2-12-45339/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-45339

Tsiviilasi

XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

12.11.2018

määrus

kohustustest

vabastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia

8, 15039 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 12.11.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta Swedbank AS

kanda.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 06.11.2012

saabus

Pärnu

Maakohtule

XX

(võlgnik)

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 08.01.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Oliver Ennok.

3. Pärnu Maakohtu 09.10.2013 määrusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluse

lõpparuande ning lõpetas pankrotimenetluse. Kohus algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ning jättis usaldusisiku kohustuste täitmise

võlgnikule. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata AS-i Swedbank nõue

38 293,04 eurot.

4. Võlausaldaja AS Swedbank on 09.02.2015, 28.01.2016, 10.03.2017 ja 18.12.2017

esitanud kohtule taotlused lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

keelduda isiku kohustustest vabastamisest.

5. Pärnu Maakohtu 10.04.2015, 18.03.2016, 05.05.2017 ja 06.03.2018 määrustega on

kohus jätnud AS-i Swedbank taotlused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks rahuldamata. Nimetatud kohtumäärustega on kohus võtnud seisukoha

võlgniku kohustuste täitmise kohta ning leidnud, et võlgnik on jätnud teenitud tulust

endale küll rohkem, kui pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 4 lubatud 25 %, kuid seda

ei saa lugeda võlausaldaja huvide niisuguseks rikkumiseks, mis peaks tooma kaasa

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise. PankrS § 175 lg 2 p 1 ja lg 4 ette nähtud

kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid antud juhul ei ole.

6. Võlgnik on esitanud aruandeid ja seisukohti oma kohustuste täitmise kohta 25.01.2015

(I kd tl 133-134), 29.05.2015 (I kd tl 183), 11.11.2015 (I kd tl 194-195), 12.02.2016 (I

kd tl 208-222), 21.12.2016 (II kd tl 10-128; 131-133), 03.04.2017 (II kd tl 154-157),

03.04.2017 (II kd tl 154-168), 10.04.2017 (II kd tl 179-181), (II kd tl 191-209),

07.01.2018 (III kd tl 7-9), 05.10.2018 (III kd tl 29-134).

7. 05.10.2018 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruande ja taotluse kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Aruande kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse jooksul tegelenud tulutoova tegevusega. Perioodil 10.08.2009 – oktoober

2013. a. on isik töötanud M OÜ-s (registrikood XXXXXXXX) tegevjuhi assistendi

ametikohal. Alates oktoober 2013. a. - 14.08.2015 edutati võlgnik tegevjuhi

ametikohale. Isik lahkus ettevõttest poolte kokkuleppel, kuna vahetus omanik ning

vahetus juhtkond. Perioodil 15.10.2015 kuni 26.10.2015 töötas võlgnik müügijuhina M

OÜ-s. Isik lahkus katseajal omal soovil, ebasobilike töötingimuste tõttu. Perioodil

27.10.2015 - 30.11.2015 oli võlgnik töötu ning tegeles aktiivselt töö otsimisega.

Võlgniku viimane töökoht oli F OÜ-s juhiabi ametikohal, töötamise aeg 01.12.2015-

30.06.2018. Alates 26.09.2018 on võlgnik Töötukassas arvele võetud. Võlgnikul on

suusõnaline kokkulepe L OÜ-ga, kus alustab tööd kohe, kui ettevõte on saanud tegevuse

alustamiseks vastavad load.

8. Mitte kõrge töötasu tõttu ning seoses kahe lapse ülalpidamisega ei ole võlgnikul

õnnestunud võlausaldajale tasuda ära kõiki kohustusi kohustuste vabastamise menetluse

ajal. Tiheda konkurentsi tõttu on võlgnikul raskem tööd leida võttes arvesse, et tal on

keskharidus. Samuti ei soodusta isiku tööle saamist isiku maksevõimetus. Isik töötas

kuni 30.06.2018 F OÜ-s ning tema töötasu ühes kalendrikuus oli ca 944,64 eurot (neto).

Võlgnik lõpetas töölepingu ja sai uue tööpakkumise paremate töötingimustega

ettevõttest L OÜ-st. Esialgse kokkuleppe alusel pidi isik tööle asuma koheselt peale F

OÜ-st lahkumist, kuid keeruliste asjaolude tõttu on L OÜ tegevusloa saamine edasi

lükatud. Seetõttu on isiku tööle asumine hetke seisuga raskendatud. Võlgnik on võtnud

ennast Töötukassasse arvele ning hakanud ka mujalt otsima endale uut töökohta.

9. Võlgniku ainsaks võlaks on Swedbank AS nõue, mis tulenevalt Pärnu Maakohtu

jõustunud määrusest 02.10.2013 tsiviilasjas 2-12-45339 on 38 293,04 eurot. Võla jääk

on 27 443,04 eurot. Kuna tegemist on solidaarnõudega siis võlgnik arvab, et on ka

oluline ära märkida, et 09.11.2017 on JS maksnud 740 eurot võlausaldajale AS

Swedbank. Summa on tasutud sama perekonna eelarvest. Kui võtta arvesse ka JS

viimast makset, siis võla kogusumma jääk on tänaseks 26 703,04 eurot.

10. Võlgnik leiab, et on seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi täitnud. Ta ei ole

rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Ta on

täitnud ka kõiki kohtu korraldusi, sh raha maksmise kohustust võlausaldajale kuus

vähemalt 200 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik täitnud PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi: tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, tulutoova

tegevuse kaotamise tulemusel on isik asunud (sh Töötukassa abiga) otsima uut töökohta

ning selle ka tänaseks ilmselt leidnud; ei ole varjanud saadud tulusid ega vara, on

andnud teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta; on loovutanud osaliselt oma

tulu võlausaldajale, rahuldades tema nõuet.

Võlausaldaja Swedbank AS seisukoht

11. 18.10.2018 seisukohas palus võlausaldaja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustusest vabastamata või alternatiivselt PankrS § 175 lg-st 51 tulenevalt

pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Võlgnikul on

märkimisväärselt suur summa jäänud võlausaldajale välja maksmata. Viie aasta jooksul

on võlgnik tasunud kokku 10 850 eurot ning välja maksmata on endiselt summa

16 928,85 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus käib ka võlgniku abikaasa JS

suhtes samast nõudest tulenevalt, kellel on välja maksmata märkimisväärne summa. Kui

mõlemad abikaasad oleks oma kohustusi korrektselt täitnud, oleks Swedbank AS nõue

olnud juba enne viie aasta täitumist tasutud ning võlausaldajal ei oleks ühtegi

vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise osas.

12. Sotsiaalmeedia allikatest Facebook ja võlgniku abikaasa Instagrami profiilist nähtub, et

võlgnik on käinud reisimas: 03.05.2016 Kreekas ning 12.01.2018 Türgis. Võlausaldaja

ei heidaks võlgnikule tema eluviisi ette, kui reisimise kõrvalt oleks viimane korrektselt

täitnud ka oma kohustusi võlausaldaja ees. Seda enam, et 2016. a. eest ei suutnud

võlgnik võlausaldajale ühtegi väljamakset teostada, kuid samal ajal nautis puhkust

Kreekas.

13. Pärast viie aasta möödumist ei ole oluline nõude rahuldamise ulatus, vaid üksnes

kohustuste täitmise korrektsus. Võlgnik esitab aruandeid ning ei varja oma

sissetulekuid, kuid on teadlikult jätnud võlausaldajatele korrektsed väljamaksed

teostamata. Kohustustest vabastamise menetluse periood on piiritletud viie aastaga,

millise aja jooksul on võlgniku kohustatud korrektselt täitma oma kohustusi ning

vastupidise käitumisega riskib ta võlgadest vabastamata jätmisega.

14. Põhjendatud on ootus, et pankrotivõlgnik elab viie aasta jooksu tagasihoidlikumalt ning

keskendub võlausaldaja nõuete maksimaalsele rahuldamisele, mitte pankrotieelse

elustandardi säilitamisele. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-13 p-s 11 öelnud, et

lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma

talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

15. Arvestades asjaolu, et võlausaldajale on väljamakseid tehtud seaduses sätestatust

oluliselt väiksemas summas ning selline tegevus on kahjustanud oluliselt võlausaldaja

huve, sest viimane ei ole saanud oma nõuet rahuldatud. Käesoleval juhul puuduvad

alused, mis annaks võlgnikule seadusliku aluse võlausaldajatele korrektseid

väljamakseid mitte teha. Võlgnik on aruandluses kinnitanud, et teab oma kohustusi ja

oskab ka väljamakstava summa välja arvutada. Seega on võlgnik rikkunud tahtlikult

PankrS § 173 lg-des 3 ja 4 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

õigusi ja huve.

16. Võlgniku tegevus seaduses sätestatust oluliselt väiksemate väljamaksete tegemisel ei

ole olnud ekslik vaid tahtlik ning selline võlgniku käitumine ei ole kohustustest

vabastamise menetluse raames lubatav, mistõttu tuleb jätta võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku tegevus/tegevusetus on süülise

iseloomuga ning võlgnik on tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu

poolt määratud kohustused.

Esimese astme kohtu määrus

17. Pärnu Maakohtu 12.11.2018 määrusega rahuldati võlgniku taotlus pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks; jäeti rahuldamata võlausaldaja Swedbank AS-i taotlus võlgniku

kohustustest vabastamata jätmiseks; vabastati võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, s.o AS-le Swedbank täitmata jäänud kohustustest summas

26 703,04 eurot; vabastati võlgnik usaldusisiku kohustustest; lõpetati võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

18. Võlgnik on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustused, s.o

tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, teavitanud kohut elu- ja tegevuskoha

vahetumisest, mitte varjanud tulusid ning vara, samuti andnud kohtu nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgadest vabastamise

menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate

huvide süülisele kahjustamisele (vt RKTKm 3-2-1-46-13, p 11). Kui võlgniku

käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise

tunnuseid, ei ole alust füüsilisest isikust võlgnikule kohustuste rikkumist ette heita (vt

ka RKTKm 3-2-1-121-11, p 12). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võib

PankrS §-de 175 lg 2 p 2 ja 173 alusel lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui tõenditest tulenevalt on võlgnik tahtlikult (võlaõigusseaduse § 104 lg

5) varjanud oma tulu eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded rahuldamata määras,

milleks ta oleks seaduse järgi kohustatud olnud.

19. Kohus leiab, et võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud, sest ta ei ole varjanud

oma sissetulekuid eesmärgiga jätta võlausaldajate nõuded maksmata määras, milleks ta

oleks seaduse järgi kohustatud. Asjaolu, et võlgnik on võlausaldajale väljamakseid

teinud seaduses sätestatust oluliselt väiksemas summas, ei ole aluseks võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus on käesolevas asjas korduvalt, s.o

10.04.2015, 18.03.2016, 05.05.2017 ja 06.03.2018 määrustes võtnud seisukoha PankrS

§-s 173 sätestatud võlgniku kohustuste täitmise kohta ning leiab, et käesoleval hetkel

puuduvad asjaolud, mille kohaselt tuleks kohtu varasemad seisukohad ümber hinnata.

20. Võlausaldaja on märkinud, et võlgnik on viie aasta jooksul tasunud 10 850 eurot ning

välja maksmata on endiselt 16 928,85 eurot. Võlgnik on korduvalt kohtule kinnitanud,

et soovib võlausaldajale võlgnevust tasuda, kuid ta ei ole võimeline seda tegema

suuremas summas, kui 200 eurot kuus. 04.04.2018 toimunud kohtuistungil, millel

osalesid võlgnik ja võlausaldaja, määras kohus võlgnikule tema hea tahte näitamiseks

tähtaja neli kuud, mille jooksul võlgnik kohustus võlausaldajale makseid tegema.

Võlausaldaja esindaja nõustus kohtuistungil, et igakuine võlgnevuse tasumine näitab

võlgniku head tahet ning ta on nõus, et võlgnik tasub pangale 200 eurot kuus ning talle

antakse prooviaeg 3-4 kuud. Võlgnik on alates 03.04.2017 tasunud võlausaldajale 4850

eurot, s.o alates 11.04.2017 igakuiselt vähemalt 200-250 eurot kuus.

21. 04.04.2017 toimunud kohtuistungil nõustus kohus, et võlgnik tasub võlausaldajale

igakuiselt 200 eurot, kuna rohkemaks puuduvad võlgnikul rahalised vahendid, seega

võib öelda, et kohus määras menetluse käigus väljaselgitatud asjaolusid arvestades

võlgnikule PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrast erineva määra, mida ta kohustub

võlausaldajale tasuma ning võlgnik on sellest ka lähtunud. Varasemalt võlausaldajale

tasumata jäänud summade hiljem tasumiseks puudusid võlgnikul rahalised vahendid.

22. Käesoleval hetkel on võlausaldaja AS-i Swedbank nõude jääk 26 703,04 eurot.

Pankrotimenetluse lõppedes oli võlausaldaja rahuldamata nõue 38 293,04 eurot.

Nimetatud nõue on abikaasade S solidaarvõlgnevus panga ees. Võlgniku võlgnevuse

osa koguvõlgnevusest on seega 19 146,52 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse

kestel on solidaarvõlgnikud tasunud võlausaldajale 10 850 eurot (sh abikaasa ehk

solidaarvõlgniku poolt tasutud 740 eurot), seega on võlgnik tasunud kohustustest

vabastamise menetluse kestel 52,803% oma võlgnevuse osast. Kohus on veendunud, et

võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul üritanud teha väljamakseid

ja rahuldanud võlausaldaja nõuet vastavalt oma sissetulekutele ja võimalustele.

23. Kuivõrd võlgniku pankroti põhjustas sisuliselt võlgniku ja tema abikaasa poolt

eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks solidaarkohustusena võetud eluasemelaen

ning võlgnik jäi ilma pankrotimenetluse käigus müüdud eluasemest, mis selleaegse väga

madala kinnisvarahinna tõttu oluliselt laenuvõlgnevust ei vähendanud, tundub kohtule

äärmiselt ebaõiglane jätta võlgnik kohustustest vabastamata pelgalt seetõttu, et

tagasimakstud summa on täies mahus tagasi maksmata. Võlgnik on võlgnevusest

tasunud üle poole, seega arvestatava osa. Võlgnik on enda võimete/võimaluste piires

täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

24. Seega on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning

vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175

lg 1 alusel. Võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused puuduvad PankrS §

175 lg 2 alusel. Kuna võlgniku kohustustest vabastamine on põhjendatud, ei tule

menetlust pikendada ega määrata võlgnikule täiendavat tähtaega, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Määruskaebus

25. Võlausaldaja Swedbank AS palub 28.11.2018 määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja jätta taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Kaebaja palub jätta

määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud võlgniku kanda või tagastada

Swedbank AS-le määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

26. Maakohtu määrus on põhjendamata ning maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole

jälgitav. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega

kogunud vajalikke tõendeid. Maakohus on kergekäeliselt andnud hinnangu kohustustest

vabastamise taotluse osas.

27. Võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 3 ja 4 sätestatud kohustusi, kahjustades

sellega võlausaldajate huve. Puuduvad alused, mis annaks võlgnikule õiguse

võlausaldajatele korrektseid väljamaksed tegemata jätta. Võlgnik on teadlikult ja

põhjendamatult jätnud võlausaldajatele korrektsed väljamaksed teostamata. Kohus ei

ole toonud välja ühtegi seaduslikku põhjendust, mis võimaldaks asuda seisukohale, et

korrektsete väljamaksete tegemata jätmisel ei oleks tegemist süülise kohustuse

rikkumisega.

28. Kui võlgnik oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust teostada väljamakseid

sätestatud ulatuses, ei oleks küll nõue täielikult rahuldatud, kuid sel juhul ei oleks

võlausaldajal ühtegi vastuväidet kohustustest vabastamise osas.

29. Maakohus on märkinud, et 04.04.2018 istungil lepiti kokku, et võlgnik hakkab tasuma

200 eurot kuus, kuna väidetavalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid enama

maksmiseks. Ühtegi tõendit võlgnik seejuures esitanud ei ole. Võlausaldaja jaoks on

kohus üllatuslikult käsitanud seda PankrS § 173 lg 4 teise lause kohase määra

muutmisena. PankrS § 173 lg 4 alusel määra muutmine oleks tulnud fikseerida

määrusega. Kohus ei saa võlgniku ja võlausaldaja teadmata muuta võlgnikule kättejääva

sissetuleku määra ja teha seda summa fikseerimise teel. Seadus räägib protsentuaalsest

määrast. Võlgniku teadmatust määra muutmise kohta indikeerib asjaolu, et võlgniku

igakuised väljamaksed ei ole ühes suurusjärgus.

30. Lisaks on maakohus toonud välja, et võlausaldaja andis oma nõusoleku 200-euroste

väljamaksete tegemiseks. Tegelikkuses esitas võlausaldaja 05.04.2017 taotluse

protokolli parandamiseks, kuna kohus oli kajastanud vääralt võlausaldaja sõnu.

Võlausaldaja nõustus lihtsalt kohtuniku väitega, et selline tasumine näitaks head tahet.

Võlausaldaja taotluse jättis maakohus tähelepanuta.

31. Käesoleval juhul on võlgnik leidnud, et võlausaldajale korrektsete väljamaksete

tegemise asemel säilitab ta pigem pankrotieelse elustandardi ning seega riskib sellega,

et teda kohustustest ei vabastata. Põhjendatud on ootus, et pankrotivõlgnik elab viie

aasta jooksu tagasihoidlikumalt ning keskendub võlausaldaja nõuete maksimaalsele

rahuldamisele, mitte pankrotieelse elustandardi säilitamisele. Võlausaldaja hinnangul

saab Riigikohtu lahendi 3-2-1-46-13 p-st 11 järeldada, et menetluse kestel on

põhjendatud mõningane elustandardi langus.

32. 01.11.2018 istungil märkis võlgnik, et tema üürikulu on 850 eurot, millele lisanduvad

kommunaalkulud. Võlausaldaja hinnangul ei saa pidada sellist üürikulu mõistlikuks.

33. Võlausaldaja väidetele, millega viimane heitis võlgnikule ette reisimist, on kohus

pidanud piisavaks seletuseks 01.11.2018 istungil antud võlgniku väidet, et reisid on

olnud kingitused perelt ja sõpradelt. Kohus oleks pidanud koguma täiendavaid tõendeid

asjaolu väljaselgitamiseks.

34. Maakohus on vääralt käsitanud solidaarvõlgnike olemust. Solidaarkohustus ei tähenda,

et mõlemad on kohustatud kohustustest täitma pool. Lisaks on väär maakohtu viitamine

kohustuse tasumise suurusele, kus kohus nentis, et võlgnik on kohustusest tasunud

arvestatava osa. Oluline on silmas pidada, et pärast „viie aasta möödumist ei ole oluline

nõude rahuldamise ulatus, vaid üksnes kohustuste täitmise korrektsus“ (Tallinna

Ringkonnakohtu 05.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-10-7499 p 12).

35. Lubamatu on, et kohus õigustab võlgniku rikkumisi sellega, et hakkab välja tooma

pankrotistumise põhjuseid ning annab hinnangu kinnistu müügi hinnale. Asja

lahendamisel ei oma tähtsust pankrotimenetluses toimunu või pankrotistumise

põhjused.

Menetluse edasine käik

36. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

37. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

38. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659

ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

39. Võlausaldaja Swedbank AS heidab võlgnikule ette seda, et võlgnik ei ole piisavas

ulatuses võlga tasunud.

40. PankrS § 173 lg-te 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima, 2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute

ja vara kohta ning 3) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

41. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on

võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2

sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel

andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud

kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldajate huve.

42. Maakohus ei tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ja leidis, et

võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Määruskaebuste

väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

43. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on

olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema

kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova

tegevusega ning teeninud miinimummäärast suuremat sissetulekut, mille tulemusena on

ta tasunud võlausaldajale kohustustest vabastamise perioodil 10 850 eurot. Võlgnik ei

ole varjanud saadud tulusid ega vara.

44. Maakohus märkis põhjendatult, et 04.04.2018 istungil lepiti kokku, et võlgnik hakkab

tasuma 200 eurot kuus, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid enama

maksmiseks. Võlausaldaja ei ole sellele summale vastu vaielnud ega toonud istungil

välja suuremat summat, mille tasumist ta peab võlgnikule jõukohaseks.

45. Asjaolust, et võlgnik on käinud viie aasta jooksul kahel välisreisil, millest ühe eest

tasusid abikaasa vanemad ja teise nädalalõpureisi Istanbuli kinkis perekonnasõber, ei

saa teha järeldust, et võlgnik oleks selle arvelt saanud rohkem võlga tagasi maksta.

Võlausaldaja ei ole ümber lükanud võlgniku konkreetseid väiteid, kes ja mille puhul

reisid kinkis.

46. Ringkonnakohtu

hinnangul

võttis

maakohus

põhjendatult

arvesse

võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Kohtul on kohustus kontrollida, milline oli

võlgniku käitumine enne menetlust ja menetluse ajal, mh põhjusi, miks võlgnik

makseraskustesse sattus. Antud juhul on maakohus tuvastanud, et võlgnik ei sattunud

makseraskustesse seetõttu, et oleks olnud hooletu kohustuste täitmisel või teinud

selliseid rahalisi otsuseid, millega teadlikult kahjustas võlausaldajaid. Võlgniku

maksejõuetuse tingis liiga suur võlausaldaja poolt antud laen tagatise vastu, mis ei

katnud võlausaldaja nõuet. Võlgniku eluase, mille tarbeks võlausaldaja laenu andis, on

võõrandatud. Seetõttu elab võlgnik koos kahe lapse ja abikaasaga üürikorteris.

Nõustuda ei saa võlausaldaja väitega, et võlgniku üürikulu 650 eurot ja kommunaalkulu

160 eurot kuus on Tallinna linnas neljaliikmelise perekonna jaoks ebamõistlikult suur

kulu.

47. Õige on maakohtu põhjendus, et laenulepingust tulenevaid kohustusi peab võlgnik koos

abikaasaga võrdselt täitma. VÕS § 69 lõike 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud oma

kohustust täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei

tulene teisiti. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et võlgnik on täitnud

võlausaldaja ees kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel 52,803% ehk

arvestatavas ulatuses.

48. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on

eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja

saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele

suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt Riigikohtu

17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11 ja 14.11.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-121-11, p 12).

49. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei

tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud

kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots