3-18-1199/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1199

Haldusasi

M.L. kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.03.2018 otsuse nr 13-

7/00104-21

tühistamiseks

ja

Maksu-

ja

Tolliameti

kohustamiseks alustama menetlust Maksu- ja Tolliameti

08.08.2012 vastutusotsuse nr 13-7/104-18 kehtetuks tunnis-

tamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu

Menetlusosalised

Kaebaja – M.L., volitatud esindaja Vello Luik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sirle

Orav-Hinno

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.L. vastuväide Tallinna Halduskohtu 08.03.2019 määrusele

haldusasjas nr 3-18-1199.

2. Jätta M.L. kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-18-1199

2(9)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 08.08.2012 vastutusotsusega nr 13-7/104-18 kohustati

ML Investments Group OÜ (MLIG)1 juhatuse liikmeid M.L.d ja M. V.´it tasuma solidaarselt

MLIG maksuvõlg, mis on tuvastatud MTA 20.02.2009 maksuotsusega nr 12-5/116 ning

seondub OÜ-ga Gillian väidetavalt toimunud tehinguga. Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et

OÜ Gillian arvel näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud ning MLIG on deklareerinud

alusetult sisendkäibemaksu 9 000 000 krooni. Maksuotsus ja vastutusotsus on jõustunud2.

2. M.L. esitas 16.02.2018 MTA-le taotluse alustada maksukorralduse seaduse (MKS) § 102

lg 1 p 2 alusel menetlust MTA 08.08.2012 vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute

asjaolude ilmnemise tõttu.

1) MLIG omandas 2007. a-l OÜ-lt Gillian mereplatvormide konstrueerimiseks, paigalda-

miseks ja opereerimiseks vajaliku äriplaani, oskusteabe ja kontaktid ning OÜ Gillian loobus

kokkuleppega nimetatud oskusteabe realiseerimisest saadavast tulust. Üleantud oskusteave

hõlmas muuhulgas ka naftaplatvormidel kasutatavat raskenafta omaduste parandamise

tehnoloogiat. M.L.le on pärast vastutusotsuse tegemist saanud teatavaks tõendid, mis

kinnitavad, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mille väärtus on kordades suurem kui OÜ Gillian ja

MLIG vahel sõlmitud tehingu väärtus. Nimetatud oskusteabe arendamine on jõudnud faasi, kus

oskusteabe omanik saab teenida tulu, mis muudab oskusteabe omandamise nii majanduslikult

mõeldavaks kui ka otstarbekaks.

2) MLIG omandas oskusteabe OÜ-lt Gillian, mis on R. P. seotud äriühingult. MTA

20.02.2009 maksuotsuse tõttu ei saanud MLIG majandustegevust jätkata ja omandatud

oskusteavet kasutusele võtta. M.L.le teadaolevalt jätkas R. P. samas tehnoloogia arendamist ja

on nüüdseks saavutanud, et arendatav tehnoloogia võimaldab alustada seadmete tööstuslikku

tootmist ja kasutuselevõtmist. M.L.le teadaolevalt on nimetatud oskusteabe omandanud OÜ

Logos, kes esitas kaebajale M. G. nimelise Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli teadurite poolt

koostatud eksperthinnangu ning pilootseadme katsetuste aruande väljavõtte. Eksperthinnang

kinnitab, et nimetatud tehnoloogial ei ole maailmas analooge, tegemist on perspektiivse ja

energiaressursisäästliku tehnoloogiaga. Pilootseadme katsetuste aruandest nähtub, et seadme

katsetused olid edukad ja see võimaldab kasutada tehnoloogiat suuremahulistes tööstuslikes

seadmetes (aastas kuni 100 000 tonni ja rohkem).

3) Uute tõendite ja asjaolude arvestamine on vajalik ka selleks, et kõrvaldada M.L. õiguste

rikkumine, mis seisnes selles, et M.L. käest vastutusotsuse menetluses teavet ei küsitud.

3. MTA jättis 15.03.2018 otsusega nr 13-7/00104-21 M.L. 16.02.2018 taotluse rahuldamata.

1) M.L. soovib tõendada, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mida MLIG-le müüa.

Vastutusotsuses ja 20.02.2009 maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et MLIG ei saanud

24.09.2007 sõlmitud koostöölepingu alusel oskusteavet Gillian OÜ-lt. Kui väidetava teenuse

sisuks on kontaktide edastamine, saaksid teenuse osutamist usaldusväärselt kinnitada näiteks

neid kontakte kajastavad dokumendid. Kui teenuse sisuks on tehnoloogiate või tehniliste

1 al 27.04.2010 Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ, 15.10.2014 registrist kustutatud

2 Maksuotsusele esitatud kaebuse osas lõpetas kohus asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu (haldusasi nr

3-09-1626) ning vastutusotsusele esitatud kaebused jättis kohus rahuldamata (haldusasjad nr 3-13-65 ja

3-12-2511)

3-18-1199

3(9)

lahenduste kohta infomatsiooni edastamine, siis saaksid seda kinnitada vastavaid lahendusi

kajastavad joonised, kirjeldused jms. Ühtki sellesarnast kontrollitavat tõendit ei esitatud.

Eluliselt ei ole ka usutav, et 50 000 000 krooni suuruse maksumusega teenus seisnes pelgalt

kontaktandmete või tehnoloogilise lahenduse üldise kirjelduse edastamises. Seda ebausutavust

süvendab teenuse eest tasumata jätmine. Vastutusotsus vaidlustati nii M.L. poolt (haldusasi nr

3-13-65) kui ka M. V. poolt (haldusasi nr 3-12-2511). Mõlemas haldusasjas nõustus kohus

maksuhalduri hinnanguga tehingu mittetoimumise kohta ning nõustus maksuhalduri

põhjendustega.

2) Eelnevast järeldub, et maksuhalduri hinnang OÜ Gillian ja MLIG väidetava tehingu

mittetoimumise kohta põhineb tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogumil, mitte pelgalt

väitel, et OÜ-l Gillian ei olnud teavet, mida müüa. Ainuüksi taotluses toodud hüpotees, et

OÜ-l Gillian oli teave, mida müüa, ei tõenda, et OÜ Gillian selle MLIG-le ka müüs. Lisaks ei

tõenda M.L. esitatud dokumendid, et kõnealune teave oleks OÜ-l Gillian kontrollitaval

perioodil, s.o septembris 2007 olemas olnud.

3) Maksuhaldur koostas vastutusmenetluse käigus M.L.le 19.12.2011 korralduse, mida

M.L. ei täitnud ja mille maksuhaldur hiljem 10.08.2012 otsusega kehtetuks tunnistas. Maksu-

haldur tegi seda pärast vastutusmenetluse lõppemist ja eelkõige otstarbekuse põhjendusel.

Haldusasjas nr 3-12-752 tehtud 23.08.2012 kohtumäärusega lõpetas kohus korraldust

puudutava kohtumenetluse, kusjuures kohus jättis rahuldamata haldusakti õigusvastasuse

tuvastamise nõude. Seega on väär väide, et M.L.lt vastutusmenetluse kestel teabe küsimata

jätmisega rikuti M.L. õiguseid.

4) Kuivõrd eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata M.L. taotlus alustada menetlust 08.08.2012

vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu, ei vii maksuhaldur läbi

ka M.L. poolt taotletud menetlustoiminguid nagu M.L.lt või OÜ-lt Logos teabe küsimine. M.L.

ei ole esitanud uusi asjaolusid või tõendeid, mis oleks MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt aluseks

vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks.

4. MTA jättis 16.05.2018 vaideotsusega nr 6-1/4070-3 rahuldamata M.L. 16.04.2018 vaide

MTA 15.03.2018 otsusele.

1) MTA on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et vaide esitaja esitatud dokumente (2016. a

eksperthinnang ja 2018. a väljavõte pilootseadme katsetuste aruandest) ei ole põhjust käsitleda

MKS § 102 lg 1 p 2 mõistes uute tõenditena, mis annaks alust alustada vastutusotsuse kehtetuks

tunnistamise menetlust. Samuti polnud neid tõendeid põhjust käsitleda MKS § 103 lg 1 p-s 2

toodud tagasiulatuva mõjuga asjaoluna, s.o oluliste ja kaalukate tõenditena, mis eeldatavasti

oleks muutnud menetluse lõppresultaati. Esitatud dokumendid maksu- või vastutusmenetluse

lõppresultaati ei muuda.

Esiteks on maksuhaldur nii maksu- kui vastutusotsuses tuginenud tõendite kogumile, mis

viitasid veenvalt sellele, et MLIG ja OÜ Gillian vahel ei ole tegelikult viimase arvel jm

dokumentidel näidatud tehingut (oskusteabe, tehnoloogia, kontaktide jne ost-müük) toimunud,

ning sama on leidnud halduskohtud. Vaide esitaja taotlusega esitatud kaks dokumenti ei muuda

MLIG ja OÜ Gillian vahelist tehingut kuidagi usutavamaks ning need ei tekita kahtlust, et

maksukohustus ei ole maksuotsuses ja/või vastutusotsuses määratud kindlaks sellises ulatuses,

nagu ta peaks olema vastavalt seadusele. Tegemist on maksu- ja halduskohtumenetluses

esitatuga sarnaste fragmentaarsete ja umbmääraste infokildudega, mida ei ole võimalik

konkreetse tehinguga ja konkreetsete tehingupooltega siduda. Dokumentidest ei nähtu muu

hulgas otsest seost OÜ Gillian koostatud dokumenditel kajastatud tehingu kirjeldusega. Nn

pilootseadme katsetuste aruanne ei puuduta „uut isolatsioonitehnoloogiat“, vaid „diiselkütuse

parendamist“, lisaks ei veena ka aruande suhteline lühidus (24 lk, sh lisad) ning aruande sisu ja

3-18-1199

4(9)

vorm (muu hulgas paistab nt katsetuste käigus kasutatud laborisisustus olevat aruande fotode

järgi suhteliselt algeline või aegunud) kuidagi selles, et 59 000 000 krooni suurune tehinguhind

oleks eluliselt usutav (rääkimata vaide esitaja väidetud kordades suuremast tegelikust

väärtusest). Nn ekspertarvamus aga ei olegi tegelikult ekspertavamus, vaid pelgalt 1,5 lk

pikkune lühikokkuvõte või lõppjäreldus mingist maksuhalduri poolt mittekontrollitavast nn

raskete naftasortide omaduste parendamise projektist.

Teiseks on maksuhaldur otsuses põhjendatult osundanud, et need 2016. ja 2018. a koostatud

dokumendid ei tõenda kuidagi seda, et OÜ-l Gillian oli vaide esitajale müüdav teave olemas ka

2007. a septembris (mil kõnealune ostu-müügitehing toimus). Nii MLIG kui OÜ Gillian on

tänaseks oma tegevuse lõpetanud (kustutatud äriregistrist vastavalt 15.10.2014 ja 05.09.2016).

Jääb ka arusaamatuks, et kui OÜ Gillian oskusteabe ja tehnoloogia MLIG-le maha müüs (ehk

tehing päriselt toimus), siis kuidas ja miks müüja OÜ Gillian juhatuse liige ja osanik R. P. sama

tehnoloogia arendamisega ikka edasi tegeles või kuidas sai ta selle hoopis kolmandale isikule

(OÜ-le Logos) müüa.

2) Vaide esitaja etteheide, et maksuhalduri õigusvastase tegevuse tõttu ei saanud MLIG

OÜ-lt Gillian omandatud oskusteavet ja tehnoloogiat edasi arendada, jääb arusaamatuks.

Maksuhalduri haldusaktid on muu hulgas läbinud kohtuliku kontrolli ning kuna need jäeti

kohtute poolt jõusse, ei saa neid ja neis tehtud järeldusi (sh et tehingut tegelikult ei toimunud)

ehk maksuhalduri tegevust õigusvastaseks pidada.

3) Ekslik on vaide esitaja väide, et MTA ei ole otsuses M.L. esitatud tõendeid analüüsinud.

MTA on seda siiski teinud ning just selle tagajärjel jõudnud seisukohale, et need tõendid ei anna

alust menetluse uuendamiseks. Ebamõistlik oleks tõlgendada menetluse uuendamise sätteid

selliselt, et maksuhaldur peab kõik tõendid, mille isik esitab aastaid peale kontrollimenetluste

lõppemist ja vastavate haldusaktide jõustumist (või mis on, nagu praegusel juhul, koostatud ca

kümme aastat peale vaidlusaluste tehingute toimumist), igal juhul n.ö kriitikavabalt vastu võtma

ning hakkama ka ilmselgelt perspektiivituid menetlusi uuendama, et alles peale menetluse lõppu

öelda, et haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks polnud siiski põhjust.

Menetluse uuendamine ning juba ammu jõustunud haldusaktide muutmine või kehtetuks

tunnistamine on erandlik ja harv menetlus, mis saab toimuda ainult oluliste tõendite, millest

varem teadlik ei oldud või mida varem olemas ei olnud, esitamisel. Vaide esitaja esitatud uued

dokumendid maksu- ja vastutusotsuse jõustumisega saavutatud õigusrahu ja õiguskindlust üles

ei kaalu ning kahtlust, et maksuhalduri või kohtumenetluste lõppresultaadid ei oleks õiged, ei

tekita. Menetluse uuendamine esitatud dokumentide (mis sarnanevad juba varasemates

menetlustes esitatud fragmentaarsete ja umbmääraste infokildudega) pinnalt tähendanuks

käesolevas asjas juba lõppenud maksuvaidluse kaaluka põhjuseta taasavamist.

4) Vastutusmenetluse käik viitab sellele, et vaide esitaja on ärakuulamisõiguse kasutamisest

loobunud ning ei soovinud tegelikult asjas mingeid seletusi anda ega tõendeid esitada. Kui isik

korrektse maksustamise huvides nõutud dokumente ei esita, siis võtab ta endale ise riski, et

tema poolt tõendamisele kuuluvad asjaolud jäävad tõendama. Teabe nõudmise korralduse

kehtetuks tunnistamine vastutusotsuse koostamise järgselt otstarbekuse kaalutlusel ei muutnud

varasemat teabe küsimist olematuks. Asjakohatu on vaide esitaja osundus Justiitsministeeriumi

2009. a riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüsile, millest vaide esitaja järeldab, et

MTA ei saanud perspektiivituse ja/või otstarbekuse kaalutlusel oma korraldust kehtetuks

tunnistada.

Tähelepanuväärne on seegi, et haldusasjas nr 3-13-65 enda suhtes negatiivset kohtulahendit

saades (halduskohus jättis vastutusotsuse tühistamise kaebuse rahuldamata) ei esitanud vaide

esitaja apellatsioonkaebust, mis viitab samuti sellele, et vaide esitaja ei ole ise oma seisukohtade

3-18-1199

5(9)

esitamisse ja õiguste kaitsmisesse tõsiselt suhtunud või vähemalt ei ole ta selles küsimuses

järjekindel olnud, ning lõpuks kaudselt ka sellele, et ju siis kõnealust tehingut MLIG ja OÜ

Gillian vahel ei toimunudki ja juhatuse liikmed esitasid MLIG deklaratsioonides valeandmeid.

Veelgi enam – mh väidetavale varasemale ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginev uute tõendite

vastuvõtmise ja hindamise taotlus ei ole käesolevas asjas tegelikult ka eriti loogiline, sest isegi

kui maksuhaldur 2011-2012 hüpoteetiliselt vaide esitaja ärakuulamisõiguse tagamise kohustust

rikkunuks, ei saanuks ta toona toimunud vastutusmenetluses uusi tõendeid nagunii arvesse võtta

(need on koostatud 2016-2018). Pealegi tulnuks vaide esitajal juhul, kui tema hinnangul oli

maksuhaldur vastutusmenetluse käigus ärakuulamisõigust rikkunud ja see võis kaasa tuua

ebaõige vastutusotsuse tegemise, sel teemal vaielda juba halduskohtumenetluses. Haldusasjas

nr 3-13-65 tehtud kohtuotsusest ei nähtu, et vaide esitaja oleks siis ärakuulamisõiguse rikkumise

küsimuse tõstatanud. Menetluse uuendamine ärakuulamisõiguse rikkumise argumendil

tähendanuks käesolevas asjas samuti juba lõppenud maksuvaidluse kaaluka põhjuseta uuesti

avamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. M.L. esitas 18.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 22.03.2019) MTA

15.03.2018 otsuse tühistamiseks ja MTA kohustamiseks alustama menetlust MTA 08.08.2012

vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu.

1) Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes läbi viidud vastutusmenetluses rikuti tema

õigusi. MTA on 08.08.2012 vastutusotsuses teinud MLIG juhatusele (kuhu ka kaebaja kuulus)

korduvalt etteheiteid seadusevastases tegevuses. Sellest sai kaebaja järeldada, et maksuhaldur

on algatanud või vähemasti plaanib algatada paralleelselt haldusmenetlusega ka süüteo-

menetluse ja haldusmenetluse eesmärgiks saab olla MLIG juhatuselt informatsiooni kogumine

süüteomenetluse tarbeks. Seega sai kaebaja eeldada, et talle laienevad ka vastavad

õigusgarantiid, mille hulgas esmajärjekorras on õigus kaitsjale.

2) Kaebaja avalduse alusel on maksuhalduril võimalus ja kohustus vastutusmenetluses tehtud

otsus uuesti läbi vaadata ja vastutusotsus tühistada. Kaebaja saigi esitada ainult fragmentaarset

informatsiooni, kuna temale ei ole kättesaadav kogu dokumentatsioon, mis kaasneb tehnoloogia

edasiarendamisega. Seetõttu esitaski kaebaja taotluse, et maksuhaldur alustaks menetlust ja

koguks tõendeid, kas tegemist on sama tehnoloogiaga, kuidas OÜ Logos omandas selle

tehnoloogia ja mis on selle tehnoloogia maksumus, et siis otsustada vastutusotsuse tühistamine.

Samuti teatas kaebaja, et ta soovis ka ise anda teavet, missugune oli see tehnoloogia ja know-

how, mida tema poolt juhitud äriühing omandas. Kaebaja taotles ka selgituse võtmist OÜ-lt

Logos. Ilmselgelt on OÜ-l Logos võimalik esitada täiendavat infot tehnoloogia väärtuse kohta.

Kuna kaebaja ei ole OÜ-ga Logos seotud, siis puudub kaebajal võimalus OÜ-lt Logos vastavat

infot välja nõuda ja seda maksuhaldurile esitada.

3) Maksuhalduri väide, et esitatud tõendid pole maksuhalduri poolt kontrollitavad, on

õigusvastane, loogikavastane ja vale, sest maksuhaldur ei ole teinud (ja väldib võimalust)

mingeid menetluslikke jõupingutusi kaebaja poolt esitatud teabe kontrollimiseks.

4) Maksuhalduri väited saavutatud õiguskindlusest ja õigusrahust ei ole asjakohased. Euroopa

Kohtu (EK) otsusest C-8/88 tuleneb üheselt põhimõte, et Euroopa Liidu (EL) õiguse tõhusa

rakendamise eest vastutavad lisaks kohtule ka kõik haldusorganid. Kui selgub, et EL õigust on

valesti kohaldatud, peab haldusorgan haldusmenetluse uuendama, et tagada isikutele EL

õigusest tulenevate õiguste kaitse. Kaebaja viitab siinjuures ka EK lahenditele kohtuasjas Kühne

& Heitz, I-21 & Arco* ning Kempter, kus EK on tunnistanud, et teatavate tingimuste

3-18-1199

6(9)

kokkulangemisel tõuseb siiski halduse kohustus uuendada haldusmenetlus ka lõplikuks

muutunud haldusaktide puhul.

5) Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et maksuhaldur on oma 15.03.2018 otsusega rikkunud

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 6 ja 13 ning EL põhiõiguste

harta art-te 47 ja 48 sätteid, samuti MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja MKS §-s 13

sätestatud ärakuulamisõigust. Samuti on otsus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s

10 sätestatud õigusriigi printsiibiga ja õigusselguse nõudega.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 07.09.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) MTA 15.03.2018 otsus on õiguspärane ning selle tegemise ajal puudus ja puudub ka hetkel

alus alustada vastutusotsuse uuendamise menetlust ning vastutusotsus kehtetuks tunnistada või

tühistada. MTA on analüüsinud 15.03.2018 otsuses ja vaideotsuses põhjalikult kaebaja

16.02.2018 taotluses ja vaides esitatud väiteid ning jääb neis toodud põhjenduste ja

seisukohtade juurde.

2) Kaebusest nähtuvalt üritab kaebaja vaidlustada üksikuid vaideotsuses sisalduvaid väiteid,

arvestamata vaideotsuses ja 15.03.2018 otsuses toodu kui tervikuga. MKS § 102 lg 1 p 2 alusel

vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks või vastava menetluse alustamiseks ei piisa ainuüksi

ühe väite kahtluse alla seadmisest, vaid esitatavad tõendid peaksid kummutama tõendite kogumi

tervikuna (ehk muutma vastutusmenetluse lõppresultaati). Selliseid tõendeid kaebaja esitanud

ei ole ega ole suutnud tekitada ka põhjendatud kahtlust, et need võiksid eksisteerida OÜ-l Logos

või R. P. Kaebaja tõendid on 2016. ja 2018. a-test, kuid 08.08.2012 vastutusotsuses olid vaidluse

all 2007. a tehingud. Seega ei saa vastavad dokumendid 2007. a tehingute toimumist tõendada.

Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud tõenditest seost vastutusotsuses toodud tehingutega.

Sama on toodud ka 15.03.2018 otsuses ja vaideotsuses. Kaebaja ei ole suutnud seega MTA

väiteid ümber lükata ning puudub põhjus 15.03.2018 otsuse tühistamiseks.

3) Ka ei nähtu, et kaebaja poolt võimalik antav suuline teave võiks vastutusotsuse lõpp-

resultaati mõjutada. Lisaks ei saa kaebaja poolt antav suuline teave olla aluseks MKS § 102 lg

1 p 2 alusel vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele, kuivõrd täidetud ei ole tingimus – kui

asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest

või hooletusest. Kaebajal oli võimalik oma seisukohti esitada vastutusmenetluses ja hiljem

kohtumenetluses. Seega on kaebaja oma selgitustega jäänud ilmselgelt hiljaks ning need ei saa

ka olla aluseks vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele.

4) Puudub ka EIÕK art-te 6, 13 ja EL põhiõiguste harta art-te 47 ja 48, MKS §-des 11 ja 13

sätestatud uurimispõhimõtte ja ärakuulamisõiguse rikkumine ning 15.03.2018 otsus on

kooskõlas PS §-s 10 sätestatud õigusriigi ja õigusselguse põhimõtetega. Vastutusmenetlus ei

ole kriminaalmenetlus ning seda ei saa pidada kriminaalse iseloomuga menetluseks. Lisaks

kehtib maksumenetluses (sh vastutusmenetluses) MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenev õigus keelduda

teabe andmisest ja tõendite esitamisest kui see tähendaks õigusrikkumises süüditunnistamist.

Seeläbi on tagatud, et vastutusmenetluse tulemus ei tähenda isiku süüditunnistamist

karistusõiguslikus tähenduses. Pealegi tehakse isiku karistamiseks eraldi otsus, mida on

võimalik isikul maakohtus vaidlustada. Seega kaebaja väited sellest, et talle oleks pidanud

tagama näiteks õiguse kaitsjale, on rikutud süütuse presumptsiooni jne, väärad ja pigem otsitud

püüdmaks 15.03.2018 otsust kahtluse alla seada. Seda enam tunduvad kaebaja väited otsitud, et

16.02.2018 taotluses kaebaja neid väiteid ei esitanud.

3-18-1199

7(9)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et M.L. kaebus ei anna alust MTA 15.03.2018 otsuse tühistamiseks ega

seetõttu ka MTA kohustamiseks alustama menetlust MTA 08.08.2012 vastutusotsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

8. M.L. poolt MTA-le 16.02.2018 esitatud taotlus vastutuskohustuse tuvastamise menetluse

uuendamiseks MKS § 102 lg 1 p 2 alusel taandub kokkuvõtvalt seisukohale, et maksuhaldur on

tuvastanud alusetult MLIG maksuvõla. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur asunud MLIG-le

20.02.2009 tehtud maksuotsuses alusetult seisukohale, et OÜ Gillian ja MLIG vahel ei ole

tehingut toimunud ning sellest tulenevalt on kaebaja hinnangul alusetu ka MTA 08.08.2012

vastutusotsus, millega nõutakse kaebajalt eelviidatud maksuotsusega tuvastatud MLIG maksu-

võla tasumist.

Maksuotsusest nähtuvalt kajastas MLIG 2007. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibe-

maksu hulgas OÜ Gillian poolt 30.09.2007 väljastatud arve nr 12, selgitusega “vastavalt

lepingule 24.09.2007 teenus septembri 2007 eest”, summas 59 000 000 krooni, sh käibemaks

9 000 000 krooni3. Maksuhaldurile esitatud 24.09.2007 koostöölepingu ja 28.09.2007

üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis OÜ Gillian nimetatud tehingu raames MLIG-le

üle: „toornafta ja loodusliku gaasi kaevandamiseks konstrueeritud meremaardlaid

projekteerivate ja tootmiseks vajalike ettevõtete ning isikute kontaktid“ ja „nafta- ja

gaasijuhtmete uudse isolatsioonitehnoloogia esialgse kirjelduse ning Vene Föderatsioonis

tootmisõigust omava ettevõtte ning selle võtmeisikute kontaktid“. Lisaks kohustus OÜ Gillian

lepingu allkirjastamisele järgneva 90 päeva jooksul kasutama kõiki tema valduses olevaid

vahendeid ning suhteid selleks, et aidata kaasa sellele, et MLIG saaks eelnimetatud toodete ja

tehnoloogiate ainuesindusõiguse Vene Föderatsioonis.

9. Kohus märgib esmalt, et haldusmenetluse uuendamise üldalused tulenevad HMS § 44

lg-st 1 ning maksuotsusega lõppenud haldusmenetluse puhul kehtivad menetluse uuendamise

erialused (MKS §-d 101-103). Kaebaja taotleb MKS § 102 lg 1 p 2 alusel vastutusotsuse

kehtetuks tunnistamist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Jättes kõrvale küsimuse, kas MKS § 102

laieneb ka vastutusotsuse kehtetuks tunnistamisele, saab kohus siiski kontrollida, kas käesoleval

juhul esinevad MKS § 102 lg 1 p-st 2 või mõnest muust normist tulenevad menetluse

uuendamise kohustuslikud alus. Kohtupraktikas on ühtlasi selgitatud, et olukorras, kus

uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole küll uuendamine välistatud, kuid

see ei tohi toimuda ka kergekäeliselt (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 21).

10. Kaebaja 16.02.2018 taotlus sisaldab põhjendust, et kaebajale on pärast vastutusotsuse

tegemist saanud teatavaks tõendid, mis kinnitavad, et OÜ-l Gillian oli oskusteave, mille väärtus

on kordades suurem kui OÜ Gillian ja MLIG vahel sõlmitud tehingu väärtus. Kõnealuste

tõenditena on kaebaja esitanud maksuhaldurile venekeelse 2016. a eksperthinnangu, mis on

dokumendilt nähtuvalt koostatud M. G. nimelise Vene Riikliku Nafta ja Gaasi Ülikooli teadurite

poolt, ning venekeelse 2018. a väljavõtte pilootseadme katsetuste aruandest, mille koostaja on

ebaselge (kaebuse lisad 5 ja 6).

11. Kohtu hinnangul võib iseenesest nõustuda kaebajaga selles, et tal ei ole samu võimalusi

kolmandatelt isikutelt teabe kogumiseks, nagu on maksuhalduril. Samas tuleb siiski tõdeda, et

teave, mis annaks aluse juba lõppenud ja kohtuliku kontrolli läbinud menetluse erandkorras

taasavamiseks, peab olema piisavalt konkreetne, kontrollitav/usaldusväärne ja asjassepuutuv.

Kaebaja 16.02.2018 taotluses esitatud põhjendused ja nende kinnituseks esitatud dokumendid

3 vastavalt 3 770 787,20 eurot ja 575 204,83 eurot

3-18-1199

8(9)

ei anna ka kohtu hinnangul sellist põhjendatud ajendit, et menetlus uuendada ja asuda täiendavat

teavet koguma.

Esmalt tuleb märkida, et maksuotsusest ja vastutusotsusest nähtuvalt on maksuhalduril olnud

keeruline tuvastada ainuüksi seda, mida üldse on OÜ Gillian ja MLIG vahelises tehingus

väidetavalt müüdud 59 miljoni krooni eest. Ka juhul, kui lähtuda maksumenetluses esitatud

24.09.2007 koostöölepingus ja 28.09.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud teabest

(mida kohus eelnevalt tsiteeris), ei saa asuda seisukohale, et kaebaja 16.02.2018 taotluses

esitatud teave oleks sellega selgelt seostatav. Taotluse põhjendustest ega taotlusele lisatud nn

tõenditest ei ole piisavalt arusaadav, millise osaga OÜ Gillian ja MLIG vahel 2007. a-l

väidetavalt toimunud tehingu esemega need seostuvad ja kuidas tehingut tagantjärele

kinnitavad. Selleks ei ole piisav kaebaja väide (mis tugineb kaebaja kinnitusel kolmanda isiku

väitel), et 2016. a-l ja 2018. a-l Venemaa Föderatsioonis toimunud kütuse omaduste

parandamise uuringud tuginevad samal oskusteabel, mida OÜ Gillian / R. P. 2007. a-l MLIG-

le 59 miljoni kroonise teenuse osana võõrandas.

Esitatud tõendid ei loo ka piisavat usaldust, et need võiksid puudutada mõnda uuenduslikku

nafta- ja gaasijuhtmete isolatsioonitehnoloogiat või raskenafta omaduste parandamise tehno-

loogiat. Olgugi, et MTA ei ole kohtule arusaadavalt dokumentide tõlkimist kaebajalt nõudnud

ega ka omal initsiatiivil neid tõlkinud, siis ilmneb dokumentidest, et nn eksperthinnangu näol

on tegemist 1,5-lehelise üldsõnalise tekstiga, mis ei ava tehnoloogia olemust, ning nn katsetuste

aruande puhul on tegemist 16-lehelise dokumendiga, mille mõneleheline tekstiosa räägib diisli-

kütuse (mitte raske nafta) puhastamisest väävlist ning ülejäänud osa moodustavad fotod

pealtnäha algelisest laborist. Nimetatud tõendid ei loo piisavat usaldust, et nende sisuks võiks

olla sellise uuendusliku tehnoloogia analüüs, mis seondub MLIG ja OÜ Gillian vahel 2007. a-l

väidetavalt toimunud tehinguga ning mille väljaarendamise oskusteave võis maksta 2007. a-l

59 miljoni krooni ja mis võimaldab kümmekond aastat hiljem (ja vahepeal toimunud täiendava

arenduse tulemusena) teenida tulevikus kordades suuremat tulu.

Maksuhaldur on vaideotsuses põhjendatult leidnud, et ebamõistlik on tõlgendada menetluse

uuendamise sätteid selliselt, et maksuhaldur peab kõik tõendid n.ö kriitikavabalt vastu võtma ja

hakkama sisuliselt analüüsima nende võimalikku seost aastaid tagasi lõppenud haldusmenetluse

tulemusega. Ka kohtupraktikas on selgitanud, et haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse

uuendamisest keelduda, kui seaduses nimetatud menetluse uuendamise alus ei ole tõendatud

ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud (vt

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 21).

Kaebaja ei ole käesoleval juhul esitanud piisavalt veenvat põhjendust selle kohta, et 16.02.2018

esitatud dokumendid ja üldsõnalised põhjendused saaksid olla sisustatavad MKS § 102 lg 1

p-s 2 nimetatud uue asjaolu või tõendina (ega ka muu MKS §-des 101-103 või HMS § 44 lg-s

1 nimetatud alusena) menetluse uuendamiseks.

12. Asjaolu, et kaebaja hinnangul rikuti MTA 08.08.2012 vastutusotsuse andmise menetluses

tema õigusi, ei ole sisustatav uue asjaolu või tõendina, mis annaks aluse menetluse

uuendamiseks. Enda õiguste, mh EL õigusest tulenevate õiguste rikkumisele on kaebajal olnud

võimalik tugineda MTA 08.08.2012 vastutusotsuse vaidlustamisel. Kaebaja on MTA

08.08.2012 vastutusotsuse vaidlustamise õigust kasutanud ning vastutusotsus on läbinud

kohtuliku kontrolli (haldusasi nr 3-13-65). Vastutusotsus on jäetud kohtu poolt muutmata ning

vastav halduskohtu otsus on jõustunud (ilma, et kaebaja oleks selle apellatsiooni korras edasi

kaevanud). Kaebaja ei ole toonud 16.02.2018 maksuhaldurile esitatud taotluses ega käesolevas

kohtuasjas esile asjaolusid (seoses enda õiguste väidetava rikkumisega vastutuskohustuse

3-18-1199

9(9)

tuvastamise menetluses), mida ei esitatud või ei oleks saanud esitada vastutusotsuse

vaidlustamisel.

13. M.L. esitas 25.03.2019 kohtule määruskaebusena pealkirjastatud dokumendi, paludes

tühistada Tallinna Halduskohtu 08.03.2019 määrus haldusasjas 3-18-1199 osas, millega kohus

jättis rahuldamata M.L. taotluse EK-lt eelotsuse taotlemiseks järgmises küsimuses: kas Euroopa

Nõukogu direktiiv 2006/112 EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi ning nõuab

maksukohustuslaselt maksuhaldurile täiendavate tõendite esitamist, prevaleerib maksu-

kohustuslase ja tema esindaja õiguse üle osaleda paralleelmenetluses või kriminaalse

iseloomuga haldusmenetluses kaitsja osavõtul, või tuleb isiku õigust Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2012/13EL ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artiklile 48 tuginedes nõuda kaitsja

osavõttu paralleelmenetluse või süüstava olemusega menetluse esimesest etapist siiski pidada

esmatähtsaks õigustagatiseks?

Arvestades, et eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole vaidlustatav

(HKMS § 203 lg 1), saab M.L. 25.03.2019 menetlusdokumenti sisustada vastuväitena kohtu

tegevusele (HKMS § 90).

Kohus jätab vastuväite rahuldamata samadel põhjendustel nagu jäi rahuldamata esialgne

taotlus: küsimus(ed), millega seonduvalt soovib kaebaja EK-lt eelotsuse taotlemist, seonduvad

MTA 08.08.2012 vastutusotsuse õiguspärasusega / vastutusotsusega lõppenud maksumenetluse

õiguspärasusega. MTA 08.08.2012 vastutusotsus ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks ning

vastutusotsus on jõustunud. Kaebaja hinnang, et Eesti õiguse vastuolu tõttu EL õigusega võidi

vastutusotsusega lõppenud maksumenetluses rikkuda tema õigusi, ei ole uus asjaolu või tõend,

mis saaks anda aluse menetluse uuendamiseks. Kaebaja ei ole sellele 16.02.2018 taotluses ka

selgelt tuginenud. Seega ei ole käesoleva kohtuasja lahendamiseks põhjendatud EK-lt eelotsuse

taotlemine kaebaja tõstatatud küsimus(t)es. Kohtule seejuures ka ei nähtu esmapilgul Eesti

õiguse ja EL õiguse vastuolu kaebaja tõstatud küsimus(t)es.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik