3-18-497/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-497

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.02.2018

väljastatud

projekteerimistingimuste

tühistamiseks

põhjapoolset juurdeehitust puudutavas osas ja selles osas

projekteerimistingimuste

uuesti

väljaandmiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX (isikukood xxxxxxxxxx), volitatud esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmandad isikud – YY (isikukood xxxxxxxxxxxx),

volitatud esindaja Merike Roosileht; WW; ZZ; QQ

Asja läbivaatamise vorm

22.03.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse, millega peatati 07.02.2018 väljastatud projekteerimistingimuste kehtivus

kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.

3. Mõista XX lt kolmanda isiku YY kasuks välja menetluskulu 128 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.05.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-18-497

2(13)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on algatanud aadressil xxxxxxx, Tallinn riikliku

järelevalve menetluse seoses hoone ebaseadusliku laiendamise ja ümberehitamisega. TLPA

kohustas 09.10.2017 ettekirjutusega nr 1712899/00422 xxxxxxx kinnistu omanikke XX ja CC

esitama hiljemalt 09.11.2017 projekteerimistingimuste taotlus ehitise laiendamiseks ja

ümberehitamiseks, peale projekteerimistingimuste väljastamist esitama TLPA-le 4 kuu jooksul

nõuetekohane ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega ja peale ehitusprojekti kooskõlastamist

TLPA poolt viia ehitis 6 kuu jooksul vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga.

Xxxxxxxxx omanikud esitasid 09.10.2017 ettekirjutusele vaide ettekirjutuse kehtetuks

tunnistamiseks. Tallinna Linnavalitsus jättis 10.01.2018 korraldusega nr 36-k Xxxxxxxxx

omanike 06.11.2017 vaide rahuldamata.

2. Vastavalt ettekirjutusele esitasid Xxxxxxxxx omanikud TLPA-le projekteerimistingimuste

taotluse, mille kohaselt nad soovivad laiendada Xxxxxxxxx kinnistul asuvat elamut üle 33%

selle esialgu kavandatud mahust. Taotluse eesmärk oli olemasolevate juurdeehituste ja

ümberehituste seadustamine.

3. TLPA edastas projekteerimistingimuste eelnõu, milles mh nähti ette Xxxxxxxxx kinnistu

poole jääv ebaseaduslik juurdeehitis linnaruumilistel kaalutlustel lammutatavana, Xxxxxxxxx

ja naaberkinnistute omanikele tutvumiseks. Xxxxxxxxx omanikud ei nõustunud ebaseadusliku

juurdeehituse seadustamisega kinnistu põhjapoolses küljes. Xxxxxxxxx omanikud ei nõustunud

projekteerimistingimuste eelnõuga osas, mis näeb ette põhjapoolse juurdeehituse lammutamise

ja abihoone ümberehitamise vajaduse.

4. TLPA väljastas 07.02.2018 Xxxxxxxxx projekteerimistingimused, mille kohaselt võib

projekteerimistingimustega

koos

esitatud

asendiplaanilise

lahenduse

kavandatava

(seadustatava) laienduse paiknemise osas hoone lõunaküljel edasisel projekteerimisel aluseks

võtta. Abihoone võib viia vastavusse 1982. a kinnitatud ehitusprojektiga, võib esitada uue

abihoone lahenduse või olemasoleva abihoone mõõdistusjoonised. Seoses põhjapoolse

laiendusega on projekteerimistingimustes märgitud järgmist.

a. Elamut on aastatel 2006/2007 omavoliliselt laiendatud Xxxxxxxxx kinnistuga piirneval alal,

kuhu on rajatud garaaž ja selle kohale tuba. Põhjapoolse juurdeehituse kaugus krundipiirist on

ca 1 m ja kaugus naaberkinnistul asuvast elamust ca 6 m.

b. Kvartalis on iseloomulik lahtine hoonestusviis ja hoonestus on arhitektuuriliselt terviklik, kus

esinevad hooneosad arvestavad põhimahu katusekalletega, räästajoone kõrgustega ja

omavahelise mahulise kokkusobivusega. Põhihooned asuvad valdavalt eesaiast vähemalt 5 m

kaugusel, tagaaiast vähemalt 6 m kaugusel, ühele külgaiale lähemal kui 6 m. Abihooned asuvad

põhiliselt põhihoonest tagapool ning valdavalt vahetult krundipiiril. Piirkonnas ei esine sellist

tüüpi kinnistu piirist veidi eemal (lähim nurk ca 1 m) kinnistu piiriga mitte paralleelset tumma

ilma akendeta lõpetamata linnaruumi muljet jätvat kõrget tulemüür-seina, nagu Xxxxxxxxx

elamu Xxxxxxxxx kinnistu poolne juurdeehitus endast kujutab.

c. Tagamaks linnaehituslikku korrastatust miljööväärtuslikus piirkonnas, pole sobilik

Xxxxxxxxx kinnistu poolse ebaseadusliku laienduse asukoht.

3-18-497

3(13)

d. Kuivõrd põhjapoolne omavoliline juurdeehitus rikub naabrusõigusi ega vasta piirkonnas

kehtivale planeeringule ega linnaehituslikele tavadele, ei ole võimalik määrata väljastatavate

projekteerimistingimustega sellist ehitusõigust, mis võimaldaks põhjapoolset juurdeehitust

seadustada. Isik, kes on laiendanud endale kuuluvat hoonet omavoliliselt, ei saa eeldada, et

ebaseaduslik laiendus oleks võimalik seadustada sellisel kujul nagu ehitatud. Põhjapoolsesse

külge kavandatavat (seadustatavat) laiendust ei saa edasisel projekteerimisel aluseks võtta, kuna

see ei sobi kokku olemasoleva hoone arhitektuuriga (juurdeehitus ei arvesta olemasoleva hoone

räästajoone kõrgusega, katusekalletega, akende paiknemisega), moonutades elamu autentset

välisilmet ning on vastuolus nii Nõmme linnaosa ehitusmääruse kui ka vastuvõetud Nõmme

linnaosa üldplaneeringuga lubatud kauguste osas kinnistu külgpiirist. Samuti puudub

naaberkinnistu nõusolek piirile lähemale ehitamiseks.

e. TLPA arhiivis leiduva Xxxxxxxxxa individuaalelamu ehituskrundi plaanile tollase omaniku

avalduse alusel 12.10.1981 kantud korrigeeritud skeem APÜ juurde näitab Xxxxxxxxx

poolsest kinnistu piirist 4-meetrist tulekaitse tsooni, kus ei või paikneda ehitused. Lisaks on

hoonele ebaseaduslikult rajatud naaberkinnistu Xxxxxxxxx poolne tulemüür kohatu, kuna

tulemüüri kavandamine on mõeldud eelkõige piirirajatiste puhul ning seda on kavandatud

Nõmmel juhul, kui nähakse ette koostöös naabriga ühist terviklikku linnaruumilist lahendust

hoonete külgnemisel. Enamasti on selline lahendus iseloomulik ühekorruselistele abihoonetele,

kus kuuride seinad kavandatakse piiril plokistatuna. Hoonete puhul on selline lahendus rida-,

kaksik- või paariselamutel, mis pole Nõmmel tavaks ning mida ka vastuvõetud linnaosa

üldplaneering ette ei näe. Tavapäraselt kasutatakse plokistatud lahendusi linnakeskeskustes,

magistraalide ääres, kus hooned kavandatakse tihedalt üksteise kõrvale linnaruumilistel

kaalutlustel. Selline planeeringuline lahendus pole individuaalelamu piirkondadele omane.

Tulemüür eeldab linnaruumis ehitise jätkumist uuega või millegi lõpetatust piiriehitise või

rajatisega, mida antud juhul siin ei esine. Käesoleval juhul on tegemist valge tumma seinaga,

siis tuleb ruumiline tühimik ja haljaspiire koos aiaga.

Projekteerimistingimustes on märgitud, et suurim lubatud ehitistealune pindala 1377 m2

suurusel kinnistul võib kokku olla kuni 255 m2, arvestades piirkonna hoonestust ja vastuvõetud

Nõmme linnaosa üldplaneeringu tingimusi.

5. XX esitas 08.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles esialgse

õiguskaitse korras projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist kuni kohtumenetluse

lõppemiseni. Kohus rahuldas 26.03.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. XX palub tühistada 07.02.2018 projekteerimistingimused osas, milles need näevad ette

põhjapoolse juurdeehituse lammutamise ning kohustada Tallinna linna projekteerimistingimusi

uuesti väljastama (täiendavad seisukohad 04.06.2018 ja selgitused kaebuse nõude ulatuse kohta

kohtuistungil). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja (Xxxxxxxxx kinnisasja kaasomanik) on teinud 1997. a ja 2006/2007. a majale

juurdeehituse, millele ei olnud taotletud ehitusluba. Vastustaja nõudis 10.10.2008

ettekirjutusega nr 34678 juurdeehituse lammutamist. Vastustaja tunnistas selle ettekirjutuse

vaideotsusega kehtetuks.

Vastustaja nõudis 09.10.2017 ettekirjutusega juurdeehituste seadustamist. Ettekirjutuses nõuti

projekteerimistingimuste taotluse esitamist ehitise laiendamiseks ja ümberehitamiseks, mis ei

ole samastatav lammutamisega. Kaebaja esitas nõutud projekteerimistingimuste taotluse,

samuti arvamuse projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Kaebaja ei vaidlustanud ettekirjutust,

3-18-497

4(13)

sest see nägi ette juurdeehituse seadustamise, mitte lammutamise. Hilisema haldusaktiga ei

saanud muuta ehitise õiguslikku staatust. Projekteerimistingimused on seega lammutamisnõude

osas vastuolus siduva eelhaldusaktiga. Seda kinnitab ka vastustaja poolt välja toodud asjaolu,

et projekteerimistingimustega ei saa nõuda lammutamist.

2) Projekteerimistingimused riivavad kaebaja õigust omandile ja kodu puutumatusele.

3) Projekteerimistingimused ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Haldusakt ei ole

selge ja üheselt mõistetav ning rikutud on põhjendamiskohustust (HMS § 55 lg 1, § 56 lg-d 1-

3). Jääb selgusetuks, mis tähendus on projekteerimistingimuste lk 6-7 ja lisas 1 esitatud

tingimustel. On arusaamatu, kas juurdeehitus on seadustatav või mitte või kas antakse luba

projekteerida mingi täiendav juurdeehitus. Projekteerimistingimused on vasturääkivad.

Esindaja ei pea parandama vastustaja vormistus- ja põhjendamisvigu. Kui vastustaja ei suutnud

selgitada projekteerimistingimuste sisu ka kohtule, on need järelikult arusaamatud ka

vastustajale endale. Lammutamisnõude õiguslikku alust ei ole välja toodud.

4) Kuna avalik võim oli ajavahemikul 2011-2017. a tegevusetu ja talus faktilist olukorda,

tekkis kaebajal õigustatud ootus, et talle võimaldatakse juurdeehituste seadustamist. Avalik

võim ei tohi tegutseda vastuoluliselt. Kaebaja ebaõigele käitumisele ehitusloata ehitamisel ei

või reageerida piiramatu aja jooksul. Arvestada tuleb õigusrahu. Paljasõnaline on väide, et

vastustaja pikaajaline tegevusetus ei tähenda olukorra aktsepteerimist.

5) Õige ei ole, et põhjapoolse juurdeehituse seadustamist ei saanud kaaluda, kuna naaber ei

ole sellega nõus. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et põhjapoolne juurdeehitus oleks naabrile

ohtlik. Isikul ei ole subjektiivset õigust, et naaberkrundi hoonestus jääb samal kujul püsima ja

ka asjaolu, et hoonestusala on naabri kinnistu piirile lähemal kui 4 m, ei riku iseenesest tema

subjektiivseid õigusi (Tallinna Halduskohtu määrus nr 3-16-1133/5). Naaber ei ole teostanud

naabrusõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Naabri kinnisasjale ei kaasne püsivaid

negatiivseid mõjusid, mis oleksid üleliia koormavad. Vastustaja pidanuks lisaks naabri

vastuseisule kaaluma ka kaebaja huve. Kaebaja huve ei ole kaalutud. Arvestades naabri

passiivsust, on kaebaja huvid eelistatavad. Lammutamine on kohtupraktika kohaselt äärmuslik

abinõu, mis ei ole reeglina mõistlik. Väheldased muutused miljöös ei saa õigustada kasutusloa

andmata jätmist ja seega ka lammutamist. Omavolilise ehitise lammutamist või muul viisil

likvideerimist ei saa ehitisele esitatavate materiaalõiguslike nõuete rikkumine õigustada iga

kord ka siis, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada leebemate vahenditega. Kui põrkuvad

kahe eraisiku – naabri ja juurdeehituse omaniku – huvid, väljenduvad need huvid kõige

ilmekamalt varalises kahjus, mis on tekkinud naabril ja mis tekiks omanikul, kui juurdeehitus

lammutataks. Kaebaja kahju põhjapoolse juurdeehituse lammutamisest on lammutatavate

ruumide väärtus 78 150.80 eurot (26,6 m2 [projekteerimistingimuste lk 3] x 2 [korruste arv] x

1469.0 [keskmine ruutmeri hind vastavalt lisale 8] = 78 150.8) ja lammutuskulust 2640 eurot.

Lisandub ka projekti koostamise kulu, mille hind sõltub lähteülesandest. Seega kaebaja varaline

kahju põhjapoolse juurdeehituse lammutamisest on kokku vähemalt 80 790.80 eurot, millele

lisandub moraalne kahju kodu puutumatuse riivamise eest. Vastustaja on teinud kaalumisvea,

kuna ei ole tuvastanud kaebajal tekkivat kahju ega võrrelnud seda naabril tekkida võiva kahjuga.

6) Meelevaldne on järeldus, et põhjapoolne juurdeehitus on sobimatu. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et see moodustab funktsionaalselt ja

mahuliselt põhihoonega terviku. See ei ole põhihoonest mastaabilt või arhitektuursetelt

lahendustelt arvestatavalt erinev. Ka projekteerimistingimuste eelnõus on õigesti märgitud, et

antud piirikonna hoonestuse üldilme on arhitektuuriliselt mitmekesine; kvartalis ei ole välja

kujunenud ühtset tänavaäärset ega naaberkinnistute vahelist kohustuslikku ehitusjoont;

3-18-497

5(13)

iseloomulik on lahtine hoonestusviis jne (projekteerimistingimuste lk 3). Paljasõnaline ja

ebaveenev on väide, et piirkonna mitmekesisus ei õigusta kaebaja maja eklektilisust.

7) On vale väita, et YY on projekteerimistingimuste eelnõule vastu vaielnud. Vastav

dokument on allkirjastatud AA poolt, kes on menetlusväline isik.

7. Tallinna linn palub 14.05.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes 23.03.2018

menetlusdokumendis esitatud seisukohtadele ning leides järgmist.

1) Haldusaktis

on

põhjalikult

esitatud

linnaehituslikud

kaalutlused

just

selliste

projekteerimistingimuste andmiseks.

2) Projekteerimistingimused ei ole instrument ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks, vaid

üldised tingimused ja piirjooned tulevikus taotletava vahetu ehitusõiguse jaoks. Need annavad

õiguse

hakata

koostama

ehitusprojekti

ja

taotlema

ehitusluba.

Kaebaja

esitas

projekteerimistingimuste taotluse 09.10.2017 ettekirjutuse alusel. Ettekirjutuses on piisava

põhjalikkusega selgitatud, et ehitustegevus on olnud ebaseaduslik. Järgmine aste ettekirjutuse

täitmisel pärast projekteerimistingimuste väljastamist on projekteerimistingimuste alusel

vastustajale ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamine. Projekteerimistingimused on aluseks

ehitusprojekti koostamisele ega kujuta endast lammutusettekirjutust.

3) Ettekirjutusega on tuvastatud, et olemasolevat hoonet on laiendatud üle 33% selle esialgu

kavandatud mahust, millisel juhul on PlanS § 125 lg 1 p 2 kohaselt linnades üldjuhul nõutav

detailplaneeringu koostamine. Sellest erandina võimaldab PlanS § 125 lg 5 hoonet laiendada

projekteerimistingimuste alusel. Vaidlustatud projekteerimistingimused analüüsivad lk-del 2-6

põhjalikult hoone mahulist ja otstarbelist sobitumist piirkonna väljakujunenud keskkonda ning

sobimist

piirkonna

hoonestuslaadiga.

Analüüsi

tulemused

väljenduvad

projekteerimistingimuste lk-del 6 ja 7 p-des 1-16. Nende tingimuste aluseks on EhS § 26 lg 4,

mis sätestab, millised tingimused tuleb projekteerimistingimustes määrata.

4) Projekteerimistingimusi taotledes ei saa isikul olla õigustatud ootust, et need väljastatakse

talle, arvestades üksnes taotleja enda huve ja taotleja ebaseaduslikku ehitustegevust ning

välistades sealjuures teiste isikute huvid ja normiks kujunenud linnaruumilised tingimused.

Planeeringut asendavad projekteerimistingimused peavad tagama ühiskonnaliikmete huve

arvestava jätkusuutliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Projekteerimistingimustega antakse

sarnaselt detailplaneeringuga piirjooned tulevikus taotletava ehitusõiguse jaoks, mitte ei

fikseerita olemasolevat olukorda.

5) Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole PlanS § 125 lg 5 p 1 kohaselt lubatav, kui

hoone keskkonda ei sobitu. Vaidlustatud projekteerimistingimused tuvastavad, et elamu

arhitektuurne lahendus on iseloomulik 1950-ndate elamute tüüpprojektidele, kus hoone

põhimahust äralõigatud nurka jääb varikatusega sissepääs, kuid ebaseaduslike ümber- ja

juurdeehitustega on elamu välisilme moondunud ja kaotanud autentsuse. Lisaks

arhitektuursetele ja stiililistele näitajatele hinnatakse hoone sobitumist väljakujunenud

piirkonda laiemalt, sh hinnatakse ehitise kaugust krundipiirist. Projekteerimistingimused toovad

välja, et kaebaja ebaseaduslikult ehitatud põhjapoolse juurdeehitise kaugus krundipiirist on ca

1 m ja kaugus naaberkinnistul asuvast elamust ca 6 m, kuid Nõmmel on põhihoone

minimaalseks

kauguseks

eesaiast

üldjuhul

m,

külg-

ja

tagaaiast

6 m.

Projekteerimistingimustes on märgitud, et krundi piirile lähemale kui 4 m ehitiste

kavandamisel/laiendamise kavandamisel (seadustamisel) tuleb kavandada ehitis/laiendus

hoonega arhitektuurselt kokkusobiv, tagada tuleohutus ja naabrusõigused, st vajalik on teha

koostööd piirinaabriga (-tega).

3-18-497

6(13)

6) Projekteerimistingimused

võimaldavad

järgnevas

menetluses

seadustada

muud

ebaseaduslikud ehitatud osad peale põhjapoolse laienduse. Seega on arvestatud kaebaja ja

naabrite huvidega.

7) Kaebaja on olnud üle 10 a teadlik kohaliku omavalitsuse seisukohast, et juurdeehitis

ehituskeelualasse on ebaseaduslik. Kaebajale oli hiljemalt 2011. a märtsist teada

Xxxxxxxxx kinnistu poolse ehituskeelualasse jääva juurdeehitise seadustamise võimatus.

Kaebaja esitas TLPA-le projekteerimistingimuste taotluse ebaseadusliku juurdeehitise

seadustamiseks juba 2007. a. TLPA teatas 05.10.2007 kirjaga nr 1/ 2-2/3194 kaebajale, et

kaebaja on ehitanud ehituskeelualasse ja TLPA ei nõustu ebaseadusliku ehitustegevusega ja

ehitamisega ehituskeelualasse, seega ei väljastatud projekteerimistingimusi. Edasi üritati nii

linna kui kaebaja poolt kaebaja ebaseaduslikku ehitustegevust seadustada läbi 2008. a

detailplaneeringu menetluse, kuid Xxxxxxxxx omanik YY ei nõustunud 2010. a hoonestusala

laiendamisega. TLPA esitas 09.02.2011 kaebajale kirja koos detailplaneeringu koostamise

algatamata jätmise eelnõuga arvamuse ja vastuväidete saamiseks. XX esitas 14.03.2011 TLPA-

le taotluse Xxxxxxxxxa (praegu Xxxxxxxxx) detailplaneeringu menetlemise lõpetamiseks.

Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et talle võimaldatakse ebaseaduslikult

ehituskeelualasse ehitatud juurdeehitise seadustamist. Kaebaja ei ole alates 2011. a kuni

2017. a, mil algatati uus ehitusjärelevalve, kinnistul ebaseadusliku olukorra kõrvaldamiseks

midagi ette võtnud.

8) AA esitas 25.09.2017 TLPA-le seoses Xxxxxxxxx kinnistul asuva ebaseadusliku

juurdeehitusega taotluse algatada haldusmenetlus ebaseadusliku ehitise nõuetele vastavusse

viimiseks. Vastustaja teostas paikvaatluse, küsis kaebajalt selgitusi ja koostas 09.10.2017

ettekirjutuse. Kaebaja esitas ettekirjutuse peale vaide, mille vastustaja 10.01.2018 korraldusega

nr 36-k rahuldamata jättis (tl 70-71). Kaebaja esitas 18.10.2017 ehitisregistri kaudu

projekteerimistingimuste taotluse (tl 72). Vastustaja saatis 01.12.2017 projekteerimistingimuste

eelnõu arvamuse avaldamiseks ka Xxxxxxxxx omanikule. YY ei nõustunud 11.12.2017

arvamuses krundi piirile lähemale kui 4 m ehitise laienduse või selle seadustamise lubamisega.

AA ei nõustunud 12.12.2017 arvamuses kinnistu omaniku poolt pakutud lahendusega, kuna see

kahjustab Xxxxxxxxx omanike põhjendatud huve ja õigusi, mõjutades negatiivselt nende

kinnistu turuväärtust.

8. Kolmas isik YY palub 19.09.2018 seisukohas jätta kaebus rahuldamata (seisukohad

esitatud ka 25.03.2018 esialgse õiguskaitse taotluse osas), leides järgmist.

1) YY on volitanud AA edasivolitamise õigusega, seega on AA ja tema esindaja poolt

allkirjastatud dokumentides avaldatud seisukohad ja arvamused projekteerimistingimuste

eelnõule ka YYi seisukohaks.

2) Xxxxxxxxx laiendust Xxxxxxxxx kinnistuga piirnevale alale (omavolilise garaaži ja selle

kohale toa rajamist kõiki selles piirkonnas kehtivaid arhitektuurseid ja linnaehituslikke nõudeid

eirates) pole võimalik seadustada. Kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest

projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda EhS § 26 lg 3 p-dest 1, 2 ja 3, st tuleb arvestada

väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi, tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste

andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga ning ka

üldplaneeringus määratud tingimusi. Ebaseaduslik juurdeehitis ei vasta Nõmme linnaosa

ehitusmääruses miljööväärtusliku ala kohta sätestatule ja on arhitektuurselt sobimatu. See

varjutab kolmanda isiku hooviala otsese päikesevalguse eest. See asub ka Xxxxxxxxx hoonele

ja krundipiirile lubamatult lähedal. Seega kahjustab see Xxxxxxxxx omaniku põhjendatud huve

ja õigusi, mõjutades eelkõige negatiivselt kinnistu turuväärtust. Selle ebaseadusliku

juurdeehitise seadustamine riivaks ka avalikku huvi.

3-18-497

7(13)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on vaidlustanud projekteerimistingimused osas, milles need ei võimalda edasisel

projekteerimisel aluseks võtta põhjapoolsesse külge kavandatavat (seadustatavat) juurdeehitust.

Vaidluse tuumaks on küsimus, kas vastustaja väljastatud projekteerimistingimuste alusel

sellises osas ehitusõiguse määramine riivab kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas riive on

õiguspärane. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas vastustaja on järginud

põhjendamiskohustust ja teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust, võttes arvesse olulised

asjaolud ning kaaludes nõuetekohaselt kaebaja õigusi ja huve.

10. Kaebaja on seisukohal, et projekteerimistingimused riivavad tema õigust omandile ja kodu

puutumatusele, kuna lõppastmes toovad need kaasa põhjapoolse juurdeehituse lammutamise

kohustuse.

11. Kohus märgib, et projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks ning

nende alusel vahetult ehitamist või lammutamist ei toimu. Juurdeehituse lammutamiseks tuleb

kaebajal esmalt koostada vastav ehitusprojekt ja esitada ehitusloa taotlus. Samas ei võimalda

projekteerimistingimused praegusel kujul vastavalt projekteerimistingimuste lk 4 viimasele

lõigule kaebajal juurdeehitust tema soovitud viisil seadustada, seega ei saa eelkõige kaebaja

omandiõiguse riivet selles kontekstis välistada. Isegi kui riive peaks olema väheintensiivne, on

see halduskohtus vaidlustatav (HKMS § 44 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-87-16, p 8). Seega

saab kohus kontrollida, kas projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse määramine

vaidlustatud ulatuses kahjustab kaebaja omandiõigust ja kodu puutumatust.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja Xxxxxxxxx kaasomanikuna on teinud Xxxxxxxxx majale

juurdeehitusi ilma ehituslube taotlemata. Kaebaja kinnitusel on ehitustegevus toimunud 1999.

a ja 2006/2007. a. Vastustaja on kaebaja esitatud andmete alusel 09.10.2017 ettekirjutuses

tuvastanud, et teostatud laiendused moodustavad üle 33% kehtivatest andmetest (tl 12-13).

Vaidlust ei ole ka selles, et Xxxxxxxxx asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal,

seega PlanS § 125 lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt tulnuks seal olemasoleva hoone

laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust koostada detailplaneering.

Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel tuginenud PlanS § 125 lg-s 5 sisalduvale

erandile, mis võimaldab teatud juhtudel jätta detailplaneering koostamata ja määrata krundile

ehitusõigus projekteerimistingimuste alusel. Sellisel juhul on projekteerimistingimused

planeeringut asendavaks instrumendiks. Nimelt on seadusandja PlanS § 125 lg 5 sätestamisel

pidanud võimalikuks, et teatud juhtudel, mil võib eeldada, et ehitustegevus ei avalda avalikule

ruumile suurt mõju, määrab kohalik omavalitsus ehitusõiguse detailplaneeringu asemel

projekteerimistingimustega, mille koostamisse kaasatakse naaberkinnisasjade omanikud ja

muud isikud, kelle subjektiivseid õigusi kavandatav ehitustegevus võib mõjutada.

Detailplaneeringust eristab projekteerimistingimusi eelkõige asjaolu, et viimased piirduvad

ehitusõiguse määramisega ühele ehitisele ning läbiviidav menetlus ei ole nii ressursimahukas

(nt

projekteerimistingimuste

alusel

ehitusõiguse

määramisel

kaasatakse

reeglina

naaberkinnisasja omanikud, menetluse keskmine eeldatav aeg on lühem jm – vt ka PlanS

seletuskiri, lk 158-159; EhS seletuskiri, lk 49).

13. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimustes ei ole välja toodud lammutamisnõude

õiguslikku alust. Kohus selgitas eelnevalt, et projekteerimistingimused ei sisalda endas

lammutamisettekirjutust, vaid need on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Üksnes

projekteerimistingimuste sõnastusest, et väljastatavate projekteerimistingimustega ei ole

võimalik määrata sellist ehitusõigust, mis võimaldaks põhjapoolset juurdeehitust seadustada, ei

tulene ettekirjutust ehituse lammutamiseks. Seega ei ole asjakohased kaebaja viited

lammutamiskohustuse põhjendamatusele. Projekteerimistingimused ei ole kuidagi vastuolus ka

3-18-497

8(13)

09.10.2017 ettekirjutusest tuleneva nõudega esitada projekteerimistingimuste taotlus ehitise

laiendamiseks ja ümberehitamiseks. Kohus märgib, et vastavalt ehitusseadustikule tähendab

ehitamine mh ehitise lammutamist (EhS § 4 lg 1) ning ümberehitamine on ehitamine, mille

käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt (EhS § 4 lg 3). Seega on iseenesest

vale kaebaja arusaam, et ettekirjutuses nimetatud ümberehitamine ei saa olla mõistetav

lammutamisena.

14. Kohtu hinnangul on projekteerimistingimuste õiguslik alus kohaselt välja toodud.

Projekteerimistingimuste väljastamise õiguslikuks aluseks on nende kohaselt PlanS § 125 lg 5

p-d 1 ja p 2, EhS § 26 lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrusega nr 21 kehtestatud

Tallinna linna ehitusmääruse § 31.

PlanS § 125 lg 5 p-dele 1 ja 2 lubavad kasutada ehitusõiguse määramisel

detailplaneeringumenetluse asemel projekteerimistingimuste väljastamist juhul, kui ehitis

sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas

piirkonna hoonestuslaadi ning üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused,

ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude

tingimustega. PlanS § 125 lg 5 kohaldamine eeldab seega projekteerimistingimuste

määramiseks kumulatiivselt järgmiste eelduste esinemist: 1) esineb kohustus koostada

detailplaneering; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale püstitatakse või

laiendatakse ühte hoonet ja seda teenindavat rajatist; 3) ehitis sobitub nii mahult kui otstarbelt

piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi; 4) üldplaneeringus

on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitis ei ole vastuolus

üldplaneeringu muude tingimustega (vt ka PlanS (571 SE) seletuskiri, lk 158).

EhS § 24 lg 6 sätestab tingimused, mis tuleb projekteerimistingimustega määrata. Tallinna linna

ehitusmääruse § 31 reguleerib projekteerimistingimuste taotlemist ja väljastamist.

Projekteerimistingimustes on tuginetud ka Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3

kehtestatud Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt jääb Xxxxxxxxx kinnistu väikeelamute

juhtotstarbega alale ning paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, samuti on viidatud Tallinna

Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele ja

Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa

üldplaneeringule.

15. Seoses kaebaja tuginemisega õiguspärase ootuse tekkimisele ja õigusrahule märgib kohus,

et kaebaja on olnud pikka aega teadlik, et vastustaja hinnangul on juurdeehitus ehituskeelualasse

ebaseaduslik. Miski ei kinnita, et vastustaja oleks seda arvamust muutnud. Asja materjalidest

nähtub, et juba 2007. a ei väljastatud kaebajale projekteerimistingimusi seoses ehitamisega

ehituskeelualasse (TLPA 05.10.2007 kiri, tl 47). 08.10.2008 koostatud paikvaatluse aktis (tl 9)

on märgitud, et laiendamise käigus valminud elamu osa on praktiliselt valmis ehitatud koos

avatäidete ja tulemüüriga ning sellest lähtudes on TLPA teinud 10.10.2008 kaebajale

ettekirjutuse nr 34678 nõudega peatada omavoliline ehitustegevus ning viia ehitis vastavusse

kehtiva ehitusprojektiga (tl 8). Kohtu hinnangul ei kinnita ka Tallinna Linnavalitsuse

13.04.2011 korraldus nr 600-k kui vaideotsus (tl 10-11), millega otsustati tunnistada kehtetuks

TLPA 10.10.2008 ettekirjutus, kuidagi kaebaja väidet, et linn oleks juurdeehitust sellisel kujul

aktsepteerinud. Korraldusest nähtuvalt olid selle andmise aluseks eelkõige ettekirjutuse

põhjendamisvead lammutamise vajalikkuse osas, mitte linna seisukoha muutus ehitise

seadustamise võimaluste osas.

16. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et kaebaja ebaseaduslikku ehitustegevust

üritati alates 2008. a seadustada läbi detailplaneeringu menetluse (vt tl 48). Xxxxxxxxx

3-18-497

9(13)

detailplaneeringu algatamise taotlus oli menetlemisel, kuid leiti, et ehitis ei vasta Nõmme

linnaosa ehitusmäärusele (tl 10). 2011. a selgitas TLPA kaebajale, et juurdeehitus tuleb

lammutada, kuna see asub miljööväärtuslikul alal ja selle ehitamiseks puudub naabri nõusolek.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ise esitas seejärel 14.03.2011 TLPA-le taotluse

Xxxxxxxxxa detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks (tl 55).

17. Kohtu hinnangul ei saa üksnes ajavahemiku kestusest enne uue järelevalvemenetluse

algatamist järeldada, et vastustaja on seadusvastast olukorda aktsepteerinud. Kaebaja ei väida,

et ka tema ise oleks alates 2011. a kuni (naabri taotluse alusel) uue järelevalvemenetluse

algatamiseni 2017. a astunud samme ebaseadusliku olukorra kõrvaldamiseks. Kaebaja on

eelnevate menetluste tulemusena olnud teadlik, et vastustaja ei pea Xxxxxxxxx elamu

laiendamist Xxxxxxxxx kinnistu piirini linnaruumiliselt sobilikuks, kuna see rikub

naabrusõigusi ning on vastuolus nii Nõmme miljööväärtuslikus keskkonnas kehtivate

ehitusreeglitega kui ka tuleohutusnõuetega (vt 10.01.2018 vaideotsuse põhjendused, tl 71).

Kaebajal ei saanud sellises olukorras tekkida õigustatud ootust, et talle võimaldatakse kõnealuse

juurdeehituse seadustamist sellisel kujul, nagu see on ehitatud.

18. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et projekteerimistingimused ei ole üheselt

mõistetavad või on vasturääkivad. Projekteerimistingimuste andmist on ka piisavalt

põhjendatud. Projekteerimistingimustest nähtub arusaadavalt, millises osas ning ulatuses peab

vastustaja juurdeehituse seadustamist võimalikuks. Projekteerimistingimustes on selle kohta

märgitud järgmist: „Projekteerimistingimustega koos esitatud asendiplaanilise lahenduse

kavandatava (seadustatava) laienduse paiknemise osas hoone lõunaküljel võib edasisel

projekteerimisel aluseks võtta. Vajadusel võib kavandada hoone laiendamist veelgi

lõunapoolses osas eeldusel, et see sobib mahuliselt ja arhitektuurselt kokku olemasoleva

hoonega ning tagatud on tuleohutusnõuded ja naabrusõigused. Põhjapoolsesse külge

kavandatavat (seadustatavat) laiendust edasisel projekteerimisel mitte aluseks võtta, kuna see

ei sobi kokku olemasoleva hoone arhitektuuriga (juurdeehitis ei arvesta olemasoleva hoone

räästajoone kõrgusega, katusekalletega, akende paiknemisega) moonutades elamu autentset

välisilmet ning on vastuolus nii kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse (mis kehtis juba

laienduse ehitamise ajal)- kui ka vastuvõetud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga lubatud

kauguste osas kinnistu külgpiirist ning puudub ka naaberkinnistu nõusolek piirile lähemale

ehitamiseks.“

19. Kohtu hinnangul ei võimalda projekteerimistingimused kaebaja väidetud kaheti

mõistetavust selles osas, kas nendega antakse luba veel mingi täiendava juurdeehituse

projekteerimiseks. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et projekteerimistingimustes toodud

tingimuste aluseks on EhS § 26 lg 4, milles on sätestatud need nõuded ja tingimused, mis tuleb

projekteerimistingimustes määrata. On mõistetav, et need projekteerimistingimustes toodud

tingimused tuleb aluseks võtta seadustatava laienduse ehitusprojekti koostamisel. Ehitamine ei

toimu vahetult projekteerimistingimuste alusel, vaid kaebaja peab ehitamiseks taotlema

ehitusloa. Alles ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist selguvad täpsemalt konkreetsed

parameetrid. Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks üksnes need alused,

millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-28-06, p 8).

20. Vastustaja on projekteerimistingimuste väljastamisel selgitanud PlanS § 125 lg-s 5

sätestatud eelduste täitmist ning toonud välja erandile tuginemise faktilised ja õiguslikud

põhjendused.

Muuhulgas

on

vastustaja

hinnanud

piirkonna

hoonestuslaadi

ning

üldplaneeringus

määratud

vastava

ala

üldisi

kasutus-

ja

ehitustingimusi

ning

projekteerimistingimustega planeeritava hoone vastavust nendele.

3-18-497

10(13)

21. Projekteerimistingimuste kehtestamise õiguspärasus sõltub sellest, kas kohalik omavalitsus

järgib hoonestuslaadist kõrvalekalduva projekti alusel projekteerimistingimusi kehtestades

kaalutluspõhimõtteid. Piirkonna hoonestuslaadi arvestamise kõrval tuleb arvesse võtta ka

naaberkinnisasja omaniku huve. Ehkki PlanS § 125 lg 5 p 1 ei näe ette naaberkinnisasja

omanikult kirjaliku nõusoleku küsimist, peab kohalik omavalitsus tulenevalt hea halduse tavast

naaberkinnisasjade omanikke teavitama ning tasakaalustama nii projekteerimistingimuste

taotleja kui naaberkinnistute omanike huve. Kui mõni naaberkinnistu omanik projektiga ei

nõustu ja tema õiguste riive osutub ebaproportsionaalseks, võib projekteerimistingimuste

kehtestamine osutuda kaalutluspõhimõtete rikkumise tõttu õigusvastaseks.

22. Projekteerimistingimuste andmise üheks eelduseks on seega piirkonna hoonestuslaadi

arvestamine. Sellega seoses on projekteerimistingimustes arvesse võetud, et Xxxxxxxxx

kinnistu asub Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt väikeelamute juhtotstarbega

alal ning paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal. Projekteerimistingimuste lk-del 3-4 ja 6 on

toodud põhjalik linnaruumiline analüüs, milles on käsitatud piirkonnas (Rännaku pst,

Xxxxxxxxx ja Rõõmu tn vaheline ala) välja kujunenud krundistruktuure, hoonestuse üldilmet,

hoonestusviisi ning väljakujunenud ehitusjoont. Vastustaja on põhjendanud, miks

ebaseadusliku põhjapoolse juurdeehituse asukoht ei ole sobilik, miks see ei sobi kokku

olemasoleva hoone arhitektuuriga ja miks see on vastuolus Nõmme linnaosa ehitusmäärusega

ning

vastuvõetud

Nõmme

linnaosa

üldplaneeringuga.

Kohus

leiab

seega,

et

projekteerimistingimustes on kõnealuse juurdeehituse sobivuse hindamise osas arvestatud

piirkonna hoonestuslaadi. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja järeldus põhjapoolse

juurdeehituse sobimatusest on meelevaldne.

23. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas vastustaja on õigesti kaalunud kaebaja huve. Kohus

ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel lähtunud üksnes

kolmanda isiku YYi huvidest. Vastustaja on projekteerimistingimustes märkinud ja selgitas ka

kohtuistungil, et piirkonna hoonestuslaadist mõnevõrra erineva lahenduse puhul on

projekteerimistingimuste väljastamiseks vajalik koostöö tegemine kinnisasja naabriga

(projekteerimistingimuste p 3). Kuna projekteerimistingimuste väljastamisega ei ole tehtud

ettekirjutust omavolilise ehitise osaliseks lammutamiseks, ei olnud projekteerimistingimuste

menetluses nõutav EhS § 132 lg-le 3 vastavate tingimuste osas kaalumise teostamine.

24. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et vastustaja ei oleks tohtinud arvesse võtta AA poolt

esitatud vastuseisu projekteerimistingimuste eelnõule. Kolmas isik YY on 13.06.2018 esitanud

kohtule 06.09.2017 YYi notariaalse volikirja, milles YY volitab AA esindama ennast enda ja

AA ühisomandis olevat kinnistut asukohaga Xxxxxxxxx , Tallinn puudutavates toimingutes ja

õigusvaidlustes. Lisaks nähtub asja materjalidest, et YY on juba varasemalt, nt sama kinnisasja

osas detailplaneeringu algatamist puudutavas haldusmenetluses teada andnud enda vastuseisust

krundi piirile lähemale kui 6 m juurdeehituse planeerimisele (tl 50).

25. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja

omandiõigust ja kodu puutumatust. Praeguses menetluses ei saa vaielda tulevase ehitusprojekti

ja

ehitusloa

või

võimliku

lammutamisettekirjutuse

õiguspärasuse

üle.

Kuna

projekteerimistingimuste väljastamine ei riku kaebaja õigusi, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

26. Kohus rahuldas 26.03.2018 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas

TLPA 07.02.2018 projekteerimistingimuste kehtivuse kuni asjas tehtava lõpliku lahendi

jõustumiseni. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui

kaebus jääb rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tühistab kohus 26.03.2018 määruse

3-18-497

11(13)

p-s 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse tühistamine

jõustub koos kohtuotsusega.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks

esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus

menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta.

28. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

29. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema

potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.

30. Kolmas isik YY taotleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks kokku 499.33 euro suuruse

menetluskulu väljamõistmist.

Kaebaja vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu. Kaebaja leiab, et menetluskulude

nimekiri esitati hilinenult, see tulnuks esitada enne kohtuvaidlusi. Merike Roosileht tegutses

menetluses esindusõiguseta, mistõttu ei ole tema menetluskulud väljamõistmiskõlbulikud.

Materjalidest on näha, et YY on volitanud oma abikaasat AA edasivolitamise õigusega, kuid

puudub volikiri Eesti Õigusbüroole või M. Roosilehele. Pealegi on arvetel märgitud, et

kliendiks on AA ja õigusabi esemeks on kliendi, seega AA esindamine.

Kohus ei pea põhjendatuks väiteid esindusõiguse puudumisest. HKMS § 32 lg 1 p 2 kohaselt

võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik ning

sama lõike p 7 võimaldab halduskohtumenetluses esindajaks olla ka esindatava menetlusosalise

abikaasal. Kohtul on kohustus esindusõigust kontrollida. Selle puudumisel jätab kohus avalduse

läbi vaatamata ega lase teha isikul teise isiku nimel menetlustoiminguid (HKMS § 35 lg 1).

HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel

menetluses osalemine, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta

seaduses ettenähtud nõuetele. Kolmas isik YY on 13.06.2018 esitanud kohtule 06.09.2017

notariaalse volikirja, milles YY volitab AA esindama ennast enda ja AA ühisomandis olevat

kinnistut asukohaga Xxxxxxxxx , Tallinn puudutavates toimingutes ja õigusvaidlustes (tl 126-

127). Samuti on kohtule esitatud AA poolt 15.03.2018 digitaalselt allkirjastatud volikiri, milles

AA volitab M. Roosilehte ja Eesti Õigusbüroo OÜ-d esindama volitajat Tallinna Halduskohtus,

vajadusel Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas nr 3-18-497 seoses XX kaebusega Tallinna

linna vastu TLPA projekteerimistingimuste tühistamise ja nende väljaandmise otsustamiseks

kohustamise nõuetes (tl 39). Ehkki viimasest volikirjast ei nähtu selgesõnu YYi esindamine, ei

ole selle sisu põhjal kahtlust, et AA, kellel oli 06.09.2017 notariaalse volikirja alusel

edasivolitamise õigus, on volitanud M. Roosilehte esindama praeguses haldusasjas kolmandat

isikut. Samuti on M. Roosileht esitanud haldusasjas dokumente YYi nimel (nt YYi seisukoht

kaebaja 04.06.2018 seisukohale) ning M. Roosileht osales ka 22.03.2019 kohtuistungil

kolmanda isiku YYi esindajana. Seega on tema taotletud menetluskulud selles mõttes

väljamõistmiskõlbulikud. Õigust menetluskulude hüvitamisele ei mõjuta see, et faktiliselt tasus

kulud AA (HKMS § 109 lg 5).

Samuti saab kohus praegusel juhul lähtuda kaebaja poolt 24.03.2019 esitatud avaldusest

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kaebaja ei vaielnud kohtuistungil menetluskulu taotluse

ja kuludokumentide esitamise osas täiendava tähtaja määramisele vastu ning kohus määras ka

kaebajale eraldi tähtaja menetluskulude osas oma seisukoha esitamiseks. Kohus arvestab

3-18-497

12(13)

seejuures, et menetluskulude taotluse ja kuludokumentide esitamine 2 päeva peale kohtuistungit

ei riivanud praegusel juhul õiguskindlust ega tulenenud ka kolmanda isiku soovist menetlust

venitada, samuti oli kaebajale antud eraldi tähtaeg menetluskulude osas oma seisukoha

esitamiseks. Sarnaselt on ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 23- 25)

leitud, tuginedes HKMS § 51 lg-le 4 kui erinormile HKMS § 70 suhtes, et põhjendamatu on

mitte arvestada menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mis esitati paar päeva pärast kohtu

määratud tähtaega, kui see ei toonud kaasa menetluse venimist (kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aja edasilükkamist; vt ka K. Merusk, I. Pilving jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne,

§ 109 C.I.).

Menetluskulu nimekirjast nähtuvalt on kolmanda isiku lepinguline esindaja osutanud

kolmandale isikule õigusabiteenust kokku 17,7 h ulatuses. Kolmas isik ise põhjendab, et 13,7 h

ulatuses osutati teenust hinnaga 40 eurot/h + käibemaks ja 3 h ulatuses hinnaga 60 eurot/h +

käibemaks ning kokku maksis õigusabiteenus 769.33 eurot. Kolmas isik selgitab sedagi, et

vastavalt justiitsministri 05.01.2017 määrusele nr 1 „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja

õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise

tingimused ja kord“ § 7 kohaselt on kolmas isik tasunud lisaks lepingutasu 5 eurot 2018. a eest

ning 5 eurot 2019. a eest. Vastavalt määrusele on kolmas isik enda kinnitusel kasutanud

toetusena antavat riigi õigusabi summas 140 eurot 2018. a eest ja 140 eurot 2019. a eest, seega

on õigusabiteenuse eest 280 eurot tasutud Eesti Õigusbüroo OÜ-le Eesti Vabariigi poolt.

Kolmanda isiku kulud olid taotluse kohaselt seega kokku 499.33 eurot (489.33+5+5).

Menetluskulude nimekirjas selgitatakse, et arve 3 h õigusabi eest koostatakse kliendile kuu

lõpus (tl 158).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud kuludokumentide kohaselt kuulus arve

nr 45663 (arve summa 20 eurot) alusel tasumisele 0 eurot, arve nr 31678 alusel 128 eurot, arve

nr 21173 (arve summa 13.33 eurot) alusel 0 eurot, arve nr 19029 (arve summa 268 eurot) alusel

0 eurot, arve nr 16913 (arve summa 40 eurot) alusel 0 eurot ja arve nr 11753 alusel 180 eurot

(tl-d 160-165). Ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud kulude kohta ei ole arveid lisatud.

HKMS § 109 lg 1 viimase lause kohaselt ei mõisteta kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja

esitamata

jätmisel

menetluskulusid

välja.

Kohus

saab

menetluskulude

väljamõistmisel lähtuda üksnes kohtule tõendina esitatud arvetest. Kuna esindajakulud on

väljamõistetavad juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud vähemalt kulude kandmise kohustus,

ei ole kohtul praegusel juhul võimalik kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulusid, mille kohta kolmanda isiku esindaja ei ole arveid esitanud või mille kohta

esitatud arvelt nähtub, et sellest arvest kuulub isiku poolt tasumisele 0 eurot. Kolmas isik ei ole

kohtule esitanud ka mistahes kuludokumente (nt vastavaid arveid) menetluskulude nimekirjas

nimetatud aastatega 2018 ja 2019 seonduvate 5 euro suuruste lepingutasude osas. Seetõttu ei

mõista kohus ka seda kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja.

Samuti tuleb arvestada, et arved nr 16913 ja 11753 seonduvad kohtumenetlusele eelnenud

haldusmenetlusega, mistõttu ei ole nende alusel 4 h ulatuses osutatud õigusabiteenuse eest

tasutut võimalik menetluskuluna välja mõista.

Eelnevast tulenevalt saab kohus praeguse kohtuasjaga seonduvatest arvetest menetluskulude

väljamõistmisel aluseks võtta üksnes arve nr 31678 summas 128 eurot, mille kohaselt on

osutatud õigusteenust 3,2 tunni ulatuses hinnaga 33.33 eurot/h + käibemaks. Kohus peab kokku

128 euro suurust menetluskulu põhjendatuks ja mõistab selle kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

3-18-497

13(13)

/allkirjastatud digitaalselt/