3-18-2275/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2275 Haldusasi

A. P. ja H. S. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti keelamiseks 17.10.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00435 ja 27.11.2018 hoiatuse nr 1712899/00435-1 alusel sunniraha rakendamiseks A. P. ja H. S. suhtes ja

R. V. ja A. U. kaebus keelata 27.11.2018 hoiatuse nr 1712899/00435-1 alusel sunniraha sissenõudmine (keelata esitada täitmisavaldus) Menetlusosalised Kaebaja 1: A. P. Kaebaja 2: H. S. Kaebaja 1 ja 2 esindaja: v.adv Rainer Kuulme Kaebaja 3: R. V. Kaebaja 4: A. U. Vastustaja: Tallinna linn Vastustaja esindajad: Eva Vanamb ja Karel Raudmann Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. P., H. S., R. V., A. U. ja Tallinna linna vahel sõlmitud kompromiss (allkirjastatud 10.04.2019 ja 14.04.2019 ja 16.04.2019): „1) Vastustaja teatab, et on nõus kompromissi korras pikendama 17.10.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00435 antud tähtaega täiendavalt 6 kuu võrra. 2) Täiendav pikendus 6 kuu võrra hakkab kulgema alates kohtu poolt tehtud kompromissi kinnitamise määruse jõustumise kuupäevast. 3) Kompromissi raames loobub vastustaja 27.11.2018 koostatud hoiatusega määratud sunniraha sissenõudmisest punktides 1 ja 2 viidatud tähtaja sees. 4) Vastustaja märgib, et kui ettekirjutuse nõuet ei ole käesoleva punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja jooksul täidetud, siis kaebajatel tuleb tasuda ettekirjutuse ja hoiatuse alusel rakendatud sunniraha 5 päeva jooksul punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja möödumisel ettekirjutuses välja toodud tulukontole. Vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5) Vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg-le 2 võib sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Vastustaja märgib, et kui punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja möödumisel ei ole kaebajad ettekirjutuse nõuet täitnud, siis vastustajal jääb õigus teha korduvaid hoiatusi sunnivahendi rakendamiseks kuni ettekirjutuses taotletud eesmärkide saavutamiseni. 6) Vastustaja toob välja, et ettekirjutuse nõude punkt 2, mis sätestab, et peale ehitusprojekti kinnitamist tuleb ehitis viia ühe aasta jooksul vastavusse kehtiva ehitusprojektiga, on samuti kehtiv ning vastustajal on õigus teha nõude mittetäitmisel korduvaid hoiatusi sunnivahendi rakendamiseks kuni ettekirjutuses taotletud eesmärgi saavutamiseni. 7) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“

2. Lõpetada haldusasja 3-18-2275 menetlus.

3. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A. P. ja H. S. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti keelamiseks 17.10.2017 ettekirjutuse nr 1712899/00435 ja 27.11.2018 hoiatuse nr 1712899/00435-1 alusel sunniraha rakendamiseks A. P. ja H. S. suhtes ja R. V. ja A. U. kaebus keelata 27.11.2018 hoiatuse nr 1712899/00435-1 alusel sunniraha sissenõudmine (keelata esitada täitmisavaldus).

2. Asjas on toimunud poolte vahel kompromissläbirääkimised ning kaebajad ja vastustaja esitasid kohtule ühise taotluse kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks. Pooled on kokku leppinud, et: „1) Vastustaja teatab, et on nõus kompromissi korras pikendama 17.10.2017 ettekirjutuses nr 1712899/00435 antud tähtaega täiendavalt 6 kuu võrra. 2) Täiendav pikendus 6 kuu võrra hakkab kulgema alates kohtu poolt tehtud kompromissi kinnitamise määruse jõustumise kuupäevast. 3) Kompromissi raames loobub vastustaja 27.11.2018 koostatud hoiatusega määratud sunniraha sissenõudmisest punktides 1 ja 2 viidatud tähtaja sees. 4) Vastustaja märgib, et kui ettekirjutuse nõuet ei ole käesoleva punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja jooksul täidetud, siis kaebajatel tuleb tasuda ettekirjutuse ja hoiatuse alusel rakendatud sunniraha 5 päeva jooksul punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja möödumisel ettekirjutuses välja toodud tulukontole. Vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5) Vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg-le 2 võib sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Sama seaduse § 7 lg 1 sätestab, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Vastustaja märgib, et kui punktis 1 ja 2 viidatud tähtaja möödumisel ei ole kaebajad ettekirjutuse nõuet täitnud, siis vastustajal jääb õigus teha korduvaid hoiatusi sunnivahendi rakendamiseks kuni ettekirjutuses taotletud eesmärkide saavutamiseni. 6) Vastustaja toob välja, et ettekirjutuse nõude punkt 2, mis sätestab, et peale ehitusprojekti kinnitamist tuleb ehitis viia ühe aasta jooksul vastavusse kehtiva ehitusprojektiga, on samuti kehtiv ning vastustajal on õigus teha nõude mittetäitmisel korduvaid hoiatusi sunnivahendi rakendamiseks kuni ettekirjutuses taotletud eesmärgi saavutamiseni. 7) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.“ Pooled kinnitavad, et on teadlikud HKMS § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-18-2275 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. Eeltoodu alusel ja lähtudes HKMS § 154 lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist. Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Sõlmitud kompromissiga on nõustunud kõik menetlusosalised, kompromiss pole seadusega vastuolus ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus A. P., H. S., R. V., A. U. ja Tallinna linna vahel sõlmitud kompromissi (allkirjastatud 10.04.2019 ja 14.04.2019 ja 16.04.2019) ning lõpetab HKMS §

152 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetluse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik