2-19-3993/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3993

Tsiviilasi

XX

hagi

Bigbank

AS-i

vastu

täiteasjas

nr 176/2009/248 oluliste asjaolude tuvastamiseks,

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja

(sissenõudja)

Bigbank

AS

(registrikood

10183757)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus osas, milles maakohus keeldus

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõuete menetlusse

võtmisest ja saata nende nõuete osas asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale

maakohtule.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2019 määruse resolutsioon muutmata osas,

milles maakohus keeldus täiteasjas nr 176/2009/248 oluliste asjaolude tuvastamise

nõuete menetlusse võtmisest, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole

määrus vaidlustatav.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 15. märtsil 2019 Pärnu Maakohtule hagi Bigbank AS-i (kostja) vastu

täiteasjas nr 176/2009/248 oluliste asjaolude tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 6. juulil 2006 kostja (endise ärinimeks AS Balti

Investeeringute Grupi Pank) ja OÜ Berninvest (registrikood 11151854, kustutatud

11. septembril 2009) krediidilepingu nr 0602599/95ak (krediidileping), mille kohaselt kostja

andis laenu 22 369 eurot (350 000 krooni), aastase intressimääraga 15,52 % (kostja nõue).

6. juulil 2006 sõlmisid kostja ja hageja käenduslepingu, mis tagab kostja nõuet summas

96 945,34 eurot, tähtajaga kuni 1. august 2023 (käendusleping).

11. juulil 2006 sõlmisid kostja ja YY (surnud 13. märtsil 2010) hüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu, mille alusel koormati YY-le kuuluv korteriomand (asukoht TTT, registriosa

nr XXXXXX) hüpoteegiga summas 36 557,46 eurot, mis tagab kostja nõuet, sealhulgas

tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nõuete sissenõudmise nõudeid kaasa

arvatud sundtäitmise kulusid (hüpoteegi leping).

26. jaanuaril 2009 koostas Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (kohtutäitur) täitmisteate täiteasjas

nr 176/2009/248, kus võlgnikuks on YY.

13. märtsil 2010 YY suri. YY pärijaks on hageja.

31. juulil 2012 kinnitati tsiviilasjas nr 2-11-6133 kompromiss täiteasjas nr 176/2009/248

täitedokumendi tõlgendamise küsimuses.

5. novembril 2018 edastas kohtutäitur Rocki Albert hagejale 2. novembri 2018 enampakkumise

akti, millega võõrandati TTT asuv korteriomand hinnaga 28 000 eurot.

3. Tulenevalt asjaolust, et pooled on eriarvamusel, kas tsiviilasjas nr 2-11-6133 kinnitatud

kompromiss on sõlmitud ka käenduslepingu osas, palub hageja tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 368 lg-st 2 kohtul tuvastada, et: 1) käendusleping ei ole täitedokumendiks

täiteasjas nr 176/2009/248; 2) alates 26. oktoobrist 2010, kui hageja päris oma emale kuulunud

vara, puudu(s)b kostjal õigus nõuda hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu sundtäitmist, kuna

osapoolte vahel kehtib käendusleping, millega on kostja nõue ajatatud kuni 1. augustini 2023.

Hageja hinnangul on nõuete esitamine lubatav, kuna käendusleping ei ole täitedokumendiks

täiteasjas nr 176/2009/248, mistõttu ei olnud seda võimalik objektiivsetel põhjustel menetluses

maksma panna selliselt, et kohus oleks selle kohta saanud võtta seisukoha tsiviilasjas nr 2-11-

6133 kinnitatud kompromissis. Seetõttu on võimalik sellele alusele tuginedes esitada

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgne hagi. Hageja palub TsMS § 368 lg 1 alusel

kolmanda tuvastusnõudena tuvastada hageja õigust esitada kinnisasja omanikuna vastuväide

kostja nõude sundtäitmisele tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 351 lg-st 1. Tulenevalt

eeltoodust taotleb hageja sundtäitmise täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks tunnistamist.

4. Arvestades, et hüpoteegi lepingu sundtäitmine oli põhjendamatu, sest poolte vahel kehtib

käendusleping, on kostja tekitanud hagejale kahju. Täitemenetluses kaotas hageja

omandiõiguse korteriomandile, mistõttu vastutab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, §

127 lg 1, § 1027 ja § 1045 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel hagejale tekitatud kahju eest.

5. Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi

menetlusdokumentide koostamiseks ja enda esindamiseks kohtus.

6. 17. märtsil 2019 esitas hageja taotluse kolmanda isiku MM menetlusse kaasamiseks ja hagi

tagamiseks.

3 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus keeldus 28. märtsi 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna hagiga

ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus keeldus menetlusabi andmisest ja

jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

8. Maakohtu hinnangul võib avaldusest aru saada, et hageja eesmärgiks on tunnistada

sundtäitmine täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks olenemata sellest, et hagis on esitatud ka

erinevaid tuvastusnõudeid.

9. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2

alusel hagi perspektiivituse tõttu. Kohus on 31. juulil 2012 kinnitanud tsiviilasjas nr 2-11-6133

kompromissi (hageja nõue kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), mille

kohaselt on hageja tunnistanud, et sundtäitmine on lubatud 36 557,46 euro ulatuses

(kompromissi p 2). Samuti on pooled kokku leppinud võlgnevuse tasumises maksegraafiku

alusel (kompromissi punkt 5). Kompromissi p 10 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul

kui hageja rikub p-s 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab p-s 4 nimetatud nõude

vähendamine kehtivuse ning kostjal on õigus jätkata p-s 2 nimetatud lepingust nr

0602599/95AK tulenevate kohustuste täiteasjas nr 176/2009/248 sissenõudmist. Kompromissi

kinnitamise määrus on jõustunud. Praeguses asjas püüab hageja sisuliselt uuesti avada vaidlust,

mis on lõplikult lahendatud Pärnu Maakohtu 31. juuli 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-

6133.

10. Lisaks on hageja esitanud 5. detsembril 2018 hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2009/248, mille menetluse võtmisest keeldus kohus

6. detsembri 2018 määrusega.

11. Kuivõrd hagiavalduse nõuded on perspektiivitud, ei ole maakohtu hinnangul võimalik

lahendada hagi tagamise taotlust.

12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei rahuldanud maakohus menetlusabi taotlusi.

MÄÄRUSKAEBUS

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks puudus maakohtul alus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus ei

saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning tuvastada,

milline õigus või kohustus tuleneb hagejale tsiviilasjas nr 2-11-6133 sõlmitud kompromissist.

Teiseks on maakohus kompromissi sisule viidates tuvastanud asjaolusid, mis ei ole hagi

menetlusse võtmise otsustamisel lubatav. Lisaks on maakohus ajanud omavahel segamini

krediidilepingu ja käenduslepingu.

Arusaamatuks jääb maakohtu põhjendus, mille kohaselt on hageja esitanud 5. detsembril 2018

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 179/2009/248, mille menetlusse

võtmisest on kohus keeldunud. Juhul, kui maakohus tugines TsMS § 371 lg 1 p-le 4, on

tegemist ebaseadusliku kohtulahendiga, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamist on hagejal

õigus taotleda kuni täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

14. Maakohus

rahuldas

hageja

taotluse

menetlusabi

saamiseks,

vabastas

hageja

määruskaebuselt riigilõivu tasumisest ning võttis määruskaebuse menetlusse.

4 (5)

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule,

kuhu tsiviilasja toimik saabus 5. aprillil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada osaliselt osas, milles maakohus keeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja

kahju hüvitamise nõuete menetlusse võtmisest ja saata nende nõuete osas asi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Muus osas, milles maakohus keeldus täiteasjas

nr 176/2009/248 oluliste asjaolude tuvastamise nõuete menetlusse võtmisest, jääb vaidlustatud

määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi (TsMS § 659

ja § 657 lg 1 p 2¹).

17. Hageja esitas maakohtule: 1) kolm tuvastusnõuet täiteasjas oluliste asjaolude

tuvastamiseks; 2) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude; 3) kahju hüvitamise nõude.

Maakohus leidis, et hagist saab aru nii, et hageja eesmärgiks on üksnes tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr 176/2009/248 lubamatuks. Maakohus keeldus kõigi hageja nõuete menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et hagiavaldus on perspektiivitu.

18. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes võimalik ja p 2 kohaselt, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 peamiseks eesmärgiks on

vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub

õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb kohtul analüüsida, kas

on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks.

Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud

põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest (vt nt Riigikohtu

18. novembri 2013 määrus asjas nr 3-2-1-120-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus asjas nr

3-2-1-177-16, p 10).

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult keeldunud kõigi hagis esitatud nõuete

menetlusse võtmisest.

19.1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas ei ole maakohus TsMS § 371 lg 2

kohaldamise eeldustega arvestanud. Iseenesest on õige hinnata menetlusse võtmisel hagi

perspektiivi, kuid praegusel juhul hindas maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõude menetlusse võtmise otsustamisel hagiga koos esitatud tõendeid ning ei lähtunud hagis

esitatud asjaoludest. Maakohus hindas hagi alusena esitatud asjaolusid koosmõjus Pärnu

Maakohtu 31. juuli 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-6133. Asja menetlusse võtmise üle

otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb

hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017 määrus asjas nr 3-2-1-146-16, p 9).

Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult

võimalik. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud

asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Hageja toob hagis välja, et sundtäitmine on lubamatu, sest poolte vahel on sõlmitud

käendusleping tähtajaga kuni 1. august 2023 ning kompromissi sõlmimisel ei ole

käenduslepinguga arvestatud. Seega tugineb hageja sellele, et nõue on ajatatud ning see on

tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet

on õiguslikult võimalik rahuldada TMS § 221 lg 1 alusel, mistõttu ei saa selle menetlemisest

keelduda perspektiivituse tõttu.

5 (5)

19.2. Hageja kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas tuleb maakohtu

määrus samuti tühistada. Nimetatud nõude osas ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kahju

hüvitamise nõue (omandi kaotamise eest) oleks õiguslikult perspektiivitu.

Kolleegiumi hinnangul on hageja kahju hüvitamise nõue ebaselge ega vasta TsMS § 363 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult

perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus

TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul

kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi

TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2013 määrus asjas nr

3-2-1-95-13, p 12).

19.3. Hageja

esitatud

kolme

tuvastusnõude

menetlemisest

keeldumisel

nõustub

ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et tuvastusnõuded tuleb nende perspektiivituse

tõttu jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuid muuta tuleb maakohtu määruse

põhjendusi.

TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohtu praktika kohaselt

ei ole tuvastushagi kohane õiguskaitsevahend, kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva

sundtäitmise lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamiseks peab see olema tunnistatud lubamatuks

TMS § 48 p 4 mõttes. See on võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamise

kaudu (Riigikohtu 17. novembri 2010 otsus asjas nr 3-2-1-104-10, p 14). Seetõttu ei pea kohus

hageja esitatud tuvastusnõudeid (hagiavalduse p-d 1, 2 ja 3) menetlema. Hagejal puudub selliste

nõuete osas tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, kuna taotletud tuvastused tuleb teha kindlaks

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel. Tuvastusnõuded ei saa olla

praeguses asjas iseseisvaks hagi esemeks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõudes

puudub tuvastushuvi eraldi tuvastada sundtäitmist välistavaid asjaolusid.

20. Kuna maakohus ei saanud vaidlustatud määruses märgitud põhjendustel hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise osas menetlusse võtmisest keelduda, tuleb

maakohtu määrus nende nõuete menetlusse võtmisest keeldumise osas tühistada. Maakohus

peab otsustama nende nõuete menetlusse võtmise ja lahendama esitatud taotlused.

21. Kuivõrd maakohus keeldus tuvastusnõuete osas hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg

2 p 2 alusel, saab keeldumise määruse muutmata jätmise osas hageja esitada määruskaebuse

Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 esimese lause alusel.

22. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest