2-17-18933/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-18933

Tsiviilasi

Margo Moggom hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal

vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9066,84 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margo Moggomi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Margo

Moggom

(isikukood

XXXXXXXXXXX ), esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Birje Kalmus

Vastustaja (kostja): kohtutäitur Reet Rosenthal, esindaja

Einar Vallandi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellandi taotlus ja võtta asja materjalide

juurde kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.02.2018. a teade

täiteasjas nr 084/2017/2290 kinnisasja (korteriomandi

XXXXXXXXXXX ) valduse väljanõudmise kohta ning

05.07.2018 majutusleping nr 105.

2. Jätta Tartu Maakohtu 13. novembri 2018. a otsus

muutmata ja Margo Moggomi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Margo

Moggomi kanda.

4. Määrata kohtutäitur Reet Rosenthali menetluskulude

rahaliseks suuruseks apellatsiooniastmes 140 eurot.

Mõista Margo Moggomilt välja kohtutäitur Reet

Rosenthali

kasuks

eurot

apellatsiooniastme

menetluskulude katteks.

5. Vabastada Margo Moggom apellatsioonkaebuse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas

550 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Margo Moggomile osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Margo Moggom (hageja) esitas hagi kohtutäitur Reet Rosenthali (kostja/kohtutäitur) vastu,

paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 9066,84 eurot.

Kostja viis täiteasjas nr 186/2015/916 läbi elektroonilise enampakkumise, mille tulemusel laekus

XXXXXXXXXXX asuva korteriomandi müügist 14 000 eurot. Nimetatud korteriomandile

(registriosa nr XXXXXXX ) oli kolmanda jao kandena nr 3 seatud tasuta ja tähtajatu isiklik

kasutusõigus hageja kasuks.

Isiklik kasutusõigus asus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi järel ja enne J.V.

seatud hüpoteeki. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg-st 3 lõpevad nõudest

järjekohas tagapool olevad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega. Kinnisasja

täitemenetluses müügi tõttu lõppes hageja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus.

Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja TMS

§ 176 lg 1 kohaselt nõuda tulemi arvel hüvitist kustutatud õiguse eest TMS § 108 lg 2 sätestatud

korras, vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. Hüvitis isikliku servituudi eest makstakse

õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus.

Hüvitusnõue võetakse jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete

kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kasutusõiguse seadmise lepingus on

kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest tulenevalt oleks tulnud jaotuskavas

arvestada 20 000 euro suuruse summaga.

TMS § 108 järgi saab sissenõudjaks mitteolev isik esitada avalduse oma nõude rahuldamiseks

tulemist. Isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib lõike 2 kohaselt esitada enne asja müüki

kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist. Hageja esitas

kohtutäiturile kõnealuse avalduse 21.12.2015, mida täiendas 27.06.2016. TMS § 108 lg 5 kohaselt

võtab kohtutäitur sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne

müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. Õigus nähtus ka kinnistusregistrist. Tulenevalt

TMS § 174 lg 1 jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate ja muude tulemi

jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade

alusel ja arestimise järjekorras. Sellest tulenevalt kuulus hageja nõue rahuldamisele tulemist.

Kohtutäitur võttis hageja poolt esitatud nõude arvesse ning koostas 07.07.2016 jaotuskava

täiteasjas nr 186/2015/916 laekunud tulemi jaotamiseks. Jaotuskava punkti 3.2 kohaselt rahuldati

hageja nõue 9088,84 euro ulatuses.

22.07.2016 esitasid kõnealuses täiteasjas võlgnik ja sissenõudja hagi kostja ja hageja vastu tulemi

jaotuskava vaidlustamiseks. Maakohus jättis 07.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11262 hagi

rahuldamata. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse ning ringkonnakohus tegi 20.03.2017 otsuse,

millega tühistas maakohtu otsuse ja tühistas täiteasjas nr 186/2015/916 kohtutäituri poolt

07.07.2016 koostatud tulemi jaotuskava p-d 3.2 ja 3.3.

Ringkonnakohus asus otsuses seisukohale, et kohtutäitur on rikkunud tulemi jaotamise korda.

Nimelt, kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad

avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel arvesse (TMS § 108 lg 6). Kuid

juhul, kui võlgnik ja sissenõudja on avaldusele vastu vaielnud, ei võimalda TMS § 108 lg 6 tulemi

jagamisel avaldusega arvestada. Praegusel juhul oldi avaldusele vastu vaieldud, kuid kohtutäitur

võttis nõude vaatamata sellele arvesse. Ringkonnakohus on otsuse p-s 10 öelnud, et kohtutäitur

oleks pidanud hagejale TMS § 108 lg 7 järgi selgitama võimalust esitada hagi nõude

tunnustamiseks. Kohtutäitur ei ole seda teinud.

Kohtutäitur koostas 15.07.2017 täiendava jaotuskava täiteasjas 186/2015/1070, mille p-s 3.2 on

märgitud, et vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-16-11262

hageja nõue täitemenetluses rahuldamisele ei kuulu.

Täiendavas jaotuskavas on kohtutäitur vaidlustamise korra juures toonud välja TMS § 109 lg 1.

Hageja ei olnud antud täiteasjas sissenõudja, mistõttu puudus tal võimalus TMS § 109 alusel

jaotuskava vaidlustamiseks hagi esitada. Küll aga teavitas hageja kohtutäiturit, et sai täiendava

jaotuskava kätte ning taotleb menetlusabi ja riigi õigusabi tulemuse vaidlustamiseks ning esitas

palve tulemit täiendava jaotuskava alusel mitte välja maksta. Kohtutäitur vastas kaks päeva hiljem,

et loeb teate kätte toimetatuks ning maksab raha vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017.

Hageja leidis, et kostja on avalike ülesannete täitmisel tekitanud talle kahju. Kohtutäitur oleks

pidanud TMS § 108 lõike 7 järgi selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude

tunnustamiseks, kui tema nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata.

Kohtutäitur ei ole selgitusnõuet täitnud. Kohtutäituri kohustuse rikkumise tulemusel on hageja

jäänud ilma TMS § 176 tulenevast hüvitisest, millele hagejal oli õigus, kuna ta jäi ilma oma

isiklikust tähtajatust tasuta kinnisasja kasutusõigusest.

Hagejal oleks olnud õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab tulenevalt TMS § 176 lg-st 3

20 000 eurole. Lähtudes aga sundmüügist saadud 14 000 eurost ning esialgsest jaotuskavast, oleks

hageja saanud hüvitist summas 9066,84 eurot. Hagejale on tekkinud 9066,84 euro ulatuses kahju,

kuna hageja kaotas oma isikliku kasutusõiguse ning ei saanud selle eest hüvitist.

Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja pidi juba Tartu Ringkonnakohtu otsusest aru saama, et kui ta

ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada nõuet vara jaotuskava

koostamisel.

Isegi kui eeldada, et kostja poolt nimetatud kohtumine 27.06.2018 aset leidis, on kohtutäitur siiski

maksnud tulemi välja enne, kui on lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude

tunnustamiseks hagi esitamiseks. Sellest tulenevalt ei oleks ka antud juhul olnud hagejal võimalik

rikkumist peatada või ennetada, kuivõrd kohtutäitur oli tulemi välja maksnud enne 15 päeva

möödumist. Kui eeldada, et hagi nõude tunnustamiseks oleks rahuldatud, oleks olukord endine,

kuivõrd tulem maksti välja enne 15 päeva möödumist väidetava selgitamiskohustuse täitmisest.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Tartu Ringkonnakohus on 20.03.2017 otsuses nr 2-16-11262 öelnud, et kohtutäitur peab hagejale

selgitama nõude tunnustamise hagi esitamise võimalust. Hageja pidi ka ilma kostjapoolse

täiendava selgituseta aru saama, et kui ta ei esita kohtule hagi oma väidetava nõude

tunnustamiseks, puudub kostjal alus arvestada hageja nõuet vara jaotuskava

Lähtudes tsiviilasjas nr 2-16-11262 avaldatud ringkonnakohtu seisukohast koostas kostja

15.06.2018 täiteasjas nr 186/2015/916 täiendava jaotuskava, milles Tartu Ringkonnakohtu

20.03.2017 kohtuotsusele viidates märkis, et hageja nõuet täitemenetluses ei rahuldata. Täiendava

jaotuskava koostamise hetkel oli kostjale teada, et hageja on kätte saanud täiendavas jaotuskavas

viidatud kohtuotsuse, milles kohus selgitas, et hüpoteegipidaja esitatud vastuväite tõttu peab

hageja täitemenetluse tulemist osa saamiseks esitama hagi oma nõude tunnustamiseks.

Hageja on kohtutäituri büroosse korduvalt helistanud ning kohtutäitur on hagejale telefoni teel

selgitanud vajadust esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse ning et nõue tuleb esitada

tähtaegselt. Samuti on kohtutäitur selgitanud võimalust hagi tagamise korras peatada täiendava

jaotuskava alusel väljamaksete tegemine ning soovitanud taotleda riigi õigusabi.

Seadusest ei tulene TMS § 108 lg 7 kohasele selgitusele kohustuslikku vorminõuet. Hagi esitamise

võimalusest teavitamise kohustus on täidetud nii asjakohast selgitust sisaldavale ning hagejale

kätte toimetatud kohtuotsusele viitamisega kui ka täiendavate suuliste avaldustega.

Hageja väide kahju tekkimise ja selle suuruse kohta on tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtki

tõendit temal väidetavalt tekkinud kahju suuruse kohta. Hageja eeldab põhjendamatult, et kui ta

oleks hagi esitanud, siis oleks see ka täies ulatuses rahuldatud. Tartu Ringkonnakohtu seisukoha

kohaselt puudus kostjal pädevus hageja nõuet sisuliselt hinnata ja seetõttu ei oma tähtsust fakt, et

kostja esimese jaotuskava koostamisel hageja nõudega arvestas.

Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja on hagiavalduses nimetanud oma elukohaks sama

korteri, mille kasutamise õiguse kaotamisele tuginedes ta nõuab väidetava kahju hüvitamist.

Kinnistusraamatu andmetel on alates 07.07.2016 korteri omanik taas K.R. , kellele hageja

04.05.2013 lepinguga oma korteriomandid (sh registriosa nr XXXXXXX ) kinkis ja kellega ta

nimetatud lepingu p-s 2.3. leppis muuhulgas kokku kõnealuse korteri tähtajatus ja tasuta

kasutusõiguses. Hagi materjalidest järeldub, et hageja eluasemekulud koosnevad peamiselt

jooksvalt tarbitavate kommunaalteenuste maksumusest, mitte aga eluruumi kasutamise õiguse eest

makstavast tasust. Tarbitud kommunaalteenuste maksumuse peab korteri kasutaja kandma

sõltumata sellest, kas kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud või mitte. Kahju hüvitamise

nõue ei tohi olla isiku rikastumise allikas.

Puudub põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja tegevus

ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks. Loogiline ei ole hageja väide, et tema kahju tekkis

seetõttu, et ta ei saanud kostjalt veelkord sama teavet, mille ta oli tema suhtes tehtud kohtulahendist

juba saanud. Hageja väide, et ta ei teadnud hagi esitamise vajadusest, on ebausaldusväärne ka

seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-17-10248 kohtule 04.07.2017 ja 19.07.2017 esitatud avaldused

kinnitavad hageja teadmist kohtusse pöördumise vajadusest. Seda, et hageja poolt tsiviilasjas

nr 2-17-10248 kohtule esitatud avaldustes nappis asjakohast sisu või et need avaldused olid muul

põhjusel mitteaktsepteeritavad, ei saa ette heita kostjale.

Juhul, kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud, siis kahju põhjustas osaliselt või täielikult

hageja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3, § 139 lg 1). Juba 28.06.2017 e-kirjas väljendas hageja

teadmist, et ta peab pöörduma kohtusse ning isegi väitis, et ta on seda juba teinud. Ka asja juurde

võetud tsiviilasja nr 2-17-10248 materjalidest nähtub, et ajal, kui kostja poolt hagejale teatavaks

tehtud täitemenetluse tulemi väljamaksmise päevani oli veel küllalt aega, oli hageja teadlik

kohtusse pöördumise vajadusest. Hageja suurem hoolsus oma teadmise kasutamisel võinuks aidata

hageja väidetava kahju tekkimise ära hoida.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei selgitanud täiendavas jaotuskavas hagejale võimalust esitada hagi

nõude tunnustamiseks ning ei märkinud sellise hagi esitamise tähtaega. Kostjal oli niisugune

kohustus vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oli 20.03.2017 otsuses tsiviilasjas

nr 2-16-11262 märkinud, et kohtutäitur oleks pidanud TMS § 108 lg 7 järgi selgitama hagejale

võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks ning et hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates

ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jätmisest. Samas leidis kohus,

et hagi esitamise kohta täiendavate selgituste andmata jätmist (nt kelle vastu nõude esitamise hagi

esitada) ei saa kohtutäiturile ette heita.

Kostja väitel on ta selgitamiskohustust täitnud suuliselt telefoni teel ning 27.06.2017 kohtumisel

kostjaga Kaubamaja juures. Kohus kuulas vande all ära pooled ning tunnistajana kostja tütre ja

kohtutäituri büroo töötaja L.R. Arvestades, et kostja oma vande all antud ütlustes

selgitamiskohustuse täitmist suuliselt eitas, ei pidanud kohus kohtutäituri poolt suuliselt

selgitamiskohustuse täitmist tõendatuks. Seega ei ole kohtutäitur vastavalt TMS § 108 lg-le 7

selgitanud hagejale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

Lisaks on hageja tuginenud menetluses asjaolule, et kostja on maksnud tulemi välja enne, kui oli

lõppenud 15 päeva pikkune tähtaeg hagejale nõude tunnustamiseks hagi esitamiseks. Kohus leidis,

et kohtutäitur ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja

möödumiseni.

Kahjuna palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise isikliku kasutusõiguse kaotamise eest

9066,84 eurot. Kohus leidis, et hagejale nimetatud summas kahju tekkimine ei ole tõendatud.

Kohtu arvates ei saa eeldada, et tähtaegselt nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see

rahuldatud vähemalt ulatuses, milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Samuti ei saa

tekkinud kahjuna käsitleda seda summat, milles kohtutäitur 07.07.2016 jaotuskavas hageja nõude

rahuldas, kuna TMS § 176 lg 2 kohaselt makstakse hüvitis isikliku servituudi ja tähtajatu

reaalkoormatise eest õigustatud isikule igakuiste maksetena, mille arvutamisel võetakse aluseks

õiguse aastaväärtus. Summa makstakse kolme kuu eest ette. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt

võetakse hüvitusnõue jaotuskavas arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete

kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat. Kavas määratakse kindlaks, kuidas

summa tuleb jaotada juhul, kui õigustatud isik sureb või lõpeb või nõue ära langeb. Hageja sai

jääda kohtutäituri tegevusetuse tõttu ilma perioodilisest makstavast hüvitisest. Ka kahju hüvitisena

ei oleks alust hagejale korraga välja mõista summat, milles kohtutäitur jaotuskavas hageja nõude

rahuldas.

Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja elab endiselt aadressil XXXXXXXX , XXX ning

korteriomand on taas K.R. omandis, kellele hageja varasemalt korteriomandi kinkis koos hageja

kasuks kasutusõiguse seadmisega (hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõte tl 36-38, isiklike

kasutusõiguste seadmise lepingud ja korteriomandite kinkeleping tl 39-48). Kohus pidas

võimalikuks, et hageja ei ole reaalselt kinnistu kasutamise õigust kaotanud.

Alternatiivselt leidis kohus, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Kohus leidis, et

vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks tähtaegselt vajalikku hagi, ei saa

lükata kohtutäiturile. Kohtu arvates piisanuks selgitamiskohustuse täitmiseks sellest, kui

kohtutäitur oleks märkinud täiendavas jaotuskavas, et hagejal on õigus esitada hagi nõude

tunnustamiseks ning et hagi esitamise tähtaeg on 15 päeva alates ajast, mil ta saab teada oma nõude

arvestamata jäämisest. Arvestades, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-16-11262 üks kostjatest, leidis

kohus, et teatav arusaam pidi hagejale tsiviilasja nr 2-16-11262 menetluses tekkima, et kohtutäitur

ei saa jaotuskava kinnitamisel tema nõudega arvestada ja tal tuleb oma nõude tunnustamiseks

pöörduda hagiga kohtusse. Samuti viidati sellise hagi esitamise tähtajale. Seega pidi kostja

sõltumata kohtutäituri selgitamiskohustuse täitmisest olema teadlik, et kohtutäituri poolt tema

nõude arvestamata jätmise korral on tal võimalik esitada hagi nõude tunnustamiseks. Samuti pidi

hageja olema teadlik nõude tunnustamise hagi esitamise tähtajast.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis

9066,84 eurot.

Hageja ei nõustu kohtuga, et 9066,84 euro ulatuses kahju tekkimine ei ole tõendatud. Hageja on

esitanud tõenditena avaldused kohtutäiturile, milles taotleti jaotuskavas nõude arvestamist

105 000 euro ulatuses. Apellant on viidanud analoogsete korterite rendihindadele. TMS § 176 lg 1

ja § 108 lg 2 kohaselt võetakse hüvitusnõue arvesse summaga, mis vastab kõigi tulevaste maksete

kogusummale, kuid ei ületa aastamakse 25-kordset summat.

Kasutusõiguse seadmise lepingus oli kasutusõiguse aastaväärtuseks toodud 800 eurot, millest

tulenevalt pidanuks jaotuskavas arvestama 20 000 euro suuruse summaga. Hagejal oleks olnud

õigus saada tulemist hüvitist summas, mis vastab 20 000 eurole, millises ulatuses hagejale on

kahju tekkinud.

Kuivõrd täiteasjas nr 186/2015/916 laekus 14 000 eurot ning lähtudes kinnistusregistri kannetest

paiknes hageja õigus kinnistusraamatus AS Nordea Finance kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi

järel ja enne J.V. hüpoteeki, oleks tulnud arvestada tulemist 9066,84 eurot.

Hagejale on kahju tekkinud, kuna ta on kaotanud isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust

kustutamisega ning ei ole saanud selle eest hüvitist, vaatamata sellele, et esitas nõuetekohase

avalduse kohtutäiturile.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei tohiks justkui hagejale kahjuhüvitist korraga

välja mõista. Hageja ei ole küll taotlenud kahjuhüvitise väljamõistmist perioodiliste maksetena,

kuid samas ei ole kogu menetluse vältel ükski menetlusosaline tuginenud asjaolule, et

kahjuhüvitist hagejale ei ole alust ühtse summana välja mõista.

Kohus on järeldanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna kohtul on kahtlused, et hageja ei ole

kinnistu kasutamise õigust kaotanud. Antud juhul on kohus eeldanud, omamata selle kohta

tõendeid, et apellandil on endiselt kinnisasja kasutamise õigus. Isiklik kasutusõigus hageja kasuks

on kustutatud 07.07.2016. Hageja elab alates 05.07.2018 XXXXXX .

Maakohus on valesti leidnud, et kostja ei pidanud ootama väljamakse tegemisega nõude

tunnustamise hagi esitamise tähtaja möödumiseni. TMS § 109 lg 3 sätestab, et kui kohtutäiturile

ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud

hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi

TMS § 105 lg-s 2 sätestatud erisusi arvestades välja. Sellest sättest tuleb üheselt hõljumisaeg

20 päeva, mille jooksul ei saa lugeda jaotuskava kinnitatuks. Kui jaotuskava ei ole kinnitatud, ei

saa selle alusel ka väljamakseid teha.

Ebaõige on ka kohtu järeldus, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini. Hageja sai

täiendatud jaotuskava kätte 28.06.2017 ning teatas samal päeval kostjale, et taotleb riigi õigusabi

ja menetlusabi, et vaidlustada jaotuskava. Hageja esitas oma õiguste kaitseks tähtaegselt

28.06.2017 avalduse õigusabi saamiseks. Kohtutäitur ei teavitanud apellanti kordagi, et ta peab

esitama hagi kohtusse oma nõude tunnustamiseks.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Lisaks maakohtu otsuse põhjendustele tuli hagi jätta rahuldamata ka seetõttu, et puudub põhjuslik

seos kostja väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel. Kostja kinnitab jätkuvalt, et

teavitas hagejat hagi esitamise vajadusest ja tähtajast ka suuliselt. Samuti leiab kostja, et täitis oma

selgitamiskohustuse juba sellega, kui viitas 15.06.2017 koostatud jaotuskavas ringkonnakohtu

otsusele. Lisaks ei ole kostja ametikohustuse rikkumises süüdi, sest tal oli alus eeldada, et hageja

on tema suhtes tehtud ja talle kätte toimetatud lahendis kirjeldatud õigustest ja kohustustest aru

saanud.

Kuna enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist ei olnud kostja jätnud hageja nõudega jaotuskavas

arvestamata, ei saanud hagi esitamise 15 päeva pikkune tähtaeg hakata kulgema enne

ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Nõude tunnustamise hagi esitamiseks ette nähtud 15 päeva

pikkune tähtaeg lõppes hiljemalt 04.07.2017. Kostja pakkus 30.06.2017 e-kirjas hagejale ka

võimalust taotleda kohtult täitemenetluse peatamist ning esitada sellekohane kohtumäärus kostjale

enne 10.07.2017. Hageja ei esitanud enne 10.07.2017 kostjale ühtki tõendit ei kohtusse

pöördumise ega täitemenetluse peatamise määruse olemasolu kohta. Kostja poolt tulemi

10.07.2017 välja maksmine oli õiguspärane.

Selles asjas ei esine TsMS § 652 lg 3 p 2 loetletud aluseid, mis õigustaks uute tõendite esitamist

apellatsioonimenetluses. Ebaõige on apellandi väide, et hageja elukohta puudutavat vastuväidet

maakohtus ei esitatud ning et seetõttu puudus hagejal vajadus esitada elukohaga seotud selgitusi

ja tõendeid maakohtule. Hageja ise avaldas kohtule, et kõnealune korter on tema elukoht. Kostja

juhtis hageja poolt täitmata tõendamiskoormist käsitledes sellele asjaolule kohtu tähelepanu oma

30.08.2018 koostatud kirjaliku seisukohas.

Hageja ei saa nõuda kasutusõiguse kaotamise tõttu väidetavalt tekkinud kahju hüvitist aja eest, mil

korter oli tegelikult jätkuvalt tasuta tema kasutuses. Esiteks on selle aja eest hüvitise nõudmine

oma olemuselt rikastumise, mitte kahju hüvitamise nõue. Teiseks kinnitab esmakordselt alles

apellatsioonkaebuses esitatud asjaolu kostja ja maakohtu seisukohta, et hageja poolt maakohtule

esitatud teave ei olnud piisav kahju tekkimise ja suuruse kindlaks määramiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus kasutusõiguse väärtuse kohta ei kompenseeri maakohtus

täitmata jäänud kahju suuruse tõendamise kohustust. Maakohus on õigesti leidnud, et ei saa

eeldada, et nõude tunnustamiseks hagi esitamise korral oleks see rahuldatud vähemalt ulatuses,

milles hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist.

Hageja oli ise hooletu, kui ta ei avaldanud maakohtus midagi ei korteri faktilise kasutamise kohta

ega selle kohta, miks tema arvates apellandi ja korteri omaniku K.R. vahel sõlmitud tähtajatu

tasuta kasutusõiguse kokkulepe ei kehti või missugune muu asjaolu takistab apellandil nõuda

korteri omanikuga sõlmitud kokkuleppe täitmist (sh kokkulepitud õiguse kinnistusraamatusse

kandmist).

Asjaolust et hageja esitatud hagi tagamise taotlus osutus perspektiivituks, tegi apellant ebaõige

järelduse, et tema nõude vaidlustanud isikute vastu hagi esitamine ei ole enam üldse vajalik.

Seadus näeb ette, et nõudeõiguse tunnustamiseks tuleb läbida nõudeavalduse esitaja ja selle

vaidlustanud isikute vaheline sisuline vaidlus. Hagi esitamata jätmisega pani apellant end ise

olukorda, kus ta ei suutnud vastustaja vastu esitatud hagi menetluses veenda ei vastustajat ega

kohut selles, et toimumata jäänud hagimenetluses oleks kohus tema nõuet väidetava kahjusumma

ulatuses tunnustanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Maakohtu otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Järgides maakohtu otsuse põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel

oma käesolevas otsuses.

7. Hagi on esitatud kostja kui kohtutäituri vastu ametitegevuse läbiviimisega tekitatud kahju

hüvitamiseks.

KTS § 9 lg 1 esimese lause järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud

kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt

kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele

ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus

avalik-õiguslike suhete olemusega.

Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et

kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü

puudumise.

RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui

kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse

rikkumist peab tõendama hageja.

Kohtutäituri kui KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu

esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks eelmärgitule nõutav see, et kannatanul ei

olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil

kaitsmisega. Nimetatu tuleneb nii RVastS § 7 lg-st 1 kui ka TMS § 217 lg-st 6.

8. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhilistele seisukohtadele. Kohtutäitur rikkus TMS

§ 108 lõikes 7 sätestatud kohustust selgitada hagejale, et tal on võimalik esitada hagi oma nõude

tunnustamiseks. Kohustuse täitmine suulises vormis ei leidnud tõendamist. Kohtutäitur ei ole

rikkunud hageja õigusi sellega, et maksis tulemi sissenõudjatele välja enne hagi esitamise tähtaja

möödumist. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal kahju tekkimine summas 9066,84 eurot tõendatud,

muu hulgas pidas kohus tõenäoliseks, et hageja jätkab tegelikult sama korteri kasutamist.

Alternatiivselt leidis kohus, et kui lugeda kahju tekkinuks, siis esineb alus kahjuhüvitise

vähendamiseks nullini vastavalt VÕS § 139 lõikele 1, kuna kannatanu oleks ise saanud oma

tegevusega kahju tekkimise ära hoida või seda vähendada.

Kuna hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, siis esmase eeldusena tuli kahjustatud

isikul tõendada nii kahju olemasolu kui ka suurus, sellele lisaks põhjusliku seose esinemine kostja

käitumise ja kahju tekkimise vahel. Maakohtu menetluses ei ole täielikult selgitatud välja hagejal

tekkinud kahju suurust ega arutatud sellega seonduvalt tõendamisele kuuluvaid asjaolusid.

Apellandi väited on selles osas osaliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab eeltoodust lähtudes, et põhjendatud on võtta asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid, s.o kohtutäitur Oksana Kutšmei 15.02.2018. a teade

täiteasjas

nr 084/2017/2290

kinnisasja

(korteriomandi

XXXXXXXXXXX

)

valduse

väljanõudmise kohta ning 05.07.2018 majutusleping nr 105, mille kohaselt hageja on asunud

kasutama sotsiaalmajutusteenust XXXXXX tasuga 81 eurot kuus. Dokumendid on seotud

küsimusega, kas hagejal oli (on) jätkuvalt võimalik kasutada senist eluruumi XXXXXXXXXXX.

Maakohus ei ole selgitanud, millised asjaolud vajavad tekkinud kahju suuruse kindlakstegemiseks

tõendamist ning ringkonnakohtu arvates on tegemist TsMS § 652 lg 3 punktis 2 sätestatud alusega

uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses.

9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja kasuks oli XXXXXXXX korteriomandile seatud eluaegse

kestusega isiklik kasutusõigus ning selle alusel olnuks tal võimalik kasutada eluruumi ilma üüri

vm kasutustasu maksmata. Täitemenetluse tulemusena on isiklik kasutusõigus lõppenud (TMS

§ 158 lg 3) ning sellise õiguse kaotuse tagajärjena saab lugeda hagejal kahju tekkinuks, kuna

eelduslikult tuleb hagejal edaspidi teha eluruumi kasutamiseks kulutusi. Siiski tuli juba isikliku

kasutusõiguse seadmisel arvestada, et õigus ei pruugi jääda püsima kogu õigustatud isiku eluajaks,

kuna selle aja seisuga olid kinnistusregistriosa neljandasse jakku kantud hüpoteegid (vt 04.05.2013

notariaalse lepingu p 1.4.4) ning seega oli ettenähtav, et hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele

pööramise korral ei jää isiklik kasutusõigus kestma.

10. VÕS § 127 lg 2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Hageja on tuginenud kahju tekkimise alusena asjaolule, et kohtutäituri poolse kohustuse rikkumise

tõttu kaotas hageja võimaluse saada TMS §-des 108 ja 176 sätestatud hüvitist. Võimaliku hüvitise

suurus sõltub vältimatult sellest, kui suur oli sundtäitmise käigus saadud tulem ja missugused

väljamaksed või mahaarvamised tuli tulemist teha enne hagejale hüvitise väljamaksmist.

Seega ei tule hagejal tekkinud kahju arvestamise esmaseks aluseks võtta eluaegsena seatud isikliku

kasutusõiguse väärtust, mille puhul tuleks mh hinnata kulutusi, mida tõenäoliselt tuleks teha

samalaadse eluruumi üürimiseks vm alusel kasutusõiguse omandamiseks pikema aja vältel. Hagis

esitatud nõue summas 9066,84 eurot on hagejal väidetavalt tekkinud kahju maksimaalne suurus.

11. TMS § 176 lg 2 kohaselt on isik, kelle kasuks kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus

täitemenetluse tulemusena kustutatakse, õigustatud saama hüvitist igakuiste maksetena, mille

arvutamisel võetakse aluseks õiguse aastaväärtus. Seadusest ei tulene hagejale alust nõuda

ühekordse maksena hüvitist summas, mis vastab TMS § 176 lg 3 järgi maksimaalselt 25-kordsele

aastamaksete summale (25 × 800 = 20 000 eurot). TMS § 176 lõikes 3 sätestatakse arvestuslik nn

kattesumma, mis üldpõhimõttena peaks vastama kõigi tulevaste maksete kogusummale, kuid mida

on siiski piiratud 25-kordse aastamaksete summaga. Tegemist on sättega, mis käsitleb jaotuskava

koostamist, mitte aga piiratud asjaõiguse kaotanud isikule tasutava hüvitise lõplikku suurust.

Sellisel viisil nägi kohtutäitur ette hageja hüvitise nõude rahuldamise ka esialgses, 07.07.2016

koostatud jaotuskavas. Kuna 07.07.2016 jaotuskava vaidlustati, siis oleks hagejal tulnud esitada

TMS § 108 lõikes 7 nimetatud hagi perioodilise hüvitise saamiseks.

12. Asja materjalide kohaselt on hageja kaotanud võimaluse saada nimetatud hüvitist, kuna

sellekohane hagi jäi kohtule esitamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TMS §-des 108 ja 176 sätestatud hüvitise saamise õigus

iseenesest seotud asjaoluga, kas isikul, kes kaotas sundtäitmise tulemusena isikliku kasutusõiguse

kinnisasjale, on tegelikult tekkinud kulutused eluruumi kasutamiseks. Hageja on ka põhistanud, et

tal ei ole enam võimalust kasutada endist eluruumi tasuta.

Nõude tunnustamiseks kohtule hagi esitamise korral oleksid teised sissenõudjad ja võlgnik saanud

esitada nõudele vastuväiteid, nagu nad esitasid vastuväited ka juba 07.07.2016. a jaotuskavale.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esialgses jaotuskavas (tl 53-61) kajastatud võlgniku ja

sissenõudjate vastuväidetest selliseid asjaolusid, mis tõenäoliselt võinuksid tingida TMS § 108

lg 7 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmise. Arvestatavad vastuväited saaksid ringkonnakohtu

arvates seisneda peamiselt näiteks selles, et õigus on seatud näilikuna (TsÜS § 89), eesmärgiga

kahjustada teise isiku õigusi või et esineks mõni muu alus pidada õigust kehtetuks. Küll aga ei ole

sellisteks asjaoludeks väited, mille kohaselt korteril lasusid võlad ning et korter oli väheväärtuslik,

arvestades kinnistusraamatust nähtuvat isiklikku kasutusõigust. Ka hüpoteegipidaja, kelle kasuks

seatud hüpoteek on järjekohas tagapool võrreldes varasemat järjekohta omava isikliku

kasutusõigusega, pidi hüpoteegi seadmisel arvestama riski, et täitemenetluses rahuldatakse nõuded

vastavalt kinnistusraamatust nähtuvatele järjekohtadele ning tulemist ei pruugi jätkuda

tagapoolsetel järjekohtadel paiknevate õiguste katteks.

13. VÕS § 136 lg 1 järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, v.a juhul, kui

vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu menetluses ei ole arutatud hageja nõude arvestamist ja

põhjendatust TMS § 176 lõike 2 järgi, millega on ette nähtud hüvitis kaotatud õiguse eest

perioodiliste maksetena. Lähtudes enampakkumise tulemist oleks hageja võinud saada

väljamakseid kokku 9066,84 euro ulatuses, kuid seda ca 11 aasta vältel 66,67 eurot ühe kuu kohta.

Selliste maksete saamise võimaluse kaotus ei ole etteulatuvalt samastatav maksete kogu

nominaalväärtusega 11 aasta vältel. Kogu rahasumma ettemaksmine seaks hageja paremasse

olukorda kui see oleks olnud perioodilise hüvitise saamise korral.

Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagi on esitatud maksimaalses põhistatud

suuruses, s.o summas 9066,84 eurot.

14. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas kostjale on alust ette heita hagejale kahju

tekitamist oma seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.

Rikutud kohustuse näol on praegusel juhul tegemist kohtutäituri selgitamiskohustusega

täitemenetluse osalise suhtes, kelle hulka TMS § 5 lg 2 järgib kuulub ka kolmas isik, kellel on

nõudeõigus, mis annab õiguse saada osa vara müügist laekuvast rahast ning kes on oma nõudest

kohtutäiturile menetluse käigus teatanud.

TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning

selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri selgitamiskohustus kujutab endast üldist

täitemenetluse läbiviimisega kaasnevat kõrvalkohustust, mille eesmärgiks on tagada

täitemenetluse osaliste (mh vastandlike) huvide tasakaalustatud arvessevõtmine ning

menetlusosalistel endi õiguste teostamise lihtsustamine.

Küll aga ei ole kohtutäituri selgitamiskohustus võrreldav nt käsundussuhtest tulenevate

kohustustega, mille kohaselt peab käsundisaaja tegutsema igakülgselt käsundisaaja huvides, ajama

tema asja ning ära hoidma kahu tekkimise käsundiandja varale (VÕS § 620).

Kohtutäituri selgitamiskohustus ei võta täitemenetluse osaliselt endalt vastutust seista hea oma

menetluslike õiguste teostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et sarnase õigussuhtena on nõuete

tunnustamiseks võimalik esitada kohtule hagi ka pankrotimenetluse puhul (PankrS § 106),

kusjuures pankrotihalduri puhul ei ole ette nähtud kohustust selgitada pankrotimenetluse osalistele

kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtutäiturile ei

saa lükata vastutust selle eest, et hageja ei esitanud oma õiguste kaitseks kohtule tähtaegselt selleks

vajalikku hagi.

15. VÕS § 127 lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Põhjuslik seos esineb juhul, kui ilma ajaliselt esimese sündmuseta või nähtuseta

ei oleks teine sündmus (tagajärg) saabunud. Nn elimineerimismeetodi kohaselt tuleb püstitada

küsimus, kas kahju oleks tekkinud, kui õigusrikkumist (õigusvastast tegu) ei oleks toimunud.

Ehkki asjas on tuvastatud, et kohtutäitur jättis 15.06.2017 koostatud täiendavas jaotuskavas

täitmata TMS § 108 lõikes 7 sätestatud kohustuse selgitada avalduse esitajale (hagejale) nõude

tunnustamise hagi esitamise võimalust, ei saa seda rikkumist pidada hagejal väidetavalt saabunud

kahju vajalikuks põhjuseks.

Kaotatud õiguse eest hüvitise saamine olukorras, kus avalduse esitaja (hageja) nõudele esitasid

vastuväite täiteasja nr 186/2015/916 sissenõudjad, sõltus TMS § 108 lg-te 6 ja 7 kohaselt esiteks

sellest, kas avaldaja pöördus hagiga kohtusse nõude tunnustamiseks, ning teiseks, kas kohus oleks

hagi rahuldanud. Asjaolu, kas kohtutäitur selgitas avaldajale hagi esitamise võimalust, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul pidada kohtule hagi esitamise vajalikuks eeltingimuseks, ilma milleta

ei olnuks hagejal oma õiguste teostamine võimalik. Samuti ei saa ringkonnakohtu arvates rajada

põhjuslikku seost, mille kohaselt juhul, kui kohtutäitur oleks TMS § 108 lg 7 järgi hagi esitamise

võimalust selgitanud, siis oleks hageja automaatselt niisuguse hagi ka esitanud ja et hagi oleks

esitatud ulatuses ka täielikult rahuldatud.

16. Ringkonnakohtu hinnangul saab edasikaebamise või vaidlustamise korra selgitamata jätmine

või ebapiisav selgitamine tuua kaasa ennekõike tagajärje, et isikul on võimalik taotleda ebaselguse

tõttu mööda lastud tähtaja ennistamist. Edasikaebe võimaluste ja korra seadusest tuleneva

selgitamiskohustuse puudulik täitmine saab olla käsitatav mõjuva põhjusena, mis tingis tähtaja

möödalaskmise (vt TsMS §§ 66 – 67 jj). Küll aga ei ole edasikaebe korra ebapiisav selgitamine

üldjuhul iseseisvaks kahju hüvitamise aluseks.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et ehkki see ei asenda täielikult kohtutäituri

seadusjärgset selgitamiskohustust, lasus ka hagejal endal vastutus selgitada välja talle kuuluvad

õiguskaitsevahendid ning muuhulgas pidi talle tsiviilasjas nr 2-16-11262 tehtud Tartu

Ringkonnakohtu 20.03.2017. a otsuse põhjal olema teada, et TMS § 108 lg 7 järgi tuli tal esitada

hagi oma nõude tunnustamiseks ja seda 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on

saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest.

17. Lisaks on apellant esile toonud, et kostja (kohtutäitur) rikkus hageja õigusi sellega, et tegi

korteriomandi müügist saadud tulemist väljamaksed enne, kui möödus hageja poolt TMS § 108

lõikes 7 esitatud hagi esitamise tähtaeg.

Õige on iseenesest apellandi seisukoht, et TMS § 109 järgi saab kohtutäitur teha väljamaksed

jõustunud ehk kinnitatud jaotuskava alusel. TMS § 109 lõikest 3 tuleneb, et jaotuskava loetakse

kinnitatuks, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele

kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks.

Maakohus on aga õigesti märkinud et hagi jaotuskava vaidlustamiseks saab TMS § 109 lõike 1

järgi esitada sissenõudja. Praegusel hagejal ei olnud hagejal täiteasjas sissenõudja staatust, vaid

pandipidajaga sarnane seisund. Jaotuskava kinnitatuks lugemine ei sõltu TMS § 109 kohaselt

sellest, kas esitatakse TMS § 108 lõike 7 kohane hagi nõude tunnustamiseks.

Seega tulnuks hagejal oma õiguste kaitseks esitada esmalt TMS § 108 lg 7 alusel hagi ning teiseks

taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse (väljamaksete tegemise) peatamist.

18. Kohtutäitur edastas täiendatud jaotuskava täitemenetluse osalistele, sh hagejale, 15.06.2017 e-

posti teel (tl 77) ning luges jaotuskava puudutatud isikutele kätte toimetatuks 19.06.2017 ehk selle

saatmisest alates 3 päeva jooksul.

TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisel

tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei

tulene teisiti. TMS § 3141 võimaldab lugeda menetlusdokumendi adressaadile kättetoimetatuks

saatmisega, asja materjalidest nähtuvalt toimetati täitemenetluses ka varem menetlusdokumente

kätte sama e-postiaadressi kasutades.

Apellant on praegusel juhul kinnitanud täiendatud jaotuskava kättesaamist 28.06.2017, teatades

samal päeval e-posti teel kohtutäiturile, et taotleb riigi õigusabi ja menetlusabi jaotuskava

vaidlustamiseks (tl 77). Kohtutäitur on oma 30.06.2017 vastuses selgitanud, et raha makstakse

vastavalt jaotuskavale välja 10.07.2017, kui kohus ei peata täitemenetlust.

Seega oli hagejat teavitatud vajadusest taotleda kohtu vahendusel täitemenetluse peatamist,

vältimaks jaotuskava alusel väljamaksete tegemist. Asjaolu, et hageja esitatud riigi õigusabi

taotluse menetlemine võttis aega mh taotluses esinenud puuduste tõttu, ei muuda täitetoiminguid

(tulemi väljamakseid) ebaseaduslikuks. Ainüksi 28-06.2017 e-kirjas sisalduv teade riigi õigusabi

ja menetlusabi taotluste esitamisest eesmärgiga esitada hagi täiendava jaotuskava vaidlustamiseks

ei olnud piisav alus, mis andnuks kohtutäiturile aluse täitemenetlus peatada.

Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

19. TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda.

Üldjuhul jääksid apellandi (hageja) kanda nii riigilõiv kui temale osutatud riigi õigusabi kulud.

Apellant on saanud tsiviilasja lahendamisel menetlusabi, muuhulgas on ta vabastatud menetlusabi

korras riigilõivu 550 euro tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (ringkonnakohus luges

menetlusabi andmise jätkuvaks).

Kuigi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada

apellant TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest. Muuhulgas arvestab ringkonnakohus, et maakohus on hagi

esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 550 eurot oma otsusega hagejalt välja mõistnud. Arvestades

hageja varalist seisundit, mida kohus on praegusel juhul korduvalt kontrollinud, oleks kahes

kohtuastmes võlgnetava riigilõivu tasumine hageja jaoks ilmselt koormav.

Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud,

mistõttu jäävad nimetatud kulud riigi kanda.

20. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol 294 euro ulatuses (sh käibemaks), mis

vastab lepingulise esindaja 3,5 töötunnile (tariifiga 70 eurot tund).

Maakohtus taotles kostja õigusabikulude hüvitamist summas 210 eurot, maakohtu menetluses

osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi 3 töötunni ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki iseenesest on nii töömaht 3,5 töötundi kui ka tariif 70 eurot/tund

mõistlikud ja vastavad tsiviilasja mahule ja keerukusele, ei saa põhjendatuks pidada, et

apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud oleksid suuremad kui vastavad kulud

esimeses kohtuastmes. Apellatsioonimenetluses ei esitatud niisuguseid uusi olulisi seisukohti ega

väiteid, mida ei oleks maakohtus juba käsitletud. Sellest lähtudes vähendab ringkonnakohus kostja

vajalike ja põhjendatud, s.o hageja poolt hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude mahtu lepingulise

esindaja kahele töötunnile. Vastustaja menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja ei nõua

apellandilt käibemaksu hüvitamist.

Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista 140 eurot ringkonnakohtus kantud õigusabikulude

katteks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/