2-18-6849/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6849

Tsiviilasi

XX

hagi

YY

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

ja

parandamiseks

ning

õigusvastaselt

tekitatud

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 07.02.2019 taotlus menetluse peatamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta XX kanda.

4. Mõista XX-lt riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli XX

määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda

15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud

makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse

jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 178 lg 2). Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas

(TsMS § 360 lg 2 ja TsMS 179 lg 3).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 02.05.2018 hagi YY (kostja) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

ja parandamiseks

ning õigusvastaselt

tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Pärnu Maakohus jättis 19.09.2018 määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti

hageja kanda. Maakohtu määrus on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2018

määrusega.

3. 19.11.2018 palus kohus kostjal esitada menetluskulude nimekiri.

4. Kostja poolt 22.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud

käesolevas asjas menetluskulusid (kulud õigusabile) summas 1 650 eurot (ilma

käibemaksuta) kokku 10 töötunni ulatuses (ühe tunni hind 165 eurot + km). Kostja ei

taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik nimekirjas toodud

kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud tsiviilasja nr 2-18-6849 menetluses.

Kostja menetluskulud on tekkinud seoses vastuste koostamisega hageja esitatud

määruskaebustele. Sisulise vastuse esitamiseni asjas ei jõutud, mistõttu ei ole kostjal

täiendavaid kulusid hagile sisulise vastuse koostamiseks tekkinud.

5. Hageja palub kostja 22.11.2018 taotluse tema väidetavate menetluskulude suuruse

kohta jätta rahuldamata ning tuvastada, et kostjal puuduvad menetluskulud. Hageja

leiab, et kostja 22.11.2018 taotlus menetluskulude kohta on võltsimise tunnustega

dokument selles teadlikult esitatud valeandmete tõttu (intellektuaalne võltsimine),

selliste valeandmetega dokumendi esitamises esinevad võltsitud dokumendi kasutamise

tunnused ning lõppkokkuvõttes esinevad kostja sellises teos kelmuse katse tunnused.

Kostja ei ole menetluses mingeid kulusid kandnud ja tal ei ole ka tekkinud kulude

kandmise kohustust. Kostja lepinguline esindaja ei ole kostjale õigusabiteenuse eest

arveid väljastanud ja sellest tulenevalt ei ole kostja kulusid kandnud ka maksekohustuse

tekkimise tähenduses. Kostja 22.11.2018 menetlusdokumendis esitatud kulude täpse

arvestuse ja koosseisu eest on Advokaadibüroo NOVE OÜ esitanud arved nr 20180606

ja 20180820 Saaremaa vallale Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. Nimetatud

dokumentides on kõik andmed täpselt kattuvad nii töö kirjelduse, selleks kulutatud aja

kui ka tasu suuruse osas. Käesolevas asjas esineb kostjana füüsiline isik YY.

Advokaadibüroo NOVE OÜ, vandeadvokaat Veikko Puolakaineni ning füüsilise isiku

YY vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kliendilepingut AdvS § 55 lg 1 ja 4 nõuete kohaselt

ning advokaadibüroo ei ole kostjast YY-le arveid väljastanud. Menetluskulud on

kandnud menetlusosaliseks mitteolev kolmas isik õigussuhtes, mille osaliseks ei ole

kostja.

Esimese astme kohtu määrus

6. Pärnu Maakohtu 03.01.2019 määrusega määrati kindlaks YY-le hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus summas 1650 eurot (käibemaksuta). Maakohus mõistis

XX-lt välja YY kasuks menetluskulud 1650 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub

tasumisele viivis.

7. Käesolevas asjas on kostja palunud menetluskuludena kindlaks määrata kulud

õigusabile summas 1650 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 10 töötunni ulatuses (ühe

tunni hind 165 eurot + käibemaks), kuna kostjale osutas õigusabi Advokaadibüroo

NOVE OÜ vandeadvokaat Veikko Puolakainen.

8. Hageja esitas menetluskuludele vastuväite peamise põhjendusega, et kostja pole kulusid

kandnud, kuna kostja lepinguline esindaja ei ole õigusabiteenuse eest arveid väljastanud

kostjale vaid Saaremaa vallale. Kulud on kandnud menetlusosaliseks mitteolev kolmas

isik õigussuhtes, mille osaliseks ei ole kostja.

9. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu ning leiab, et see on põhjendamatu. Kohus nõustub

kostjaga selles, et hageja väited ei ole takistuseks menetluskulude väljamõistmiseks

hagejalt ka siis, kui need on kandnud muu isik. Hageja väited intellektuaalse võltsimise

ja kelmuse katse kohta on menetluslikult asjakohatud.

10. Kostja osundab põhjendatult oma 27.12.2018 selgituses hageja vastuväitele, et ta on

menetluses selgitanud kliendilepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Kostja tegi seda

vastuses hageja määruskaebusele hagi läbivaatamata jätmise määrusele, kus hageja

tugines täpselt samadele argumentidele. Siis soovis hageja küll väita, et kliendileping

on tühine ja kostja esindajal puudub üldse esindusõigus, mistõttu tuleks kõik kostja

vastuväited ja taotlused jätta tähelepanuta. Maakohus ja Ringkonnakohus nende

argumentidega ei nõustunud ja hageja määruskaebuse jäeti täielikult rahuldamata.

11. Kostja selgituse kohaselt on õige fakt, et arvetel on märgitud arve saajaks kolmas isik

Saaremaa vald, kes on need esitatud arved ka tasunud, kuid TsMS § 174 lg 9 kohaselt

ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need

muu isik.

12. Kohus nõustub kostjaga selles, et konkreetsel juhul omab tähtsust see, et taotletavate

menetluskulude hüvitamise korral pärast nende reaalset tasumist hageja poolt ei saaks

kostja kõnealuseid summasid endale jätta. Kostja kinnitusel hüvitab ta makstud summad

pärast reaalset tasumist hageja poolt kolmandale isikule ehk Saaremaa vallale, kes on

need kulud kandnud kostja eest. Kui kostja seda ei teeks, siis tekiks Saaremaa vallal

nõudeõigus kostja vastu ja kostjal tekib vastav kohustus hüvitada need kulud vallale

käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023

lg 1 või VÕS § 1028-1028).

13. Kostja on menetluses läbivalt selgitanud, millistel kaalutlustel oli kliendilepingu

sõlmijaks advokaadibürooga Saaremaa vald. Hageja ei ole advokaadibüroo poolt

sõlmitud lepingute pooleks ega vallavanema ja Saaremaa valla omavaheliste

õigussuhete pooleks ning puudub teave, et lepingupooled ise lepingu kehtivust kahtluse

alla oleks seadnud.

14. Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab,

et kostja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on kostja õiguste

efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu 10 tundi

on kohtu hinnangul menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahuga vastavuses.

15. Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast osutati õigusabiteenust hinnaga 165 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kostja esindaja tunnitasu määrale vastu

vaielnud. Kohus leiab, et antud asjas on selle õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud õigusteenuse tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodut

arvestades on kostja esindaja põhjendatud kulude suurus kokku 1650 eurot (10 h 00 min

x 165). Kostja ei taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisaks kuulub

menetluskuludelt tasumisele viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

Määruskaebus

16. Hageja palub tühistada täielikult Pärnu Maakohtu 03. jaanuari 2019 määrus ja tuvastada,

et kostjal YY-l menetluskulud puuduvad.

17. Hageja on seisukohal, et kuna kostja väidetavad menetluskulud tulenevad kostja poolt

tühise tehingu tegemisest Saaremaa valla nimel korruptsioonivastase seaduse sätete

rikkumisega koos teiste süütegude tunnustega, siis peab kohus sellisele kostja

tegevusele andma õigusliku hinnangu käesoleva menetluse raamides. Kuna maakohus

seda teinud ei ole, siis on esimese astme kohus oluliselt rikkunud kaalutlusõigust ja

määruse põhjendamiskohustust, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 436

lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg 4 ja 5 eiramise tõttu. Kuna kostja väidetavad

menetluskulud tulenevad tühisest tehingust (kus kostja ei ole tehingu osaliseks) ja

süütegude toimepanemisest, siis õiguse üldprintsiibi kohaselt ei peaks riik andma

õiguskaitset kostja poolt õigusvastase käitumisega Saaremaa vallale kui kolmandale

isikule tekitatud varalise kahju väljamõistmiseks kolmandalt isikult, st hagejalt.

18. Kliendileping advokaadibüroo ja Saaremaa Vallavalitsuse vahel on allkirjastatud kostja

YY poolt. Hageja leiab, et 23.05.2018 Advokaadibüroo NOVE OÜ ja Saaremaa

Vallavalitsuse vahel sõlmitud kliendileping nr 18-023 on tühine ja seega õiguslike

tagajärgedeta TsÜS § 87 tähenduses kui seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev

tehing, kuna kostja YY on ametiisikuna teinud seadusega keelatud tehingu oma peas

kujunenud ainuotsuse alusel oma isiklikest huvidest ja ebaseadusliku varalise kasu

saamise eesmärgil. Üldjuhul otsustab vallale rahalise kohustuse võtmise volikogu ning

vallavalitsus kollegiaalse organina võib sellise otsuse teha vaid juhul, kui see seondub

mingite avalike ülesannete täitmisega. Kliendilepingu nr 18-023 sõlmimisega on

vallavanem rikkunud vallavara valitsemise korrast tulenevat keeldu vallale rahalise

kohustuse võtmiseks volikogu või vallavalitsuse otsuseta, riigihangete seadusest

tulenevat keeldu lepingu sõlmimiseks nõutavat hankemenetlust korraldamata, kui

eeldatav

teenuse

maksumus

võib

ületada

seaduses

sätestatud

piirmäära

(karistusseadustiku § 300 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnused), karistusseadustiku §-s 201

lg 2 p-s 2 sisalduvat keeldu pöörata ametiisiku poolt talle usaldatud võõrast vara

ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks, korruptsioonivastase seaduse §-s 5

sisalduvat keeldu ametiseisundi ja avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks

(korruptsioonivastase

seaduse

§-s

sätestatud

väärteo

tunnused)

ning

korruptsioonivastase seaduse §-s 11 sätestatud toimingupiirangutest tulenevat keeldu

(korruptsioonivastase seaduse §-s 19 sätestatud väärteo tunnused).

19. Kostja 22.11.2018 taotlus menetluskulude kohta on võltsimise tunnustega dokument

selles teadlikult esitatud valeandmete tõttu (intellektuaalne võltsimine), selliste

valeandmetega dokumendi esitamises esinevad võltsitud dokumendi kasutamise

tunnused ning lõppkokkuvõttes esinevad kostja sellises teos kelmuse katse tunnused.

Kostja ei ole menetluses mingeid kulusid kandnud ja tal ei ole ka tekkinud kulude

kandmise kohustust. Kostja lepinguline esindaja ei ole kostjale õigusabiteenuse eest

arveid väljastanud ja sellest tulenevalt, ei ole kostja kulusid kandnud ka maksekohustuse

tekkimise tähenduses. Kostja 22.11.2018 menetlusdokumendis esitatud kulude täpse

arvestuse ja koosseisu eest on Advokaadibüroo NOVE OÜ esitanud arved nr 20180606

ja 20180820 Saaremaa vallale Saaremaa Vallavalitsuse kaudu. Nimetatud

dokumentides on kõik andmed täpselt kattuvad nii töö kirjelduse, selleks kulutatud aja

kui ka tasu suuruse osas.

20. Käesolevas asjas esineb kostjana füüsiline isik YY. Advokaadibüroo NOVE OÜ,

vandeadvokaat Veikko Puolakaineni ning füüsilise isiku YY vahel ei ole sõlmitud

kirjalikku kliendilepingut AdvS § 55 lg 1 ja 4 nõuete kohaselt ning advokaadibüroo ei

ole kostjast YY-le arveid väljastanud.

Menetluse edasine käik

21. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 03.01.2019

kohtumääruse muutmata.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

23. 07.02.2019 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse peatada TsMS § 356 lg 1

alusel hageja XX 21.01.2019 määruskaebuse menetlus kuni kostja YY vastu 06.02.2019

esitatud väärteokaebuse menetluses lõpliku lahendi saabumiseni korruptsioonivastase

seaduse §-s 17 ja §-s 19 sätestatud väärtegude toimepanemise tunnustel. Hageja on

06.02.2019 esitanud uurimisorganile väärtegude toimepanemise avalduse kostja YY

poolt korruptsioonitegude tunnustel (korruptsioonivastase seaduse §-s 17 ja §-s 19

sätestatud väärtegude tunnused) ning käesoleva taotluse esitamise ajaks ei ole lõplikku

lahendit väärteomenetluses, milles oleks antud õiguslik hinnang kostja tegudele.

24. 07.02.2019 ja 03.03.2019 esitas hageja uued tõendid- hageja poolt 06.02.2019

uurimisorganile esitatud väärtegude avaldus korruptsioonitegude kohta kostja tegudes;

22.02.2019 vastuskiri (2.1-3/4025-2) 06. veebruar 2019 esitatud XX avaldusele ning

03.03.2019 kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise peale (PPA 22.02.2019 kiri nr

2.1-3/4025-2).

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Tsiviilkolleegium leiab, et XX poolt esitatud taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

26. TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille

olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus

peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

27. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu

diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle

tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine

menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada (vt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-111-11, p 17).

28. Tsiviilkolleegium ei nõustu hagejaga, et praeguses asjas tehtav lahend sõltub kostja YY

vastu 06.02.2019 esitatud väärteokaebuse menetluses (väärtegude toimepanemise

tunnustel) tehtavast lahendist. Käesoleva tsiviilasja vaidlus keskendub küsimusele, kui

suures ulatuses on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu ei ole sõltuv

YY vastu 06.02.2019 esitatud väärteokaebuse menetluses tehtava lahendi tulemusest ei

osaliselt ega täielikult. Seega puudub hageja poolt toodud põhjustel menetluse

peatamiseks mõistlik põhjendus. Ka ei oleks menetluse peatamine kooskõlas TsMS § 2

põhimõttega lahendada asi võimalikult väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul.

Seetõttu jätab tsiviilkolleegium hageja vastava taotluse rahuldamata.

29. Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Hageja

määruskaebuses esitatud vastuväidete osas märgib tsiviilkolleegium järgmist.

30. Hageja on seisukohal, et kuna kostja väidetavad menetluskulud tulenevad kostja poolt

tühise tehingu tegemisest Saaremaa valla nimel KVS sätete rikkumisega koos teiste

süütegude tunnustega, peab kohus sellisele kostja tegevusele andma õigusliku hinnangu

käesoleva menetluse raamides.

31. Tsiviilkolleegium selgitab, et kostja menetluskulude rahalise suuruse kohta tehtud

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebemenetluses saab vastuväiteid esitada

üksnes menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Rinkonnakohus ei ole

käesolevas menetluses pädev andma hinnangut sellele, kas on toime pandud KVS-s

sätestatud rikkumised või mitte.

32. Hageja on leidnud, et kliendileping on tühine ja seega õiguslike tagajärgedeta TsÜS

§ 87 tähenduses, kuna kostja YY on ametiisikuna teinud seadusega keelatud tehingu

oma peas kujunenud ainuotsuse alusel oma isiklikest huvidest ja ebaseadusliku varalise

kasu saamise eesmärgil. Hageja ei ole advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud

kliendilepingu pooleks, kuid õigused ja kohustused ning võimalikud tagajärged tehingu

tühisuse korral rakenduvad ning on siduvad vaid lepingupoolte suhtes. Lepingu

tühisusele saab tugineda isik, kelle õigusi ja kohustusi leping mõjutab. Üldjuhul on

selleks lepingupool. AdvS § 45 lõikest 1 tulenevalt on kliendileping konfidentsiaalne ja

ei puuduta õiguslikus mõttes hagejat, kes lepingu pooleks ei ole. Hageja väited

intellektuaalse võltsimise ja kelmuse katse kohta on menetluslikult asjakohatud.

33. Kostja on selgitanud kliendilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Nimelt leidis

kostja, et hagi esitati vale isiku vastu. Käesolevas asjas ei avaldanud kostja

ajakirjanduses artikleid isikliku arvamusena, vaid Saaremaa valla esindajana

(vallavanem).

Seega

kuulunuks

hageja

nõue

läbivaatamisele

halduskohtus

riigivastutuse seaduse alusel vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule, kus

vastustajaks saaks olla Saaremaa vald, mitte ainuisikuliselt vallavanem YY. Kuna kostja

ei saa hagi esitamist enda vastu takistada, oli tsiviilasjas kostjaks füüsiline isik YY.

34. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see,

kui tema eest kandis need muu isik. Kui poole ja kolmanda isiku vahel on olemas

kokkulepe, mille kohaselt tasub kolmas isik poolele osutatud õigusabiteenuse arved, on

pool kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa

eeldada tehingute tasutust. Poole kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud

võib olla põhjendatud ka muul alusel (vt Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Tsiviilkolleegium on seisukohal, et praegusel juhul

saab kostja esitatud arvete alusel asuda seisukohale, et kostjal on tekkinud õigusabi eest

tasumise kohustus. Õigusabiarvetel on märgitud arve saajaks kolmas isik Saaremaa vald

ja kostja on kinnitanud, et Saaremaa vald on esitatud arved tasunud. Kostja hüvitab

makstud summad pärast hageja poolt tasumist Saaremaa vallale, kes on need kulud

kandnud kostja eest.

35. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (TsMS

§ 171 lg 1). TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

36. Hagejale on 17.05.2018 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta hagiavalduse

esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 184 lg 4 esimese lause kohaselt kui

menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et

menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Lisaks hoiatas maakohus

hagejat 17.05.2018 määruses, et TsMS § 190 lg 2 ja lg 3 kohaselt kannab pool, kelle

kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude

kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks.

Menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

kohtukulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis

kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud

menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse

välja riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha

riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots