2-18-3870/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-3870

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Tsiviilasi

XX hagi Atfan OÜ vastu 2779 euro 48 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.07.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

879 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja Atfan OÜ (registrikood 12021970), seaduslikud

esindajad AK ja MS

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2018 otsus hagi rahuldamata jätmise osas

osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja

põhinõue täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõista kostjalt välja viivis

ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest täiendavalt 4 euro 34 sendi ulatuses.

Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõude summalt

ning jaotada uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas

jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus osaliselt

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

menetluse lõpetas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja osaliselt hagi

rahuldas.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks:

1) Rahuldada hageja XX hagi osaliselt.

2) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks 2090 eurot 55 senti, s.o

põhinõue summas 2012 eurot 48 senti ja viivis perioodi alates 18.01.2018

kuni 13.07.2018 eest summas 78 eurot 7 senti.

3) Välja mõista kostjalt Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks alates 14.07.2018

sissenõutavaks muutuv viivis tasumata põhinõudelt (2012 eurot 48 senti)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuste kohase täitmiseni.

4) Lõpetada osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetlus summas 280 eurot 12

senti seoses hagist osalise loobumisega.

5) Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu

20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, millega kohus seadis

esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja XX kasuks

kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970) kuuluvale kinnisasjale, mis

on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla,

asukohaga Valgamaa, Valga linn, Pihlaka tn 8 summas 4232 eurot 31 senti.

4. Maakohtu menetluses kantud kulud jätta 27,59% ulatuses hageja XX kanda

ning 72,41% ulatuses kostja Atfan OÜ kanda. Apellatsioonimenetluse kulud

jätta 87,26% ulatuses hageja kanda ning 12,74% ulatuses kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja XX maakohtu menetluses kantud menetluskulud

summas 2834 eurot 50 senti ning apellatsioonimenetluse menetluskulud 655

eurot.

6. Mõista kostja Atfan OÜ-lt hageja XX kasuks välja maakohtu menetluses

kantud menetluskulude katteks 2052 eurot 46 senti ja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude katteks 83 eurot 45 senti, kokku 2135 eurot 91 senti

(sh käibemaks).

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Atfan OÜ-l tasuda XX-le

viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.

12.03.2018 esitas XX (hageja) Atfan OÜ (kostja) vastu Pärnu Maakohtule

hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3059 eurot 60 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 35 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kahjuhüvitiselt (3059 eurolt 60 sendilt) alates 13.03.2018 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

28.06.2018 maakohtu istungil loobus hageja osaliselt (280 euro 12 sendi) ulatuses

põhinõudest. Nõude suuruseks jäi 2779 eurot 48 senti (II kd, tl 32).

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügileping, mille alusel

kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia (VIN-kood WOLGT8EM6A1046782;

registreerimismärk XXXXXX; sõiduk). Sõiduki ostuhind oli 7500 eurot, mis tasuti kostjale

täies ulatuses.

Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduki läbisõiduks 208 000 km, sõiduk pidi olema varustatud

"käed vabad süsteemiga" ning sellele oli teostatud tehniline kontroll. Samuti reklaamis

kostja sõidukit kui "[k]orralik hea lisavarustusega auto".

Vahetult pärast müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil erinevad tehnilised probleemid,

millest kostja ei olnud müügilepingu sõlmimisel hagejat teavitanud. Hagejale selgus peale

eriteadmistega isiku poolt sõiduki ülevaatamist, et sõidukil olid järgmised puudused:

parema esilaterna korpusel esinesid avariilised vigastused, tulede automaatika ei töötanud;

esiistmete soojendused ei olnud töökorras; parempoolse peegli kokku klappimise süsteem

oli vigane, peegel ei fikseerunud korrektselt; konditsioneer ei olnud töökorras; sõiduki

komplektsusest puudus kompressor, rehvi täitevaht ja puksiiraas. Sõidukil puudus

tegelikkuses "käed vabad telefonisüsteem" ning sõiduki tegelik läbisõit oli müügilepingu

sõlmimise hetkel minimaalselt 265 384 km. Sõiduki odomeetri näitu oli enne

müügikuulutuse avaldamist vähemalt 40 000 km võrra vähendatud tegeliku läbisõidu

varjamiseks.

Hageja pöördus puuduste ilmnemisel koheselt kostja poole nõudes sõiduki parandamist või

parandamiseks vajaminevate kulude hüvitamist. Kostja keeldus. Puuduste tuvastamiseks

vajaliku eksperdi RP arvamuse koostamise eest tasus hageja eksperdile 150 eurot. Varjatud

puuduste kõrvaldamiseks on juba kulunud 112 eurot. Sõiduki puuduste kõrvaldamiseks

kulub hinnapakkumiste alusel veel 2087 eurot 60 senti. Sõidukile "käed vabad süsteemi"

paigaldamise maksumuseks on 350 eurot. Hagejal on tekkinud õigusabikulud 360 eurot.

Hageja edastas kostjale 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, millega nõudis kostjalt kahju

hüvitamist kokku 3059 eurot 60 senti (s.o hageja kohtueelsed õigusabikulud 360 eurot,

sõiduki remondikulud 112 eurot ja 2087 eurot 60 senti, eksperdi tasu 150 eurot ja

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

kulutused „käed vabad süsteemi“ paigaldamiseks 350 eurot) hiljemalt 17.01.2018. Hagi

esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale kahju hüvitanud.

Sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Varjatud puudused olid sõidukil olemas juba

müügilepingu sõlmimise hetkel (puudused ilmnesid vahetult pärast müügilepingu

sõlmimist, s.o vähem kui kuue kuu jooksul), mistõttu vastutas kostja sõiduki

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja oli tarbija, mistõttu ei olnud hagejal

sõiduki ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist. Kostja keeldus

sõiduki parandamisest, mistõttu oli hagejal õigus lasta sõiduk parandada ja nõuda kostjalt

selleks tehtavate kulutuste hüvitamist. Hagejale tekkis otsene varaline kahju 3059 eurot 60

senti.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki, millel esinesid asja tavapärasest kulumisest

tingitud puudused. Pooled leppisidki selles ka kokku. Need ei kujutanud endast

lepingutingimustele mittevastavust. Sõidukil ei olnud varjatud puudusi, kuna hageja oli

nendest teadlik enne müügitehingu sõlmimist.

Hageja nägi puuduseid sõiduki ostueelsel ülevaatusel. Seega pidi tema puudustest teadlik

olema. Müügi hetkel oli esilaternal teip. Kostja ei püüdnud seda varjata ja hageja sai seda

näha ning nägigi mootori luugi avamisel. Lisaks hagejale käis eelnevalt seda sõidukit

vaatamas veel kolm hageja tuttavat, kes kõik tutvusid sellega. Seega hageja oli teadlik

sellest, et esilatern oli katki. Hageja nägi sõiduki üle vaatamisel enne ostmist, et peegel ei

fikseerunud. Kostja tegi peegli osas täiendavalt allahindlust 50 eurot. Kasutatud sõiduki

konditsioneeri süsteem võis aeg-ajalt vajada täitmist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, mis konditsioneeril tegelikult viga oli. Hageja kontrollis enne müügilepingu

sõlmimist sõiduki tausta (hageja saadetud electronic service assistant), kus oli näha sõiduki

lisavarustuse nimekiri. Sõiduki varustustaseme loetelus ei olnud "käed-vaba-süsteemi".

Hageja enne sõiduki ostu tehtud taustakontrollist nähtuvalt oli sõiduki odomeetri näit

04.11.2016 seisuga 265 384 km.

Kuna hageja tuvastas enne müügitehingut, et sõiduki tegelik kvaliteet ei vastanud

müügikuulutuses toodule, leppisidki pooled kokku, et kostja alandab ostuhinda võimalike

puuduste kõrvaldamiseks 500 euro võrra (müügikuulutuses oli hind 8000 eurot, hageja

ostis selle 7500 euroga).

Portaali varuosakeskus.ee kaudu tehtud sõiduki esilaterna päringu hinnapakkumine oli 432

eurot (koos käibemaksuga). Seega ca 50% odavam kui hageja hinnapakkumine. Kasutatud

töökorras esilaterna hinnad algasid 100 eurost. Portaalist varuosakeskus.ee nähtuvalt saab

esitule xenoni plokki osta 196 euroga (sh käibemaksuga). Amserv Auto AS-i vastuse

kohaselt kulub xenon ploki vahetuseks 1,5-2 tundi. Kui võtta aluseks hageja varasema

tööde teostaja OÜ Innmer hinnakiri (22 eurot 50 senti (millele lisandub käibemaks)

töötunni hind), siis saab selle ploki ära vahetada 54 euro eest.

MAAKOHTU OTSUS

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

3. Harju Maakohus rahuldas 13.07.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 1974 eurot 21 senti (sh põhinõue 1900 eurot 48 senti ja viivis perioodil

18.01.2018 kuni 13.07.2018 73 eurot 73 senti). Samuti mõistis kohus kostjalt välja

seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (1900 eurolt 48 sendilt) alates 14.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus lõpetas osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetluse 280

euro 12 sendi ulatuses seoses hagist osalise loobumisega. Kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna jäi jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek.

Maakohtus kantud menetluskuludest jäid 62,12 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja

37,88 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja

menetluskulud 2834 eurot 50 senti, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud

1761 eurot 41 senti ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1

ettenähtud ulatuses.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtunud poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügilepingust

eritingimusi, milles lepinguosalised oleksid kokku leppinud. Puuduvad kokkulepped

sõiduki omaduste osas, mis oleksid sõiduki teistsuguseks tavaolukorrast erinevaks

kasutamiseks. Tegemist oli kasutatud sõidukiga. Kasutatud asjade puhul tuli kohtu arvates

arvestada sellega, et neil esineb asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumist ja

sellega kaasnevaid puudusi, mida sarnastel uutel asjadel ei esine. Maakohus nõustus

hagejaga, et kui kostja reklaamis sõidukit portaalis auto24.ee kui "[k]orralik hea

lisavarustusega auto", millele oli "[t]eostatud tehniline kontroll", võis hageja mõistlikult

võttes

eeldada,

et

tegemist

on

korras

kasutatud

sõidukiga.

Konditsioneeri,

istmesoojenduste, pidurite ja esitule korrasolek on sõiduki olulisteks omadusteks, mis

võimaldab sõidukit eesmärgipäraselt ekspluateerida. Kohus ei nõustunud kostja

seisukohaga, et kaheksa aasta vanusel sõidukil võivad olla puudused, mis ei olnud seotud

loomuliku kulumisega. Sõiduk oli puudustega, kui sellele paigaldatud varustus ei olnud

töökorras.

Kostja püsivaks majandustegevuseks oli kasutatud sõidukite müük. Hageja oli 21.02.2017

kostjale saadetud e-kirjas teatanud sõiduki puudustest ja oli neid ka üksikasjalikult

kirjeldanud. Eelistungi võttis kostja omaks, et puudustest teatati kuue kuu jooksul, mistõttu

puudus vaidlus, kas ostja teatas puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või pidi teada saama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231

lg 2). Kostja ei lükanud asjas ümber eeldust, et sõiduki üleandmisel ei olnud puuduseid,

välja arvatud ABS-andur.

Kohtule esitatud sõiduki põhiandmete ja sõiduki taustakontrolli väljatrükist nähtus, et

sõidukile oli tehtud 14.02.2017 ja 03.05.2017 korraline ülevaatus. Kohus ei nõustunud

kostja seisukohaga, et ülevaatuse läbimise faktist võiks teha järeldust, et sõidukil ei olnud

puudusi. Kohtule esitatud tõenditega leidsid tõendamist sõiduki puudused, millega kostja

nõustus ka 07.05.2018 eelistungil, et sõiduki parempoolsel esitulel olid nähtavad

vigastused, istmesoojendus ja konditsioneer ei töötanud ning puudus "käed-vaba

telefonisüsteem". Sõiduk oli lepingutingimustele mittevastav, sest sõidukil olid puudused,

mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud sõiduk,

mida reklaamiti töökindlana ja kontrollituna, pidanuks olema kasutatav ka pärast

müügilepingu sõlmimist.

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

Maakohtu hinnangul ei selgitanud kostja, kas Parrolt "käed vaba" telefonisüsteem sobis

sõidukile. Viking Motors AS pakkumise puhul võis olla kindel, et Bury komplekt sobib

Opel Insigniale. Seega oli põhjendatud hüvitise suuruseks 350 eurot.

Sõiduki esiistmete soojenduse remondi põhjendatud kulud olid maakohtu hinnangul 988

eurot 28 senti, mis nähtus Viking Motors AS hinnapakkumiselt nr 37760. Üksnes asjaolu,

et soojuselementide arv oli paaritu, ei võimaldanud teha järeldust, et pakkumisse oleks

lisatud midagi üleliigset. Kostja ei esitanud tõendatud seisukohta, millest tuleks sõiduki

istmesoojenduste parandamisel lähtuda. Seega tuli aluseks võtta Viking Motors AS

müügipakkumised ja ülevaatuse tulemused.

Parempoolse esitule parandamise tõendatud kulu oli maakohtu hinnangul 767 eurot, mille

tõendamiseks esitas hageja Osaühingu Kadaka autokaubad pakkumise nr 2702. Esitule

puuduste kõrvaldamiseks tuleb asendada terve latern, sest Viking Motors AS-i kirjalikust

seisukohast nähtub, et osaline parandamine ei pruugi anda soovitud tulemust.

Kulutused eksperdi tasule 150 eurot ja kulutused hageja kohtueelsetele õigusabikuludele

360 eurot olid samuti põhjendatud ning tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus ei

nõustunud kostja seisukohaga, et eksperdilt arvamuse küsimine oli asjata, sest ekspert

tuvastas sõiduki ülevaatamise käigus puudused, mis olid kahju hüvitamise seisukohast

olulised asjaolud. Samuti oli vajalik esindajale makstud tasu 3 tunni eest (töötunni 120

eurot koos käibemaksuga), kuna asjaolude väljaselgitamine enne kohtuvaidlust oli vajalik

hüvitise suuruse kindlakstegemiseks.

Hageja leidis, et hüvitatavaks kahjuks oli OÜ Innmer 17.04.2017 arve nr 1033 järgi tehtud

tööd, s.o konditsioneeri täitmine, parema esimese ABS-anduri vahetus ja piduritööd kokku

112 eurot. Nimetatud puudus tekkis maakohtu hinnangul pärast sõiduki üleandmist,

mistõttu tuli see jätta välja mõistmata. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et anduri puudus oli

tingitud selle ebapädevast parandamisest. Kohtu järeldust ei vääranud OÜ Innmer

28.05.2018 kirjalikud vastused, sest nendest vastustest ei nähtunud, milles seisnes

vahetatud anduri puudus ja kuidas oli puudus tuvastatud.

Hageja teatas 21.02.2017 sõiduki puudustest, pidades seejärel läbirääkimisi sõiduki

parandamiseks ja edastas 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, mis jäi tagajärjetuks. Kostja

keeldus puuduste parandamisest. Hageja tõendas, et kostja põhjustas hagejale kohustuse

rikkumisega (puudusega asja müümisel) kahju, mistõttu tuli hagejale hüvitada vajalike

tööde maksumus. Puudused ei tulenenud hagejast ja tema ei teadnud lepingu sõlmimise

ajal puudusest ega pidanudki teadma ning ei ole ka sõlmitud kostjaga vastutust piiravat

kokkulepet, välja arvatud sõiduki parempoolse esitule osas. Kostja rikkus kohustusi ja tal

tuli rikkumisega tekitatud kahju hagejale hüvitada.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku 1900 eurot 48 senti, s.o

kulutused 1) kirjaliku asjatundja arvamuse saamiseks 150 eurot; 2) hageja kohtueelsetele

õigusabikuludele 360 eurot; 3) sõidukile "käed vabad süsteemi" paigaldamiseks 350 eurot;

4) sõiduki esiistmete soojenduse remondiks 988 eurot 28 senti; 5) konditsioneeri

parandamiseks 52 eurot 20 senti.

Kostja pidi maakohtu hinnangul olema sõiduki ostmisel teadlik asjaolust, et parempoolne

esilatern oli puudustega, sest laterna kinnitus oli katkine ja sõiduki armatuurlaual oli

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

veateade esitule kohta. Veateade tekib asjatundja arvamuse kohaselt alati, kui sõiduk

käivitatakse. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et sõiduki parempoolse esitule

funktsionaalsus oli häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetas lähituled automaatselt

ümber kaugtulede vastu. Maakohtu arvates oli usutav, et hinnaalandamine toimus enne

lepingu sõlmimist kõigi nähtavate puuduste, s.o nii peegli kui ka esitule maksumuse osas.

Hageja viivisenõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud, sest kostja oli põhinõude 1900

euro 48 sendi tasumisega viivituses alates 18.01.2018 ja nõutav viivisemäär ei olnud

ebamõistlik.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS

4. Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

kahjuhüvitis 879 eurot ja hageja menetluskulud 936 eurot 9 senti ning millega jäeti hageja

menetluskuludest 37,88% hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada hageja hagi täielikult ning mõista kostjalt välja kahju hüvitis kokku 2779

eurot 48 senti ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitiselt

(2779 eurolt 48 sendilt) alates 18.01.2018 kuni kahju hüvitise tasumiseni ning jätta

menetluskulud tervikuna kostja kanda, mõistes hageja kasuks välja menetluskulud

maakohtus 2697 eurot 50 senti ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määras

alates

lahendi

jõustumisest.

Samuti

palub

hageja

jätta

apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb jätta välja mõistmata sõiduki

senised remondikulud 112 eurot ja parempoolse esitule parandamise kulud 767 eurot.

Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et sõiduki senised remondikulud 112 eurot sisaldavad

lisaks parema esimese ABS-anduri vahetusele ja piduritöödele (30 eurot 83 senti ja 25

eurot, mõlemale lisandub käibemaks) ka veel töid konditsioneeri täitmisele ja kontrollile

37 eurot 50 senti, koos käibemaksuga 45 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et

konditsioneeri parandamise kulud on põhjendatud ja tuleb hagejale hüvitada. Kostja

juhendas hagejat, et konditsioneeri parandamiseks tuleks see täita, mistõttu oli igati

loogiline, et esimese asjana lasi hageja kostja juhiste kohaselt teostada konditsioneeri

täitmise ja kontrolli, mistõttu oli tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka kulutused parema esimese ABS-anduri

vahetusele ja piduritöödele. Selle puuduse osas on ekspert RP märkinud, et see võis

tuleneda ekspluatatsioonilisest kulumisest. Maakohus jättis tähelepanuta vaidlustamata

faktilise asjaolu, et nimetatud puudusest on kostja hagejat esimest korda teavitanud juba

21.02.2017 (s.o 7 päeva jooksul peale müügilepingu sõlmimist). Tuginedes eelpool öeldule

ja VÕS § 218 lg 2 teise lausele oli lepingutingimusele mittevastavus olemas asja

üleandmise ajal. Üheselt tõendamist on leidnud, et nimetatud puudus on tingitud selle

ebapädevast parandamisest, kas kostja või varasema omaniku poolt. Ekslik oli maakohtu

seisukoht, et OÜ Innmer 28.05.2018 vastusest ei nähtu, milles seisnes vahetatud anduri

puudus ja kuidas on puudus tuvastatud. Nimetatud vastuses on selgelt märgitud, et sõiduki

ülevaatuse käigus tuvastati, et sõiduki parem esimene ABS-andur on katki, et ABS-andurit

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

oli üritatud oskamatult parandada ja peale ABS-anduri vahetamist probleem lahenes. Seega

on üheselt tõendatud, parem esimene ABS-andur oli katki ja, et seda oli üritatud

oskamatult parandada. Osaühing Kadaka autokaubad on samuti tuvastanud, et parem

esimene ABS-andur on katki.

Maakohus on õigesti leidnud, et parempoolse esitule parandamise kulu on põhjendatud ja

selle põhjendatud suuruseks tuleb lugeda 767 eurot. Hageja ei nõustu aga kohtu

järeldusega, et ta pidi juba sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne

esilatern on puudustega ning sõiduki parempoolne esitule funktsionaalsus on häiritud.

Sõiduki ostueelsel ülevaatusel tuvastas hageja ühe puuduse (parempoolse peegli kokku

klappimise süsteem on vigane, peegel ei fikseeru korrektselt), mille osas leppisid pooled

kokku sõiduki hinna vastavas alandamises. Vastupidist ei ole kostja tõendanud.

Tõendamist ei ole leidnud kostja paljasõnaline väide, et ostueelsel ülevaatusel tuvastati ja

lepiti kokku ostuhinna alandamises seoses parempoolse esitule puudustega.

Isegi kui nõustuda, et hageja nägi sõiduki ostueelsel ülevaatusel, et parema esitule kinnitus

on musta kleeplindiga nö üle teibitud (mida hageja tegelikult ei näinud, sest sõiduk on

musta värvi), ei saanud hageja sellest teha mõistlikku järeldust, et parempoolse esitule

automaatika ei tööta, sh ei tööta tulede lisavarustus, mis vahetab lähituled automaatselt

kaugtulede vastu. Samuti ei saanud hageja sellist järeldust teha sellest, et sõiduki

armatuuris kuvati teadet „check right dipped beam light“ (tõlge: kontrolli paremat

lähituld). Eelneva põhjal ei ole mõistlikult võimalik teha järeldust, et parempoolse esitule

parandamiseks tuleb välja vahetada terve esituli.

Hageja reklaamis sõidukit kui „[k]orralikku hea lisavarustusega autot“, mille suhtes on

teostatud tehniline kontroll. Kostja ei teavitanud hagejat, et tegelikkuses parempoolse

esitule automaatika ei tööta. Seetõttu sai tarbijast hageja mõistlikult eeldada, et

professionaalne sõidukite müüja (s.o. kostja) pakub müügiks sõidukit, millel on

reklaamitud omadused (sh korras esitule automaatika).

Paremat esituld on kostja või varasem omanik proovinud oskamatult parandada. Viking

Motors AS tuvastas sõiduki ülevaatusel, et paremas esitules on vale xenoni plokk. Selle

puhul on tegemist varjatud puudusega, millest kostja hagejat müügilepingu sõlmimisel ei

teavitanud.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas

osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab

hageja põhinõude täiendavalt 112 euro ulatuses ning mõistab kostjalt välja viivise

ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest täiendavalt 4 euro 34 sendi ulatuses. Samuti

mõistab ringkonnakohus kostjalt välja viivise alates 14.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud

põhinõude summalt 2012 eurot 48 senti. Eelmärgitust lähtudes jaotab ringkonnakohus

uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on

9(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

jõustunud osas, millega kohus osaliselt menetluse lõpetas ja osaliselt hagi rahuldas.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus osaliselt menetluse

lõpetas ja osaliselt hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas,

millega hagi jäeti rahuldamata, sh osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata

kahjuhüvitis summas 879 eurot (2779,48 –1900,48).

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud asjas nõude tulenevalt poolte

vahel 14.02.2017 sõlmitud sõiduki müügilepingu väidetavast rikkumisest. Hageja nõuab

puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamist, sh tulevaste kulutuste hinnangulise

maksumuse hüvitamist. Selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128

lg 3 alusel. Tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava

kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p

26). Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud

täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega

andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik.

9. Müügieseme mittevastavusest tuleneva ostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

 kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole

VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;

 hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

9.1.

Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes

nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme

lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad

müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab

lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-

12, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse

eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

 puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

 puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

10(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

 ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma

(VÕS § 218 lg 4);

 sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele

tugineda (VÕS § 221 lg 2);

 ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või

pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

9.2.

VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi

peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad

dokumendid. VÕS § 218 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui

asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

10. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt puudub pooltel vaidlus mh järgmiste õiguslikku

tähtsust omavate asjaolude osas:

 hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs

hagejale sõiduki Opel Insignia, VIN-koodiga WOLGT8EM6A1046782,

registreerimismärgiga XXXXXX;

 kostja tegeleb oma majandustegevuses püsivalt kasutatud autode edasimüügiga

ja hageja sõlmimis lepingu väljaspool iseseisvat majandus- ja kutsetegevust

(ehk tarbijana VÕS § 1 lg 5 mõttes);

 sõiduki müügihind oli müügikuulutuse järgi 8000 eurot;

 hageja on tasunud kostjale kokkulepitud ostuhinna 7500 eurot;

 kostja on sõidukit www.auto24.ee reklaaminud kui sõidukit, millel on

"teostatud tehniline kontroll";

 sõiduki ostueelsel ülevaatusel oli sõiduki näidiku tabloos teade "check right

dipped beam light" (tõlge: kontrolli paremat lähituld);

 puudused ilmnesid vahetult peale müügilepingu sõlmimist, s.o 2017. a

veebruaris, millest hageja on kostjale 21.02.2017 e-kirjaga teatanud.

Nende asjaolude üle ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust ka apellatsioonimenetluses ning

ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1

ja 5).

11. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt ka juba tekkinud

remondikulude hüvitamist kogusummas 112 eurot, sh parema esimese ABS-anduri

(tõendites ka ESP-andur) vahetus ja piduritööd (30,83 eurot + 25 eurot, lisandub

käibemaks) ning konditsioneeri täitmine ja kontroll (37,50 eurot (koos käibemaksuga

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

kokku 45 eurot)). Need kulud on tõendatud OÜ Innmer arvega nr 1033 (I kd, tl 36) ja OÜ

Innmer juhatuse liikme 28.05.2018 täiendavate kirjalike vastustega (I kd, tl 187).

11.1. Maakohus on jätnud vastavas osas hageja nõude rahuldamata. ABS-anduri vahetuse

ja piduritööde osas on maakohus eriteadmistega isiku RP arvamusele tuginedes leidnud, et

see puudus on tekkinud pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut

hageja (ostjale). VÕS § 218 lg-st 1 tulenevalt müüja selliste puuduste eest vastutama ei

pea. Kolleegiumi hinnangul on maakohus nende järelduste tegemisel eksinud

materiaalõiguse kohaldamisel ning teinud RP arvamusest ebaõiged järeldused.

11.2. Maakohus ei ole sisuliselt arvestanud VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatuga,

kuigi kohus sellele sättele vaidlustatud otsuses viitab. VÕS § 218 lg 2 teise lause järgi

eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast

ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline

eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. RP arvamusest ilmneb, et tema

järeldus, mille kohaselt viga tekkis pärast sõiduki omanikuvahteust ning võis tuleneda

sõiduki ekspluatasioonilisest kulumisest, põhineb üksnes kostjalt saadud infol (I kd, tl 16).

Samuti ei ole RP kategooriliselt väitnud, et tegu oli sõiduki ekspluatatsioonilise

kulumisega.

Apellatsioonkaebuses on põhjendatult märgitud, et maakohus on jätnud selles osas ka

tähelepanuta, et kõnealusest puudusest on hageja kostjat esimest korda teavitanud juba

21.02.2017 saadetud e-kirjas, st juba 7 päeva pärast müügilepingu sõlmimist ja sõiduki

valduse saamist. Nimelt on hageja viidatud e-kirjas mh märkinud, et parempoolne esimene

ESP-andur on vigane (I kd, tl 150–151). Asjaolu, et sõiduk ei andnud enne müügilepingu

sõlmimist vastavat veateadet, ei vabasta müüjat vastutusest.

11.3. Eelmärgitut arvestades ei ole RP arvamus ringkonnakohtu hinnangul piisav VÕS §

218 lg 2 teises lauses sätestatud eelduse ümberlükkamiseks. Muid tõendeid selle kohta, et

ABS-anduri viga on tekkinud pärast riisiko üleminekut hagejale, ei ole asjas esitatud.

11.4. Maakohtu järeldusel, et OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikust vastustest ei nähtu,

milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas on puudus tuvastatud, ei ole eelkõige

VÕS § 218 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades õiguslikku tähtsust. Oluline on see, et

puudus on remonditeenuseid pakkuva ettevõtja poolt tuvastatud. Samuti nähtub OÜ

Innmer 28.05.2018 kirjalikust vastustest, et pärast ABS-anduri vahetamist probleem

lahenes.

12. Konditsioneeri täitmist ja kontrolli puudutavas osas on maakohtu otsus hagi

rahuldamata

jätmise

kohta

nõuetekohaselt

põhjendamata.

Tuleb

nõustuda

apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ilmselt jätnud ekslikult tähelepanuta, et juba

tekkinud remondikulud summas 112 eurot sisaldavad lisaks parema esimese ABS-anduri

vahetusele ja piduritöödele veel töid konditsioneeri täitmisele ja kontrollile. Maakohus on

otsuses asunud iseenesest põhjendatud seisukohale, et konditsioneeri parandamise kulude

näol on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada. Asja materjalidest

nähtuvalt on kostja ise kohtumenetluse eelselt hagejale soovitanud, et konditsioneeri

"probleemi" lahendamiseks tuleks see täita. Kostja on 21.02.2017 hagejale saadetud e-

kirjas märkinud: "Kindlasti ei ole pumba probleem, vaid vaja täitmist… ." Neid kostja

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

juhiseid arvestades võis hageja lasta kolleegiumi hinnangul teostada konditsioneeri

täitmise ja kontrolli, mistõttu on tegemist põhjendatud ja mõistlike kuludega (VÕS § 128

lg 3), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud tõendeid OÜ Innmer arve nr 1033 tasumise kohta,

ei välista ringkonnakohtu hinnangul kahjunõude rahuldamist. Kulutuste hüvitamise

nõudmiseks ei pea kulutused olema tingimata juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128

lg 3 järgi tekkida ka tulevikus. Kostja ei ole väitnud, et hagejal ei ole OÜ Innmer arve

tasumise kohustust.

14. Hageja on pidanud puuduseks ka sõiduki parema esilaterna korpuse avariilisi

vigastusi ja seda, et tulede automaatika (mis vahetaks kaugtuled lähitulede vastu) ei tööta.

Hageja väidete kohaselt ta neid puudusi sõiduki ülevaatusel ei tuvastanud ning ka kostja

nendest vigastustest hagejat ei teavitanud. Hageja hinnangul on vaja nende puuduste

kõrvaldamiseks sõiduki parem esituli vahetada. Vastav remondikulu on Kadaka

autokaubad OÜ pakkumise järgi 767 eurot, sh käibemaks (I kd, tl 38).

14.1. Maakohus on otsuse p-s 4.5 esmalt leidnud, et selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb

latern tervikuna asendada, sest Viking Motors AS-i kirjalikust seisukohast nähtuvalt ei

pruugi osaline parandamine anda soovitud tulemust. Otsuse p-s 4.6 esitatud järelduste

kohaselt on kohus jätnud vastavas osas hagi siiski rahuldamata, kuna kostja pidi sõiduki

ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega, sest esiteks oli

laterna kinnitus katkine, mis nähtub selgelt asjatundja kirjalikust arvamusest, ja teiseks,

sõiduki armatuurlaual oli veateade esitule kohta. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et

sõiduki parempoolse esitule funktsionaalsus on häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetab

lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu. Maakohus on nende järelduste tegemisel

tuginenud mh Viking Motors AS-i 10.05.2018 e-kirjale. Samuti oli maakohtu hinnangul

usutav, et sõiduki kokkuleppeline müügihinna alandamine 500 euro võrra toimus kõikide

enne lepingu sõlmimist tuvastatud nähtavate puuduste osas, s.o nii peegli kui ka esitule

maksumuse osas.

14.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldusega, et kostja pidi

sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega.

Maakohus ei ole selles osas eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme ning on vastavaid järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8

nõuetele vastavalt põhjendanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud

tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke

järeldusi. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi

teadma.

14.3. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et hageja tegelik

teadlikkus puudusest (nii parema esimese tule kinnituse defekt kui ka automaatika

funktsioneerimine) ei ole VÕS § 218 lg 4 kohaldamise seisukohalt määrava tähtsusega.

Eelkõige sõiduki armatuuris kuvatud teate põhjal pidid võimalikud puudused olema

hagejale mõistlikult võttes ilmsed ning müüjalt täiendavat teavet või kontrolli nõudmata

võttis hageja kasutatud asja ostes teadlikult vigade põhjuste kõrvaldamisega seonduva

13(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

majandusliku riski. Samuti ei ole määrav hageja subjektiivne arusaam veateate

tähendusest.

Iseenesest õige on hageja väide, et tarbijana sai ta mõistlikult eeldada, et professionaalne

sõidukite müüja (kostja) pakub müügiks autot, millel on reklaamitud omadused (VÕS §

217 lg 2 p 6). Samas see siiski ei välista müüja vastutusest vabanemist VÕS § 218 lg 4

alusel.

Kolleegium märgib, et müügikuulutuse põhjal otsustades (I kd, tl-d 11–12) ei ole kostja

lubanud hagejale müüdava sõiduki lisavarustust, mis vahetab lähituled automaatselt ümber

kaugtulede vastu. Müügikuulutuses on teave üksnes päevasõidutulede automaatse lülituse

olemasolu kohta. Samas, Viking Motors AS-i kirjast nähtuvalt pidi sõidukil siiski olema ka

hageja väidetud lisavarustus (I kd, tl 184).

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega, mille kohaselt on usutav, et

sõiduki kokkuleppeline müügihinna alandamine 500 euro võrra toimus kõikide enne

lepingu sõlmimist tuvastatud nähtavate puuduste osas, seega ka esitule maksumuse osas.

See maakohtu seisukoht on nõuetekohaselt põhjendamata ja oletuslik ning tuleb maakohtu

otsuse põhjendustest välja jätta. Pooled iseenesest ei vaidle selle üle, et sõiduki müügihinda

müügilepingu sõlmimise eelselt kokkuleppeliselt 500 euro võrra alandati. Samas on pooltel

vaidlus, milliste tuvastatud puuduste tõttu hinda alandati (vaidlust ei ole ainult selles, et

hageja tuvastas enne lepingu sõlmimist parempoolse peegli kokku klappimise süsteemi

vea). Lisaks on müügihinna üle kauplemine, eriti kasutatud sõidukite ostmisel, tavapärane.

Eelmärgitud minetus ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldusi siiski kokkuvõttes

ebaõigeks.

16. Eelmärgitu põhjal tuleb hageja põhinõue rahuldada täiendavalt 112 euro ulatuses

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 2012 eurot 48 senti.

17. Maakohus on osaliselt rahuldanud ka hageja viivisenõude ning mõistnud kostjalt

hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 1900

eurot 48 senti tasumisega viivitamise eest alates 18.01.2018 kuni 13.07.2018 summas 73

eurot 73 senti.

17.1. Eelmärgitut arvestades mõistab ringkonnakohus välja viivise põhinõudelt 2012

eurot 48 senti. Nimetatud põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatud viivis ajavahemiku 18.01.2018–13.07.2018 eest on 78 eurot 7 senti.

Ringkonnakohus

on

kasutanud

viivise

arvestamiseks

veebilehel

http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit.

17.2. Samuti mõistab ringkonnakohus TsMS §-st 367 lähtudes välja maakohtu otsuse

tegemise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise protsendina põhinõudest

2012 eurot 48 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

14(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jaotanud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 62,12 %

hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 37,88 % kostja menetluskuludest jääb hageja

kanda.

18.1. Ringkonnakohus rahuldab samuti hagi osaliselt ning peab põhjendatuks jaotada

maakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kuid kuna ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtuga võrreldes erinevas

ulatuses, muudab kolleegium maakohtu määratud kulude jaotuse proportsiooni. Hageja

põhinõue 2779 euro 48 sendi saamiseks rahuldatakse käesoleva otsusega 2012 euro 48

sendi ulatuses, st ligikaudu 72,41% ulatuses. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud jätta maakohtu menetluses kantud kulud 27,59% ulatuses hageja kanda ning

72,41% ulatuses kostja kanda.

18.2. Apellatsioonimenetluse kulude osas peab kolleegium põhjendatuks lähtuda

apellatsioonimenetluses vaidluse all oleva nõude rahuldamise ulatusest. Hageja on

vaidlustanud põhinõude rahuldamata jätmise 879 euro ulatuses ning käesoleva otsusega

rahuldatakse põhinõue täienevalt 112 euro ulatuses. Ringkonnakohus jätab seetõttu

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 87,26% ulatuses hageja kanda ning

12,74% ulatuses kostja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

19.1. Maakohus on määranud hageja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalike

menetluskulude summaks 2834 eurot 50 senti. Kostja ei ole maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebust esitanud ning ka hageja apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole

maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suurust vaidlustatud. Arvestades

muudetud menetluskulude jaotuse proportsiooni, mõistab ringkonnakohus kostjalt välja

maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks 2052 eurot 46 senti (s.o 72,41% 2834,50

eurost). Kostjal asjas materjalidest nähtuvalt maakohtu menetluses kindlaksmääravad

menetluskulud puudusid.

19.2. Hageja esindaja poolt 07.03.2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 655

eurot, mis koosnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 175 eurot ja

esindaja kulust 480 (sh käibemaks). Esindaja on teinud apellatsioonimenetluses järgmiseid

toiminguid: tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebuse koostamine; tutvumine

kostja vastusega apellatsioonkaebusele ja sellele arvamuse koostamine. Esindaja on

nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja kinnituse kohaselt ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

19.3. Kostja esindaja leiab 02.04.2019 esitatud vastuses, et hageja menetluskulud on

tervikuna põhjendamatud.

15(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-3870

19.4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab,

et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku

õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas

tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja esindaja oleks kulutanud aega

põhjendamatult. Samuti on hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot

(käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Apellatsioonkaebusetl tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi kohtukulu ning

kuulub kolleegiumi hinnangul kostja poolt hagejale hüvitamisele.

19.5. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude suuruseks 655 eurot. Vastavalt ülalesitatud apellatsioonimenetluse

kulude jaotusele kuulub sellest kostjalt väljamõistmisele 12,74%, s.o 83 eurot 45 senti.

19.6. Kostja

ei

ole

apellatsioonimenetluse

kulude

kohta

ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleksid

apellatsioonkaebuse esitamisest tingituna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tekkinud.

19.7. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

20. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Liis Arrak

Ele Liiv