2-18-119862/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-119862

Tsiviilasi

OÜ Castovanni hagi K T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

540,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Castovanni (registrikood 12838168),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja K T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista K T OÜ Castovanni kasuks põhivõlgnevus 500 eurot.

3. Välja mõista K T OÜ Castovanni kasuks viivis põhivõlalt (500 eurot) alates

04.12.2018 kuni põhivõla 500 euro tasumiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja K T kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ Castovanni menetluskulude rahaline suurus summas 395

eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 270 eurot).

6. Välja mõista K T OÜ Castovanni kasuks menetluskulud summas 395 eurot.

7. Kohustada K T tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot)

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B F OÜ ja kostja 19. juunil 2015 laenulepingu, mille

alusel B F OÜ väljastas kostjale laenu summas 500 eurot. Hageja pidi laenu tagastama

igakuiste maksetena perioodil 19.07.2015 kuni 16.12.2015. B F OÜ loovutas 23. veebruaril

2018 oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest

saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. B F OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Sõlmitud

lepingu tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 180,8% aastas. Laenu

taotlemise ja laenu väljastamise ajal kuupäeval 19.06.2015 oli tarbimislaenude kulukuse määr

22,78%. Seega TsÜS § 84 lg 1 tähenduses on tegemist tühise tehinguga. Hageja on

seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 406² lg 1 kohaselt, siis hagejal on

õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Kostja ei ole oma

kohustuste katteks sooritanud mitte ühtegi makset.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 500 eurot ning viivis alates 04.12.2018 kuni

põhivõla 500 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 alusel. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista menetluskulud, sh riigilõiv 125 eurot, õigusabikulud 360 eurot ning mõista välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hageja ei nõustu sellega, et nõue on aegunud, kuna hageja hinnangul kohaldub käesoleval

juhul aegumisele TsÜS § 154 lg 1, mille kohaselt korduvate kohustuste, olenemata sellest,

milline on nõude õiguslik alus, on aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks

ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue

muutub sissenõutavaks. Laenuleping sõlmiti poolte vahel 19.06.2015 ning laenu tuli tagastada

perioodil 19.07.2017 - 16.12.2015. Seega algas aegumistähtaeg antud nõude osas 31.12.2015

ning oleks lõppenud 31.12.2018. Nimetatud toimingute ajal oli nõude aegumine vastavalt

TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 ja 167 lg 1-le peatunud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Kostja väitel loovutas B F

OÜ nõuded hagejale 26.02.2018. Eelnevalt on hageja nõudnud kohustuse täitmist oluliselt

suuremas summas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 406² lg 1

kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Kostja

ja B F OÜ (endine ärinimi R OÜ) sõlmisid 19.06.2015 laenulepingu nr 2101585736, mille

alusel B F OÜ andis kostjale 500 eurot ning kostja kohustus raha koos intressiga tagastama

(hagiavalduse lisa nr 1). Seega sõlmisid kostja ja B F OÜ tarbijakrediidilepingu. Vaidlus

puudub selles, et hageja kandis laenulepingu nr 2101585736 alusel 19.06.2015 kostja

arveldusarvele 500 eurot. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud arvelduskonto

väljavõttega (hagiavalduse lisa nr 3).

8. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutas B F OÜ (endine ärinimi

R OÜ) 23.02.2018 nõude loovutamise lepinguga Castovanni OÜ-le laenulepingust nr

2101585736 tuleneva nõude kostja vastu põhisummas koos õigusega nõuda viivist,

kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (hagiavalduse lisa nr 2). Hageja edastas nimetatud teatise

kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib

oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle

teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega asub

uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et B F OÜ on

loovutanud kehtivalt oma õiguse laenulepingust nr 2101585736 tulenevate varaliste nõuete

osas hagejale ja poolte vahel on kehtiv võlasuhe.

9. Kuna laenuleping sõlmiti 19.06.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu

sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. Heade

kommetega vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Lepingu sõlmimise hetkel

kehtinud TsÜS-i järgi, eeldati tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate

vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidikulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda (TsÜS § 86 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et kui

kohus tuvastab, et tehing on TsÜS § 86 lg 3 alusel tühine, siis kohalduvad TsÜS § 86 lg 4

sätestatud tagajärjed (RKTKo 3-2-1-49-11, p 11). Kui tehing on heade kommete vastase

intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu

kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu

tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu

järgi (TsÜS § 86 lg 4 ls 1). Hageja on välja toonud, et lepingu krediidikulukuse määr oli

180,8%, mis ületas Eest Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Seega oli tegemist tühise

tehinguga. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel

saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(TsÜS § 84 lg 1).

10. Järgmisena analüüsib kohus kostja aegumise vastuväidet. Kostja leiab, et hageja nõue on

aegunud. Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu. Käesoleval juhul kohus leidis, et

tegemist alusetu rikastumise nõudega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1 ls 1). Arvestades TsÜS § 86 lg 4 sätestatud

erisusi, võis B F OÜ üleantu kostjalt tagasi nõuda alates 16.12.2015. Seega hakkas

aegumistähtaeg kulgema alates 16.12.2015. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 13. septembril 2018 ehk enne aegumistähtaja saabumist 16.12.2018.

11. Kui poolte sõlmitud leping on tühine, on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda tühise

lepingu järgi üleantu tagastamist isikult, kelle kasuks sooritus tehti (vt RKTKo nr 2-16-8456,

p 18). Kohus on seisukohal, et eeldused nõude rahuldamiseks alusetust rikastumisest

tulenevatest sätetest on täidetud. Seega kuulub alusetust rikastumisest tulenev nõue summas

500 eurot rahuldamisele.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 04.12.2018 kuni põhinõude summas 500

eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue

põhivõlalt 500 eurot alates 04.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue

kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja

õigusabikulusid summas 360 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud

kohtuvälised kulud.

16. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb

hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind)

(RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud

õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus

saada käibemaksu tagastust. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses

tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsMS § 144 p1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg 2).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja

lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud.

17. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub

hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et arvestades juristist

esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, ei saa hagejale osutatud

õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse

advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot

kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja

puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist keerulise

vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud

keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatud ja

vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis. Kohus peab hagejale osutatud toiminguid kokku

3 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks.

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 395 eurot,

millest 125 eurot on tasutud riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 395 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja

hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

19. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude

summa

ületab

eurot

(TsMS

§ 178

lg 2).

Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik