne, kui CC on andnud XX-le

võimaluse sissenõutavaks muutunud elatise kohustus vabatahtlikult täiendava

tähtaja jooksul täita. Juhul, kui elatis ei ole tähtaegselt tasutud, siis teavitab

CC sellest XX kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elatise

mittelaekumisest ja annab täiendava tähtaja 5 (viie) päeva jooksul elatise

tasumiseks. CC kohustub mitte algatama täitemenetlust elatise sundtäitmiseks

enne kui on möödunud XX-le antud täiendav täitmise tähtaeg.

2.7. Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-18-8820

esemeks olevad nõuded. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes

elatisega seoses mistahes nõuded ja pretensioonid, välja arvatud need, mis

puudutavad kompromissi täitmist.

3. Tsiviilasja nr 2-18-8820 menetlus lõpetada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 3 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, isa) esitas 7. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus vähendada

temalt YY (kostja I, laps) ja QQ (kostja II, laps) kasuks välja mõistetud elatist 200 euroni kuus.

Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 välja

mõistetud mõlema kostja kasuks nende ülalpidamiseks alates 23. septembrist 2013 elatis, mis

vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale kuni laste täisealiseks saamiseni või

kuni laste 21-aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Samuti mõisteti hagejalt välja

tagasiulatuv elatis 395 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et

põhjendatud laste ülalpidamiskulu kuus oli 588 eurot kummagi lapse kohta, millest kummagi

3 (4)

vanema osa peaks olema 294 eurot. Kuna otsuse tegemise ajal oli Vabariigi Valitsuse

määrusega kehtestatud kuupalga alammäär 355 eurot, mõistis kohus hagejalt välja elatise, mis

vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale.

Hagi on esitatud järgmistel põhjendustel: 1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär on kasvanud 25%, millest tulenevalt peab hageja maksma elatist mõlemale lapsele

414 eurot; 2) mõlema lapse ülalpidamiskulud on vähenenud 158,50 euro võrra, seega on

kummagi lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 429,50 eurot; 3) elatise väljamõistmise

otsuses ei arvestatud peretoetusi, mille suurus on praegusel hetkel 55 eurot kuus lapse kohta; 4)

hageja täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult ajal, kui lapsed viibivad tema hoole all ehk

vastavalt vanemate vahelisele suhtluskorrale 15% ajast; 5) hageja majanduslik seisund ei

võimalda maksta kostjatele elatist väljamõistetud summas, kuna hageja sissetulekud on seoses

tema tervisliku seisundiga vähenenud; 6) hagejal on ülalpidamiskohustus ka oma ema suhtes,

kelle pensionist ei piisa kõigi tema kulude kandmiseks. Arvestades eeltoodut palus hageja

väljamõistetud elatist vähendada, kuivõrd laste vajadused on praegusel ajal 429,50 eurot kuus,

millest pärast peretoetuse maha arvestamist jääks vanemate ühise ülalpidamiskohustuse

suuruseks 374,50 eurot. Seega moodustaks igakuine elatis 187,25 eurot. Arvestades ka

võimalikke ettenägematuid kulutusi, palus hageja vähendada elatist 200 euroni.

Lõplikus seisukohas leidis hageja, et pärast peretoetuste maha arvestamist jääks vanemate ühise

ülalpidamiskohustuse suuruseks kostja I puhul 400,65 eurot ja kostja II puhul 404,36 eurot. Kui

kohus peaks leidma, et puuduvad alused miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, palus

hageja vähendada elatist miinimumini.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja esile toodud

asjaolud – peretoetuste maksmine ja laste viibimine suhtluskorra alusel kostja juures – esinesid

ka elatise väljamõistmise ajal, seega ei ole tegemist asjaoludega, mis on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist. Kuupalga alammäär on küll tõusnud, kuid samal ajal on tõusnud ka

elukallidus. Kostjate vajadused on elatise väljamõistmise hetkega võrreldes suurenenud. Hageja

majanduslik seis ei ole muutunud selliseks, mis ei võimaldaks tal väljamõistetud elatist tasuda.

3. Maakohus tegi 7. jaanuaril 2019 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi ja

muutis Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 hagejalt

väljamõistetud elatise suurust selliselt, et mõistis hagejalt mõlema kostja ülalpidamiseks välja

elatise 200 eurot kuus alates 7. juunist 2018. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

4. Kostjad esitasid 6. veebruaril 2019 apellatsioonkaebuse, milles paluvad vaidlustatud otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asja uueks

arutamiseks maakohtule.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

6. 18. aprillil 2019 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja

lõpetada tsiviilasja menetluse kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

8. Pooled on kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Perioodiliste maksete

kohustuse osas on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS

§ 459 järgi.

9. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

4 (4)

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

10. Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.

11. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest