2-18-5370/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5370

Tsiviilasi

Xxxi hagi Telia Eesti AS-i vastu lepingu täitmise

nõudes

Tsiviilasja hind

380 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx (isikukood xxx)

Kostja Telia Eesti AS (registrikood 10234957),

volitatud esindaja Kristel Ütsi

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 11.12.2018, edasi poolte

nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jäta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta kõik menetluskulud hageja Xxxi kanda. Määrata kindlaks, et kostjal Telia

Eesti AS-il menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Xxx (edaspidi hageja) esitas 06.04.2018 hagi Telia Eesti AS-i (edaspidi kostja) vastu

telefoni hooldus- ja/või remonditööde teostamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja

01.07.2016 kostjalt telefoni Samsung Galaxy S7 (seerianumber 359457073588351). Hageja

viis 05.09.2017 telefoni tehnilise rikke tõttu kostjale, et kostja parandaks telefoni garantii

korras. Kostja keeldus telefoni garantii raames parandamast või telefoni asendamast. Hageja

pöördus avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon jättis hageja kaebuse

rahuldamata.

2. Hageja täpsustas vastavalt kohtu selgitustele 10.01.2019 oma nõuet ja palub kostjal telefon

asendada.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja

poolt läbi viidud ekspertiisi järgi on telefoni rike tulenev hageja poolt tekitatud füüsilistest

kahjustustest, mistõttu garantii ei kehti puuduse kõrvaldamisele. Vastavalt on seadme garantii

tingimustele lõppenud hageja seadme müügigarantii, mistõttu puudub kostjal kohustus hageja

seadet tasuta remontida. Antud juhul on hageja ise seadmele tekitanud vigastuse, mille

tagajärjeks võivad tavaliselt olla ka erinevad probleemid ekraaniga (sh hageja kirjeldatud

probleem). Seda tõendab ka asjaolu, et hageja seadme remonti toomise ja soetamise vahele jäi

14 kuud. Kostja leiab, et asi vastab lepingutingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg-te 1

ja 2 mõistes. Kostja leiab, et hageja kirjeldatud probleemi näol ei ole tegu tootja defektiga

ning seega ei ole hagejal õigus nõuda VÕS § 222 lg 1 või 2 ettenähtud õiguskaitsevahendite

rakendamist (st asja tasuta parandamist või asendamist). Kostja ei keeldu hageja seadme

tasulises korras parandamisest.

4. Vastuseks hageja nõude täpsustusele leiab kostja, et käesoleval juhul ei ole hageja ei

hagiavalduse esitamisel ajal ega ka nüüd täiendavalt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

kostja poolt hagejale 01.07.2016 müüdud mobiiltelefon ei vastanud asja üleandmise ajal

lepingutingimustele ja et selle eest on vastutav kostja. Reljeefsed täkked metallkorpusele

saavad tavaliselt tekkida vaid kukkumisel. Antud juhul oli seadme hagejale müümisest

(01.07.2016) kuni selle esmakordselt remonti toomiseni (05.09.2017) möödunud 14 kuud,

mistõttu siis ei saa (automaatselt) eeldada, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli

olemas asja üleandmise ajal. Hageja poolne asja asendamise nõue põhjustaks kostjale

ebamõistlikke kulutusi VÕS § 222 lg 1 mõistes. Nimelt ei müü kostja enam Samsung Galaxy

S7 mudelit ja hetkel müügis oleva uuema Samsung S-klassi mudeliga asendamine oleks

kostjale samuti kallim kui asja parandamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 222 lg 1 järgi müügilepingu täitmist, s.o asja

parandamist või asendamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 222 lg 1 esimese

lause kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja

parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes

teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta

mujalt. Seega peab VÕS § 222 lg 1 kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust

tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine ning müüa vastutus.

8. Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ja ostja kohustub selle eest tasuma

(VÕS § 208 lg 1). Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.07.2016 müügilepingu, mille alusel

müüs kostja hagejale mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 (seerianumber 359457073588351)

(tl 5). 05.09.2017 viis hageja telefoni kostja juurde garantiiremonti pikslirikke tõttu. Poolte

vahel sõlmiti remondi- ja hooldustööde kokkulepe nr 41709003607 (tl 44-46). Kohtule

esitatud fotolt nähtuvalt on telefoni raamil nurgas kahjustus (tl 48). Pooltel puudub vaidlus

selles, et kahjustus on tekkinud seadmele seadme hageja valduses oleku ajal.

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijalemüüki käsitlevad sätted. Kui müüja

tegutseb majandustegevuses, ostja on tarbija ning müüakse vallasasja, on tegemist

tarbijalemüügiga (VÕS § 208 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale telefoni

oma majandus- ja kutsetegevuses. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele

(VÕS § 217 lg 1 ls 1) ning asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).

10. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja

lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai

mittevastavusest teada. Vaidlus puudub selles, et hageja teatas puudustest kostjale

õigeaegselt. Müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud (VÕS § 222

lg 4). Ostja saab nõuded esitada üksnes, kui müüja vastutab puuduse eest. Tarbijalemüügi

puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest

ostjale (VÕS § 218 lg 2 ls 1). Puuduse ilmnemisel kuue kuu jooksul asja üleandmisest

eeldatakse, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal (VÕS § 218 lg 2 ls 2).

11. Kohtule esitatud tehnilise ekspertiisiakti nr 2.3-5754/2017 kohaselt on tuvastatud seadmel

mehhaaniline vigastus (põrutusjälg vaheraamil) ning seadet ei saa käsitleda garantiilise

remondina. Seadme kahjustus on põhjustatud tootjapoolsete ohutus- ning garantiinõuete

mittetäitmisest (tl 49-50). Sellest tulenevalt on telefonil esinenud kahjustus tekkinud hagejast

olenevalt.

Kohus

täitis

selgitamiskohustust

nii

11.12.2018

toimunud

korraldaval

kohtuistungil, kui ka 27.02.2019 määrusega (tl 63 ja 72). Kuna puudus ilmnes hiljem kui 6

kuud pärast asja üleandmist, tuli käesoleval juhul hagejal tõendada, et puudus oli olemas juba

asja üleandmisel. Hageja tõendeid selle kohta ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole

tõendanud, et eelpool nimetatud puudus ilmnes telefonil selle üleandmise ajal. Seega ei ole

tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud ning seetõttu ei ole hagejal alust

nõuda müügilepingu rikkumise tõttu mobiiltelefoni asendamist. Seega ei ole tarvis edasi

analüüsida,

kas

seadme

asendamine

tekitab

kostjale

ebamõistlikke

kulusid

või

põhjendamatuid ebamugavusi.

12. Lisaks võib hageja vastutus tuleneda garantiist. Majandus- või kutsetegevuses võib isik

(garantii andja) võtta VÕS § 155 lg-te 1 ja 1¹ järgi lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse

(garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, mh eeldatakse, et

võlausaldaja nõustus garantiiga. Seejuures ei sõltu garantii andja garantiist tulenev

kohustusvõlausaldaja ees VÕS § 155 lg 2 järgi sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega

sellekohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, st tegemist

on abstraktse ja mitteaktsessoorse kohustusega. Üheks selliseks garantiiks on ka

müügigarantii. Müügigarantii on VÕS § 230 lg 1 järgi mh müüja lubadus müüdud asi

garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada

või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega

antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega võtab müüja endale garantiiga

müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada, et müügilepingu eset saab garantiiaja jooksul

eesmärgipäraselt kasutada, ning kohustub sellest tulenevalt garantiiajal müügilepingu

esemeks olnud tootel ilmnenud puudused kas parandama, toote asendama või tagama muul

viisil asja vastavuse ettenähtud tingimustele. Seejuures eeldatakse VÕS § 231 lg 4 p 1 järgi, et

müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või

asendamist, ning VÕS § 230 lg 3 järgi seda, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal

garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Keelatud ei ole kokku leppida teisiti. Sellest

tulenevalt on ostjal garantiiajal oluliselt lihtsustatud oma õiguse maksmapanek, kuna ostja

peab tõendama üksnes seda, et puudus ilmnes garantiiajal, ja müüja vabaneb vastutusest, kui

ta tõendab, et puudus tekkis asja väärast kasutamisest või pärast asja üleandmist aset leidnud

mõjutuse tulemusena. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb

kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2 ls 1).

13. Vaidlus puudub selles, et hageja teatas kostjale telefonil esinenud puudusest kaheaastase

müügigarantii jooksul. Käesoleval juhul on garantii tingimused täpsustatud kostja poolt.

Kostja on kohtule esitanud nii tootja garantiitingimused kui ka hooldus-ja remonditööde

tingimused, millest nähtub, et kostja ei ole kohustatud remontima kasutaja enda poolt

seadmele tekitatud füüsiliste (mehaaniliste) vigastuste korral seadmeid garantii korras ega ka

müüja vastutuse korras tasuta (45-47). Samuti on kostja poolt esitatud eksperdi hinnanguga

tõendatud, et puudus oli tekkinud mehaanilise kahjustuse tulemusel (tl 49-50). Kohus nõustub

kostjaga, et hageja poolt viidatud veebilehel toimunud arutelu ei oma asjas tõenduslikku

väärtust. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib tugineda garantii kehtivusele, tuleb

hagejal esitada tõendid, et puudus ei tulene mehaanilisest kahjustusest (tl 72 pöördel). Hageja

nimetatud asjaolude kohta tõendeid ei esitanud. Seega ei vastuta kostja garantiist tulenevalt

telefonil oleva puuduste eest.

14. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele müügilepingu ega ka müügigarantii

alusel.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja Xxxi kanda. Tulenevalt asjaolust, et

kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määra menetluskulude suurust.

16. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik