2-18-6490/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-6490

Tsiviilasi

Starbucks Corporation doing business as Starbucks

Coffee Company hagi D D-D(end T B) vastu

kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Starbucks Corporation doing business as

Starbucks Coffee Company (2401 Utah Avenue South

P.O. Box 34067, 98134 Seattle Washington, USA)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liina Jents

ja

vandeadvokaat

Viive

Kaur

(Advokaadibüroo

COBALT,

Pärnu

mnt

15,

Tallinn,

e-post:

liina.jents@cobalt.legal)

Kostja: D D-D(isikukood xxxx; aadress xxxx)

Kostja esindajad: vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja

vandeadvokaadi abi Silvia Urgas (Advokaadibüroo TGS

Baltic, e-post: menetlus@tgsbaltic.com)

Asja arutamine

11.02.2019 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud kaubamärgi

õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" osas,

mille registreerimist kostja D D-Denda nimele taotleb (registreerimistaotlus M201501082).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja D D-Dkanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 02.05.2016 Eesti Kaubamärgilehes nr 5/2016

avaldatud teate kohaselt tegi Patendiamet otsuse registreerida kostja nimele kaubamärk "COFFEE

HOUSE + kuju" (nr M201501082) klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste osas.

Hagejale kuuluvad varasemad kaubamärgid kui kostja poolt kaubamärgi "COFFEE HOUSE +

kuju" registreerimiseks esitatud taotluse kuupäev (27.10.2015). Kuna hageja on seisukohal, et

kostjal puudub õigus kaubamärgile "COFFEE HOUSE + kuju" esitas hageja 04.07.2016

tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse, milles vaidlustas kaubamärgi

„COFFEE HOUSE + kuju“ (taotlus nr M201501082) registreerimise kostja nimele

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-de 2 ja 3, § 9 lg 1 p 10 ning § 41 alusel klassidesse 11, 30

ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste tähistamiseks. Hageja leidis, et esinevad kaubamärgi

õiguskaitset välistavad asjaolud ning registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt, kostja

kaubamärk on äravahetamiseni sarnane hageja varasemate kaubamärkidega ja võib kahjustada ja

ära kasutada nende tugevat eristusvõimet ja mainet. 25.01.2018 tegi tööstusomandi

apellatsioonikomisjon otsuse nr 1681-o, millega jättis hageja vaidlustusavalduse rahuldamata,

leides, et kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad ja taotlus ei ole esitatud

pahauskselt. Vastavalt KaMS § 41 lg 5 võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda

apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, esitada tööstusomandi

õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, st kolme kuu jooksul

komisjoni otsuse avaldamisest arvates, hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset

välistava asjaolu kindlakstegemiseks. Hageja leiab, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsus,

millega jäeti hageja vaidlustusavaldus rahuldamata, on ebaõige, sest hageja on veendumusel, et

esinevad KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 ja § 9 lg 1 p-s 10 toodud kostja kaubamärgi õiguskaitset

välistavad asjaolud ja kostja taotlus kaubamärgi registreerimiseks on esitatud pahauskselt. Seetõttu

on vajalik hagimenetluses kindlaks teha kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju" õiguskaitset

välistavad asjaolud.

Hageja palub kohtul tuvastada, kas kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju" osas, mille

registreerimist enda nimele kostja taotleb, esinevad KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 ja § 9 lg 1 ps 10

toodud kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.

Alljärgnevalt põhjendab hageja, miks ta leiab, et kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju"

osas esinevad selle õiguskaitset välistavad asjaolud.

Starbucks avas oma esimese kaupluse 1971. aastal Seattlis, USA-s ning 1982. aastal hakkas

varustama kohvikuid ja espressobaare kohviga. 1984. aastal mindi üle nö kohvimajade

kontseptsioonile. 1991. aastal sai Starbucks esimeseks eraettevõtteks USAs, kes pakkus oma

töötajatele aktsiate eelismüügiprogrammi.

Samal aastal

avati esimene litsentseeritud

lennujaamakohvik Seattle Sea-Tac rahvusvahelises lennujaamas. Selleks ajahetkeks oli Starbucks-

il kokku 116 kohvikut. 1996. aastal avati esimene kohvik Jaapanis ning 1997. aastal Filipiinidel.

1998. aastal laienes Starbucks USA toidukaubanduskanalitesse üle kogu USA. Samal aastal avati

kohvikud ka Inglismaal, Malaisias, Uus-Meremaal, Taivanis ja Tais, kogu kohvikute arv oli 1886.

Laienemine jätkus kõikjal maailmas ning kohvikuid avati järgmiselt:

•

2001. aastal Austrias, Šotimaal, Šveitsis ja Walesis (kohvikute arv kokku 4709);

•

2002. aastal Saksamaal, Kreekas, Indoneesias, Mehhikos, Omaanis, Puerto-Ricos ja

Hispaanias (kohvikute arv kokku 5886);

•

2003. aastal Tšiilis, Kuprosel, Peruus ja Turgis (kohvikute arv kokku 7225);

•

2004. aastal Prantsusmaal ja Pohja-Iirimaal (kohvikute arv kokku 8569);

•

2005. aastal Bahamal, Iirimaal ja Jordanis (kohvikute arv kokku 10 241);

•

2006. aastal Brasiilias ja Egiptuses (kohvikute arv kokku 12 440);

•

2007. aastal Taanis, Hollandis, Rumeenias ja Venemaal (kohvikute arv kokku 15011);

•

2008. aastal Argentiinas, Belgias, Bulgaarias, Tsehhi Vabariigis ja Portugalis (kohvikute

arv kokku 16 680);

•

2009. aastal Arubal ja Poolas (kohvikute arv kokku 16 635);

•

2010. aastal El Salvadoris, Ungaris ja Rootsis (kohvikute arv kokku 16 858);

•

2012. aastal Costa Rical, Soomes, Indias ja Norras (kohvikute arv kokku 18 006);

•

2013. aastal Vietnamis ja Monacos (kohvikute arv kokku 19 767) jne.

2015. aastal (28. juuni 2015 seisuga) oli kõikjal maailmas kokku 22 519 Starbucks kohvikut, igal

nädalal enam kui 70 miljonit külastajat ning kokku enam kui 50 miljonit Facebooki järgijat.

Starbucks Corporation on börsiettevõtte.

2014. aastal oli Starbucks’i brändi väärtus (roheline logo) hinnanguliselt 25 779 miljonit dollarit,

olles kogu maailma mastaabis 31. kohal, edestades näiteks BMW, NIKE, ZARA, SUBWAY, IKEA

jne brändide vaartust.

Starbucksi kaubamärki ja kaubamärgiomanikku oli 27.10.2015 seisuga ulatuslikult tutvustatud ka

Eesti meedias, Eesti tarbijate hulgas. Enne kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" taotluse

esitamise kuupäeva 27.10.2015 on tutvustatud kaubamärki Starbucks korduvalt Eesti kirjutavas

meedias. Starbucksist räägitakse kui Eesti tarbijatele tuntud, maailmakuulsast brändist, kelle

saabumist Eestisse pikisilmi oodatakse. Samuti on mitmes artiklis käsitletud Starbucksi edulugu

näitena hästi tootavast ärimudelist.

Eelpool esitatust nähtuvalt, arvestades mh Starbucks’i tegevuse globaalset ulatust, aastakümnete

pikkust tegutsemist, kümnetesse miljonitesse ulatuvat külastajate arvu igal nädalal, vastandatavate

kaubamärkide väga kõrget väärtust ning Starbucks’i tegevuse ulatuslikku kajastamist Eestis, ei ole

kahtlust selles, et hageja vastandatavad kaubamärgid on omandanud maine nii Eestis kui ka

paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis, Saksamaal

ja Prantsusmaal. Eesti tarbijad teavad Hageja käesolevas asjas vastandatavaid kaubamärke

tulenevalt muuhulgas Euroopas Liidu liikmesriikides reisimisest, kuna oluline osa Starbucks’i

kohvikutest asuvad lennujaamades.

Esitatule tuginedes on hageja seisukohal, et vastandatavad „STARBUCKS COFFEE + kuju“

kaubamärgid olid kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" taotluse esitamise kuupäeva 27.10.2015

seisuga Eesti tarbijatele tuntud ja hea mainega kaubamärgid.

Vastandatavad tähised on:

Käesolevas asjas vastandatavad kaubamärgid koosnevad nii kujunduslikest, kui ka sõnalistest

osadest. Kuna kostja kaubamärki taotletakse ja hageja varasemad kaubamärgid on registreeritud

mh kohvimasinate, kohvijookide ja kohvikuteenuste osas, ei ole kahtlust selles, et varasemate

kaubamärkide sõnaline osa COFFEE on asjaomaste kaupade ja teenuste osas eristusvõimetu, so

kirjeldav. Samamoodi on eristusvõimetu ja kirjeldav kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

kogu sõnaline osa „COFFEE HOUSE“, mis viitab kohvikule või kohvipoele. Selles osas on sama

seisukoha võtnud ka Eesti Patendiamet kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ (nr. 0732168)

menetluses, määrates kogu nimetatud kaubamärgi sõnalise osa mittekaitstavaks. Kirjeldav on ka

kostja kaubamärgi sõnaline osa SINCE 2015, mis annab informatsiooni selle kohta, et kostja on

asunud tegutsema oma kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste pakkumiseks alates 2015.

aastast. Samamoodi tuleb hinnata tavapäraseks, kirjeldavaks ja seega eristusvõimetuks kostja

kaubamärgi keskosas paiknevat tõetruud kujutist kohviubadest – tegemist on otsese viitega

asjaomastele kaupadele ja teenustele, so nimetatud kaubamärgielement seob pakutavad kaubad ja

teenused kohviga.

Varasemate

kaubamärkide

„STARBUCKS

COFFEE

+

kuju“

eristusvõimelisteks

ja

domineerivateks elementideks on kaubamärkides sisalduv sõna STARBUCKS, kaubamärgi

keskmes paiknev kujutis merineitsist ja kaubamärgi konkreetne, aastakümneid kõikjal maailmas

kasutatud kujundus, mis koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega valge

joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast

koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et

sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Ka kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" ainsaks domineerivaks ja eristusvõimeliseks

elemendiks on selle kujundus, mis koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva

suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi

kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes

selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi

allosas.

Visuaalsest aspektist on vastandatavad kaubamärgid oma kujundustelt väga sarnased, peaaegu

kokkulangevad. Kostja kaubamärgi kujunduslik, eristusvõimeline osa langeb kokku varasemate

kaubamärkide kujundusega: see koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega

valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast

koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et

sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad on eristusvõimetud, ei vähenda mingil viisil kaubamärgi

üldisest kujundusest tulenvat suurt sarnasust varasemate kaubamärkide domineeriva kujundusega

(lisaks sõnadele STARBUCKS ja kujutisele merineitsist). Seega on kõnealused kaubamärgid

visuaalselt väga sarnased.

Foneetiliselt ei ole käesolevas asjas vastandatavaid kaubamärke võimalik omavahel võrrelda, kuna

Kostja tähise foneetiliselt väljendatavad elemendid, so sõnaline osa, on eristusvõimetu ega

võimalda tarbijatel foneetiliselt väljendatuna mõista, et räägitakse ühele konkreetsele turuosalisele

kuuluvast kaubamärgist. Seetõttu ei saa kõnealuseid kaubamärke foneetiliselt võrrelda.

Kontseptuaalselt on asjaomased kaubamärgid selles osas kokkulangevad, et nende kujundus

koosneb rohelist värvi sõõrist, milles paikneb samade proportsioonidega kaks valget, erineva

läbimõõduga ringi. Juhul, kui selline kujundus tekitab tarbijatel mistahes assotsiatsioone seoses

pakutavate kaupade ja teenuste loodussõbralikkuse vms, siis on need mõlema kaubamärgi puhul

kokkulangevad.

Kostja kaubamärki "COFFEE HOUSE + kuju" taotletakse klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate

kaupade ja teenuste osas, mis on identsed ja samaliigilised hageja kaubamärkide „STARBUCKS

COFFEE + kuju“ kaupade ja teenustega.

Vastandatavate kaubamärkide all osutatakse eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute pidamisega

seotud teenuseid ning müüakse erinevaid kohvijooke. Tarbijad tunnevad tänavatel kohviku ära

harilikult ülesseatud reklaamide järgi, so nähes (visuaalselt) kohviku akendel või ukse kohal

kohvikuteenuse pakkuja kaubamärki, tuvastavad tarbijad selle järgi turuosalise ja teevad otsuse,

kas kohvikusse sisse astuda või mitte. Seetõttu on asjaomaste identsete ja samaliigiliste kaupade ja

teenuste osas väga tõenäoline, et just visuaalne sarnasus erinevate turuosaliste kaubamärkide vahel

põhjustab kaubamärkide äravahetamise tarbijate poolt, so tarbijad, astudes taotleja kaubamärgiga

"COFFEE HOUSE + kuju" tähistatud kohvikusse usuvad ekslikult, et tegemist on „STARBUCKS

COFFEE + kuju“ kaubamärgi omaniku ketti kuuluva ja/või varasema kaubamärgiomaniku loal

tegutseva kohvikuga, kus kaupade ja teenuste kvaliteedi eest vastutab varasemate kaubamärkide

omanik, so Hageja.

Seega esineb kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" osas KaMS § 10 lg 1 p-is 2 sätestatud

õiguskaitset välistav asjaolu, st see on äravahetamiseni sarnane Kostja varasemate „STARBUCKS

COFFEE + kuju“ kaubamärkidega.

KaMS § 10 lg 1 p-i 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis on identne või sarnane varasema

registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti

elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste

tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema

kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise

taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.

Kui kaubamärgi esmaseks eesmärgiks on „päritolutähiseks” olemine, siis on kaubamärkidel ka teisi

funktsioone, eelkõige tarbijatele teatava “sõnumi” edastamise funktsioon tähistatud kaupade või

teenuste hea kvaliteedi või stabiilsete omaduste kohta. KaMS § 10 lg 1 p-ga 3 kaitstakse just

sedalaadi, varasema kaubamärgi tuntusest tulenevaid funktsioone, mida mainekad kaubamärgid

lisaks kaupade ja teenuste eristamisele taidavad.

Hageja varasemad „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid kuupäeva 27.10.2015

seisuga Eesti ja mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijatele tuntud ja kõrge mainega

kaubamärgid. Kõnealused kaubamärgid on ka visuaalselt väga sarnased. Võttes täiendavalt arvesse

ka kostja kaubamärgi kaupade identsust hageja varasemate kaubamärkide kaupadega, esineb kostja

tähise puhul tõenäosus, et tarbijad seostavad kaubamärgiga "COFFEE HOUSE + kuju" tähistatud

kaupu varasemate väga mainekate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide omanikuga, so.

tarbijad tunnevad kostja tähises ära hageja varasemad mainekad kaubamärgid ja loovad asjaomaste

tähiste vahele KaMS § 10 lg 1 p-is 3 kohaldamise eelduseks oleva seose (vt. ka Euroopa Kohtu

27.11.2008 otsus nr C‑252/07 (Intel Corporation Inc. v. CPM United Kingdom Ltd.), punkt 30).

Kuna varasemate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide puhul on tegemist aastakümneid

kasutatud, globaalselt väga kõrget väärtust omavate kaubamärkidega, mille tarbijate arv ulatub

kümnetesse miljonitesse igal nädalal ning asjaolu, et Starbucks’i tegevust on ulatuslikult kajastatud

ka Eestis, ei ole kahtlust selles, et käesolevas asjas esineb reaalne oht, et hilisema, üldmuljelt

samasuguse kujundusega tähise "COFFEE HOUSE + kuju" kasutusse võtmine identsete ja

samaliigiliste kaupade ja teenuste osas tingib hageja varasemate kaubamärkide identiteedi

hajumise/hägustumise, so tekitavad Eesti tarbijates segadust ja varasemad kaubamärgid kaotavad

oma võimes seostuda üksnes hagejaga.

Hageja kohvisid valmistatakse ausa kaubanduse põhimõtete järgi varutud toorainest. Nimetatu on

otseselt tõstnud hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide mainet väga paljude

tarbijate silmis. Kuna hagejal puudub kontroll kostja tegevuse üle ja hagejale ei ole teada, et kostja

valmistaks või kavatseks valmistada oma kohvisid eelviidatud tingimustele vastavast toorainest,

esineb käesolevas asjas reaalne oht, et juhul, kui kostja hakkab kaubamärgi "COFFEE HOUSE +

kuju" all turustama teistsuguselt varutud toorainest valmistatud kaupu, kahjustab see otseselt ka

hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide mainet.

Käesolevas asjas esineb suur tõenäosus, et tarbijad, teades varasemate vaga mainekate

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide all osutatavate kaupade ja teenuste väga kõrget

kvaliteeti ja laitmatut mainet, kannavad selle üle ka äravahetamiseni sarnase tähise "COFFEE

HOUSE + kuju" all pakutavatele kaupadele, misläbi hakkab Kostja saama tulu varasemate

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist selle

eest rahalist hüvitist maksmata ja kaubamargi kuvandi loomisel ja säilitamisel panustamata. Seega,

kuna tarbijad loovad seose Kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju" ja hageja varasemate väga

mainekate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide vahele, esineb käesolevas asjas reaalne

oht, et hilisem tähis hakkab taotletavate kaupade osas ebaõiglaselt ära kasutama ja kahjustama

varasemate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimet ja mainet.

Seega esineb kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju" osas KaMS § 10 lg 1 p-is 3 sätestatud

õiguskaitset välistav asjaolu.

Hageja leiab, et kostja kaubamärgitaotlus on esitatud pahauskselt. Kostja on käesoleval hetkel 9

ettevõtte juhatuse liige, olles seega äritegevuses aktiivne ja kahtlemata pädev äriühingute tegevust

juhtima. Taotledes kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimist kohvimasinate ja kohvi

müügi ning kohvikuteenuste osutamise valdkonnas, oli kostjal hoolsuskohustus veenduda, et

taotletav kaubamärk ei rikuks teiste turuosaliste varasemaid õigusi, seda vähemalt maailmakuulsate

kaubamärkide osas. Hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgid olid 27.10.2015

seisuga mh kohvide ja kohvikuteenuste osas nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides

aga ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike tuntud ja väga mainekad. Hageja vastandatavad

kaubamärgid olid oma väärtuselt 31. kohal maailmas. Kaubamärgi võrdlusest nähtuvalt kordab aga

kostja taotletav kaubamärk peaaegu täies ulatuses varasemate mainekate ja väga suurt väärtust

omavate kaubamärkide kujundust. Ei ole eluliselt usutav ega tõenäoline, et kostja töötas nimetatud,

peaaegu identse kujunduse välja iseseisvalt.

Hageja on ca 40 aasta jooksul teinud investeeringuid oma tootekuvandi loomisesse ja selle

tutvustamisesse tarbijate hulgas. Seeläbi on tänaseks saavutatud toodete väga hea maine, sellega

seotud turuliidri positsioon ja kaubamärkide tuntus. Kostja kaubamärk "COFFEE HOUSE + kuju"

kordab hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgi kujundust ning kaubamärgitaotluse

rahuldamine võimaldaks Kostjal sisuliselt omastada hageja varasema kaubamärgiga seotud

investeeringutega otseselt seotud maineväärtus ja/või takistada hageja kaubamärgi kasutamist

Eestis. Sellega kahjustaks kostja oluliselt hageja õigustatud huve oma kaubamärkide kasutamise

osas.

Nimetatud objektiivsetele asjaoludele tuginedes leiab hageja, et kostja on esitanud Kostja

kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" taotluse pahauskselt kaubamärgitaotlusega KaMS § 9 lg 1

p 10 tähenduses.

Hageja palub tuvastada kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

osas, mille registreerimist kostja enda nimele taotleb. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja on seisukohal kaubamärgi puhul ei esine KaMS § 10 lg 1 p-st 2 tulenevat õiguskaitset

välistavat asjaolu.

Hageja peab endale kuuluvate kaubamärkide STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimelisteks

ja domineerivateks elementideks kaubamärkides sisalduvat sõna STARBUCKS, kaubamärgi

keskmes paiknevat kujutist merineitsist ja kaubamärgi kujundust, mis koosneb rohelisest sõõrist,

milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel

alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas

kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine

sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Kostja on seisukohal, et Eesti õiguses eristusvõime definitsiooni seadus ei sätesta. KaMS

tõlgendamisel on eristusvõime sisustamisel viidatud muuhulgas nt Läti seadusandlusele, kus

eristusvõimet on defineeritud kui "märgi iseloomulike joonte kogumit, mis võimaldab selle

märgiga tähistatud ühe ettevõtte kaupade või teenuste eristamist teiste ettevõtete kaupadest ja

teenustest; märgi eristusvõime väärtus ei olene ainult märgi enda iseloomust, vaid ka selle

tajumisest tarbijate poolt ja kaupade või teenuste loomusest." Samuti on seadusandja poolt

selgitatud, et eristusvõime kontroll haarab kompleksselt „nii tähist, selle iseloomu, sellega

tähistatavaid kaupu ja teenuseid ning tarbija tajumehhanismi“. Hageja kaubamärgis on kesksel

kohal ja esmajärjekorras märgatav sõna „STARBUCKS“ ja küllaltki silmapaistvaks saab pidada ka

hageja kaubamärgi keskel asetsevat kujunduslikku elementi, millel on naisterahva kujutis.

Sarnasele järeldusele on jõudnud ka TOAK 25.01.2018 otsuses nr 1681-o (edaspidi TOAK otsus).

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on eristusvõimeline ka hagejale kuuluva

kaubamärgi rohelisest sõõrist ja valgetest ringidest koosnev kujundus, kus kahe ringi vahelisel alal

paikneb valgetes, jämedas kirjas trükitähtedes tekst. Tegemist on visuaalselt väga lihtsakoelise

kahetoonilise graafilise lahendusega, mis kasutab levinud geomeetrilist kujundit ja rohelise-valge

värvikombinatsiooni. Kostjaga kõnealuses küsimuses samale järeldusele „rohelise ja ümmarguse“

kujunduse eristusvõimetuse kohta on jõudnud ka TOAK oma otsuses.

Hageja on leidnud, et kuna kostja kaubamärki taotletakse ja hageja varasemad kaubamärgid on

registreeritud mh kohvimasinate, kohvijookide ja kohvikuteenuste osas, ei ole kahtlust selles, et

varasemate kaubamärkide sõnaline osa „COFFEE“ on asjaomaste kaupade ja teenuste osas

eristusvõimetu, so kirjeldav. Samuti on hageja eristusvõimetuks ja kirjeldavaks pidanud kostja

kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" kogu sõnalist osa „COFFEE HOUSE“ ning kaubamärgi

sõnalist osa SINCE 2015. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Samuti ei nõustu kostja hageja

meelevaldse väitega, nagu tuleks „tavapäraseks, kirjeldavaks ja seega eristusvõimetuks hinnata

kostja kaubamärgi keskosas paiknevat tõetruud kujutist kohviubadest, kuna tegemist on otsese

viitega asjaomastele kaupadele ja teenustele, so nimetatud kaubamärgielement seob pakutavad

kaubad ja teenused kohviga“.

Hagiavalduses esitatud käsitluse kohaselt tuleks KaMS-i mõttes eristusvõimetuks ehk kirjeldavaks

seega lugeda sisuliselt igasugust kaubamärgi graafilist osa, millel on kujutatud pakutava toote või

teenusega seonduvat elementi, selle algmaterjali või lähteainet. Selline lähenemine ei ole õige ega

põhjendatud, kuna see tekitaks vastuvõetamatu olukorra, kus nt toiduainete valmistamisega

seonduvad ettevõtted või restoranid ei saaks taotleda õiguskaitset kaubamärkidele, mille kujutiseks

oleks mõni toiduaine jne. Lisaks ei saa kostja arvates põhjendatuks lugeda ka hageja hinnangut

kostjale kuuluva kaubamärgi keskseks elemendiks olevate kohviubade kujutise tõetruuduse osas –

tegemist on ilmselgelt kahevärvilise stiliseeritud kujutisega kolmest erineva suurusega kohvioast,

mis moodustuvad valgetest, üksteisega mitte kokkupuutuvatest lainelise poolitusjoonega

ovaalidest. Kostja leiab, et mitte ainult ei ole tegemist eristusvõimelise elemendiga, vaid kostjale

kuuluva kaubamärgi üheks kõige domineerivamaks ja eristusvõimelisemaks osaks tuleb lugeda just

kaubamärgi keskset kujutist kohviubadest. Täpsemalt kajastatakse hageja ja kostja kaubamärkide

eristusvõimeliste osade võrdlust käesoleva hagivastuse järgmises alajaotuses.

Vaidlust ei ole asjaolus, et hagejale ja kostjale kuuluvate kaubamärkide puhul ei ole võimalik

täheldada foneetilist sarnasust (hageja seda ka ei väida), mistõttu käesolevas hagivastuses

nimetatud aspekti ei analüüsita.

Hageja väidab, et vastandatavad kaubamärgid on visuaalselt peaaegu kokkulangevad. Nimelt leiab

hageja, et „[k]ostja kaubamärgi kujunduslik, eristusvõimeline osa langeb kokku varasemate

kaubamärkide kujundusega: see koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega

valge joonega kujutatud ringi, kusjuures kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast

koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et

sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad on eristusvõimetud, ei vähenda mingil viisil kaubamärgi

üldisest kujundusest tulenvat suurt sarnasust varasemate kaubamärkide domineeriva kujundusega

(lisaks sõnadele STARBUCKS ja kujutisele merineitsist)“. Kostja selle seisukohaga ei nõustu ja

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Esmalt märgib kostja, et nii hageja kui kostja kaubamärkide puhul on nende kõige

domineerivamaks ja silmatorkavamaks elemendiks keskel asetsev kujutis, milleks hageja

kaubamärkide puhul on valge naisterahvas (näkineid/merineitsi) pruunil taustal ja kostja

kaubamärgi puhul rohelisel taustal kujutatud kolm valget stiliseeritud kohviuba. Lisaks sellele, et

võrreldavate märkide kesksed kujutised on nii erinevad, et keskmise tarbija jaoks on välistatud

nende vahel assotsiatsioonide loomine või nende äravahetamine, on oluline rõhutada ka seda, et

kujutiste puhul on kasutatud ka erinevat värvilahendust – hagejal pruun ja valge, kostjal roheline

ja valge. Täiendavalt on oluline, et kui hageja kaubamärgil on toodud tähis/sõna „STARBUCKS“,

siis kostja kaubamärk „COFFEE HOUSE + kuju“ sellist sõna/tähist ei sisalda (vt TOAK otsuse lk

10).

Põhjendatuks ei saa pidada ka järeldusi hageja ja kostja kaubamärkide kontseptuaalse sarnasuse

kohta, mille kohaselt „kui kaubamärkide rohelist värvi sõõrist, milles paikneb samade

proportsioonidega kaks valget eri värvi ringi, tekitavad tarbijatel mistahes assotsiatsioone seoses

pakutavate kaupade ja teenuste loodussõbralikkusesse vms, siis on need mõlema kaubamärgi puhul

kokkulangevad“. Hageja ei ole selgitanud, millest lähtuvalt peaks keskmise tarbija hinnangul

kaubamärke võrreldes sellised assotsiatsioonid tekkima. Nagu kostja käesolevas hagivastuses juba

varasemalt selgitas, on kõnealused elemendid ühtlasi iseseisvana eristusvõimetud, sarnasele

järeldusele on 25.01.2018 otsuses sisuliselt jõudnud ka TOAK (vt ka TOAK otsuse lk 10:

„Vaidlustaja esitatud tõenditest ei nähtu, et pelgalt tähis, mis on ümmarguse kujuga ja valdavalt

rohelist värvi, oleks Eestis tuntud kui vaidlustaja kaubamärk. Seega ei ole komisjoni hinnangul

vaidlustajal Eestis n-ö kõrgendatud kaitset sõna „STARBUCKS“ mittesisaldavale kaubamärgile,

mis on „ümmargune ja roheline.“).

Kostja ei nõustu ka hageja väitega, mille kohaselt on kostja kaubamärk vastuolus KaMS § 10 lg 1

p-ga 3. Käesoleval juhul ei ole hageja ja kostja kaubamärgid identsed ega sarnased. Seega ei ole

täidetud üks KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise imperatiivsetest eeldustest ja kõne alla ei saa tulla

nimetatud sättest tulenevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Analoogsele järeldusele on samu

asjaolusid analüüsides jõudnud ka TOAK, kes on puudutavalt KaMS § 10 lg 1 p 3 leidnud, et

„[k]omisjon on ülalpool juba põhjendanud vaidlustaja ja taotleja võrreldavate kaubamärkide

erinevusi ning leiab, et samadel põhjendustel ei ole vaidlustaja ja taotleja kaubamärgid sarnased ka

KaMS § 10 lg 1 p 3 tähenduses. Komisjon leiab, et ainuüksi sellest tulenevalt ei ole taotleja

kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3,

olenemata sellest, milline hinnang anda vaidlustaja seisukohtadele ja tõenditele tema kaubamärgi

tuntuse, maine või eristusvõime kohta.“ (vt TOAK otsuse lk 10).

Ehkki vastuolu KaMS § 10 lg 1 p-ga 3 ei saa juba kaubamärkide sarnasuse puudumise tõttu

käesolevas vaidluses kõne alla tulla, on hageja hagiavalduse p-s 2.8 esitanud hulgaliselt väiteid

kostja kaubamärgi poolt hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide eristusvõime ja

maine kahjustamise ning eristusvõime ja maine ebaõiglase ärakasutamise kohta. Kostja ei nõustu

hageja viidatud väidetega. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et tarbijad tunnevad kostja tähises ära

hageja varasemad mainekad kaubamärgid ja loovad asjaomaste tähiste vahele KaMS § 10 lg 1 p 3

kohaldamise eelduseks oleva seose.

Esineb teoreetiline võimalus, et hageja kaubamärgid võivad olla mingile osale Eesti tarbijatest

teataval määral tuttavad, kuid hageja ja kostja kaubamärkide eristusvõimeliste osade igasuguse

sarnasuse puudumine ning kaubamärkide visuaalne, foneetiline ja semantiline erinevus välistab ohu

hageja kaubamärkide identiteedi hägustumiseks või Eesti tarbijates segaduse tekitamiseks.

Käesolevas asjas käsitletavate teenustega samaliigiliste teenuste tähistamiseks kolmandate isikute

nimele on registreeritud teisigi ümmarguse kujuga kaubamärke nagu „REVAL CAFÉ”, „REVAL

KONDIITER“ või „COFFEESHOP COMPANY”. Seejuures on kaubamärk „COFFEESHOP

COMPANY + kuju” (rahvusvaheline reg. nr 0736707) lisaks ümmargusele kujule põhiosas ka

rohelist värvi ja valges kirjas tähtedega. Ka hageja enda poolt esitatud 2015. aasta artiklis „Eesti

oma Starbucks laiendab haaret ja avab kaks uut kohvikut“ (allikaks Delfi uudisteportaal) on

kõrvutatud Starbucks’i ja kodumaist kohvikuteketti Reval Café’d. Jääb selgusetuks, miks peab

hageja just kostjale kuuluva kaubamärgi puhul tõenäoliseks ohtu talle kuuluva „STARBUCKS

COFFEE + kuju“ kaubamärkide eristusvõime kahjustamiseks.

Ebaõiged ja tõendamata on ka hageja väited „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide

maine kahjustamise kohta kostja kaubamärgi poolt. Nimelt avaldab hageja, et tema kohvi

valmistatakse ausa kaubanduse põhimõtete järgi varutud toorainest, kuid kuna hagejal puudub

kontroll kostja tegevuse üle, siis esineb hageja meelest oht, et kui kostja valmistaks oma kohvi

teistsugusest toorainest, siis kahjustab see otseselt ka Hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“

kaubamärkide mainet. Hageja esitab täiesti alusetu ja tõendamata spekulatsiooni kostja kauba, selle

päritolu ja omaduste kohta. Käesoleval juhul ei ole täidetud kaubamärkide sarnasuse või identsuse

kriteerium, mistõttu on välistatud kostja mis tahes kaupade või teenuste seostamine konkreetselt

hagejaga. Samuti tuleb siinkohal märkida, et hageja ei ole tõendanud ka seda, nagu oleks Eesti

tarbijale teada hageja maine ausa kaubanduse põhimõtete järgi varutud tooraine kasutajana.

Kostja ei ole esitanud kaubamärgitaotlust pahauskselt. Esmalt märgib kostja seoses hageja

viidetega kostja äriühingutesse kuuluvuse kohta, et hageja poolt esitatud lisa 8 koos seda

kirjeldavate hagejapoolsete väidetega on eksitav ja ebaõige, kuna hagiavaldusele lisatud

väljavõttest nähtuvalt on see teostatud 30.11.1961 sündinud T B kohta, kes ei oma kostjaga

vähimatki seost (kostja on sündinud 08.03.1980, kostja isikukood on 48003080276), mistõttu on

viidatud tõend ja selle juurde koostatud selgitus eksitavad. Teisalt on käesolevas hagivastuses

läbivalt selgitatud, et hageja ja kostja kaubamärgid on erinevad, kusjuures varasemate

kaubamärkide osas on hetkel registreeritud ja kehtiva õiguskaitse all ka teisigi ümmarguse kujuga

kaubamärke nagu „REVAL CAFÉ”, „REVAL KONDIITER“ või „COFFEESHOP COMPANY”,

kusjuures kaubamärk „COFFEESHOP COMPANY + kuju” (rahvusvaheline reg. nr 0736707) on

lisaks ümmargusele kujule põhiosas ka rohelist värvi valges kirjas tähtedega. Seega on igasugused

viited kostjapoolsele hoolsuskohustuse rikkumisele igal juhul asjakohatud ja täiesti meelevaldsed,

sest kostjale ei saa ette heita hageja kaubamärkidest erineva kaubamärgi registreerimise taotluse

esitamist.

Kostja leiab, et senine menetlus kostjale kuuluva kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

registreerimise kohta on olnud õiguspärane ja kostjale kuuluva kaubamärgi puhul puuduvad

õiguskaitset välistavad asjaolud. Analoogsele järeldusele on kostjale kuuluva kaubamärgi

registreerimisel õiguspäraselt jõudnud juba Patendiamet, kes 02.05.2016 Eesti Kaubamärgilehes nr

5/2016 avaldatud teate kohaselt tegi otsuse registreerida kostja nimele kaubamärk "COFFEE

HOUSE + kuju" (nr M201501082) klassidesse 11, 30 ja 43 kuuluvate kaupade ja teenuste osas.

Seega on Patendiamet vastavalt KaMS § 38 lg-le 1 teostanud kostjale kuuluva kaubamärgi

registreerimisel kontrolli KaMS § 9 lg-s 1 ja §-s 10 sätestatu suhtes ning teinud seejärel lähtuvalt

KaMS § 39 lg-st 1 kaubamärgi registreerimise otsuse – ehk leidnud, et kostja kaubamärgi suhtes

õiguskaitset välistavaid asjaolusid ei esine.

Ka TOAK on kostjale kuuluva kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju" registreerimise

vaidlustamise tulemina jätnud põhjendatult kostja kaubamärgi registreerimise tühistamata ehk

leidnud, et Patendiameti menetlus on olnud korrektne ja põhjendatud ei ole kohustada

Patendiametit jätkama menetlust komisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades. TOAK on kõiki

relevantseid asjaolusid põhjalikult kaaludes jõudnud põhjendatud, motiveeritud ja õiguspärasele

järeldusele, et kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE + kuju“ puhul ei esine KaMS § 9 lg 1 p-s 10

ning § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolusid. Hagiavalduses esitatud

väited ega seisukohad ei anna alust vastupidisele seisukohale jõudmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud:

 Hagejale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „STARBUCKS COFFEE + kuju“, mille

registreeringu nr on 000689786, taotluse esitamise kuupäev on 07.10.1997, registreeringu

kuupäev on 12.11.2001 ja kaubamärgil on Eestis õiguskaitse alates 01.05.2004.

Eelnimetatud kaubamärk on registreeritud klassides 7, 9, 11, 16, 18, 21, 25, 29, 30, 41 ja 42

(tlk10-12).

 Hagejale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „STARBUCKS COFFEE + kuju“, mille

registreeringu nr on 005671938, taotluse esitamise kuupäev on 07.02.2007, registreeringu

kuupäev on 04.02.2008. Eelnimetatud kaubamärk on registreeritud klassides 35 ja 43 (tlk

12 pöördel-14).

 Kostja (D D-D, endise nimega T B) esitas 27.10.2015 Patendiametile kaubamärgitaotluse

nr M201501082 „COFFEE HOUS+ kuju“ klassis 11, 30 ja 43.

 Eesti Patendiameti otsustas kostja kaubamärgi registreerida.

 Hageja vaidlustas 04.07.2016 kostja kaubamärgi registreerimise Justiitsministeeriumi

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK), kes jättis oma 25.01.2018 otsusega

hageja vaidlustusavalduse rahuldamata (tlk 35-40).

KaMS § 41 lg 5 kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstatavuse küsimuses, esitada TÕAS § 64 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava

asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. TÕAS § 64 lg 1 sätestab vastava hagi esitamise

tähtajaks kolm kuud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates.

Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon avalikustas otsuse 25.01.2018 ja hagi on esitatud kohtule

24.04.2018.

Hageja palub tuvastada, et kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE+kuju“ osas, mille registreerimist

enda nimele kostja taotleb, esinevad KaMS § 10 lg 1 p-des 2 ja 3 ja § 9 lg 1 p-s 10 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Seega tuleb kohtul hinnata käesolevas asjas küsimust,

kas kostja poolt kaubamärgitaotluse nr M201501082 Patendiametile esitamise ajal, so 27.10.2015

seisuga, esinesid kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.

KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise

isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks

eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote

individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik

eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini

ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja

kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal

korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata

eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi,

kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte

samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et kaubamärgi

õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse

omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon.

Hageja on tuginenud sellele, et talle kuuluvad Euroopa Ühenduse kaubamärgid. Riigikohus on

15.02.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14 punktis 18 leidnud, et Euroopa Ühenduse

kaubamärgi puhul reguleerib ühenduse kaubamärgi mõju ainult Euroopa Liidu Nõukogu

26.02.2009.a määrus ühenduse kaubamärgi kohta (nr 207/2009), mille art 14 lg 1 kohaselt

reguleerivad ühenduse kaubamärgi mõju ainult selle määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib

ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb siseriikliku kaubamärgi rikkumist,

X jaotise sätete kohaselt. Määruse art 14 lg 2 kohaselt ei välista see määrus ühenduse kaubamärki

käsitlevaid õigustoiminguid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku

õiguse alusel ning lg 3 kohaselt kohaldatavad menetluseeskirjad määratakse kindlaks X jaotise

sätete kohaselt. Määruse art 101 lg 1 kohaselt kohaldavad ühenduse kaubamärkide kohtud selle

määruse sätteid. Selle määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse kaubamärkide

kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Määruse art 101 lg 3 kohaselt, kui

selles määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus samu

menetlusnorme, mida kohaldataks asukohaliikmesriigi siseriikliku kaubamärgiga seonduva sama

liiki hagi puhul. Käesoleval ajal kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. juuni 2017 määrus

(EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, mis on sisult identne nõukogu 26. veebruari

2009 määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta art 8 lg-ga 1. Arvestades eelnevaid

määruse sätteid, tuleb seega Euroopa Ühenduse kaubamärgi mõju puhul arvestada Euroopa

Ühenduse

kaubamärgimääruse

sätteid

ning

kaubamärgi

rikkumist

puudutavalt

ka

kaubamärgiseadust. Samuti on saab arvestada Euroopa Kohtu praktikat.

Vaidlust pole selle üle, et hageja on varasemate Eestis kehtivate kaubamärkide omanik

kaubamärgiseaduse mõistes, täpsemalt KaMS § 11 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt varasem

kaubamärk on [Euroopa Liidu] Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreeritud [Euroopa

Liidu] Ühenduse kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti

registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem.

Hageja on seisukohal, et kostja kaubamärgi puhul esinevad KaMS § 10 lg 1 p-s 2 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.

KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema

kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste

tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi

assotsieerumine varasema kaubamärgiga.

Toodud registreerimistakistuse kohaldamiseks peavad üheaegselt esinema kõik järgnevalt toodud

tingimused:

- hagejale kuuluvad varasemad õigused;

- registreerimiseks esitatud kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga;

- varasem kaubamärk on saanud kaitse identsete või samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks;

- esineb kaubamärkide äravahetamise oht.

KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks tuleb KaMS § 12 kohaselt võtta aluseks kõnealuste

kaubamärkide registrisse kantud reproduktsioonid.

Hageja varasemad kaubamärgid Kostja poolt taotletav kaubamärk

Kohtul tuleb järgnevalt hinnata hageja kaubamärkide „STARBUCKS COFFEE + kuju“

äravahetamise ja assotsieerumise võimalust kostja poolt taotletava kaubamärgiga „COFFEE

HOUSE+ kuju“.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-77-10 p-s 11 sedastanud, et: „Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast

tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste

visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest

tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on

seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub.

Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu

11.11.1997 otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23;

Euroopa Kohtu 22.06.1999 otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs.

Klijsen Handel BV, p 25)“. Seega kaubamärkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei

analüüsi kaubamärke detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja

domineerivatele elementidele. Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul

kaubamärke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast

märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on

märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Seega

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tähenda segiajamise tõenäosuse esinemise väljaselgitamisel

kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine seda, et arvesse tuleb võtta vaid mitmeosalise kaubamärgi

ühte elementi ja võrrelda seda teise kaubamärgi mõne üksiku elemendiga. Kaubamärkide

võrdlemisel tuleb uurida igat kõnealust kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et mitmeosalisest

kaubamärgist asjaomase üldsuse mälu tekkinud tervikumuljes võib mõnel juhul domineerida üks

või mitu selle koostisosadest ( Euroopa Kohtu otsus C-334/05).

Kostja väitel on hageja ja kostja kaubamärkide vahel vaid üksikud sarnasused. Kohus kostja

seisukohaga ei nõustu. Kohtu arvates on nii hageja kaubamärgid kui kostja taotletav kaubamärk

sarnased nii visuaalselt kui kontseptuaalselt.

Kohus leiab, et hageja kaubamärkide „STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimelisteks ja

domineerivateks elementideks on kaubamärkides sisalduv sõna STARBUCKS, kaubamärgi

keskmes paiknev kujutis merineitsist ja kaubamärgi kujundus, mis koosneb rohelisest sõõrist,

milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi, kahe ringi vahelisel alal

paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas

esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna

sümmeetriliselt ringi allosas. Kohus on seisukohal, et kostja kaubamärgi "COFFEE HOUSE +

kuju" domineerivaks ja eristusvõimeliseks elemendiks on selle kujundus, mis koosneb rohelisest

sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega valge joonega kujutatud ringi ja kahe ringi vahelisel

alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas

kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine

sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Kohus leiab, et hageja kaubamärgid ja kostja tähis on visuaalselt sarnased. Nii hageja kaubamärgid

kui kostja tähis koosnevad nii kujunduslikest kui ka sõnalistest osadest. Hageja kaubamärgid ja

kostja taotletav kaubamärk on mõlemad ringikujulised ning nad koosnevad kahest osast. Mõlema

tähise keskele on paigutatud kujutise osa, mis hageja varasemate kaubamärkide puhul on merineitsi

ja kostja taotleva kaubamärgi puhul on kohvioad. See sarnane keskne element on ümbritsetud laia

ribaga, mille sees on valge ring ja väljas teine valge ring, mis omakorda on ümbritsetud rohelise

välimise ringiga. Sellel laial ribal on kaks sõnalist elementi, mis on mõlemad valged ja täpselt sama

struktuuriga. Esimene sõna on mõlemal kaubamärgil laia riba üleval osas ja teine sõna on laia riba

allosas. Samuti on mõlemal kaubamärgil kaks osa nimetatud sõnade vahel, millest üks on asetatud

parempoolsesse külge ja teine on asetatud vasakpoolsesse külge. Hageja kaubamärkidel on nende

kahe sõnaelemendi vahel olevad valged tähed ja kostja kaubamärgi puhul on need täpselt samas

kohas asetsevad elemendid sõnad „since“ ja „2015“.

Kostja kaubamärgi kujunduslik, eristusvõimeline osa langeb kokku hageja varasemate

kaubamärkide kujundusega: see koosneb rohelisest sõõrist, milles paikneb kaks erineva suurusega

valge joonega kujutatud ringi ning kahe ringi vahelisel alal paikneb kaubamärgi kahest sõnast

koosnev sõnaline osa, mis on kirjutatud valgetes, jämedas kirjas esitatud trükitähtedes selliselt, et

sõnalise osa esimene sõna paikneb ringi ülaosas ning teine sõna sümmeetriliselt ringi allosas.

Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kaubamärgis sisalduvad sõnad on eristusvõimetud, ei

vähenda mingil viisil kaubamärgi üldisest kujundusest tulenvat suurt sarnasust varasemate

kaubamärkide domineeriva kujundusega (lisaks sõnadele STARBUCKS ja kujutisele merineitsist).

Kostja väidete kohaselt on hageja kaubamärgi puhul oluline vaid sõna „STARBUCKS“ ja

kujunduslik element, milleks on naisterahva kujutis. Kostja väitel Eesti tarbija puhul saaks tarbija

jaoks võib-olla äratuntavad ja eristusvõimelised olla hageja kaubamärkide tähis /sõna

„STARBUCKS“ ja naisterahva (näkineiu/merineitsi) kujutis kui kujutise keskne element. Kohus

kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu poolt eelviidatud Euroopa Kohtu praktikast tuleneb üheselt, et

oluline on kaubamärk kui tervik. Kaubamärkide puhul omavad olulist rolli eristatavad ja

domineerivad elemendid, kuid ei tule lähtuda mitte üksnes kaubamärgi domineerivatest

elementidest, vaid tuleb arvestada ka muid kaubamärgi osi (sh kirjeldavaid ja vähemdomineerivaid

osi), mis on olulised kaubamärgi kui terviku moodustamisel. Kui vaadata vaidlusaluseid

kaubamärke tervikuna, siis on nad visuaalselt sarnased. Kohtu hinnangul tugevdab tähiste üldist

sarnasust samade värvide (roheline ja valge) kasutamine. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja

kaubamärkide puhul on hageja kaubamärkide kõige domineerivamaks ja silmatorkavamaks

elemendiks keskel asuv kujutis naisterahvas (näkineid/merineitsi) pruunil taustas. Kohus ei nõustu

kostjaga, hageja kaubamärgid sisaldavad pruuni värvi. Hageja kaubamärgi sisemiseks osas on

(merineitsi kujutis) on kasutatud musta värvi. Kohus leiab, et nii hageja kaubamärkide kui ka kostja

tähise puhul on ühendavaks lüliks ka identselt kujutatud sõna „COFFEE“, mis on mõlema

kaubamärgi puhul paigutatud ringi sisse, hagejalt vastavalt ringi all osas ja kostjal vastavalt ringi

üleval osas.

Kohus leiab, et foneetiliselt seisneb kaubamärkide sarnasus selles, et mõlemad kaubamärgid

sisaldavad sõnalist osa „COFFEE“. Ülejäänud osas on kaubamärgid erinevad, sest hageja

kaubamärgid sisaldavad lisaks sõna „STARBUCKS“ ja kostja tähis sisaldab sõna „HOUSE“.

Kohus leiab, et ka kontseptuaalselt on vaidlusalused kaubamärgid sarnased, sest nende kujundus

koosneb rohelist värvi sõõrist, milles paikneb samade proportsioonidega kaks valget, erineva

läbimõõduga ringi. Kuna mõlema kaubamärgi sõnaline osa sisaldab sõna „COFFEE“ (inglise

keeles, tõlge eesti keelde kohvi), võib asjaomane avalikkus seostada nii hageja kaubamärki kui

kostja tähist kohvi mõistega. Sarnasele seisukohale on asunud ka Euroopa Kohus otsuse

STARBUCKS COFEE T-398/16 punktis 64.

Arvestades eeltoodud leiab kohus, et esineb tõenäosus hageja ja kostja kaubamärkide segiajamiseks

tarbijate poolt, st tarbija ajab segamini vaadeldavad kaubamärgid või seostab omavahel nimetatud

kaubamärkide omanikke.

Kuna kaubamärgid on sarnased ja esineb tõenäosus nende segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb

järgnevalt vaadelda, milline on kaubamärke tähistavate kaupade ja teenuste sarnasus. Kaupade ja

teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine eeldab eelkõige kaubamärkide ja kaupade ja teenuste

omavahelist sarnasust. Mida sarnasemad on võrreldavad kaubad ja teenused, seda erinevamad

peavad olema neid eristavad kaubamärgid ja vastupidi.

Hagejale kuuluv Euroopa Liidu kaubamärk registreeringu numbriga on 000689786 on

registreeritud klassides 7, 9, 11, 16, 18, 21, 25, 29, 30, 41 ja 42 ja hagejale kuuluv Euroopa Liidu

kaubamärk registreeringu numbriga 005671938 on registreeritud klassides 35 ja 43. Kostja poolt

on esitatud taotlus registreerida kaubamärk „COFFEE HOUS+ kuju“ klassides 11, 30 ja 43

kuuluvate kaupade ja teenuste osas, mis identsed ja samaliigilised hageja kaubamärkide kaupade ja

teenustega. Seega nii hageja kaubamärgid kui kostja kaubamärk on registreeritud klassides 11, 30,

43. Lisaks

on

hageja

kaubamärk

registreeritud

klassis

42,

mis

samuti

sisaldab

samaliigilisi/identseid kaupu ja teenuseid.

Hageja kaubamärkide ja kostja kaubamärgi all osutatakse eelkõige kohvikuteenuseid ja kohvikute

pidamisega seotud teenuseid ning müüakse erinevaid kohvijooke. Kohus märgib, et tarbijad

tunnevad tänavatel kohviku ära harilikult ülesseatud reklaamide järgi, so nähes (visuaalselt)

kohviku akendel või ukse kohal kohvikuteenuse pakkuja kaubamärki, tuvastavad selle järgi

turuosalise ja teevad otsuse, kas kohvikusse sisse astuda või mitte. Seetõttu on käesoleval juhul

identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas on väga tõenäoline, et visuaalne sarnasus

erinevate turuosaliste kaubamärkide puhul põhjustab kaubamärkide äravahetamise tarbijate poolt,

so tarbijad, astudes kostja kaubamärgi „COFFEE HOUSE+kuju“ tähistatud kohvikusse võivad

arvata ekslikult, et tegemist on „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärgi omaniku ketti

kuuluva ja/või kaubamärgi omaniku loal tegutseva kohvikuga.

Euroopa Kohus on 22.06.1999 otsuses kohtuasjas C342/97 leidnud, et mida eristusvõimelisem on

varasem kaubamärk, seda suurem on kaubamärkide äravahetamise tõenäosus. „STARBUCKS

COFFEE + kuju“ näol on tegemist väga maineka ja maailma mastaabis väga suurt väärtust omavate

kaubamärkidega (tlk 15-32), mis tõstab asjaoomaste kaubamärkide äravahetamise tõenäosust

veelgi.

Seega esineb kohtu hinnangul kaubamärgi „„COFFEE HOUSE+kuju“ osas KaMS § 10 lg 1 p-s 2

sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu, st see on äravahetamisene sarnane hageja varasemate

STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkidega.

Hageja on seisukohal, et kostja kaubamärgi puhul esinevad ka KaMS § 10 lg 1 p-s 3 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud.

KaMS § 10 lg 1 p-i 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis on identne või sarnane varasema

registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti

elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste

tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema

kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise

taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks.

Euroopa Kohus on 09. jaanuari 2003 otsuses (C-292/00 Davidoff & Cie SA and Zino Davidoff SA

v Gofkid Ltd, European Court reports 2003 page I-00389, para 17 ja 25) leidnud, et Esimese

Nõukogu direktiivi 89/104/EEC art-le 4(4)(a) [analoogne KaMS § 10 lg 1 p-le 3] “ei või anda

tõlgendust, mis viiks selleni, et mainekate kaubamärkide kasutamisel identsete või samaliigiliste

kaupade või teenuste osas oleks selle õiguskaitse piiratum kui sama tähise kasutamisel eriliigiliste

kaupade või teenuste osas.” Seega KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldub ka identsete ja/või samaliigiliste

kaupade osas.

Eeltoodust tulenevalt KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised

eeldused:

1) varasem registreeritud ja/või Eestis üldtuntud ning hilisem kaubamärk on kas identsed või

sarnased ning

2) vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud erinevat liiki teenustele või kaupadele ning

3) hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi

mainet või eristusvõimet, mis oli olemas hiljemalt hilisema kaubamärgi taotluse esitamise

kuupäevaks.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja kaubamärgid „STARBUCKS COFFEE + kuju“ ja kostja

kaubamärk „COFFEE HOUSE+kuju“ on sarnased.

Kaubamärk on tuntud kui seda teab oluline osa asjaomasest tarbijate sektorist (Euroopa Kohtu

14.09.1999 otsus kohtuasjas nr C-375/97 (General Motors Corporation) punkt 26). Kaubamärgi

tuntuse tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki kaubamärgi varasema kasutamisega seotud olulisi

asjaolusid. Euroopa Kohus on täiendavalt selgitanud, et kui varasema ühenduse kaubamärgi maine

on tõendatud liidu olulises osas, mis võib vastavalt olukorrale ühtida üheainsa liikmesriigi

territooriumiga, mis ei pea tingimata olema see liikmesriik, kus on esitatud hilisema siseriikliku

kaubamärgi registreerimise taotlus, tuleb järeldada, et see kaubamärk on omandanud maine liidus

(Euroopa Kohtu 03.09.2015 otsus kohtuasjas nr C-125/14, punkt 25).

Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja varasemad „STARBUCKS COFFEE

+ kuju“ kaubamärgid olid kuupäeva 27.10.2015 seisuga Eesti ja mitmete teiste Euroopa Liidu

liikmesriikide tarbijatele tuntud ja kõrge mainega kaubamärgid. Kuigi hageja ei tegutse Eestis, siis

on ta vaatamata sellele teatud ja tuntud ka Eesti tarbijate seas, sest hagejat ja tema kaubamärke on

ulatuslikult tutvustatud ka Eesti meedias tarbijatele (tlk 15-32,109-130). Kuna Eesti inimesed

reisivad palju välisriikides, siis kohtu hinnangul on ka see asjaolu mõjutanud hageja kaubamärkide

tuntust Eesti tarbijate seas.

KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestatud õiguskaitse andmisest keeldumise aluse esinemiseks ei ole vaja

tõendada, et hilisema kaubamärgi kasutamise tagajärjel on juba muutunud keskmise tarbija

majanduslik käitumine. Piisab sellest, et esineb tõsine oht, et selline muutus tulevikus toimub.

Kohus nõustub hagejaga, et kuna varasemate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide

puhul on tegemist aastakümneid kasutatud, globaalselt väga kõrget väärtust omavate

kaubamärkidega ning asjaolu, et Starbucks’i tegevust on kajastatud ka Eestis, siis seisneb reaalne

oht, et hilisema, üldmuljelt samasuguse kujundusega tähise "COFFEE HOUSE + kuju" kasutusse

võtmine identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste osas tingib hageja varasemate kaubamärkide

identiteedi hajumise/hägustumise, so tekitavad Eesti tarbijates segadust ja varasemad kaubamärgid

kaotavad oma võimes seostuda üksnes hagejaga.

Hageja väidab, et esineb reaalne oht, et kostja poolt kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

kasutamisel võidakse kahjustada ka hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide

mainet.

Euroopa Kohus on selgitanud, et varasema kaubamärgi mainet saab kahjustada juhul, kui taotletava

kaubamärgiga tähistatud kaupadel või teenustel on avalikkusele varasema kaubamärgi

külgetõmbejõudu vahendav mõju. Sellise kahju risk võib tekkida juhul, kui neil kaupadel või

teenustel on selline omadus või kvaliteet, millel võib olla negatiivne mõju varasema maineka

kaubamärgi kuvandile, kuna see kaubamärk on identne või sarnane taotletava kaubamargiga (vt.

Euroopa Üldkohtu 22.03.2007 otsus nr T‑215/03 (Sigla SA,), punkt 39).

Hageja kaubamärkide maine väidetava kahjustamise ohtu on hageja selgitanud sellega, et hageja

kohvisid valmistatakse ausa kaubanduse põhimõtete järgi varutud toorainest, kuid kuna hagejal

puudub kontroll kostja tegevuse üle, siis esineb reaalne oht, et juhul, kui kostja hakkab kaubamärgi

"COFFEE HOUSE + kuju" all turustama teistsuguselt varutud toorainest valmistatud kaupu,

kahjustab see otseselt ka hageja „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide mainet. Kohus

leiab, et tõendamata on hageja väited „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide maine

kahjustamine kostja kaubamärgi poolt. Paljasõnaline on hageja etteheite kostja kauba, selle päritolu

ja omaduste kohta. Samuti ei ole tõendamist leidnud see, nagu oleks Eesti tarbijale teada hageja

maine ausa kaubanduse põhimõtete järgi varutud tooraine kasutajana.

Hageja väidab, et esineb kostja poolt „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide eristusvõime

või maine ebaõiglane ärakasutamine.

Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise all mõistetakse kõiki juhtumeid, kus

teised kasutavad tuntud kaubamärki ilmselt ära või püütakse selle mainet ära kasutada. Teiste

sõnadega on tegemist riskiga, et ettekujutus mainekast kaubamärgist või sellele omistatud

omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgiga tähistavatele kaupadele, mistõttu nende

turustamine on lihtsam tänu sellisele varasema maineka kaubamärgiga seostumisele (vt. Euroopa

Üldkohtu 22.03.2007 otsus nr T‑215/03 (Sigla SA,), punkt 40). Euroopa Kohus on täiendavalt

selgitanud, et kaubamärgi eristusvõime või maine ebaõiglane ärakasutamine segiajamise

tõenäosuse olemasolu ega oht ei eelda, et kaubamärgi eristusvõimet, mainet või

kaubamärgiomanikku üldisemalt võidakse kahjustada. Kasu, mida kolmas isik maineka

kaubamärgiga sarnase tähise kasutamisest saab, kujutab endast kaubamärgi eristusvõime või maine

ebaõiglast ärakasutamist kolmanda isiku poolt, kui viimane soovib tähise sellise kasutamisega

asuda maineka kaubamärgi kiiluvette, et saada kasu viimase atraktiivsusest, reputatsioonist ja

prestiižist ning kasutada seda ilma rahalist hüvitist maksmata ja ise kaubamargiomaniku ärilisse

panusesse selle kaubamärgi kuvandi loomisel ja säilitamisel panustamata (Euroopa Kohtu

18.06.2009 otsus nr C-487/07 P (L’Oreal SA,) punkt 50).

Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul esineb suur tõenäosus, et tarbijad, teades varasemate

väga mainekate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide all osutatavate kaupade ja

teenuste kõrget kvaliteeti ja laitmatut mainet, kannavad selle üle ka sarnase tähise "COFFEE

HOUSE + kuju" all pakutavatele kaupadele, misläbi hakkab kostja saama tulu varasemate

„STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist selle

eest rahalist hüvitist maksmata ja kaubamärgi kuvandi loomisel ja säilitamisel panustamata. Seega,

kuna tarbijad loovad seose kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju" ja hageja varasemate väga

mainekate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ kaubamärkide vahele, esineb käesolevas asjas reaalne

oht, et hilisem tähis hakkab taotletavate kaupade osas ebaõiglaselt ära kasutama ja kahjustama

varasemate „STARBUCKS COFFEE + kuju“ eristusvõimet ja mainet.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esineb kostja tähise "COFFEE HOUSE + kuju"

osas esineb KaMS § 10 lg 1 p-is 3 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu.

Hageja on seisukohal, et kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus KaMS § 9 lg 1 p 10, mille

kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse

pahauskselt või mida on hakatatud kasutama pahauskselt.

Euroopa Kohus on selgitanud, et taotleja pahausksuse olemasolu hindamisel peab riigisisene kohus

võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid

tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, eelkõige järgmisi asjaolusid: kas

taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab identsete

või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille

registreerimist taotleti; taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist;

ning ka seda, milline õiguskaitse tase on kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist

taotletakse (Euroopa Kohtu 11. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C-529/07, Chocoladenfabriken

Lindt & Sprüngli, p 53).

Selleks, et tuvastada õiguskaitse puudumine kaubamärgile, kuna seda on hakatatud kasutama

pahauskselt, on vajalik tuvastada, et kostja kasutab registreerimiseks esitatud kaubamärki eksitavalt

sarnaselt hagejale kuuluvate kaubamärkidega. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et tegemist

on sarnaste kaubamärkidega. Kohus leiab, et taotledes kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

registreerimist kohvimasinate ja kohvi müügi ning kohvikuteenuste osutamise valdkonnas, oli

kostjal hoolsuskohustus veenduda, et taotletav kaubamärk ei rikuks teiste turuosaliste varasemaid

õigusi, seda vähemalt maailmakuulsate kaubamärkide osas. Hageja „STARBUCKS COFFEE +

kuju“ kaubamärgid oli 27.10.2015 seisuga mh kohvide ja kohvikuteenuste osas nii Eestis kui ka

teistes Euroopa Liidu liikmesriikides aga ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike tuntud ja väga

mainekad. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja taotletav kaubamärk sarnaneb kujunduse pooles

hageja varasemate mainekate ja väga suurt väärtust omavate kaubamärkide kujundust. Kohus leiab,

et ei ole eluliselt usutav ega tõenäoline, et kostja töötas nimetatud, peaaegu identse kujunduse välja

iseseisvalt. Kostja oleks võinud oma kaubamärgiks võinud valida ükskõik millise värvi. Samuti

puudub loogiline põhjendus, miks valis kostja just ringikujulise kaubamärgi ja kasutab täpselt

samasugust kujundust (ringid, kirjad üleval ja all jne), täpselt samasugust kirjastiili ja trükitähti,

rohelise värvi jne.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on esitanud kostja kaubamärgi "COFFEE

HOUSE + kuju" taotluse pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 tähenduses.

Seega tuleb hagi rahuldada.

Kohus tuvastab, et kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-des 2 ja 3, § 9 lg 1 p-s 10 toodud

kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise kaubamärgi "COFFEE HOUSE + kuju"

osas, mille registreerimist kostja enda nimele taotleb.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik