Legislator Case Law & Legislation
2-16-13536/110 AI generated

2-16-13536/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-13536/110
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss XX (hageja) , NA Trans OÜ (kostja I) ja Seesam Insurance AS (kostja II, koos

Legislator headnote

AI generated

2-16-13536/110 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss XX (hageja) , NA Trans OÜ (kostja I) ja Seesam Insurance AS (kostja II, koos

Keywords

AI generated
repair costs lack of maintenance damage to electrical installations replacement tenant systemic flaws inadequate service provision
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-13536

Tsiviilasi

XX hagi NA TRANS OÜ ja Seesam Insurance AS-i

vastu kohustada kostjaid teostama paadi

taastusremonditööd ja alternatiivselt kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX, lepingulised esindajad Liina

Karlson ja Tanel Riivits

Kostja I (vastustaja I): NA TRANS OÜ, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja

vandeadvokaadi abi Kristiina Urb-Semjonov

Kostja II (vastustaja II): Seesam Insurance AS,

lepinguline esindaja Martin Petermann

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 1. aprillil 2019 ja kompromissi

kinnitamise otsustamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus ja kinnitada poolte kompromiss

järgmistel tingimustel:

1.1. XX (hageja) , NA Trans OÜ (kostja I) ja Seesam Insurance AS (kostja II, koos

kostjad) on kokku leppinud, et kostja I tasub kompromissi korras hagejale

4000 eurot ning kostja II tasub kompromissi korras hagejale 3000 eurot.

1.2. Hageja kinnitab, et tal ei ole kostjate vastu mis tahes varalisi ega muid nõudeid

peale käesoleva kompromissilepingu punktis 1 nimetatud nõude.

1.3. Kostjad kinnitavad, et neil ei ole üksteise suhtes mis tahes varalisi ega muid

nõudeid.

1.4. Kostja I kohustub kompromissilepingu punktis 1 nimetatud 4000 eurot

tasuma kahes osas järgmiselt – 2000 eurot hiljemalt 31. maiks 2019 ning

2000 eurot hiljemalt 30. juuniks 2019. Kostja II kohustub kompromissi-

lepingu punktis 1 nimetatud 3000 eurot tasuma viie tööpäeva jooksul alates

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Vastavad summad tuleb

kanda hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXX.

1.5. Juhul kui kostjad viivitavad rahalise kohustuse täitmisega on hagejal õigus

nõuda kostjatelt viivitusintressi (viivist) 0,3% päevas enda osa rahalise

2 (4)

kohustusega täitmisega viivitamisel tähtaegselt tasumata summalt kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

2. Tsiviilasja nr 2-16-13536 menetlus lõpetada.

3. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot hageja

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 3 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 7. septembril 2016 Harju maakohtule hagi NA TRANS OÜ (kostja I)

vastu kohustuse täitmise ja alternatiivselt rahalise hüvitise nõudes. Maakohus kaasas

8. mail 2017 hageja taotlusel menetlusse kaaskostjana Seesam Insurance AS (kostja II). Hageja

esitas 25. mail 2017 hagiavalduse kostja II vastu kohustuse täitmise ja alternatiivselt rahalise

hüvitise või taastamiskulude maksmise nõudes või alternatiivselt garantiikirja väljastamise

nõudes.

Täiendatud ja täpsustatud hagiavalduses palus hageja:

(1) kohustada kostjaid teostama paadi taastamistööd viisil, et paat oleks töökorras ja sobiv

merel sõitmiseks, st mere- ja sõidukõlbulik, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist;

või alternatiivselt

(2) välja mõista kostjatelt solidaarselt rahaline hüvitis 8 000 eurot;

(3) kostjalt I lisaks välja mõista:

-

viivis 8 000 eurolt perioodi 10. veebruar kuni 7. september 2016 eest 370,51 eurot

ja jooksev viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates 8. septembrist 2017 kuni põhinõude

kohase täitmiseni;

-

kohtueelsed õigusabikulud 1 420 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates

8. septembrist 2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni;

(4) kostjalt II lisaks välja mõista:

-

viivis 8 000 eurolt perioodi 28. mai 2016 kuni 25. mai 2017 eest 635,82 eurot ja

jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui

0,02% päevas, alates 26. maist 2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni;

3 (4)

-

kohtueelsed õigusabikulud 1 795 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte vähem kui 0,02% päevas, alates 26. maist 2017

kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hageja väitel

-

sõlmis ta kostjaga II paadi Suzi 323 (edaspidi „paat“) suhtes kindlustusperioodiks

9. august 2013 kuni 8. august 2014 kindlustuslepingu;

-

paat uppus 25. oktoobril 2013 Läänemaal Vormsil Sviby sadamas;

-

hageja pöördus 20. jaanuaril 2014 seoses paadi uppumisega kostja II poole, kes

registreeris selle kindlustusjuhtumiks;

-

hageja toimetas paadi aprillis – mais 2014 kostja II nimetatud isiku juurde

remonditöökotta;

-

kostja I esitas 19. juunil 2014 kostjale II hinnapakkumise paadi taastusremondiks

summas 4 792,96 eurot (koos käibemaksuga) ja samal päeval väljastas kostja II

kostjale I garantiikirja paadi taastusremondiks nimetatud summas;

-

hagejale teatati aprillis 2015, et paat on korda tehtud ja sellele võib järele tulla. Hageja

andis 5. mail 2015 sama info edasi kostjale II. Kostja II palus hagejal anda paadi

vastuvõtu kohta garantiikirjale allkiri;

-

hageja sai 5. mail 2015 paadi enda valdusesse ja tasus samal päeval omavastutuse

summas 499,92 eurot;

-

hageja viis 17. mail 2015 paadi Vormsile ja pani vette. Selgus, et paat edasi ei liikunud

ega ei olnud sõidukõlbulik;

-

hageja sai 17. juunil 2015 info, et Vormsil Rälby sadamas muuli ääres asunud paat on

jälle vee alla vajunud ja 18. juunil 2015 teavitas hageja sellest kostjat II, kes edastas

info kostjale I;

-

kostja II tellis paadi uppumise põhjuste kohta riiklikult tunnustatud eksperdilt

asjatundjaarvamuse, kes asus seisukohale, et paadi taastamisremont pole teostatud

kvaliteetselt, paati sinna kogunenud veest tühjendama pidanud automaatsüsteem

polnud enne 18. juunil 2015 toimunud taasuppumist tõenäoliselt töökorras,

taastamisremondi käigus on jäetud korrastamata paadi elektrisüsteem; tõenäoliselt

uppus paat väliste tegurite mõjul (nt vandalism või sabotaaž), paadi sõidukorda

seadmiseks tuleb välja selgitada taastamisremondi käigus paadile paigaldatud mootori

veekahjustused (tõenäoliselt tuleb mootor välja vahetada), välja tuleb vahetada kogu

elektrisüsteem ja korrastada tuleb turbiini suunalabade ajam ja selle geomeetria;

-

Politsei- ja Piirivalveameti 15. septembri 2015 vastasusest selgus, et ei ole piisavat

alust süüteomenetluse alustamiseks, kuna puudub süüteo tunnustele vastav tegu, kuid

samas on ilmselge, et paati eelnevalt remontinud firma ei ole teinud oma tööd

nõuetekohaselt ja korrektselt;

-

hageja pöördus korduvalt kostjate poole nõudega paadi kordategemiseks. Kostja II

leidis, et paadi kordategemine remonditöökoja poolt ei ole põhjendatud;

-

hageja pöördus 16. juunil 2016 nõudega kostja II vastu Eesti Kindlustusseltside Liitu,

kes hageja avaldust ei rahuldanud, asudes seisukohale, et kostja II ei vastuta kostja I

tegevuse või tegevusetuse eest;

-

kuivõrd paadi remont oli teostatud ebakvaliteetselt, vastutavad ebakvaliteetse töö eest

mõlemad kostjad.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

4 (4)

3. Maakohus jättis hagi 3. juuli 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks

edaspidi.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus hageja panna kostjate kanda.

Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 16. aprillil 2019 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

7. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi

kaebuse menetlusse võtmise määruses.

8. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

600 eurot, seega kuulub tagastamisele 300 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa

kanda hageja arveldusarvele.

9. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas

TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm