2-18-11440/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osalisel hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.04.2019.a. avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-11440

Tsiviilasi

Hagihind

M.-M. P. hagi A. E. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise

väljamõistmiseks

5930.- eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.-M. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja: E. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja: A. E. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 26.03.2019 ja 12.04.2019.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et M.-M. P. (isikukood XXX, sünd registreeritud XXX.a. XXX

Vallavalitsuses, dokumendi nr XXX) põlvneb A. E.st (isikukood XXX).

3. Välja mõista A. E.lt elatis tema alaealise tütre M.-M. P. ülalpidamiseks alates XXX.a.

(põlvnemise tuvastamise hagi esitamise aeg) kuni XXX.a. (hageja täisealiseks saamise aeg)

poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus, mis

2018.a. oli 250.- eurot kuus ja käesoleval aastal on 270.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui

nimetatu.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

4. Jätta kõik menetluskulud A. E. kanda.

E. P.l tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos nende kandmist tõendavate

dokumentidega esitada kohtule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse

kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis E. P.l XXX.a. tütar M.-M. P.. Isa kohta kannet M.-M. P.

sünniakti tehtud ei ole.

Hageja väidetel on A. E. hageja bioloogiline isa, kuid lapse sünni hetkel ei näidanud kostja

sündiva lapse suhtes üles mingit huvi ega soovi olla lapsele seaduslik isa ning hageja

seaduslik esindaja jättis lapse sünnitunnistuse väljastamisel isa andmed sisestamata.

2. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses tuvastada, et ta põlvneb kostjast ja kostjalt

välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, sest kostja

vabatahtlikult tema ülalpidamiseks elatist ei maksa.

3. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma sünnitunnistuse,

ja E. P. pangakonto väljavõtte AS XXX pangast.

Hagi esitamisega taotles hageja määrata ka käesolevas tsiviilasjas DNA-ekspertiis

tõendamaks, et ta põlvneb kostjast. Kohus rahuldas hageja taotluse.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

4. Kostja vaidles hageja elatise nõudele vastu, kuid kinnitas, et soovib samuti DNA-ekspertiisi

läbiviimist. Pärast DNA-ekspertiisi tulemuste teadasaamist võttis kostja kohtuistungil hagi

põlvnemise tuvastamiseks õigeks.

5. Kostja avaldas 12.04.2019 kohtuistungil, et elatise hagi ta õigeks ei võta, kuigi DNA-

ekspertiisiga leidis tõendamist, et M.-M. P. põlvneb temast. Kostja väitel elasid hageja

seaduslik esindaja ja kostja koos kuni XXX. Pärast hageja ja tema ema E. P. välja kolimist ei

hakanud kostja elatist maksma, sest arvas, et M.-M. P. on mehe laps, kelle juurde E. P. elama

kolis. Kostja ütles, et võib elatist maksta juhul kui E. P. küsib temalt raha konkreetselt mingi

asja ostmiseks. Samuti leidis kostja, et hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest

nähtub kuidas ta rahasse suhtub, kuna ta on võtnud kiirlaenusid ning külastanud

Lk 2 (5)

alkoholipoode. Lisaks kõigele eeltoodule väitis kostja, et tema ja E. P. teine laps R.-M. E. elab

koos temaga, mistõttu ei pea ta E. P.le samuti elatist hageja ülalpidamiseks maksma.

6. Kostja väidetel ta käesoleval ajal töölepingu alusel kuskil ei tööta, kuid pakub teenuseid M

OÜ-s. Tema igakuised sissetulekud on vahemikus 1000-2000 eurot.

7. Kostja ei esitanud käesolevas tsiviilasjas ühtegi tõendit.

Kohtuotsuse põhjendused.

8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja ja hageja seadusliku esindaja, uurinud hageja

poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kohtumääruse alusel tehtud DNA-

ekspertiisi tulemusi, leiab, et rahuldamisele kuulub nii hagi põlvnemise tuvastamiseks kui ka

hagi elatise väljamõistmiseks.

Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS ) § 94 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise

isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil kostja poolt põlvnemise tuvastamise hagi

õigeksvõtuga ja käesolevas tsiviilasjas läbi viidud DNA-ekspertiisiga (t/l 32-34) leidis asja

sisulise arutelu käigus tõendamist, et M.-M. P., sündinud XXX.a, põlvneb A. E.st. Ekspert on

ekspertiisiakti järeldustes asunud seisukohale, et A. E. on 99,9999999% tõenäosusega M.-M.

P. bioloogiline isa.

9. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise nõude lahendamisel alaealise lapse ülalpidamiseks on

perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist nagu on märkinud oma mitmes lahendis Riigikohus (vt Riigikohtu 16.

oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).

Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses

tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.

Seega mõistetakse elatis välja samuti alaealise lapse kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei oma

vaidluse lahendamisel tähtsust ka kostja paljasõnalised väited, et üks tema ja E. P. ühistest

lastest elab tema juures.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt

tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab

elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12

p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad

Lk 3 (5)

materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19,

Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on

kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist

2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole

vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on

miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema

asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

10. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult

põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369

sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei

täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab

esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud

Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18.

Kohus asub seisukohale, et kostja ja hageja esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega on

tõendatud asjaolu, et kostja ei ole hageja ülalpidamises mitte kunagi osalenud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust, mis on

elatise väljamõistmise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks.

11. Edasi kontrollib kohus, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates hagi esitamisest igakuiselt 250 eurot, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja

täisealiseks saamiseni (t/l 1).

Tulenevalt nimetatust ning kohtuotsuse p-s 9 märgitust, mille kohaselt on Riigikohus oma

mitmes lahendis asunud seisukohale, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et

lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi tõendada, asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt

seaduses sätestatud miinimummääras on põhjendatud.

Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele

alates hagi kohtusse esitamisest, s.o. alates XXX.a. poole Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, milleks 2018.a. oli 250.- eurot kuus ja käesoleval

aastal on 270.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui nimetatu.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

12. Kuna kohus rahuldab hageja nõuded kostja vastu nii põlvnemise tuvastamiseks kui elatise

väljamõistmiseks, jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja

kostja menetluskulud tema enda kanda.

Lk 4 (5)

13. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses

või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude

rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja

sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 1 p 2 ja määrata

menetluskulude suurus kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Seejuures annab kohus E. P.le aega

esitada oma menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele tuleb lisada kulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Kostja menetluskulude rahalist suurust kohus kohtuotsusega kindlaks ei määra, sest kohus

rahuldab hagi ja kõik kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa

ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on

3500.- eurot. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille

kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal

kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, mis on käesoleval ajal 2430.- eurot (9 x 270)

ning TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis esitatud

nõuded, on käesoleva tsiviilasja hind 5930.- (3500 + 2340) eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Piret Randmaa

Kohtunik

Lk 5 (5)