2-14-62803/255 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-62803

Tsiviilasi

K.U. hagi J.U. vastu ühisvara jagamiseks

J.U. vastuhagi K.U. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.U. apellatsioonkaebus

J.U. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja/vastuhagis

kostja):

K.U.

(ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets

Vastuapellant

(kostja/vastuhagis

hageja):

J.U.

(ik: XXXXXXXXXXX ), esindajad vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar ja advokaat Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsus K.U. ja J.U. ühisvara hulka

arvatud Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamise eest hüvitise suuruse, J.U. lt K.U.

kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4) ning poolte

rahuldatud rahaliste nõuete tasaarvestamata jätmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega arvata K.U. ja J.U. ühisvara hulka hüvitis

255 721,49 eurot seoses J.U. poolt Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamisega, mõista J.U.

lt K.U. kasuks välja hüvitise 127 860,75 eurot ning tasaarvestada K.U. ja J.U. rahalised

nõuded rahuldatud osas ja mõista tasaarvestus etulemusena J.U. lt K.U. kasuks välja

109 637,93 eurot.

3. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 ning lugeda õigeks, et J.U.

lahusvarasse kuulub ½ XX kinnistust.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada K.U. hagi J.U. vastu osaliselt:

5.1.1. Jätta K.U. nõue OÜ Linnukese (registrikood 12433796) 100% osa ja OÜ XX

(registrikood 12545816) 100% osa jagamiseks läbi vaatamata.

5.1.2. Jätta K.U. nõue XX kortriomandi (registriosa nr XX ) ühisvarana jagamiseks

rahuldamata.

5.1.3. Jätta K.U. hagi ½ XX kinnistust (regsitriosa nr XX ) ühisvarana jagamiseks

rahuldamata.

5.1.4. Arvata ühisvara hulka hüvitis 255 721,49 eurot Pro Fiksum OÜ (registrikood

10962094) 100% osa võõrandamise eest ning mõista J.U. lt K.U. kasuks välja

hüvitis 127 860,75 eurot.

5.1.5. Jätta K.U. nõue seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul (registriosa nr

XX ) ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012

rahuldamata.

5.1.6. Jätta XX kinnistu (registriosa nr XX ) J.U. ainuomandisse ning mõista J.U. lt

K.U. kasuks välja hüvitis 1000 eurot.

5.1.7. Jätta K.U. hagi sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXXX )

ühisvarana jagamiseks läbi vaatamata.

5.2.Rahuldada J.U. vastuhagi K.U. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt:

5.2.1. Jätta OÜ Linnukese (registrikood 12433796) 100% osa K.U. ainuomandisse ning

mõista K.U. lt J.U. kasuks välja hüvitis summas 5759,50 eurot.

5.2.2. Jätta OÜ XX (registrikood 12545816) 100% osa J.U. ainuomandisse ja jätta J.U.

lt K.U. kasuks hüvitis välja mõistmata.

5.2.3. Tuvastada, et XXXX korteriomand (registriosa nr XX ) ja ½ XX kinnistust

(regsitriosa nr XX ) kuuluvad J.U. lahusvarasse.

5.2.4. Jätta AS-ga Swedbank 12.10.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-484436-EL

tulenevad rahalised kohustused võrdses ulatuses J.U. ja K.U. kohustuseks.

5.2.5. Mõista K.U. lt välja hüvitis J.U. kasuks seonduvalt laenulepingust nr 04-484436-

EL tuleneva poolte ühise kohustuse täitmisega alates abielu lahutamisest

01.12.2015 kuni 18.10.2017 summas 5791,10 eurot.

5.2.6. Jätta J.U. nõue tuvastada, et XX kinnistu (registriosa nr XX ) kuulub tema

lahusvarasse, rahuldamata.

5.2.7. Tuvastada, et sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXXX ) kuulub

J.U. lahusvarasse.

5.2.8. Müüa sõidukid Chevrolet (1996) ja sõiduk Kamaz (kallur; 1989) avalikul

enampakkumisel ning saadud tulem jagada võrdselt K.U. ja J.U. vahel.

5.2.9. Jätta J.U. hagi XXXX kinnistu (registriosa nr XXXX ) jagamiseks ühisvarana

rahuldamata.

5.2.10. Välja mõista K.U. lt hüvitis J.U. kasuks seoses K.U. lahusvarasse kuuluva

XXXX kinnistu (registriosa nr XXXX ) parendamisega ühisvara arvelt

summas 7672,21 eurot.

5.2.11. Jätta J.U. nõue seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu (registriosa

nr XX ) parendamisega kogu abielu vältel ühisvara arvelt rahuldamata.

5.3. Tasaarvestada K.U. nõue J.U. vastu summas 128 860,74 eurot ja J.U. nõue K.U.

vastu summas 19 222,81 eurot kattuvas ulatuses ning tasaarvestuse tulemusena mõista

J.U. lt K.U. kasuks välja 109 637,93 eurot.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

8. Rahuldada K.U. apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta J.U. vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata.

9. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.U. (hageja) esitas 18.12.2014 maakohtule J.U. (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks,

ühisvara jagamiseks ja lapse elukoha määramiseks ning M.M. esitas kostja vastu hagi elatise

väljamõistmiseks.

Kostja esitas 11.02.2015 kohtule avalduse lapse M.M. ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse elukoha osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks kostjale.

11.05.2015 määrusega eraldas maakohus iseseisvaks menetluseks hageja avalduse lapse

elukoha määramise otsustusõiguse üleandmiseks, M.M. hagi kostja vastu elatise

väljamõistmiseks ning kostja avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

18.05.2015 esitas kostja kohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks.

29.10.2015 osaotsusega rahuldas maakohus hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja

lahutas poolte 21.06.2003 sõlmitud abielu. Osaotsus jõustus 01.12.2015.

2. Hageja palus lõpliku nõudena jagada poolte ühisvara järgnevalt:

- jätta Linnukese OÜ 100% osa hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja

5759,50 eurot;

- jätta XX OÜ 100% osa kostja ainuomandisse;

- jätta XXXX korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

27 000 eurot;

- jätta ½ XX kinnistust kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

7509,62 eurot;

- arvata ühisvara hulka hüvitis 255 721,49 eurot seoses kostja poolt OÜ Pro Fiksum 100% osa

võõrandamisega 16.01.2015 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 127 860,75 eurot;

- arvata ühisvara hulka hüvitis seoses kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara

arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 100 987,18 eurot;

- jätta XX kinnistu kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot.

Hagiavalduses palus hageja ühisvarana jagada ka sõiduauto Mercedes-Benz (XXXX ).

17.06.2015 seisukohas hageja nõustus, et tegemist on kostja lahusvaraga.

Hageja leidis muu hulgas, et ½ XX kinnistust kuulub poolte ühisvara hulka, kuna kostja sai ½

XX kinnistu omanikuks abielu ajal. Kuna kostja võõrandas OÜ Pro Fiksum 100% osa ilma

hageja tahteavalduseta, tuleb ühisvara hulka arvata hüvitis 255 721,49 eurot. Kuivõrd kostja

teostas alates abielu sõlmimisest kuni ½ XX kinnistu hagejale kinkimiseni ehitustöid oma

lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt, peab kostja hagejale kasutatud vara

väärtuse hüvitama. XX kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 teostatud ehitustööde

maksumus oli Indur Põldaru eksperthinnangu kohaselt 201 974,35 eurot.

3. Kostja palus vastuhagis:

- mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 32 163 eurot OÜ Pro Fiksum osa eest;

- jätta Linnukese OÜ osa hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

5759,5 eurot;

- jätta XX OÜ osa kostja ainuomandisse ja jätta kostjalt hageja kasuks hüvitis välja mõistmata;

- jätta Swedbank AS-ga 12.10.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-484436-EL tulenevad

rahalised kohustused võrdses ulatuses kostja ja hageja kohustuseks;

- mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis seonduvalt Swedbank AS-ga 12.10.2004 sõlmitud

laenulepingust nr 04-484436-EL tuleneva rahalise kohustuse täitmisega alates abielu

lahutamisest 29.10.2015 kuni kohtuotsuse jõustumiseni kostja poolt kostja lahusvara arvelt;

- tuvastada, et kostja lahusvarasse kuuluvad XXXX korteriomand, XX kinnistu, XX kinnistu

ja sõiduauto Mercedes-Benz (XXXX );

- jätta hageja omandisse sõidukid Chevrolet (1996) ja Kamaz (1989) ning kohustada hagejat

tasuma kostjale hüvitis 2500 eurot, mis vastab poolele sõidukite väärtusest;

- jätta XXXX kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis

31 000 eurot;

- mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis seoses hageja lahusvarasse kuuluva XXXX

kinnistu ja XXXXXXX korteriomandi parendamisega ühisvara arvelt 68 650,26 eurot;

- mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis seoses hageja lahusvarasse kuulunud XX kinnistu

parendamisega kogu abielu vältel ühisvara arvelt 100 987,17 eurot.

Kostja oli muu hulgas seisukohal, et ta omandas ½ XX kinnistust lahusvarasse kuuluva õiguse

alusel ja seega on tegemist tema lahusvaraga. Kostja tasus teistele kaasomanikele kinnistu eest

15 019,23 eurot oma ema L.U. kingitud rahast. AS Krediidiinfo hinnangu järgi on OÜ Pro

Fiksum osa väärtus 64 326 eurot. Lähtudes Urmas Võimre eksperdiarvamusest ja Riho Lubi

ekspertiisidest, on osa väärtus 178 957,14 eurot (½ sellest 89 478,57 eurot). Kostja vaidles

vastu hageja nõudele arvata XX kinnistu parendamiseks tehtud kulutused hüvitisena ühisvara

hulka. Kinnistul on 112 161 euro ulatuses tehtud töid kostja lahusvara arvel. Perekonnaseaduse

(PKS) § 34 eesmärgiks ei ole võimaldada poole alusetut rikastumist, mida hageja käesoleva

tsiviilasja ja tsiviilasjas nr 2-15-4677 tehtud lahendi tulemina taotleb.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus otsustas 16. novembri 2018 otsusega:

1. Rahuldada K.U. hagi J.U. vastu osaliselt:

1.1. Jätta K.U. nõue Linnukese OÜ (registrikood 12433796) 100% osa ja XX OÜ (registrikood

12545816) 100% osa jagamiseks läbi vaatamata.

1.2. Jätta K.U. nõue XX korteriomandi (registriosa nr XX ) ühisvarana jagamiseks

rahuldamata.

1.3. Jätta K.U. hagi ½ XX kinnistust (registriosa nr XX ) ühisvarana jagamiseks rahuldamata.

1.4. Arvata ühisvara hulka hüvitis 178 957,14 eurot OÜ Pro Fiksum (registrikood 10962094)

100% osa võõrandamise eest ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 89 478,57 eurot.

1.5. Jätta K.U. nõue seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul (registriosa nr XX )

ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 rahuldamata.

1.6. Jätta XX kinnistu (registriosa nr XX ) J.U. ainuomandisse ja mõista J.U. lt K.U. kasuks

välja hüvitis 1000 eurot.

1.7. Jätta K.U. hagi sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXXX ) ühisvarana

jagamiseks läbi vaatamata.

2. Rahuldada J.U. vastuhagi K.U. vastu osaliselt:

2.1. Jätta Linnukese OÜ 100% osa K.U. ainuomandisse ja mõista K.U. lt J.U. kasuks välja

hüvitis 5759,50 eurot.

2.2. Jätta XX OÜ 100% osa J.U. ainuomandisse ja jätta J.U. lt K.U. kasuks hüvitis välja

mõistmata.

2.3. Tuvastada, et XXXX korteriomand ja XX kinnistu kuuluvad J.U. lahusvarasse.

2.4. Jätta Swedbank AS-ga 12.10.2004 sõlmitud laenulepingust nr 04-484436-EL tulenevad

rahalised kohustused võrdses ulatuses J.U. ja K.U. kohustuseks.

2.5. Mõista K.U. lt välja hüvitis J.U. kasuks seonduvalt laenulepingust nr 04-484436-EL

tuleneva poolte ühise kohustuse täitmisega alates abielu lahutamisest 01.12.2015 kuni

18.10.2017 summas 5791,10 eurot.

2.6. Jätta rahuldamata J.U. nõue tuvastada, et XX kinnistu kuulub tema lahusvarasse.

2.7. Tuvastada, et sõiduauto Mercedes-Benz (XXXX ) kuulub J.U. lahusvarasse.

2.8. Müüa sõidukid Chevrolet (1996) ja Kamaz (kallur; 1989) avalikul enampakkumisel ning

saadud tulem jagada võrdselt K.U. ja J.U. vahel.

2.9. Jätta J.U. hagi XXXX kinnistu (registriosa nr XXXX ) ühisvarana jagamiseks

rahuldamata.

2.10. Välja mõista K.U. lt hüvitis J.U. kasuks seoses K.U. lahusvarasse kuuluva XXXX

kinnistu parendamisega ühisvara arvelt summas 7672,21 eurot.

2.11. Jätta J.U. nõue seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu parendamisega kogu

abielu vältel ühisvara arvelt rahuldamata.

Poolte menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1

alusel nende endi kanda.

Kohus leidis muu hulgas järgmist:

4.1. Kohus rahuldas PKS § 27 lg 2 p-dele 2 ja 3 tuginedes kostja nõude tuvastada, et XX

kinnistu kuulub tema lahusvarasse, ning jättis rahuldamata hageja nõude ½ XX kinnistu

jagamiseks ühisvarana. ½ XX kinnistust tagastati kostjale õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise Valga Maakonnakomisjoni 26.04.1994 otsuse nr 5662 ja

Palupere Vallavalitsuse 27.09.2002 korralduse nr 151 alusel. Tsiviilasjas nr 2-08-12758

lõpetati kostja, H.U. , R.S. ja L.P. kaasomand XX kinnistule, jäeti kinnistu kostja

ainuomandisse ning pandi kostjale kohustus maksta H.U. , R.S. ja L.P. välja nende osa rahas

kokku 15 019,23 eurot. Kostja esitatud õiendiga on tõendatud, et L.U. on kinkinud kostjale XX

talu kaasomandi lõpetamise eest tasumiseks 15 500 eurot. L.U. pangakonto väljavõtetest

nähtub, et alates 06.02.2004 kuni 23.11.2014 on L.U. kandnud kostja kontole kokku

18 715,15 eurot.

4.2. Kohus arvas OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamise eest PKS § 34 lg 3 alusel ühisvara

hulka hüvitise 178 957,14 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 89 478,57 eurot.

OÜ Pro Fiksum näol oli tegemist poolte ühisvaraga. Kostja võõrandas OÜ Pro Fiksum 100%

osa 16.01.2015 TartEst OÜ-le. Tehing toimus hageja tahteavalduseta.

Kohus märkis, et ei pea võimalikuks lähtuda OÜ Pro Fiksum osa väärtuse kindlakstegemisel

kostja esitatud AS Krediidiinfo hinnangust, lähtuda tuleb tehtud ekspertiisist. U. Võimre

eksperdiarvamuse järgi tuleb OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtuseks 16.01.2015 seisuga lugeda

ettevõtte netovara väärtus seisuga 31.12.2014, milleks on 253 172 eurot. Ekspert märkis, et kui

tsiviilasjas viiakse läbi täiendavaid ekspertiise, mis puudutavad OÜ Pro Fiksum kinnisasjade

õiglast väärtust, siis on sellel osa väärtusele järgmine mõju: summa, mille võrra OÜ Pro Fiksum

kinnisasja(de) eksperthinnangus märgitud turuväärtus on suurem (või väiksem) kinnisasja

jääkväärtusest OÜ Pro Fiksum raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014, liidetakse (või

lahutatakse) OÜ Pro Fiksum netovara väärtusele (või väärtusest) seisuga 31.12.2014.

R. Lubi eksperdiarvamuste kohaselt oli 16.01.2015 seisuga kinnistu XX , XX linn, Valgamaa

turuväärtus 51 000 eurot, kinnistu XXXXXXX linn, Valgamaa turuväärtus 15 000 eurot ja

korteriomandi XXXXXXX turuväärtus 39 000 eurot.

U. Võimre eksperdiarvamusest nähtub, et XX korteriomandi jääkväärtus 31.12.2014 seisuga

oli 36 450,51 eurot. XX ja XX kinnistute jääkväärtust ekspertiisiaktist otseselt ei nähtu. Kostja

on lähtunud sellest, et OÜ Pro Fiksum raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014 on

hinnatud kinnisvara väärtuseks kokku 179 214,86 eurot. OÜ-le Pro Fiksum kuulunud kinnistute

turuväärtus oli kokku 105 000 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et eksperdiarvamuse kohast OÜ

Pro Fiksum 100% osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86 euro võrra (179 214,86 eurot –

105 000 eurot) ning osa väärtuseks lugeda 178 957,14 eurot.

4.3. Hageja nõue seoses kostja lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud

ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tuleb jätta rahuldamata.

XX kinnistu kuulus kostja lahusvara hulka, 26.01.2012 kinkelepinguga sai hageja ½ XX

kinnistu omanikuks. Tartu Maakohus lõpetas 29.08.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4677

poolte kaasomandi, jättis kinnistu kostja ainuomandisse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 79 000 eurot, mis vastas poolele kinnistu turuväärtusest (eksperthinnangu järgi oli

kinnistu turuväärtus 05.05.2016 seisuga 158 000 eurot). Kohus leidis, et hageja sai kinnistu

kaasomandi koos kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud ehitustöödega ning

kaasomandi lõpetamisel väljamõistetud hüvitisega on õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvel kuni

26.01.2012 tehtud ehitustööd. Põhjendatud ei ole hüvitada hagejale nii pool kinnistu väärtusest

kui ka pool kinnistul tehtud ehitustööde maksumusest. Kinnistu hindamisel on arvestatud

hindamise hetkeks kinnistul tehtud ehitustöid.

Tõendatud on ka, et suures osas on XX kinnistul tehtud ehitustöid kostja lahusvara arvel. Kostja

ema L.U. kinnitab õiendis, et on kostjale kinkinud 6000 eurot sularaha XX garaaži ehituseks.

S.M. kinnitab õiendis, et on andnud kostjale aastatel 2004–2006 sularaha 750 000 krooni

(47 933 eurot) ja tema abikaasa V.M. kinkis kostjale 85 000 Kanada dollarit (ca 58 228 eurot),

need rahad anti sihtotstarbeliselt XX maja valmis ehitamiseks. Kostja vande all antud ütluste

kohaselt kõik, mis XXX tänavale tehtud, on tema tädi ja tädimehe ning ema toetusel.

Kohus märkis, viidates PKS § 15 lg 1; § 16 lg-te 1, 2 ja § 17 sätetele, et XX kinnistu oli poolte

eluase, kus hetkel elab kostja koos poolte ühise tütrega.

Kohus jättis rahuldamata ka kostja nõude seoses XX kinnistu parendamisega kogu abielu vältel

ühisvara arvelt. Kostja on nõuet põhjendanud sellega, et 26.01.2012 kinketehingu tulemusena

läks kinnistu väärtus ja ½ ehitustööde kuludest/väärtusest üle hagejale. Hüvitisena palus kostja

välja mõista 100 987,17 eurot, mis vastab poolele kinnistul perioodil 21.06.2003 kuni

26.01.2012 teostatud ehitustööde maksumusest. Sel perioodil oli kinnistu kostja lahusvara.

Samuti on kohus tuvastanud, et kinnistul on töid tehtud peamiselt kostja lahusvara arvel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsuse

tühistamist osas, millega:

- jäeti K.U. hagi ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks rahuldamata ja rahuldati osaliselt J.U.

vastuhagi, kus tuvastati, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse;

- jäeti ühisvara hulka arvamata hüvitis 178 957,14 eurot ületavas osas OÜ Pro Fiksum 100%

osa võõrandamise eest ja J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitis 89 478,57 eurot ületavas

osas;

- jäeti K.U. nõue seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud

ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 rahuldamata;

- jäeti poolte nõuded rahuldatud osas resolutsioonis tasaarvestamata;

- jäeti menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

- jätta ½ XX kinnistust J.U. ainuomandisse ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 7509,62 eurot

ning jätta rahuldamata J.U. vastuhagi tuvastamaks, et XX kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse;

- arvata ühisvara hulka hüvitis 255 721,49 eurot seoses J.U. poolt OÜ Pro Fiksum 100% osa

võõrandamisega 16.01.2015 ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja 127 860,75 eurot;

- arvata ühisvara hulka hüvitis seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt

tehtud ehitustöödega perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 ja mõista J.U. lt K.U. kasuks välja

100 987,18 eurot;

- tasaarvestada resolutsioonis rahuldatud osas poolte nõuded;

- jätta K.U. menetluskulud maakohtus osaliselt J.U. kanda ja J.U. menetluskulud tema enda

kanda, v.a ekspertiisikulud, mis jätta poolte kanda võrdsetes osades;

- jätta menetluskulud ringkonnakohtus J.U. kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei olnud kohtul alust tuvastada, et XX kinnistu kuulub tervikuna kostja lahusvarasse, kuna

½ kinnistust kuulub poolte lapse M.M. ainuomandisse. ½ XX kinnistust kuulub poolte

ühisvara hulka. Kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja tasus 2013. aastal kaasomanikele ½ XX

kinnistu eest 15 019,23 eurot oma ema L.U. kingitud rahast. Sellised tõendid puuduvad. L.U.

t ei ole tunnistajana üle kuulatud. Puudub mõistlik alus käsitleda L.U. poolt kostjale aastate

jooksul tehtud ülekandeid ½ XX kinnistu eest kaasomanikele tasutud rahana. Kostja

18.06.2018 istungil vande all antud selgitustest järeldub, et ülekanded olid tehtud igapäevaste

kulude katmiseks (poes ja apteegis käimine), mida tegi enam kui 10 aasta jooksul kostja;

2) tuli juhindudes U. Võimre eksperdiarvamuses antud juhistest OÜ Pro Fiksum netovara

väärtusele seisuga 31.12.2014 liita 2549,49 eurot (39 000 – 36 450,51). Kirjeldatud

korrigeerimist ei ole võimalik läbi viia XX ja XX kinnistute osas, kuna puuduvad tõendid,

millisena oli XX ja XX kinnistute väärtust käsitletud U. Võimre eksperdiarvamuses. Järelikult

OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtuseks 16.01.2015 seisuga on 255 721,49 eurot (253 172 +

2549,49), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 127 860,75 eurot.

Kohus on nõustunud kostja 27.08.2018 seisukohtades avaldatuga, et OÜ Pro Fiksum

raamatupidamisarvestuses

on

seisuga

31.12.2014

hinnatud

kinnisvara

väärtuseks

179 214,86 eurot ja järelikult tuli eksperdiarvamuse kohast osa väärtust vähendada

74 214,86 euro võrra. Viidatud ei ole ühelegi tõendile, kust väärtus 179 214,86 eurot pärineb.

Kohus keeldus 07.05.2018 istungil kostja taotletud tõendeid kogumast. 18.06.2018 istungil

nõustus kostja hageja arvutuskäiguga ja loobus täiendavate tõendite kogumise taotlusest. Seega

on kostja väljendanud omaksvõttu nii hageja arvutuskäigu kui ka tõendite puudumise osas;

3) ei ole õige kohtu seisukoht, et hageja sai XX kinnistu kaasomandi koos kinnistul perioodil

21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud ehitustöödega ja kaasomandi lõpetamisel välja mõistetud

hüvitisega on õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvel kuni 26.01.2012 tehtud ehitustööd.

Riigikohus on ühisvara jagamisel seaduse vorminõuet mittejärgivate kinkelepingute osas

märkinud, et kohus ei saa lahendada vaidlust tehingu alusel, mida õiguslikus mõttes ei eksisteeri

(3-2-1-39-09, p 11). Selline põhimõte kohaldub ka praeguses vaidluses, kuna kinkelepingus või

kaasomandi lõpetamisel puudub kokkulepe selle kohta, et kinkega hüvitatakse PKS § 34 lg 1

alusel varasemalt tekkinud nõue. Lisaks ei kata hagejale kaasomandi lõpetamisel

väljamõistetud hüvitis ehitustööde maksumust. PKS § 16 lg 2 ja § 17 ei välista lahusvara

huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamise nõuet PKS § 34 lg 1 alusel. Samuti puuduvad

tõendid, et ehitustööd oleksid tehtud kostja sugulastelt kingiks saadud raha eest;

4) tuleb poolte nõuded resolutsioonis rahuldatud osas tasaarvestada (TsMS § 445 lg 1);

5) ei ole menetluskulude jätmine poolte endi kanda õiglane. Menetlus venis kostja süül. Kostja

keeldus koostööst ekspertidega ning eksitas kohut ja hagejat OÜ Pro Fiksum osa omaniku osas.

Ekspertiisikulud tasus suuremas osas hageja. Samas on ekspertiiside tulemused vajalikud otsuse

tegemisel. Osaliselt poleks ekspertiise vaja olnud, kui kostja poleks käitunud pahauskselt.

6. J.U. vaidleb K.U. apellatsioonkaebusele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles

taotleb Tartu Maakohtu 16. novembri 2018 otsuse tühistamist osas, milles kohus:

- mõistis J.U. lt K.U. kasuks välja OÜ Pro Fiksum 100% osa võõrandamise eest hüvitise

32 163 eurot ületavas osas;

- jättis rahuldamata J.U. nõude seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu

parendamisega ühisvara arvelt;

- jättis menetluskulud poolte endi kanda. Vastuapellant palub jätta kõik menetluskulud K.U.

kanda.

Vastuapellandi põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus tuvastanud, et XX kinnistu kuulub tervikuna kostja lahusvarasse. Kohus

tuvastas korrektselt, et ½ XX kinnistust kuulub kostja lahusvara hulka, kuna see on soetatud

lahusvara arvelt, st kostja ema kingitud rahaliste vahenditega. Vastavat asjaolu tõendavad L.U.

kirjalik õiend (dokumentaalne tõend, mida hageja menetluses kahtluse alla ei seadnud) ja

pangakonto väljavõtted. Kostja taotles L.U. tunnistajana ülekuulamist, kuid L.U. suri

menetluse kestel. Väide, et ülekanded olid tehtud selle eest, et kostja käis ema abistamas, on

esitatud esmakordselt apellatsioonkaebuses. L.U. ei maksnud kostjale abistamise eest tasu;

2) jättis kohus ebaõigesti arvestamata AS Krediidinfo eksperthinnangu, mille järgi on OÜ Pro

Fiksum 100% osa väärtus 64 326 eurot. Hindaja selgituste kohaselt kasutati väärtuse leidmisel

diskonteeritud vabade rahavoogude meetodit (DFCF), mida Riigikohus on tunnustanud

ainuvõimaliku ja usaldusväärse hindamismeetodina.

Juhul kui tugineda üksnes U. Võimre eksperdiarvamusele, on kohus õigesti asunud seisukohale,

et arvamuse kohast osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86 euro ulatuses. Hageja ei esitanud

07.05.2018 kohtuistungil kostja arvutuskäigule vastuväiteid, mistõttu ei saa ta sellele tugineda

apellatsioonis. See, et aluseks tuleb võtta kinnistu jääkväärtus raamatupidamisarvestuses

seisuga

31.12.2014,

tuleneb

U. Võimre

arvamusest.

31.12.2014

seisuga

raamatupidamisandmed on kinnitanud OÜ Pro Fiksum tegevjuhi ja juhatuse liikmena hageja.

Juhul kui ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohus ei saanud tuvastada, et 31.12.2014

seisuga on hinnatud kinnisvara jääkväärtus kokku 179 214,86 eurot, siis on kohus ebaõigesti

jätnud kostja taotletud tõendid toimikusse võtmata. Kostja 16.05.2018 taotluse tõendite

kogumiseks on kohus jätnud lahendamata;

3) jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude XX kinnistu väärtuse suurendamise eest

hüvitise tasumiseks. Kohus on korrektselt tuvastanud, et raha tööde tegemiseks tuli kostja

sugulastelt ja seega on tööd tehtud kostja lahusvara arvel. Kohus on õigesti järeldanud, et nõue

tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et ½ kinnistust anti hagejale üle koos väidetavalt ühisvara

arvelt teostatud parendustega. See tähendab, et hageja varakogumit ei ole kahjustatud. Hüvitise

väljamõistmine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise;

4) kui ringkonnakohus nõustub hagejaga, et XX kinnistul ühisvara arvelt tööde teostamise tõttu

tuleb mõista kostjalt välja hüvitis, kuulub rahuldamisele ka kostja vastuhagi samas nõudes.

Tööde lõppemisel oli kinnistu nii kostja kui hageja lahusvara ½ ulatuses. Seadusandja ei ole

seadnud ajalist kriteeriumi, kas lahusvara huvides tehtud kulutused ühisvarast on tehtud ajal,

kui pool oli juba lahusvara omanik või (vahetult) enne, kui pool sai lahusvara omanikuks. Ei

ole põhjendatud, et üks abikaasa peab ühisvarast oma lahusvara huvides tehtud kulutusi

hüvitama, samas kui teine abikaasa tema lahusvara huvides tehtud kulutusi hüvitama ei pea;

5) tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja lükkas kõik kostja kompromissettepanekud

tagasi. Menetlus venis eelkõige ekspertiiside tegemise tõttu.

7. K.U. vaidleb J.U. vastuapellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei kajasta AS Krediidiinfo raport OÜ Pro Fiksum 100% osa väärtust 16.01.2015 seisuga,

vaid 13.05.2015 seisuga. Raport on ebausaldusväärne, allkirjastamata, ei selgitata, milliste

algandmete alusel on see koostatud ja kuidas on hindamismetoodikat rakendatud;

2) ei põhine kostja nõue hagejalt XX kinnistu parendamise eest hüvitise väljamõistmiseks

seadusel. Ajal, kui kinnistul tehti ühisvara arvelt ehitustöid, kuulus see kostja lahusvarasse.

PKS § 34 lg 1 kohaldamine on võimalik ainult olukorras, kus ühisvara kasutatakse lahusvara

huvides. Hilisemad tehingud ei saa muuta PKS § 34 lg 1 alusel tekkinud õigusi ja kohustusi;

3) ei ole kostja teinud ühtegi mõistlikku kompromissettepanekut, vaid on menetluse käigus

suure osa ühisvarast ja oma lahusvarast tagaselja võõrandanud või hüpoteekidega koormanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas,

milles maakohus jättis rahuldamata K.U. nõude ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3) ning rahuldas osaliselt J.U. vastuhagi ja tuvastas, et XX

kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.3); milles maakohus jättis

ühisvara hulka arvamata hüvitise 178 957,14 eurot ületavas osas Pro Fiksum OÜ 100% osa

võõrandamise eest ning jäeti J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitis 89 478,57 eurot

ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4); milles maakohus jättis rahuldamata K.U.

nõude seoses J.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud ehitustöödega

perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.5); milles maakohus

jättis poolte nõuded rahuldatud osas otsuse resolutsioonis tasaarvestamata ning milles

maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).

J.U. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas,

milles maakohus mõistis J.U. lt K.U. kasuks välja Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamise

eest hüvitise 32 163 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4); milles maakohus

jättis rahuldamata J.U. nõude seoses K.U. lahusvarasse kuulunud XX kinnistu parandamisega

ühisvara arvelt (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.11) ning milles maakohus jättis poolte

menetluskulud nende endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust eelmärgitud

vaidlustatud osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus

jättis ühisvara hulka arvamata hüvitise 178 957,14 eurot ületavas osas Pro Fiksum OÜ 100%

osa võõrandamise eest ja J.U. lt K.U. kasuks välja mõistmata hüvitise 89 478,57 eurot ületavas

osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4) ning jättis poolte rahalised nõuded rahuldatud osas

otsuse resolutsioonis tasaarvestamata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega arvab ühisvara hulka hüvitise

255 721,49 eurot seoses J.U. poolt Pro Fiksum OÜ 100% osa võõrandamisega ja mõistab J.U.

lt K.U. kasuks välja hüvitise 127 860,75 eurot. Ühtlasi ringkonnakohus tasaarvestab poolte

rahalised nõuded rahuldatud osas, mille tulemusena mõistab J.U. lt K.U. kasuks välja

109 637,93 eurot.

Maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 tuleb täpsustada ja lugeda õigeks, et J.U. lahusvarasse

kuulub ½ XX kinnistust.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

K.U. apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja J.U. vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Pooltel puudub vaidlus, et Pro Fiksum OÜ osa kuulus täies ulatuses poolte ühisvarasse ning

J.U. võõrandas selle K.U. tahteavalduseta. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt Pro

Fiksum OÜ osa väärtuse üle.

U. Võimre eksperdiarvamuse (IV kd, tl 205-219) kohaselt tuleb Pro Fiksum OÜ 100% osa

väärtuseks seisuga 16.01.2015 lugeda ettevõtte netovara väärtus seisuga 31.12.2014, milleks

on 253 172 eurot.

Ekspert U. Võimre märkis lisaks, et kui käesoleva tsiviilasja raames viiaks läbi täiendavad

ekspertiisid, mis puudutavad Pro Fiksum OÜ kinnisasjade õiglast väärtust, siis on sellele Pro

Fiksum OÜ 100% osa väärtusele järgmine mõju: summa, mille võrra Pro Fiksum OÜ

kinnisasja(de) eksperthinnangus märgitud turuväärtus on suurem (või väiksem) kinnisasja

jääkväärtusest Pro Fiksum OÜ raamatupidamisarvestuses seisuga 31.12.2014, liidetakse (või

lahutatakse) Pro Fiksum OÜ netovara väärtusele (või väärtusest) seisuga 31.12.2014.

Nähtuvalt asja materjalidest kuulus Pro Fiksum OÜ-le kolm kinnistut, millest XX ja XX

kinnistutel asuvad tootmishooned ning XX korteriomand on osaühingu põhitegevuseks

mittevajalik vara. U. Võimre eksperdiarvamuses on välja toodud XXXX korteriomandi

jääkväärtus 36 450,51 eurot, tootmisega seotud kinnistute jääkväärtusi arvamuses välja toodud

ei ole.

Ekspert R. Lubi arvamuste kohaselt on XX kinnistu turuväärtus 16.01.2015 seisuga 51 000

eurot, XX kinnistu turuväärtus 16.01.2015 seisuga 15 000 eurot ja XX korteriomandi

turuväärtus 16.01.2015 seisuga 39 000 eurot (kokku 105 000 eurot).

16.05.2018 esitas J.U. taotluse (VI kd, tl 168-173) võtta asja materjalide juurde Pro Fiksum

OÜ osa väärtuse hindamise läbiviimiseks ekspert U. Võimrele Pro Fiksum OÜ raamatupidaja

ja J.U. poolt esitatud dokumendid, sh pearaamat ja põhivarade nimekiri, ning vajadusel esitada

ekspert U. Võimrele täiendavad küsimused, et selgitada välja XX ja XX kinnistute

(tootmishoonete) jääkväärtused.

J.U. eelnimetatud taotlust arutati maakohtu 18.06.2018 istungil ning kohtuistungi protokollist

nähtuvalt (VI kd, tl 194 keskel) on J.U. lepinguline esindaja märkinud, et eksperdi poolt ei ole

viidatud ühelegi dokumendile, mis kinnitaks XX ja XX kinnistu väärtust ning nad ei saa teha

tehingut, mida ekspert soovitas. Lisaks märkis J.U. lepinguline esindaja, et kui kinnistute

väärtust pole võimalik korrigeerida, siis palub seda mitte teha. Seejärel kinnitas J.U. , et „Mulle

sobib. Ma loobun, pange juurde.“ Lõpetuseks kinnitas J.U. lepinguline esindaja, et

„Andmete väljanõudmine venitaks menetlust. Loobume oma taotlusest.“

Eeltoodust järeldub üheselt, et J.U. loobus 18.06.2018 kohtuistungil 16.05.2018 esitatud

taotlusest. Seda kinnitab ka 18.06.2018 kohtuistungi eelviimane lõik (VI kd, tl 202 pöördel),

milles maakohus määras pooltele teeside ja menetluskulude nimekirja või kompromissi

esitamise tähtajaks 27.08.2018. Vastuväidet maakohtu nimetatud protokollilisele määrusele

J.U. ei esitanud.

27.08.2018 maakohtule esitatud seisukohas (VII kd, tl 13-19) märkis J.U. , et XX kinnistu

raamatupidamislik väärtus on 31.12.2014 seisuga 85 421,59 eurot ja XX kinnistu

raamatupidamislik väärtus 57 342,76 eurot ning kinnisvara väärtuseks koos XX korteriomandi

väärtusega kokku 179 214,86 eurot. Seejuures märkis J.U. , et nimetatud andmed tulenevad Pro

Fiksum OÜ pearaamatu andmetest, mis on olnud aluseks ka ekspert U. Võimre arvamusele

ning et ka ekspert U. Võimre on arvamuses hinnanud Pro Fiksum OÜ kinnisvara väärtuseks

kokku 179 214,86 eurot.

Maakohtu vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus J.U. 27.08.2018

esitatud andmetega ning leidis, et Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtust tuleb vähendada 74 214,86

euro võrra (253 172-74 214,86=178 957,14) ning osa väärtuseks lugeda 178 957,14 eurot.

(74 214,86 tuleneb järgmisest tehtest: J.U. esitatud väidetav kinnisvara väärtus 179 214,86

eurot miinus ekspert R. Lubi hinnatud kinnisvara väärtus 105 000 eurot).

Ringkonnakohus nõustub K.U. apellatsioonkaebuses seisukohaga, et maakohus on

põhjendamatult tuginenud Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuse kindlakstegemisel J.U.

27.08.2018 maakohtule esitatud paljasõnalistele ja tõendamata väidetele. Esmalt märgib

ringkonnakohus, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, milliste tõendite alusel maakohus

J.U. 27.08.2018 esitatud arvandmetega nõustus. Seetõttu ei vasta maakohtu otsus selles osas

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Teiseks on J.U. maakohtule 27.08.2018 esitatud väited

valed, kuna ekspert U. Võimre ei ole arvamuses tuvastanud (ega märkinud) XX ja XX

kinnistute väärtusi ega kinnistute väärtusi kokku summas 179 214,86 eurot. Nimetatud asjaolu

kinnitas maakohtu 18.06.2018 istungil ka J.U. ise (VI kd, tl 194). Ringkonnakohus märgib

lisaks, et J.U. (R. Lubi eksperdiarvamuste kohaselt oli J.U. Pro Fiksum OÜ juhatuse liige) ei

ole 27.08.2018 seisukohale ega vastusele K.U. apellatsioonkaebusele lisanud Pro Fiksum OÜ

pearaamatut ega muid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid XX ja XX kinnistute

raamatupidamislike väärtuste kohta. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et J.U. 27.08.2018

kohtule esitatud andmed ei ole tõesed (ei ole kontrollitavad) ning Pro Fiksum OÜ 100% osa

väärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda ekspert U. Võimre arvamusest.

J.U. vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukoht, et 07.05.2018 kohtuistungil K.U.

nõustus temapoolse arvutuskäiguga XX ja XX kinnistute väärtuste osas, on ebaõige.

Iseenesest õige on J.U. see väide, et maakohus jättis lahendamata tema poolt 07.05.2018

esitatud vastuväite kohtu tegevusele (VI kd, tl 164 pöördel). Samas leiab ringkonnakohus, et

kuna vastuväide puudutas kohtu tegevust seonduvalt ekspert R. Lubi arvamustega ning kuna

järgnevas menetluses ei olnud ekspert R. Lubi arvamused vaidluse esemeks, siis ei mõjutanud

maakohtu poolt J.U. 07.05.2018 esitatud vastuväite lahendamata jätmine vaidluse

lõpptulemust.

Ekspert R. Lubi arvamuse kohaselt oli XX korteriomandi turuväärtus 16.01.2015 seisuga

39 000 eurot ja U. Võimre arvamuse kohaselt nimetatud korteriomandi jääkväärtuseks

36 450,51 eurot. Juhindudes ekspert U. Võimre juhisest (IV kd, tl 219) tuleb Pro Fiksum OÜ

100% osa netovara väärtusele liita 2549,49 eurot (39 000 – 36 450,51) ning seega kujuneb Pro

Fiksum OÜ 100% osa väärtuseks 255 721,49 eurot (253 172 + 2549,49).

Seetõttu tuleb J.U. lt K.U. kasuks välja mõista ½ Pro Fiksum OÜ 100% väärtusest, s.o

127 860,74 eurot (255 721,49: 2). K.U. apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

11. TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Nimetatud sättest tuleneb, et kui kohus poolte tasaarvestatavad nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, peab kohus poolte nõuete osas võtma seisukoha otsuse resolutsioonis ja ise

tasaarvestama poolte rahuldatud nõuded. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte

kohustused kattuvas osas ning kohtuotsusega mõistetakse välja vaid summa, mida pool on

kohustatud maksma pärast nõuete tasaarvestamist.

Asja materjalidest nähtuvalt tuleb J.U. lt K.U. kasuks välja mõista 128 860,74 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p-de 1.4 ja 1.6 järgi 127 860,74 eurot +1000 eurot). Samas tuleb K.U.

lt J.U. kasuks välja mõista 19 222,81 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.1, 2.5 ja 2.10

järgi 5759,50 eurot+5791,10 eurot+7672,21 eurot).

Seega on K.U. l J.U. vastu rahaline nõue summas 128 860,74 eurot ja J.U. l K.U. vastu rahaline

nõue summas 19 222,81 eurot. Kuna tasaarvestuse eeldused on täidetud, tuleb poolte rahalised

nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestada. Sellest tulenevalt poolte nõuded kattuvas, s.o 19 222,81

euro, ulatuses lõppevad ning J.U. lt tuleb K.U. kasuks välja mõista 109 637,93 eurot

(128 860,74 eurot-19 222,81 eurot).

K.U. apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.

12. Muus osas on maakohtu vaidlustatud otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid

kõiki käesolevas otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud muudele põhjendustele (v.a Pro Fiksum OÜ 100% osa

väärtus, rahaliste nõuete tasaarvestamine) ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele

märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

13. Maakohus jättis põhjendatult K.U. nõude ½ XX kinnistust ühisvarana jagamiseks

rahuldamata.

Puudub vaidlus, et J.U. tasus 2013. a teistele XX kinnistu kaasomanikele ½ XX kinnistu eest

15 019,23 eurot. Vaidluse all on endiselt küsimus, kas J.U. tasus nimetatud summa oma emalt

kingina saadud raha eest või mitte.

Pangakonto väljavõtted (II kd, tl 40-46) tõendavad, et L.U. (J.U. ema) on kandnud J.U.

kontole ajavahemikul 06.02.2004 kuni 23.11.2014 kokku 18 715,15 eurot ning õiendis (II kd,

tl 29) on L.U. kinnitanud, et kinkis J.U. le XX talu kaasomandi lõpetamise tasumiseks

(pangaülekanded) 15 500 eurot.

K.U. apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud ülekanded tehtud L.U.

igapäevaste kulude katmiseks, kuna J.U. on vande all kinnitanud, et ta käis ema abistamas (viis

talle süüa ja tegi puid). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud J.U. vande all antud ütlustega ei

ole võimalik kummutada L.U. omakäelist kinnitust, et pojale tehtud ülekannete summas 15 500

eurot eesmärgiks oli tasuda teistele kaasomanikele ½ XX kinnistu omandi kaotuse eest. Oluline

on siinjuures rõhutada, et L.U. omakäeline kinnitus (II kd, tl 29) on käsitletav kirjaliku tõendina

TsMS § 272 tähenduses, mille ehtsust ei ole vaidlustatud ning J.U. taotlust L.U. tunnistajana

ülekuulamiseks ei saanud maakohus rahuldada L.U. surma tõttu.

Iseenesest õige on see K.U. väide, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et J.U. poolt teistele

kaasomanikele tasutud 15 019,23 eurot on sama raha, mille kinkis J.U. le tema ema. Samas

tõendavad pangaülekannete väljavõtted, et 18 715,15 eurot on L.U. kinkinud oma pojale K.U.

ja J.U. kooselu ajal ning seega suurenes J.U. lahusvara nimetatud summa võrra.

Ülalmärgitud põhjendustel tuvastas maakohus õigesti, et ½ XX kinnistust kuulub J.U.

lahusvarasse. Samas on maakohus kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.3 ekslikult tuvastanud, et XX

kinnistu kuulub J.U. lahusvarasse. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kinnistusraamatu

väljavõttest (I kd, tl 205) nähtuvalt kuulub ½ XX kinnistust M.M. le. Nimetatud asjaolu üle

pooltel maakohtus vaidlus puudus. Selles osas tuleb maakohtu otsuse p-i 2.3 täpsustada.

14. Asja materjalidest nähtuvalt omandas J.U. XX kinnistu enne abielu sõlmimist 21.06.2003.

26.01.2012 kinkelepinguga sai K.U. ½ XX kinnistu omanikuks. Poolte kaasomand XX

kinnistu osas lõpetati Tartu Maakohtu 29.08.2016 (jõustunud) otsusega. Sama kohtuotsusega

tuvastati XX kinnistu turuväärtus 05.05.2016 seisuga 158 000 eurot, jäeti kinnistu J.U.

ainuomandisse ning J.U. lt mõisteti K.U. kasuks välja hüvitis 79 000 eurot.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaasomandi lõpetamisel väljamõistetud hüvitisega on

K.U. le õiglaselt hüvitatud ka ühisvara arvelt perioodil 21.06.2003 kuni 26.01.2012 tehtud

ehitustööde maksumus. Maakohtu 29.08.2016 otsuse aluseks olnud eksperthinnangus on

arvestatud kõigi hindamise hetkeks kinnistul tehtud ehitustöödega, millised mõjutasid kinnistu

väärtust.

Seetõttu on alusetu K.U. nõue arvata ühisvara hulka hüvitis XX kinnistul ühisvara arvelt tehtud

ehitustööde maksumus perioodil 21.06.2012 kuni 26.01.2012.

J.U. on vastuapellatsioonkaebuses märkinud, et kui K.U. nõue 100 987,18 euro

väljamõistmiseks seoses ehitustöödega XX kinnistul rahuldatakse, siis palub ta rahuldada tema

nõude K.U. vastu 100 987,17 euro väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus seonduvalt

hüvitise väljamõistmisega XX tehtud ehitustöödega tuleb jätta rahuldamata.

15. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Pro Fiksum OÜ osa väärtuse kindlakstegemisel ei

saa lähtuda J.U. poolt koos vastuhagiga esitatud Krediidiinfo AS-i hinnangust (I kd, tl 152-

172).

Nimetatud hinnangu ebausaldusväärsusele viitab esmalt asjaolu, et hinnang on allkirjastamata

ja sellest ei nähtu isikut, kes hinnangu koostas.

Lisaks nähtub hinnangust (I kd, tl 172), et analüüsiks esitatud info on kogutud avalikest

allikatest ja analüüsitavast ettevõttest. Krediidiinfo ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust

ning raporti piisavust või täpsust.

Kuna hinnangust ei nähtu, millistele algandmetele on hinnangu andjad tuginenud ning hinnangu

andjad on ise kinnitanud, et nende allikate usaldusväärus ei ole garanteeritud, siis on ka

ringkonnakohtu hinnangul Krediidiinfo AS-i hinnang tõendina ebausaldusväärne ning

maakohus lähtus Pro Fiksum OÜ 100% osa väärtuse kindlakstegemisel õigustatult ekspert

U. Võimre arvamusest.

J.U. vastuapellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

16. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud õigesti poolte endi kanda ning

apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited ei ole

põhjendatud.

TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas (sh ühisvara jagamise

vaidluses) kannavad kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab küll erandi

menetluskulude jaotamise kohta mh abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhuks, kuid

Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10) peab lg 2

kohaldamiseks olema mõistlik põhjus.

Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse põhjendustest (ega ka asja materjalidest) ei

nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mida saaks käsitleda mõistliku põhjusena TsMS § 164 lg

2 tähenduses.

Iseenesest õige on K.U. apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et menetlus maakohtus kestis

ligi neli aastat. Asja materjalidest nähtuvalt esitasid pooled menetluse kestel hulgaliselt

erinevaid taotlusi (sh ekspertiiside määramiseks) ning viimase ekspertiisi määras maakohus

K.U. taotluse alusel 30.11.2017 (V kd, tl 197). Samuti nähtub asja materjalidest, et maakohus

pidi lahendama mitmeid ekspertiisidest tulenevaid poolte menetlusabi taotlusi, mis omakorda

tõid kaasa menetluse venimise. Seega ei saa ka väita, et menetlus maakohus venis üksnes J.U.

käitumisest tingituna. K.U. seisukoht, et tema menetluskulud maakohtus tuleks jätta seetõttu

osaliselt J.U. kanda ning ekspertiisikulud võrdsetes osades poolte kanda, ei ole põhjendatud.

J.U. vastuapellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kõik menetluskulud tuleks jätta

K.U. kanda, kuna K.U. ei olnud nõus temapoolsete kompromissettepanekutega, ei ole

põhjendatud. J.U. ei ole vastuapellatsioonkaebuses viidanud ühelegi maakohtus tehtud

tõsiseltvõetavale kompromissettepanekule, millest K.U. põhjendamatult keeldus.

17. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb samuti jätta poolte

endi kanda. Mõistliku põhjusena menetluskulude teistsugusele jaotamisele ei anna alust ka see,

et ringkonnakohus rahuldas osaliselt K.U. apellatsioonkaebuse Pro Fiksum OÜ 100% osa eest

hüvitise väljamõistmisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja