2-18-8998/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

17. aprill 2019. a, Tallinn

2-18-8998

Stix KV OÜ hagi P S vastu võla nõudes

1 106,71 eurot

Hageja: Stix KV OÜ (registrikood 14092508),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja: P S (isikukood xxx), lepinguline esindaja

Maia Ploom

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1.

2. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine:

Menetluskulud jätta hageja

kanda.

Rahuldada

osaliselt

kostja

kindlaksmääramiseks ja

määrata eurot.

2.3.

Mõista Stix KV OÜ-lt (registrikood 14092508) P Si

(isikukood xxx) kasuks välja menetluskulu summas 325 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab

loa otsuse

edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kostja menetluskuludena kindlaks

2.1.

2.2.

kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks

2-18-8998

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib

ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta

mõnda tõendit arvesta.

Kohus piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse otsuses, mille kohus teeb

lihtsustatud põhjendava osaga, analüüsima tõendeid ega märkima, miks kohus mõnda tõendit ei

arvesta.

Hageja nõue ja seisukohad

1. Stix KV OÜ (hageja) esitas hagi P Si (kostja) vastu võla nõudes.

2. Hageja nõuab kostjalt võlga summast 988,17 eurot, samuti viivist 39,49 eurot ning viivist

alates hagiavalduse esitamisest 0,0219% päevas. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvalt

võlgnevuse tasumist 100 eurot kuus kuni üürilepingu sõlmimiseni poolte vahel.

3. Hageja väitel ostis hageja 07.08.2017 notariaalse müügilepinguga M T temale kuulunud

½ suuruse kaasomandiosa x korteriomandist, registriosa nr x. 14.08.2017 kanti hageja ½

suuruse kaasomandiosa omanikuna kinnistusraamatusse.

4. Kostja kasutab korterit üksinda, s.t. ka hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist, ilma et

hageja sellest mingitki kasu saaks. Hageja ja kostja kaasomandis olev korter on 14,6 m2 suurune

1-toaline korter.

5. Korteriga sarnaste korterite keskmine üürihind on 218 eurot kuus. Hageja leiab, et õige ja

õiglane üürihind korteri väljaüürimisel oleks 200 eurot kuus, millest poolele ehk 100 eurole

oleks hagejal korteri väljaüürimisel õigus. Hageja leiab, et just 100 eurot kuus on summa, mille

võrra kostja hageja arvelt igakuiselt alusetul rikastunud. Korteri kasutuskord ei ole kindlaks

määratud.

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

7. Kostja tunnistab, et korteri kasutuskord ei ole kindlaks määratud, seega ei ole kindlaks

määratud, millist osa korterist kumbki omanik kasutada võib. Ühiskasutatavat ruumi võivad

kasutada mõlemad kaasomanikud.

8. Hageja ei ole kordagi saatnud kostjale teadet, et soovib korteriomandit kaaskasutama asuda.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikastub korteriomandi kasutamise tõttu või hageja saaks

2 (5)

2-18-8998

seetõttu kahju. Alates 10.10.2018 ei ole kostja enam korteriomandi kaasomanik.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. Hageja nõuab kostjalt kaasomandi eseme ainukasutamisest tulenevalt võlgnevuse tasumist.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest

asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 5

kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. AÕS § 72 lg 3 järgi on

kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike

kaasvaldust ja -kasutust. Üks kaasomanik ei või seega ühise ruumi või selle osa kasutamiseks

teisele kaasomanikule takistusi teha kui ei ole sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, mis annab

kaasomanikule sellise ainukasutusõiguse. Antud juhul poolte vahel kokkulepet kaasomandi

eseme kasutamise osas sõlmitud ei olnud.

11. Kaasomaniku valduse rikkumise korral on hüvitise nõude asjakohaseks alusnormiks

hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, kus kahjuks on

kaotatud kasutuseelised ning alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel,

mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 19, 23, 22 ja 26-28; Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme

viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kaasomanikul on AÕS § 71 lg 2

ja TsÜS § 62 lg 1 koostoimes õigus nõuda teiselt kaasomanikult kasutuseelise hüvitamist. TsÜS

§ 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla

lähtekohaks olla kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu

saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p

13; 30. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28; 13. juuni 2005. a. otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Samu kasutueelistega seonduvaid hüvitise

arvestamise põhimõtteid tuleb kolleegiumi arvates kohaldada ka VÕS §-de 1037-1039 alusel

esitatava nõude puhul ning ka AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatavaks kasuks võib olla saadud

kasutuseelised (Riigikohtu 24. märts 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).

13. Kohus leiab, et võimalike erinevate nõudealuste puhul saab hagejal olla kasutuseeliste

hüvitamise nõue kostja vastu ainult juhul kui kostja on hagejat takistanud kaasomandi

kasutamisel ehk kostja on rikkunud hageja õigust kaasomandi kaaskasutamiseks. Seega on

vajalik käesolevas asjas hageja kasutuseeliste hüvitise nõude puhul tuvastada, kas kostja

käitumine takistas hagejat oma kasutusõigust teostada.

Vaidlust ei ole selles, et hageja kanti ½ suuruse kaasomandiosa asukohaga x omanikuna

kinnistusraamatusse sisse 14.08.2017 ning kostja elas antud korteris perioodil 14.08.2017 kuni

10.10.2018. Hageja väitel rääkis hageja esindaja kostjaga 07.08.2017 soovist korteri arvelt tulu

teenida. Kostja väitel ei ole hageja kostjale kordagi teadet saatnud selle kohta, et ta soovib

korterit kasutama hakata. Kostjal ei ole olnud vastuväited sellele, et hageja hakkab samuti

korterit kasutama.

3 (5)

2-18-8998

Kohus järeldab kostja vastuväidetest, et kostja väitel ei ole hageja kostjale teinud pakkumist

korteri kaaskasutamiseks.

Kohus leiab, et pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris sees ei saa olla aluseks teise

kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmiseks. Tuvastatud peab olema reaalne takistatus

kaasomandi eseme kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejat takistanud

kaasomandi eseme kasutamisel.

14. Hageja väite osas, et kostja ei ole reageerinud tema ettepanekule korteri arvelt tulu teenida,

märgib kohus järgmist. Kaasomanikul ei saa hüvitise nõuet teise kaasomaniku vastu tuleneda

sellest, et teine kaasomanik keeldub kaasomandi eseme tervikuna väljaüürimisest. Juhul kui üks

kaasomanik soovib selliselt kaasomandi kasutamist reguleerida, tuleb esitada teisele

kaasomanikule ettepanek kasutuskorra määramiseks soovitud viisil. Kasutuskorra sõlmimisest

keeldumisel on õigus kohtult paluda kasutuskorra soovitud viisil kehtestamist. Alternatiivselt

on kaasomanikul alati võimalik nõuda ka kaasomandi lõpetamist.

15. Kuna antud juhul kohus ei tuvasta hageja takistatust kaasomandi eseme valdamisel ja

kasutamisel, siis ei ole sellest tulenevalt kohtu hinnangul hageja nõue kasutuseeliste

hüvitamiseks põhjendatud, mistõttu hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

17. Kostja esitas menetluskuludena kostja lepingulise esindaja kulud summas 390 eurot

(käibemaksuta).

18. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

leiab, et kostja poolt 30.03.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on

põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg. Seega on kokku põhjendatud 3

tunni ja 15 minuti ulatuses lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamine.

19. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg

1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu

13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samas on leidnud Riigikohus,

et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas

eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks

saab olla konkreetse asja keerukus.

Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 120 eurot. Kohus

leiab, et

4 (5)

2-18-8998

kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukuse ja mahukuse määrale. Asjas ei

ole palju asjaolusid ega keerulisi õiguslikke olukordasid, mis tingiks sedavõrd suure

tunnitasumäära. Samuti on tegemist asjaga, kus tõendite osakaal on väga väike. Kohus leiab

eeltoodust tulenevalt ja kohtupraktikast juhindudes, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasumääraks antud asjas on 100 eurot.

20. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 03.

juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on kostja avaldanud, et

lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu. Seega mõistab kohus lepingulise esindaja tasu

välja ilma käibemaksuta.

21. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 325 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

5 (5)