2-18-13601/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-13601

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-13601

Tsiviilasi

Farmbalt OÜ hagi Elektrilevi OÜ vastu lepingu täitmise ja

kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

Lepingu täitmise hagi hind 3500 eurot

Kahju hüvitamise hagi hind 4410 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Farmbalt OÜ (registrikood: 11476639; asukoht: Ööbiku

27, 50404 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks (e-post:

menetlus@rask.ee)

Kostja Elektrilevi OÜ (registrikood: 11050857; asukoht: Kadaka

tee 63,12915 Tallinn)

Kostja

lepinguline

esindja

Laura

Sofia

Annus

(laura.annus@energia.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Eelistung 22. jaanuar 2019. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Farmbalt OÜ kanda.

3. Määrata Elektrilevi OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Farmbalt OÜ-

lt Elektrilevi OÜ kasuks välja 795 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Farmbalt OÜ esitas 11.09.2018 Tartu Maakohtule hagi Elektrilevi OÜ vastu lepingu täitmise ja

kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX tehingu tulemusena omandas Farmbalt OÜ (edaspidi:

hageja) kinnistu katastritunnusega XXX, asukohaga XXX. Kinnistul asub liitumispunkt

Elektrilevi OÜ (toonase nimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, edaspidi: kostja) võrguga.

Kinnistu omandamise hetkel puudus liitumispunktil kehtiv võrguleping.

XX.XX.XXXX sõlmisid pooled võrgulepingu nr XXX, mille kohaselt kostja võttis kohustuse

osutada hagejale võrguteenust kõnealuses liitumispunktis, mis asub hagejale kuuluval kinnistul

katastritunnusega XXX olevas elektrikilbis (XXX). Võrguleping sõlmiti tähtajatuna.

Kostja on oma 9.02.2017 ja 21.02.2017 vastustes keeldunud võrgulepingut nr XXX

tunnustamast ja seda täitmast, põhjendades keeldumist asjaoluga, et võrguleping on Elektrilevi

poolt ühepoolselt XX.XX.XXXX lõpetatud ja sama liitumispunkti suhtes on XX.XX.XXXX

sõlmitud võrguleping naaberkinnistu (katastritunnus XXX) omanikuga. Kostja esindaja selgitas

hiljem e-kirja teel, et väidetavalt soovis kostja hagejat lepingu lõpetamisest informeerida telefoni

teel, ent paraku ei õnnestunud hageja esindajat telefoni teel kontakti saada.

2013. a kevadel pöördus hageja kostja poole lepingu täitmise nõudega. 11.06.2013 toimus

kõnealuses küsimuses Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjon, mille väljavõte saadeti

hagejale 14.06.2013. Selle kohaselt tunnistab kostja oma eksimust lepingu ühepoolsel

lõpetamisel ning otsustas kõnealuse lepingu ennistada. Sellele vaatamata keeldub kostja tänaseni

lepingut täitmast.

Kuna kostja on hoolimata hageja korduvatest nõudmistest keeldunud täitmast sõlmitud

võrgulepingut, ei ole hageja saanud kasutada talle kuuluval kinnistul asuvat puurkaevu. Hageja

tegeleb teraviljakasvatusega, milleks veevarustus on eluliselt vajalik. Hageja oli sunnitud

projekteerima ja rajama uue puurkaevu teisele hagejale kuuluvale kinnistule, katastritunnusega

XXX. Hageja palub kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja mõista uue puurkaevu

rajamisega seotud kulud sumas 3660 eurot.

Hageja täiendas 24.09.2018 kahju hüvitamise nõuet kohtueelselt kantud õigusabikulude

hüvitamise nõudega summas 750 eurot.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja andis hagejale 14.06.2013 teada, et kuna võrgulepingut nr XXX ei ole võimalik ennistada,

peavad pooled sõlmima uue võrgulepingu. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole avaldanud soovi

uue võrgulepingu sõlmimiseks, puudub poolte vahel kehtiv võrguleping.

Hageja pöördus kostja poole uuesti alles 9.02.2017 küsimusega võrgulepingu sõlmimise osas

tarbimiskohale XXX kinnistu (katastritunnus XXX). Kulutused hageja poolt märgitud kaevu

projekteerimise ja rajamise osas on hageja teinud aga 2016. aastal ehk ajal, mil hageja teadis, et

tema ja kostja vahel puudub kehtiv võrguleping. Tulenevalt asjaolust, et hageja ja kostja vahel ei

ole kehtivat võrgulepingut ja võrguleping nr XXX on kostja poolt XX.XX.XXXX üles öeldud,

ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjalt puurkaevu projekteerimise ja rajamise kulutuste

hüvitamist.

Tulenevalt asjaolust, et hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud võrguleping

naaberkinnistu omanikuga, ei ole kostjal võimalik tagada võrguühendust olemasolevast

liitumispunktist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel sõlmitud võrguleping ei lõppenud XX.XX.XXXX

kostjapoolse lepingu ülesütlemisega. Kostja on 17.03.2017 vastuses hagejale (tl 13) viidanud

võrgulepingu ülesütlemise alusena elektrituruseaduse (ELTS) § 91 lg-le 41. Kostja märgib, et

lõpetas lepingu hagejaga naaberkinnisasja omaniku nõudel. Lisaks märgib kostja, et hageja

esindajat lepingu lõpetamisest koheselt telefoni teel teavitada ei õnnestunud; kostja teavitas

hageja esindajat lepingu lõpetamisest telefoni teel XX.XX.XXXX. ELTS § 91 lg 3 kohaselt peab

võrguettevõtja võrgulepingu ülesütlemisest teavitama vähemalt 30 päeva ette. Teates nimetatakse

lepingu ülesütlemise aluse ning lepingu lõppemise kuupäev. ELTS § 91 lg 41 kohaselt võib

võrguettevõtja võrgulepingu üles öelda enne kokkulepitud tähtpäeva või ELTS § 91 lg-s 3

nimetatud etteteatamistähtaja lõppu, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal

puudub selle kasutamiseks seaduslik alus. Vaidluse all ei ole, et antud juhul asub liitumispunkt

hagejale kuuluval kinnistul ning hageja sõlmis kostjaga võrgulepingu pärast kinnistu

omandamist. Kohus nõustub hagejaga, et puudus alus lepingu ülesütlemiseks. Vaidlus puudub ka

selles, et kirjalikku teadet lepingu ülesütlemise kohta hagejale ei saadetud. 11.06.2013 toimus

kõnealuses küsimuses Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjon, mille otsuse kohaselt

oli poolte vahel kehtiv võrguleping (tl 12). Seega kostja lõpetas alusetult hagejaga sõlmitud

võrgulepingu, ning kinnitas hiljem, et poolte vahel on kehtiv võrguleping.

5. Hagejat teavitati Elektrilevi OÜ võrgumüügi erijuhtumite komisjoni otsusest 14.06.2013 e-

kirjaga (tl 12), milles märgiti „Informeerime Teid fikseeritud näitudest ning saadame Teile uue

lepingupakkumise, kuna andmebaasid kahjuks ei võimalda ennistada Teiega algselt sõlmitud

võrgu nr XXX.“ Vaidlus puudub selles, et uut lepingupakkumist hagejale ei saadetud. Samas ei

esitanud hageja uue lepingu sõlmimise vajaduse osas 2013. a ühtegi vastuväidet. 20.02.2019

seisukohas (p 4) kostja märgib, et hageja seaduslik esindaja Juhan Ojamaa käis 31.10.2013 kostja

esinduses koha peal, kus kostja töötaja selgitas veelkord, et võrguühenduse saamiseks on hagejal

vajalik sõlmida uus võrguleping. Kuigi tookord ei soovinud hageja seaduslik esindaja mingil

põhjusel võrgulepingut veel sõlmida, ei väitnud ka hageja seaduslik esindaja kordagi, et ta ei

soovi võrgulepingut sõlmida, kuna on arvamusel, et poolte vahel on juba kehtiv võrguleping (tl

110). Hageja ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Hageja on esitanud tõendina 30.03.2017

Maalehe artikli „Elektrilevi ei anna XXX voolu“, millest nähtub samuti, et kuna tookord puudus

vajadus elektrienergiat tarbida, lepiti kokku, et uus leping sõlmitakse siis, kui selleks tekib

vajadus“ (tl 151). Eeltoodut asjaoludel tuleb kohtu hinnangul lugeda, et poolte vahel sõlmitud

võrguleping lõpetati poolte kokkuleppel. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ei lepingu täitmist

ega lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõuded tuleks jätta

rahuldamata ka järgnevatel põhjustel.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 p 3 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha

maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda,

kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil.

Vastuses hagile kostja teatas, et hageja kinnistul oleva mõõtepunkti suhtes on sõlmitud

võrguleping naaberkinnistu omanikuga. Tulenevalt võrgueeskirja § 623 lg-st 1 saab ühe

mõõtepunkti kohta sõlmida ühe võrgulepingu. Seega ei ole võimalik hagejale tagada

võrguühendust olemasolevast liitumispunktist. Kostja pakkus hagejale kompromissi korras, et

pooled sõlmivad uue liitumislepingu ja võrgulepingu tarbimiskohale aadressiga XXX,

võrguühenduse läbilaskevõimega 40A ning kannab kõik võrguühenduse väljaehitamisega seotud

kulud summas 4963,35 eurot (tl 44). 13.03.2019 kostja teavitas kohut, et liitumispunkt aadressil

Aadami küla, Haaslava vald, Tartu maakond on välja ehitatud. Kostja kinnitab, et liitumispunkti

asukohta uue liitumispunkti väljaehitamisel ei muudetud, ehk hageja uus liitumispunkti asukoht

asub samas kohas, mis tal oli võrgulepingus nr XXX (tl 125-126). Omapoolses seisukohas (p 13)

toob hageja välja, et ta ei ole andnud nõusolekut uue liitumispunkti rajamiseks kõnealusele

kinnistule, viidates pooleliolevale kohtuvaidlusele. Hageja rõhutab, et tal on kostjaga kehtiv

leping, mida kostjal tuleb täita. Asjaolu, et tehtud on uus liitumispunkt, ei mõjuta hageja ja kostja

vahelise lepingu kehtivust (tl 142-143).

Kohus leiab, et praegusel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 108 lg 2 p 3, kuna võlausaldaja

saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil. Kostja on omal

kulul rajanud kinnistule uue liitumispunkti ning pakkunud hagejale uue lepingu sõlmimist.

Hageja pole välja toonud ühtki mõistlikku põhjendust, miks hageja ei peaks nõustuma uue

liitumispunkti osas uue liitumislepingu sõlmimisega, vaid nõuab varasema lepingu täitmist,

samas kui vana liitumispunkti osas on kostjal sõlmitud leping naaberkinnistu omanikuga.

7. Esitatud arvetest nähtub, et hageja projekteeris ja rajas oma kinnistule puurkaevu, millega seoses

nõuab kostjalt kahju hüvitamist, 2016. aastal (tl 15-17). Vaidlus puudub selles, et vahetult enne

puurkaevu rajamist hageja kostja poole kinnistule võrguühenduse saamiseks ei pöördunud.

Viimane suhtlus poolte vahel enne puurkaevu projekteerimist ja rajamist oli 2013. aastal.

Seejärel pöördus hageja kostja poole uuesti 2017. a jaanuaris. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja

ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevalt, kui see oleks

hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Arvestades ka 2013. a poolte vahel toimunud

suhtlust, mille kohaselt võrguühenduse saamiseks tuli sõlmida uus võrguleping, pidanuks hageja

hea usu põhimõttest tulenevalt enne kulutuste tegemist pöörduma kinnistule võrguühenduse

saamiseks kostja poole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamata jäämist, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

9. Menetluskuluna palub kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 795 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100

eurot ning ajakulu kokku 7,95 tundi (kohtu 28.09.2018 määruse ja hagiavaldusega ning selle

lisadega tutvumine 0,75 tundi, kompromissi võimalikkuse analüüs ja selle koostamine ning

esitamine 1,5 tundi, vastuse koostamine hagiavaldusele 1,2 tundi, hageja 14.01.2019

seisukohtadega ning selle lisadega tutvumine 0,5 tundi, eelistungil osalemine 0,75 tundi, hageja

6.02.2019 seisukohtadega tutvumine 0,75 tundi, seisukoha koostamine hageja 6.02.2019 esitatud

seisukohtadele 2,5 tundi).

10. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.

-

Kostja esindaja on menetluses käitunud kui volitatud esindaja. Elektrilevi OÜ-d kui Eesti

Energia AS-i kontserni kuuluvat ettevõtet on esindanud Eesti Energia AS-i õigusteenistuse

jurist töötajana. Nimetatule viitab ka asjaolu, et XX.XX.XXXX allkirjastatud volikiri, mille

kohaselt on õigusteenistuse jurist volitatud kuni tema ja Eesti Energia AS-i vahelise töösuhte

lõppemiseni. Hageja ei ole seaduse kohaselt kohustatud hüvitama kostja töötaja kulusid.

-

Kostja on esitanud käsunduslepingu, mis on sõlmitud pärast õigusteenuse aluseks olevate

toimingute tegemist.

-

Kostja esindaja ei ole tõendanud, et ta lepingulise esinduse õigus tuleneks asjaolust, et ta on

advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud

magistrikraadi.

-

Käsunduskokkuleppe näol on tegemist edukustasuga, mille sissenõudmine vastavalt

tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ei ole võimalik. Menetluskulude kindlaksmääramise

eelduseks on kulude tekkimine, kuid edukustasu puhul kulusid ei teki.

11. TsMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest

hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et TsMS §

175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole

laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele (Riigikohtu 10.02.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 11). Seega ei ole alust keelduda lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisest seetõttu, et kostja lepinguline esindaja oli Eesti Energia AS-i töötaja.

Tähtsust ei oma kostja väide, et kostja esindaja on menetluses käitunud kui volitatud, mitte

lepinguline esindaja. Kuigi praeguses asjas ei ole kohtule esindaja haridust tõendavat dokumenti

esitatud, vastab kostja esindaja kohtule teadaolevalt lepingulise esindaja nõuetele (TsMS § 218

lg 1 p 2). Eesti Energia AS-i ja kostja vahel on sõlmitud käsundusleping käesolevas asjas

õigusabi osutamiseks (tl 136-137). Lepingu p 3.1 kohaselt on õigusabi osutamise eest lepitud

kokku üksnes edukustasu maksmises. Õigusabi osutajale maksmisele kuuluvaks tasuks on

jõustunud kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise esindaja tasu. Kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, et edukustasu hüvitamine ei ole TsMS-i kohaselt võimalik. Õige on hageja

seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine. Antud juhul

tulenes käsunduslepingust kostja kohustus tasuda Eesti Energia AS-le viimase töötaja osutatud

õigusabi eest. Keelatud ei ole kokku leppida, õigusabi osutamise eest kuulub maksmisele üksnes

kohtulahendiga kliendile väljamõistetud lepingulise esindaja tasu. Kostja menetluskulusid ei saa

jätta kindlaks määramata ka põhjusel, et käsundusleping õigusabi osutamiseks on allkirjastatud

pärast õigusabiteenuse osutamist. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasu ega ajakulu

osas eraldi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et nii kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100

eurot kui ajakulu 7,95 tundi on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja 795 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Nõude

täiendamisel kohtueelselt kantud õigusabi kulude hüvitamise nõudega on hageja tasunud

riigilõivu täiendavalt 125 eurot. Nõude täiendamisega suurenes hageja kahju hüvitamise nõue

4410 euroni, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 350 eurot.

Hageja on kahju hüvitamise nõudelt tasunud riigilõivu kokku 450 eurot (325 eurot + 125 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik