3-18-2259/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2259

Haldusasi

H.M. kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.10.2018

korralduse nr 13-7/00918-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – H.M., volitatud esindaja vandeadvokaat

Teele Viilup

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.M. kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 03.10.2018 korralduse nr 13-7/00918-1, millega kohustas

H. M. kui maksukohustuslast ilmuma isiklikult maksuhalduri ametiruumidesse 09.10.2018 kell

10.00

suuliste

selgituste

andmiseks

Wesentland

UÜ

(endine

Wesentland

OÜ)

majandustegevuse ja selle korraldamise kohta H. M. juhatuse liikmeks oleku perioodil ning sel

perioodil kujunenud maksuvõla kohta.

MTA selgitas korralduses, et Wesentland UÜ ei ole täitnud maksukorralduse seaduse (MKS) §

105 lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda maksusumma ja maksude kõrvalkohustustest tulenevad

summad selleks määratud kontole. Wesentland UÜ maksuvõlg on 198 059,11 eurot (sh intress

75 413,27 eurot), mis on määratud maksuotsustega ja mis kujunes kogu ulatuses H.M. juhatuse

liikmeks oleku ajal. Äriühingu juhatuse liikmeks oli H.M. perioodil 13.08.2015-07.06.2016.

Sellest tulenevalt teatas MTA, et alustab sama korraldusega H.M. suhtes vastutusotsuse

koostamisele suunatud maksumenetluse, mille käigus kogub teavet Wesentland UÜ maksuvõla

tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta.

3-18-2259

2(6)

MTA põhjendas suuliste selgitustele kutsumist sellega, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis

teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus, suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi,

lahendada võimalikud vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused.

2. H.M. esitas 02.11.2018 MTA-le 03.10.2018 korralduse peale vaide, mille MTA jättis

05.11.2018 vaideotsusega rahuldamata.

1) MKS § 46 nagu ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 ei näe ette nõudeid haldusakti

pealkirjale, seega ei pea haldusakti pealkiri sisaldama viidet haldusakti liigile. Vaidlustatava

haldusakti sisust on üheselt arusaadav, et tegemist on korraldusega. Vastavalt HMS § 60 lg-le

2 on reeglina kohustuslik üksnes haldusakti resolutiivosa ning haldusakti muudel osadel, sh

haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses

sätestatud juhtudel. Seega ei oma ka haldusakti pealkiri iseseisvat õiguslikku tähendust. Lisaks

teabe andmiseks kohustamise sisaldab vaidlustatav korraldus ka teavitust vastutusotsuse

koostamisele suunatud haldusmenetluse alustamise kohta. Samas ei ole sellest võimalik kuidagi

järeldada, nagu ei vastaks korralduse pealkiri seetõttu sisule.

2) HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus

menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Seega ei pea menetluse

alustamise otsustamiseks ega menetlusest teavitamiseks andma haldusakti, vaid on igati

seadusega kooskõlas, kui maksuhaldur teavitab isikut menetluse alustamisest sama

korraldusega, millega isikult teavet nõutakse.

3) H.M. suhtes alustatud vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetlus on üks osa

Wesentland UÜ maksuvõlgade sissenõudmise menetlusest. Kuigi need menetlused ei ole

samasisulised ning ka nende menetluste adressaadid on erinevad, ei ole vaidlustava korralduse

põhjendused vastuolulised. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud piirav tingimus takistab üksnes

vastutusotsuse tegemist äriühingu (endisele) juhatuse liikmele, enne kui on täidetud vastavad

eeldused. Samas ei tulene sellest sättest piirangut vastutusmenetluse alustamiseks ka enne, kui

vastavad tingimused ei ole veel saabunud. Seetõttu ei pea maksuhaldur vastusmenetluse

alustamisel esitama teabe nõudmise korralduses informatsiooni täitetoimingute tegemise ja

nende tulemuste kohta, vaid need andmed tuleb esitada alles vastutusotsuses.

4) Arvestades, et Wesentland UÜ maksuvõla tekkest on möödunud juba enam kui kaks aastat,

siis võib eeldada, et maksuhaldur on alustanud maksuvõlgade sissenõudmist Wesentland

UÜ-lt ja see ei ole osutunud tulemuslikuks ning kuigi seda ei pea korralduses märkima, on MKS

§ 96 lg-s 5 sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks tegelikult täidetud. See asjaolu peab

olema teada ka H.M.le, arvestades, et ta on äriregistri andmetel peale oma juhatuse liikme

volituste lõppemist endises Wesentland OÜ-s ja selle ümberkorraldamist usaldusühinguks

esindama volitatud usaldusosanikuks alates 07.06.2016.

5) MKS §-dest 11 ja 59 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus

nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel kui ka nende

kogumise viisi otsustamisel. Korralduses on piisavalt selgitatud, mis asjus H.M. välja

kutsutakse ning korraldus on täidetav. H.M. ei saa otsustada maksuhalduri asemel, milline

menetlusviis on konkreetsel juhul tõendite kogumiseks sobivam ning H.M. kohustamist

maksuhalduri juurde ilmumiseks ei saa lugeda tema jaoks ülemäära koormavaks.

3. H.M. esitas 04.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.10.2018 korralduse

tühistamiseks. Koos kaebusega esitas H.M. esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada

MTA 03.10.2018 korralduse täitmine või keelata sunniraha rakendamine kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

3-18-2259

3(6)

1) Kaebaja peab õigusvastaseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse

algatamist. Seega ei saa kaebajale panna ka kohustust kõnealuses menetluses informatsiooni

esitamiseks. MTA vaidlustatud korraldus on segadusttekitav ning see ei vasta HMS § 55 lg 1

nõuetele. Korraldus ei ole pealkirjastatud haldusaktina, vaid tavapärase kirjana ning pealkirja

põhjal ei ole selge, et sellega pannakse kaebajale kohustus teabe andmiseks. Seega ei ole

korralduse pealkiri ja sisu omavahel kooskõlas. Korraldus on ebaselge ka seetõttu, et lisaks selle

pealkirjas nimetatud teabe andmiseks kohustamise käsitlemisele sisaldab korraldus MTA

otsustust kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud haldusmenetluse algatamise

kohta.

2) Korralduses on ka vastuoluliselt põhjendatud seda, millises haldusmenetluses kaebajalt

informatsiooni nõutakse. Korralduses puuduvad mistahes põhjendused seoses kõnealuse

vastutusmenetluse algatamisega. Käsitletud pole, kas ja millistel põhjustel saaks kaebaja suhtes

vastutusmenetluse algatamist lugeda põhjendatuks või otstarbekaks, sealjuures pole hinnatud

vastutusotsuse tegemise eelduste esinemist. Vastutusmenetluse algatamisel tuleb arvesse võtta

ka MKS § 96 lg 5 sätestatud piiranguid. Korraldus ei ole kohaselt põhjendatud ning täidetav ka

kaebajalt nõutava informatsiooni osas. Informatsiooni, mida kaebajalt suulise selgituste

andmise käigus soovitakse saada on kirjeldatud üldsõnaliselt ning seetõttu pole täidetud MKS

§ 60 lg 2 nõue isiku väljakutsumise selgituse osas.

3) Oluline on silmas pidada ka korralduses nimetatud võimalust sunniraha rakendamiseks.

Sunniraha rakendamine ei oleks antud juhul võimalik, kuivõrd tulenevalt korralduse

üldsõnalisusest nõutavate selgituste osas ei ole korraldus ka sunniraha rakendamiseks piisavalt

selge.

4. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2018 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega

jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning seda muu hulgas põhjusel, et

kaebuse eduväljavaated on liialt vähesed esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

1) Korralduses on kaebajale selgitatud, et maksuhaldur alustab sama korraldusega kaebaja

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Seega ei saanud kaebajale jääda selgusetuks, millises menetluses temalt teavet nõutakse.

2) Vaidlustatud korraldus vastab MKS § 46 lg-le 1, § 59 lg-le 1 ning § 60 lg-tele 1 ja 2.

Maksuhaldur on selgitanud, et kontrollib Wesentland UÜ (endine Wesentland OÜ) maksuvõla

tekkimise asjaolusid ning on alustanud kaebaja suhtes menetlust ja soovib temalt selgitusi

põhjusel, et kaebaja oli juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks maksuvõla tekkimise ajal.

Kaebajale ei saanud jääda selgusetuks, millist informatsiooni ja millise perioodi osas temalt

soovitakse. Seega ei saa nõustuda ka kaebaja etteheitega, et suulises vormis teabe saamise soov

on maksuhalduri poolt liiga üldsõnaliselt põhjendatud.

3) Vastutusmenetluse eesmärgiks on välja selgitada, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on

täidetud ning kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksu-

kohustuse eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vastutuse aluste olemasolu tuleb tuvastada

menetluse käigus, st menetluse lõpuks, mitte menetluse alustamise ajaks. Menetluse alustamise

välistaks vaid see, kui adressaadile vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt välistatud. Samas

selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei nähtu ja ka kaebaja ei ole sellistele asjaoludele oma

kaebuses viidanud. Kui kaebaja soovib kontrollida, kas MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud

eeldused on vastutuskohustuse tuvastamise menetluse algatamise seisuga täidetud, saab esitada

maksuhaldurile sellekohase päringu (MKS § 14 lg 1). MKS §-d 46 ja 60 aga ei eelda, et vastava

eelduse täidetust tuleks tingimata põhjendada menetluse algatamise korralduses / teates.

4) Haldusakti pealkirjale ei saa omistada määravat tähendust ning sisult on kõnealune korraldus

piisavalt selge. Haldusakti pealkirjal puudub iseseisev õiguslik tähendus (HMS § 60 lg 2).

3-18-2259

4(6)

Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega selle kohta, et korralduse pealkiri ei ole kooskõlas selle

sisuga. Korraldusega kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse suuliste

selgituste andmiseks, seega viitab korralduse pealkiri üheselt selle sisule. Kohtu hinnangul ei

ole seega korralduse pealkiri eksitav ning korraldus vastab HMS § 55 lg 1 sätestatud nõudele.

5. Maksu- ja Tolliamet esitas vastuse kaebusele 10.01.2019, milles ühtlasi taotles kaebaja

kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 21 alusel.

1) Vaidlusaluse korralduse andmisel on järgitud asjakohast kehtivat õigust ja kohtupraktikat.

Kaebaja ei ole kohtu ette toonud midagi, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et käesoleva

kaasuse asjaolud erinevad juba kinnistunud rohkest kohtupraktikast. Kaebaja etteheited jäävad

deklaratiivseteks. Kõige paremini on vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse ja käesoleva

vaidluse sisu kokku võtnud halduskohus ise 11.12.2018 määruses, millega võeti kaebus

menetlusse ja jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Samuti on kaebaja

seisukohti uuritud ja analüüsitud vaideotsuses, millega vastustaja nõustub.

2) Ühtlasi on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kuigi kaebaja väidab, et

sunniraha maksmine toob kaasa rasked rahalised tagajärjed, on see väide paljasõnaline ja

põhistamata. Sellest ei ole võimalik järeldada kaebaja õiguste intensiivset kahjustamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et H.M. kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel jätta läbi

vaatamata.

HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul asuda seisukohale, et kaebaja kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne. Vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse

aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et

kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral

kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õiguse-

mõistmisega seotud kuludega∗.

Vaidlustatud korraldusega teavitati kaebajat sellest, et maksuhaldur alustab korraldusega tema

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlusega ning kaebajat kui maksu-

kohustuslast kohustati ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks

Wesentland OÜ majandustegevuse kohta kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil. Kohus

leiab, et nõuet ilmuda maksukohustuslasena suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri

ametiruumidesse ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormavaks (vt

Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11, Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 määrus

nr 3-16-1780, p 11).

Kaebaja oli suure osa ajast Wesentland OÜ ainus juhatuse liige ning on ka Wesentland UÜ

ainus usaldusosanik. Seega võib eeldada, et kaebaja valdab (võimalik, et ainsana) korraldusega

nõutavat teavet. Samuti peab juriidilise isiku juhtorgani liikmeks asumisel arvestama sellega

∗ Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.

3-18-2259

5(6)

kaasneda võivate kohustustega, mh maksuhaldurile teabe andmise vajadusega. Teabe nõudmise

korralduse tühistamine (milleks kohus käesolevas asjas alust ei näe) ei võta ühtlasi

maksuhaldurilt õigust ega vajadust saada kaebajalt teavet, sh anda uus korraldus. Kaebaja ei ole

ka väitnud, et tema puhul esineks mõni MKS §-st 64 tulenev alus teabe andmisest keeldumiseks.

Vaidlustatud korraldusega nõutud teabe andmata jätmine ei seaks kohtu hinnangul kaebajat ka

paremasse positsiooni vastutuskohustuse tuvastamise menetluses. MKS-st ei tulene keeldu

vastutusotsuse koostamiseks, kui maksukohustuslane ei ole maksuhalduri poolt nõutud teavet

esitanud. Seega on kõikide vajalike asjaolude väljaselgitamine eelkõige kaebaja enda huvides.

8. Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuse rahuldamine kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt

ebatõenäoline. Sellisele seisukohale viitas kohus juba oma 11.12.2018 määruses. Kohus jääb

nende seisukohtade juurde.

8.1. Vaidlustatud korralduses on viidatud MKS § 46 lg-le 1, § 59 lg-le 1 ning § 60 lg-tele 1 ja

2. MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks

korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel

ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse HMS-s sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei

ole ette nähtud teisiti.

MKS § 59 lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas

maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur

otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid

tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku

teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 60 lg 2 kohaselt annab maksuhaldur isiku ametiasutusse kutsumiseks MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase

ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse

kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.

Kohus leiab jätkuvalt, et vaidlustatud korraldus vastab nimetatud sätetes toodule. Maksuhaldur

on selgitanud, et kontrollib Wesentland UÜ (endine Wesentland OÜ) maksuvõla tekkimise

asjaolusid ning on alustanud kaebaja suhtes menetlust ja soovib temalt selgitusi põhjusel, et

kaebaja oli juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks maksuvõla tekkimise ajal. Seega ei saanud

kaebajale jääda selgusetuks, millist informatsiooni ja millise perioodi osas temalt soovitakse.

Sellest tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja etteheitega, et suulises vormis teabe saamise soov

on maksuhalduri poolt liiga üldsõnaliselt põhjendatud. Samuti ei saa nõustuda kaebaja

etteheitega, mille kohaselt ei saanud ta aru, millises menetluses temalt informatsiooni nõutakse.

Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur kaebajale selgitanud, et maksuhaldur alustab sama

korraldusega kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust MKS § 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Eeltoodud asjaolusid on kaebajale täiendavalt selgitatud MTA

05.11.2018 vaideotsuses.

8.2. Kaebaja seisukoht, et tema suhtes ei ole vastutusmenetluse alustamine piisavalt

põhjendatud ja on õigusvastane, ei ole aluseks vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Kohus

märgib sarnaselt MTA 05.11.2018 vaideotsuses selgitatule, et menetluse alustamise otsused ei

3-18-2259

6(6)

ole haldusaktid, kuivõrd need ei mõjuta otseselt isikute õigusi ja kohustusi (vt HMS § 35 lg 1).

Igati põhjendatuks saab pidada seda, kui maksuhaldur teavitab isikut menetluse alustamisest

sama korraldusega, millega isikult teavet nõutakse. Kuigi MKS-st ei tulene otseselt

maksuhaldurile piiranguid kontrolli alustamise osas, võiks kohtu hinnangul menetluse

alustamise välistada see, kui adressaadile vastutusotsuse tegemine oleks ilmselgelt välistatud.

Selliseid asjaolusid käesoleval asjas aga ei nähtu ning ka kaebaja ei ole sellistele asjaoludele

viidanud.

Vastutusmenetluses selgitatakse välja, kas vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ning

kas võimalik vastutusotsuse adressaat vastutab konkreetse äriühingu maksukohustuse eest

solidaarselt maksukohustuslasega. Seega tuleb vastutuse aluste olemasolu tuvastada menetluse

käigus, st menetluse lõpuks, mitte menetluse alustamise ajaks. Kohtu hinnangul ei eelda MKS

§-d 46 ja 60, et vastavate eelduse täidetust tuleks põhjendada teabe nõudmise korralduses,

milles on adressaati teavitatud ka menetluse alustamisest.

8.3. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on korralduse pealkiri „Teabe

andmisest“ sellisel määral ebaselge, et tingiks eraldiseisvana korralduse õigusvastasuse. Nagu

kohus on eelnevalt kaebajale selgitanud, siis ei saa haldusakti pealkirjale omistada määravat

tähendust ning sisult on kõnealune korraldus piisavalt selge. Haldusakti pealkirjal puudub

iseseisev õiguslik tähendus (HMS § 60 lg 2). Korraldusega kohustati kaebajat ilmuma

maksuhalduri ametiruumidesse suuliste selgituste andmiseks, seega viitab korralduse pealkiri

üheselt selle sisule. Ka asjaolu, et korralduses on kaebajat teavitatud vastutusmenetluse

koostamisele suunatud maksumenetluse alustamisest, ei muuda kohtu hinnangul korralduse

pealkirja selle sisuga vastuolus olevaks.

Kokkuvõttes leiab kohus, et korralduse pealkiri ei ole eksitav ning korraldus vastab HMS § 55

lg 1 sätestatud nõudele, mille kohaselt peab olema haldusakt selge ja üheselt mõistetav.

9. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et kaebaja kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning kaebajale tehtud 03.10.2018 korraldus ja seega ka 05.11.2018 vaideotsus

on õiguspärased. Seega esineb alus kaebuse käbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja

§ 121 lg 2 p 21 alusel.

10. HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna

kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 (ja § 121 lg 2 p 21), siis kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

11. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik