Legislator Case Law & Legislation
3-18-1915/10 AI generated

3-18-1915/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-1915/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Legislator headnote

AI generated

3-18-1915/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Keywords

AI generated
missing case documents valid documents visa unreasonableness of return to Afghanistan authorization to sue statutory requirement fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1915

Haldusasi

ECLAT CAPITAL OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Rahapesu andmebüroo kohustamiseks vaadata kaebaja

08.08.2018 tegevusloa taotlus läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – ECLAT CAPITAL OÜ, volitatud esindaja Andrei

Novikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Mihkel Ruubas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ECLAT CAPITAL OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1915

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ECLAT CAPITAL OÜ (EC) esitas 08.08.2018 Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu

andmebüroole (RAB) tegevusloa taotluse pandimajateenuse osutamiseks (tl 54).

2. RAB edastas 15.08.2018 EC-le puuduste kõrvaldamise teate (tl 16), milles palus hiljemalt

14.09.2018 esitada äriühingu 100% osaniku ECLAT CAPITAL INVESTMENTS LTD

(Suurbritannia registrikood 10882893; ECI) kohta Suurbritannias väljastatud karistusregistri

tõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt

või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist

asendava tunnistusega (apostilliga).

3. RAB edastas 18.09.2018 EC-le tegevusloa taotluse lahendamata jätmise otsuse (tl 8).

Otsust põhjendati asjaoluga, et EC ei esitanud tähtaegselt (s.o 14.09.2018) äriühingu 100%

osaniku karistusregistri tõendit või sellega samaväärset dokumenti, mis tõendaks karistuse

puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo

eest. Sellise tõendi / dokumendi esitamise nõue tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 70 lg 3 p-st 8.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. ECLAT CAPITAL OÜ esitas 08.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

11.11.2018) RAB-i kohustamiseks vaadata kaebaja 08.08.2018 tegevusloa taotlus läbi.

1) EC esitas RAB-ile tegevusloa taotluse ja tõendi, mis kinnitas, et EC juhatuse liige ja lõplik

kasusaaja Dmytro Lunin ei ole kriminaalkorras karistatud. RAB teavitas, et EC peab esitama ka

EC ainuosaniku (ECI) kohta tõendi, mis tõendaks tema karistuse puudumist. Kuna ECI on

registreeritud Suurbritannias, pöördus EC vastava päringuga Suurbritannia riigiorganite poole.

Suurbritannia äriregister (Companies House) vastas kaebajale, et nad ei saa vastavat tõendit

väljastada. Suurbritannia äriregister ei edastanud kaebajale ka Suurbritannia justiits-

ministeeriumi kontakte. Suurbritannia justiitsministeeriumi (Ministry of Justice) veebilehe

kaudu saadetud päringule ministeerium ei vastanud. EC informeeris RAB-i, et Suurbritannia

riigiasutused ei osutanud kaasabi RAB-i nõutava dokumendi väljastamiseks ja esitasid

seisukoha, et sellist dokumenti Suurbritannias ei väljastata.

2) EC hinnangul on käesoleva asja raames vaja kindlaks teha, kas Suurbritannia riigiasutused

saavad väljastada tõendit, mida RAB tegevusloa menetluses kaebajalt nõuab. EC ei nõustu

RAB-i otsusega, kuna EC edastas andmed, mis ta sai Suurbritannia asutustelt kirjavahetuse teel

ning need kinnitavad, et Suurbritannia asutused ei väljasta sellist dokumenti.

3) Kokkuvõtvalt on kaebaja arvamusel, et ta on teinud kõike, mida on võimalik temalt eeldada

vajalike andmete ja tõendite saamiseks. Ka RAB ei osutanud kaasabi nimetatud küsimuse

lahendamiseks ega andnud täiendavat aega vajaliku tõendi saamiseks.

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub 05.12.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaidlus puudub selles, et kaebaja soovis alustada pandimajateenuse osutamist, mis kuulub

RahaPTS § 70 lg 1 p 3 alusel tegevusloa kohustusega teenuste hulka, ning esitas sellise tegevuse

alustamiseks RAB-ile tegevusloa taotluse. Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse

nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks. Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamiseks ette nähtud kontrolliese on sätestatud RahaPTS §-s 72

ning tegevusloa taotlemisel tuleb esitada majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)

§ 15 lg-s 1 ja RahaPTS §-s 70 sätestatud andmed. Kontrollieseme sätestamine tagab, et tegevust

3-18-1915

3(6)

ei ole võimalik alustada kuritegeliku tegevusega seotud ettevõtjal, mis takistab selliste isikute

sisenemist tegevusloa kohustusega tegevusaladele. Kurjategijate imbumine RahaPTS § 70

sätestatud loakohustusega tegevusaladele tõstaks ettevõtte ebaseaduslikuks tegevuseks

kasutamise riski ning rikuks Eesti riigi mainet rahvusvahelisel tasemel. Seega on kontrollieseme

olemasolu vajalik ning tulenevalt seadusest on tegevusloa taotlejal kohustus seaduses sätestatud

dokumendid esitada.

2) Tegevusloa taotluse menetluses jättis kaebaja eitamata tegevusluba taotleva ettevõtte

omaniku kohta RahaPTS § 72 p 1 nimetatud asjaolude välistamist kinnitavad dokumendid.

Dokumentide esitamata jätmist põhjendati sellega, et Suurbritannias ei väljastata viidatud

punktis nimetatud dokumente. Lahendamaks küsimust, kas tegevusloa väljastamisest

keeldumine oli seadusega kooskõlas, tuleb hinnata juriidiliste isikute kriminaalvastutuse

olemasolu Suurbritannias. Tulenevalt Suurbritannias 1978. a vastu võetud interpretatsiooni

aktis (Interpretation Act 1978) sätestatust ei tehta tõlgendamisega seoses Suurbritannias vahet

füüsilisel ja juriidilisel isikul, ehk kui õigusaktis ei ole välja toodud, kas tegemist on füüsilise

või juriidilise isikuga, reguleerib säte mõlemat isikut. Seega on Suurbritannia juriidilist isikut

võimalik kriminaalkorras karistada ja võtta kriminaalvastutusele. Seda väidet toetavad nt

Suurbritannia kriminaaltulu akt (Proceeds of Crime Act 2002) või altkäemaksu akt (Bribery Act

2010).

3) Kaebaja esitas tegevusloa taotluse 08.08.2018 ning 15.08.2018 esitati kaebajale teavitus, et

taotluses olevate puuduste eemaldamiseks antakse taotlejale täiendav tähtaeg kuni 14.09.2018.

Seega ei ole õige kaebaja väide, et talle ei antud täiendavat tähtaega dokumentide edastamiseks.

Samuti on kaebaja ja RAB ametniku kirjavahetusest nähtav, et RAB ametnik on esitanud selged

ning konkreetsed juhised esitatavate dokumentide kohta ning pakkunud lahendusi võimalike

edasiste tegevuste kohta. Seega aitas RAB igakülgselt kaasa, et isikul oleks võimalik esitada

korrektne tegevusloa taotlus. RahaPTS sätestab, et kontrolleseme kontrolli aluseks olevate

dokumentide esitamise kohustus on siiski tegevusloa taotlejal endal ning RAB kohustusteks

tõendite hankimist pidada ei saa.

4) Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et kaebajal ei olnud võimalik pöörduda Suurbritannia

justiitsministeeriumi poole, sest Suurbritannia valitsuse kodulehelt on võimalik kätte saada

justiitsministeeriumi kontaktid. Pärast RAB ametniku viidet, et lisaks Suurbritannia äriregistrile

võiks isik pöörduda ka Suurbritannia teiste asutuste poole (nt justiitsiministeerium, politsei,

prokuratuur), oleks tegevusloa taotleja pidanud pöörduma vähemalt ühe viidatud ameti poole.

Kaebaja ei ole peale pöördumiste Suurbritannia äriregistri poole esitanud ühtegi dokumenti, mis

tõendaksid, et isik üritas RahaPTS § 72 p 1 sätestatud kontrollieseme tõendamiseks saada

dokumente mõnelt teiselt Suurbritannia ametiasutustelt. Rohkem kui ühe Suurbritannia

ametiasutuse poole ammendava vastuse saamiseks pöördumine ei ole toiming, mis nõuaks

ebamõistlikke või ebaproportsionaalseid pingutusi.

5) Kokkuvõtvalt on kaebus põhjendamatu, sest Suurbritannias on võimalik juriidilisi isikuid

kriminaalvastutusele võtta ning sellisel juhul tuleb karistatust kontrollida. Samuti abistas ning

juhendas RAB loamenetluse läbiviimist ning kaebajale anti esitatud taotluses olevate puuduste

kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg. Tulenevalt asjaolust, et EC ei esitanud dokumente omaniku

kriminaalkaristuste puudumise kohta, pidi RAB seaduses sätestatu tõttu tegevusloa andmisest

keelduma ning seega tuleb tegevusloa andmisest keeldumist lugeda seaduspäraseks ning õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et EC kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

3-18-1915

4(6)

7. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas RAB nõudis kaebaja 08.08.2018 taotluse

menetlemisel õigustatult RahaPTS § 70 lg 3 p-s 8 nimetatud tõendit / dokumenti ning kas

kaebaja poolt tegevusloa menetluse raames esitatud teave oli piisav selleks, et vaadata kaebaja

esitatud tegevusloa taotlus sisuliselt läbi.

8. Tegevusloa kohustuse pandimajapidajatele näeb ette RahaPTS § 70 lg 1 p 3 ning RahaPTS

alusel esitatud tegevusloa taotluste lahendamine kuulub RAB ülesannete hulka (RahaPTS § 54

lg 1 p 11, § 71). Selle üle poolte vahel vaidlust ei ole.

9. RAB-il tuleb tegevusloa taotlusi lahendada MSÜS-s ja haldusmenetluse seaduses (HMS)

sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi (RahaPTS § 1 lg 3, § 54 lg 1 p 11).

MSÜS § 19 lg 6 kohaselt on taotlust lahendaval majandushaldusasutusel õigus nõuda ettevõtjalt

täiendavaid andmeid, kui seda on vaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandus-

tegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Majandushaldusasutus põhjendab täiendavate

andmete vajalikkust ja määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja.

MSÜS § 20 lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses

esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat

hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata

jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud

andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui

ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa

taotluse lahendamata. Selline taotluste lahendamise kord on ette nähtud ka HMS § 15 lg-tes 2

ja 3.

Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on

tegevusloa andmise eelduseks (MSÜS § 18 lg 1). RahaPTS alusel antava tegevusloa

kontrollieset täpsustab RahaPTS § 72, mille p 1 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui

temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegeliku kasusaajal ja omanikul puudub kehtiv

karistus riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo

eest.

Lisaks näeb RahaPTS § 70 lg 3 ette andmed ja dokumendid, mis tuleb tegevusloa taotlejal

RAB-ile tegevusloa väljastamiseks esitada. Nende hulgas näeb viidatud paragrahvi p 8 ette, et

kui ettevõtja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on välisriigi

kodanik, välisriigis asutatud teenusepakkuja või kui ettevõtja on välisriigi teenusepakkuja, siis

tuleb tegevusloa taotluses esitada tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või

haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendab karistuse puudumist

riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille

väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud ning mis on notariaalselt või sellega

võrdsustatud korras kinnitatud ja legaliseeritud või kinnitatud legaliseerimist asendava

tunnistusega (apostilliga), kui välislepingust ei tulene teisiti.

Eelviidatud sätetest tulenevalt tuleb tegevusloa taotlejal (ettevõtjal) esitada RAB-ile tõend /

dokument selle kohta, et ettevõtja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või

rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sellise tõendi / dokumendi

alusel on tegevusloa väljastajal (RAB-il) võimalik tuvastada tegevusloa andmise eelduste

olemasolu / tegevusloa andmist välistavate asjaolude olemasolu puudumine.

10. Kaebaja 100% osanik on Suurbritannia äriühing ECI. Seega tuli kaebajal vastavalt

RahaPTS § 70 lg 3 p-le 8 ja § 72 p-le 1 esitada RAB-ile tegevusloa taotluses ECI karistusregistri

tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis tõendaks

3-18-1915

5(6)

karistuse puudumist riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult

toimepandud kuriteo eest.

Kaebaja ei esitanud RAB-ile oma 08.08.2018 tegevusloa taotlusega eelmainitud tõendit /

dokumenti. Järelikult jättis kaebaja tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata

ja seega tuli RAB-il vastavalt MSÜS § 19 lg-le 6, § 20 lg-le 1 ja HMS § 15 lg-le 2 anda

kaebajale tähtaeg taotluse puuduse kõrvaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas RAB

15.08.2018 kirjaga kaebajat kõnesolevast taotluse puudusest ning andis kaebajale 30-päevase

tähtaja selle kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul saab RAB-i antud tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks pidada mõistlikuks. Sealjuures asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks

RAB-i teavitanud sellest, et tal on kõnesoleva puuduse kõrvaldamiseks vaja pikemat tähtaega.

Kaebaja on vaid 22.08.2018 e-kirjaga teavitanud RAB-i sellest, et Suurbritannia asutused

RAB-i nõutavat tõendit / dokumenti väljastada ei saa (selle tõenduseks esitas kaebaja

kirjavahetuse Suurbritannia äriregistriga) ning palus RAB-ilt nõu, kuidas sellises olukorras

tegutseda (tl 16p). Sellele kirjale on RAB-i ametnik 27.08.2018 vastanud järgmiselt „kuivõrd

Teie poolt edastatud dokument on üksnes ühe ametiasutuse seisukoht, siis ei ole välistatud, et

muu pädev kohtu- või haldusorgan oleks võimeline väljastama karistusregistri tõendit või

karistusregistri tõendiga samaväärset dokumenti. Seega palun Teil täiendavalt saada kirjalik

kinnitus nt Suurbritannia justiitsministeeriumist, politseist või prokuratuurist. Juhul, kui

ilmneb, et Suurbritannia karistusõiguse kohaselt ei inkrimineerita juriidilisi isikuid, oleks hea,

kui eelnimetatud asutused viitaksid ka mõnele seadusesättele, millega oleks võimalik ka meil

vajadusel iseseisvalt tutvuda“ (tl 17). Kohtu hinnangul on RAB-i ametnik asjakohaselt

soovitanud kaebajal pöörduda ka muude Suurbritannia asutuste poole, täitmaks RAB § 70 lg 3

p-s 8 sätestatud tingimus / nõue. Nagu kohus on eelnevalt kohtuotsuse p-s 9 viidanud, siis sellise

tingimuse täidetust saab ja tuleb tõendada kaebajal ning vastava kohustuse panemist

haldusorganile ei saa pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja etteheited RAB

kaasabi ja täiendava tähtaja andmata jätmise kohta alusetud.

11. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt on ta teinud omalt poolt kõik selleks, et

RAB-ile RahaPTS § 70 lg 3 p-s 8 nimetatud tõend / dokument esitada. Nimelt nähtub kohtule

esitatud materjalidest see, et kaebaja on 07.09.2018 pöördunud Suurbritannia äriregistri

(Companies House) poole, et saada ECI kohta tõend, mis kinnitaks äriühingul karistuse

puudumist. Muude asutuste poole pöördumist kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. Kaebaja

esitatud 11.11.2018 ekraaniväljavõte veebilehelt www.gov.uk/contact/govuk (tl 35) ei tõenda

seda, et kaebaja on pöördunud Suurbritannia justiitsministeeriumi poole vastava nõudega.

Samas ei oma see ekraaniväljavõte RAB-i 18.09.2018 toimingu (s.o tegevusloa taotluse läbi

vaatamata jätmine) õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kuivõrd viidatud ekraaniväljavõte on

kaebaja poolt tehtud ja esitatud alles kohtumenetluse käigus. Kohus aga saab toimingu

õiguspärasust hinnata toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause).

Samuti ei kinnita kohtule esitatud materjalid kaebaja väidet, justkui Suurbritannia asutused ei

väljasta juriidilistele isikutele karistusregistri tõendit või sellega samaväärset dokumenti. Sellist

seisukohta ei toeta kaebaja poolt esitatud Suurbritannia äriregistri 12.09.2018 e-kiri (tl 14).

Viidatud e-kirjas on selgesõnaliselt kaebajale selgitatud, et äriregister ei väljasta kaebaja nõutud

tõendit / dokumenti kriminaalkaristuste puudumise kohta ning kaebajal tuleks vastava nõudega

pöörduda justiitsministeeriumi poole.

Kohus lisab siinjuures täiendavalt, et nõustub ka vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on

Suurbritannias võimalik juriidilisi isikuid kriminaalvastutusele võtta. Sellist seisukohta

toetavad lisaks RAB-i viidatud Suurbritannia õigusaktidele ka õiguskirjanduses esitatud

3-18-1915

6(6)

seisukohad1. See asjaolu kinnitab ühtlasi, et RAB on asjakohaselt suunanud kaebajat täiendavalt

pöörduma Suurbritannia muude asutuste poole (nt justiitsministeerium, politsei, prokuratuur),

taotlemaks kaebaja osaniku / omaniku karistusregistri tõendit või sellega samaväärset

dokumenti, millest nähtuks, et kaebaja omanikul puudub kehtiv karistus riigivõimuvastase või

rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

12. Eeltoodust tulenevalt jättis kaebaja tegevusloa menetluse raames esitamata tegevusloa

taotluse lahendamiseks vajaliku teabe (vt RahaPTS § 70 lg 3 p 8 ja § 72 p 1) ning sellest

tulenevalt jättis ka RAB õiguspäraselt kaebaja taotluse MSÜS § 20 lg 1 alusel läbi vaatamata /

lahendamata.

13. Kohus peab oluliseks rõhutada, et tegevusloa taotleja kohustuseks on täita ja esitada

seaduses ette nähtud tingimuste / nõuete täidetuse kohta vastavad andmed ja dokumendid

(MSÜS § 15 ja § 19, RahaPTS § 70). Praegusel juhul ei ole kaebaja kuni käesoleva hetkeni

tõendanud, et tal ei ole võimalik RahaPTS § 70 lg 3 p-s 8 nimetatud tõendit / dokumenti saada.

Seega on täitmata RahaPTS § 72 p-s 1 sätestatud eeldus ning RAB-il puudus / puudub kohustus

kaebaja taotletud toiming sooritada (vaadata 08.08.2018 taotlus uuesti läbi). Seega ei kuulu

kaebaja kohustamisnõue rahuldamisele.

Kohus lisab, et kui kaebaja saab RahaPTS § 70 lg 3 p-s 8 nimetatud tõendi enda omaniku kohta,

on kaebajal võimalik uuesti esitada RAB-ile tegevusloa taotlus koos kõigi muude seaduses ette

nähtud vajalike andmete ja tõenditega (MSÜS § 15 ja § 19, RahaPTS § 70).

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

1 OECD Anti-Corruption Network for Eastern Europe and Central Asia „Liability of Legal Person for Corruption

in Eastern Europe and Central Asia“, lk 12, 18

(https://www.oecd.org/corruption/ACN-Liability-of-Legal-Persons-2015.pdf);

D. K. Brown, J. I. Turner, B. Weisser „The Oxford Handbook of Criminal Process“, peatükk 19 (II)

(https://books.google.ee/books?id=mBqJDwAAQBAJ&pg=PT466&lpg=PT466&dq=companies+criminal+liabil

ity+in+united+kingdom+europe.eu&source=bl&ots=8JHh3BWGOt&sig=ACfU3U1t4hQBnHKE8bVsL-

aTEPJdqzsY4w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjqy4C_75XhAhUPuIsKHcH_Bzc4ChDoATADegQICRAB#v=o

nepage&q=companies%20criminal%20liability%20in%20united%20kingdom%20europe.eu&f=false);

D. Ormerod, K. Laird „Smith and Hogan’s Criminal Law“, 14th edition, lk 303

(https://books.google.ee/books?id=7HNpCQAAQBAJ&pg=PA303&lpg=PA303&dq=UK+The+definition+of+

%22person+%22,+so+far+as+it+includes+bodies+corporate,+applies+to+any+provision+of+an+Act+whenever

+passed+relating+to+an+offence+punishable+on+indictment+or+on+summary+conviction&source=bl&ots=ec

mmvI_1kg&sig=ACfU3U1hmHV017PdmSM6PW109rwJ1cYTxA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi6qZ6fwZXh

AhVMpIsKHQnTBM4Q6AEwBHoECAkQAQ#v=onepage&q=UK%20The%20definition%20of%20%22perso

n%20%22%2C%20so%20far%20as%20it%20includes%20bodies%20corporate%2C%20applies%20to%20any

%20provision%20of%20an%20Act%20whenever%20passed%20relating%20to%20an%20offence%20punishab

le%20on%20indictment%20or%20on%20summary%20conviction&f=false).