2-17-8821/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8821

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu vara väljanõudmiseks, võla

väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2018 otsus

Hagihind

7258,73 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

(apellant/vastustaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

advokaat Arvo Kivar

Kostja

(apellant/vastustaja):

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

XXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Siret Saks

Istungi toimumise aeg

19.03.2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2018 otsus kaevatud osas ja teha selles osas uus

otsus.

2. Jätta hagi koerte väljanõudmiseks kostja valdusest rahuldamata.

3. Hageja rahaline nõue rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista YY-lt XX kasuks 2642,50 eurot koertele tehtud kulutuste ja kahju

hüvitamiseks, sellest 322,50 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1

alusel.

5. Tunnistada otsus 322,50 euro väljamõistmise osas TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel

viivitamata täidetavaks.

6. Jätta rahuldamata hageja rahaline nõue summas 4616,23 eurot.

7. Maakohtu otsus on edasikaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

läbi vaatamata.

8. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

9. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 36% ulatuses kostja ja 64 %

ulatuses hageja kanda.

10. Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras rahaliselt kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 06.06.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palub

kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja mõista verekoerad Bricella Bebro

Namas (ID nr XXXXXXXXXXXXX, XXX) ja Car Solotvinec (ID nr

YYYYYYYYYYYYYYYYY, XXX) ja kohustada kostjat koerad tagastama.

Alternatiivselt, kui kohus tuvastab, et koerad kuuluvad poolte kaasomandisse, palub

hageja mõista kostjalt välja hüvitis koertega seotud kulude katmiseks kuni 4698,73

eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 2200 eurot ja hüvitise

tekitatud kahju eest 360 eurot. Samuti esitas hageja nõude kohustada kostjat andma

hagejale üle lauaarvuti valdus.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja koerte omanik ning koerad on kostja ebaseaduslikus

valduses. Hageja ostis 02.08.2010 Baieri verekoera Car Solotvinec (edaspidi Caiser) ja

maksis kostjale selle eest 25 000 krooni (1597,79 eurot). Kostja vahendas koera ostmist

Slovakkiast. Hageja ei ole koera ega selle ostmiseks raha kostjale kinkinud. Hageja ostis

2013. a. suvel Baieri verekoera Bricella Bebro Namas (edaspidi Bricella), tasudes koera

eest 645 eurot. 04.04.2017 avastas hageja, et kostja on nende ühisest elukohast välja

kolinud ja võtnud kaasa koerad Bricella ja Caiser. Hageja on pöördunud korduvalt

kostja poole vara tagasisaamiseks, kuid tulutult. Hageja palub koerad kostja

ebaseaduslikust valdusest välja mõista (asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1,

tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 49 lg 3).

3. Kostja edastas hagejale 31.03.2015 väidetavalt hageja poolt allkirjastatud avalduse

Bricella kuuluvuse kohta hageja ja kostja kaasomandisse. Allkiri sellel ei ole hageja

poolt kirjutatud.

4. Hageja on tasunud Caiseri ostuga seoses 1597,79 eurot ja Bricella ostuga seoses 645

eurot. Hageja kandis koertega seotud kulud koerte ravi, hoolduse, uuringute,

vaktsineerimise, toidu, mänguasjade, muude tarvete ja näitusel osalemise eest. Kokku

kandis hageja kulutusi summas 6264,97 eurot. Bricellale tehtud kulutused on 3156,28

eurot ja ülejäänu, 3108,69 eurot, on Caiseriga seotud kulu.

5. Juhul, kui üks koer peaks kuuluma hageja ja kostja kaasomadisse, on kostja kohustatud

hüvitama hagejale ¾ kulutustest ehk 4698,73 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja

koerte soetamiseks ja ülalpidamiseks kantud kulu proportsionaalselt sellele, millises

ulatuses peab kohus koeri kostjale kuuluvateks (s.o vastavalt kostja kaasomandi osa

suurusele). Selline kulu hüvitamine saaks toimuda kuni summas 4698,73 eurot.

6. Hageja ja kostja leppisid kokku kutsikate müügist saadud raha jagamise pooleks.

21.01.2016 sündis 8 kutsikat. Kostja müüs need hinnaga 800 eurot kutsikas.

Kokkulepitud 3200 euro asemel tasus kostja hagejale 1000 eurot. Seega võlgneb kostja

hagejale 2200 eurot.

7. Hageja on kulutanud õigusabile kohtueelselt 360 eurot. Hageja esitas kohtule KIVAR

& PARTNERID OÜ 31.05.2017 arve hagejale vara tagasisaamise küsimuses õigusabi

osutamise eest summas 360 eurot (tl 38) ning 01.06.2017 maksekorralduse hageja poolt

KIVAR & PARTNERID OÜ-le 360 euro tasumise kohta (tl 39).

8. Hageja ei vaidle vastu kostja kulutustele summas 1000 eurot, ülejäänud summa on

hageja hinnangul põhjendamatu. Hageja märgib, et koertel ei lõigata 2 korda kuus küüsi.

9. Lisaks märgib hageja, et kostja on seadnud koerte elu ohtu ja rikkunud nende tervise.

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas ainult arvuti tagastamise nõuet ja

tagastas kohtuistungil hagejale arvuti.

11. Caiser oli kostjale kingitud sünnipäevaks. Hageja kandis kostjale üle raha selleks, et

kostja saaks endale koera osta. Seega on Caiseri omanik kostja. Kostja ei vaidle vastu,

et hageja ostis Bricella, kuid Bricella on hageja ja kostja kaasomandis. Eesti

Kennelliidule 31.03.2015 tehtud avalduses on märgitud, et hageja on nõus, et Baieri

verekoer nimega Bricella Bebro Namas on kaasomandis kostjaga. Kostja ei ole

31.03.2015 avaldusel hageja allkirja võltsinud.

12. Kostja vaidleb hageja kulutustele vastu ja märgib, et need kulutused ei ole selged ega

üheselt mõistetavad. Kostja on samuti enda vahenditest teinud kulutusi koerte toidu,

hoolduse ja tervise huvides. Kokku on kostja teinud kulutusi summas 7480 eurot. Paljud

kulutused on kostja tasunud sularahas, näiteks koerte aedik, mis on tänaseni hageja

koduõuel ja mille väärtus on ca 450 eurot. Lisaks koerte küünte lõikamine ühele koerale

4 aastat ja teisele 7 aastat, iga kahe nädala tagant. Veterinaari juures on küünte lõikuse

hind 10 eurot + visiiditasu 15 eurot. Ussirohu manustamine iga kolme kuu tagant, mis

veterinaari juures maksab visiiditasu 15 eurot + ussirohu manustamine 5 eurot. Küünte

lõikamine ca 2 korda kuus teeb Bricella puhul (4 aastat) kokku 96 korda ja Caiseri puhul

(7 aastat) 168 korda. Bricella visiiditasu 96x15=1440 ja lõikamine 96x10=960, kokku

2400 eurot. Caiseri visiiditasu 168x15=2520 ja lõikamine 168x10=1680, kokku 4200

eurot. Ussirohu manustamine iga kolme kuu tagant ehk neli korda aastas. Seega

Bricellale 4 aasta jooksul 16 korda ja Caiserile 7 aasta jooksul 28 korda. Bricella

visiiditasu 240 + rohu manustamine 80, kokku 320 eurot. Caiseri visiiditasu 420 + rohu

manustamine 140, kokku 560 eurot. Küünte lõikamine ja ussirohu manustamine kokku

Bricella puhul 2400+320= 2720 eurot ja Caiseri puhul 4200+ 560= 4760 eurot. Kokku

7480 eurot. Kostja soovib nimetatud summa hageja nõudega kattuvas osas

tasaarvestada.

13. Kostja sai kutsikate eest 5600 eurot, mitte 6400 eurot. Ühe kutsika jättis kostja endale.

Koera paarituse, kutsikate sünni, uute omanike leidmise, müümise ja dokumentide

vormistamise vastu ei ole hageja huvi üles näidanud ega kostjat aidanud. Kokkulepe oli

hagejaga, et kostja maksab tagasi kutsikate veterinaarikulud, milleks oli 1000 eurot.

14. Hageja on loomapidajana olnud kohustatud tegema kulutusi looma tervise ja heaolu

tagamiseks. Koeri ei tohi hageja valdusse tagasi anda, kuna hagejal puuduvad oskused

ja soov nende eest hoolitseda.

Esimese astme kohtu otsus

15. Harju Maakohtu 17.10.2018 otsusega jäeti hagi läbi vaatamata arvuti tagastamise osas

seoses kostja poolt selles osas hagi tagasivõtmisega.

16. Maakohus rahuldas hagi koerte valduse üleandmiseks ja mõistis verekoerad Bricella

Bebro Namas (ID nr 982000190389741, EST-01008/15) ja Car Solotvinec (ID nr

972273000067603, EST-01644/16) kostja valdusest hageja valdusesse ning kohustas

kostjat koerad hagejale tagastama kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus jättis hagi

rahuldamata võlgnevuse 2200 euro väljamõistmiseks ja kahjuhüvitise 360 euro

väljamõistmiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: hageja kandis kostjale Caiseri

ostuks üle 25 000 eesti krooni; hageja sõlmis 2013. a. suvel Bricella ostmiseks lepingu,

tasudes koera eest 645 eurot; koerad on kostja valduses alates 04.04.2017 kuni

käesoleva ajani; kostja on teinud koertele kulutusi summas 1000 eurot; 21.01.2016

sündis 8 kutsikat, hageja on saanud kutsikate müügist 1000 eurot; hageja on teinud

õigusabile kohtueelselt kulutusi summas 360 eurot.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on koerte ainuomanik, kas hageja saab nõuda

kostjalt kulutuste hüvitamist summas 4698,73 eurot, kas kostjal on hageja vastu

kulutuste hüvitamise nõue 1000 eurot ületavas osas, kas hageja ja kostja leppisid kokku

kutsikate müügist saadud raha jagamise pooleks ning kas hageja õigusabikulud on

põhjendatud.

19. Kohus viitas AÕS §-le 80 ja TsÜS §-le 49 lg 3. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja

on Caiseri ainuomanik. Kohtule on esitatud 02.08.2010 maksekorraldus, mille kohaselt

on hageja kandnud kostjale üle 25 000 krooni selgitusega „koer“ (tl 8). Ülekanne oli

hageja poolt tehtud koera Caiser ostmiseks ning kostja korraldas koerte toomise

Slovakkiast.

20. Tunnistaja LL ütluste kohaselt sai kostja raha kingituseks hageja käest, et osta koer.

Veel kinnitab tunnistaja, et hageja suhtus Caiserisse kui kostja omasse (tl 185-186).

Tunnistaja KK ütluste kohaselt ei ole tema kuuldes hageja öelnud, et koerad kuuluksid

kostjale. Samuti ei ole ta kuulnud, et hageja võis Caiseri kostjale kinkida sünnipäevaks.

Tunnistaja sõnul „Isa üritas selgeks teha, et Caiser kuulub talle“ (tl 184-185). Kohus

leiab, et LL ütlused on vastuolulised ja nendest ei saa teha järeldust, et hageja oleks raha

kostjale Caiseri ostmiseks kinkinud. Tunnistaja LL kinnitab kõigepealt, et raha

andmisest teab ta ainult kostja jutu järgi ja ta ei mäleta, et hageja oleks sellest rääkinud.

Hiljem väidab tunnistaja, et kuulis kuidas kostja ja hageja kinkimisest omavahel

rääkisid. Seega on tunnistaja ütlused selles osas, et kellelt ta kuulis raha kinkimise kohta,

vastuolulised ja kohus ei saa ühest järeldust tunnistaja ütlustest selle asjaolu kohta teha.

Lisaks on LL ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. LL ütluste kohaselt oli

sel kuul, kui kostja raha sai, kostja sünnipäev. Kohtule esitatud maksekorraldusest

nähtub, et makse on teostatud 02.08.2010, kuid kostja sünnipäev on 30.06. Tavapäraselt

loetakse kinkimiseks ka kingi üleandmist. Seega ei saanud toimuda raha kinkimist

samal kuul kui oli kostja sünnipäev.

21. Lisaks pidi kõige adekvaatsem arusaam sellest, kas kinkimine on toimunud või mitte,

olema isikul, kes elas hageja ja kostja ühises elukohas hetkel kui väidetav kinkimine

aset leidis. Tunnistaja KK ütluste kohaselt elas ta hageja ja kostja ühises elukohas kuni

2012. a. kevadeni (tl 184-185). Seevastu LL ütluste kohaselt elas ta hageja ja kostja

ühises elukohas alates 2012. a. (tl 185-186). Caiseri ost toimus aga 2010. a. suvel. LL

ütluste kohaselt käis ta enne 2012. a. hageja ja kostja ühises elukohas harva, umbes paar

korda kuus (tl 185-186). Seega olukorras, kus KK elas Caiseri ostmise ajal pidevalt

hageja ja kostja ühises elukohas, ei kuulnud ta sellele vaatamata kordagi nende vahel

räägitavat Caiseri ostmiseks raha kinkimisest. Kohus ei pea usutavaks, et juttu raha

kinkimisest kuuleb ainult isik, kes pidevalt hageja ja kostja ühises elukohas ei ela. LL

ütlus kostja poolt raha kingiks saamise kohta („Sellest oli eelnevalt juttu olnud, kui ma

seal elasin ja nende asjadega kursis olin nende kooselu ajal“) on vastuolus tema enda

ütlustega, milles ta kinnitab, et asus elama hageja ja kostja ühisesse elukohta alles 2012.

a. Kohus järeldab LL ütlustest seda, et LL võis teada raha kinkimise kohta ainult oma

ema jutu järgi, mitte hagejapoolset kinnitust sellele asjaolule. Seega ei saa tõendatuks

lugeda kostja väidet, et hageja on raha kostjale koera ostmiseks kinkinud.

22. Tunnistaja LL ütluste kohaselt suhtus hageja Caiserisse kui kostja omasse (tl 185-186).

Tunnistaja KK ütluste kohaselt ei ole hageja kunagi väljendanud, et koerad kuuluksid

kostjale (tl 184-185). Kohtu hinnangul ei saa pelgalt jutuajamises koera kellegi omaks

nimetamisest teha järeldust koera omandiõiguse osas. Samuti on arusaamatu, mida

pidada silmas suhtumise all koera ühele või teisele isikule kuuluvuse osas. Suhtumist

võib väljendada mitut moodi. Antud juhul ei ole tunnistaja täpsustanud, mida ta mõtles

selle all, et hageja suhtus koerasse kui kostja omasse.

23. Kohtu hinnangul ei saa koera kuuluvust järeldada sellest, kes koeraga kõige rohkem

tegeles. Arusaadavatel põhjustel võivad ühel inimesel olla paremad võimalused koeraga

tegelemiseks kui teisel, kasvõi näiteks tööl mittekäimisest tuleneva vaba aja tõttu.

Seejuures kinnitavad mõlemad tunnistajad, et kostja oli mingil ajal kodune, kuid hageja

käis tööl (tl 184-186).

24. Kuna tunnistaja ütlustega ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjale raha koera

ostmiseks kinkinud, saab kohus tulenevalt asjaolust, et kostja korraldas Caiseri toomist

Slovakkiast, järeldada, et 25 000 krooni ülekandmine hagejalt kostjale ei toimunud mitte

raha kinkimiseks kostjale, vaid Caiseri ostmiseks hagejale.

25. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja on Bricella ainuomanik. Hageja sõlmis 2013.

a. suvel Bricella ostmiseks lepingu, tasudes koera eest 645 eurot. Kohus ei nõustu

kostjaga, et Bricella on poolte kaasomandis. Hageja ostis Bricella ainuisikuliselt.

Ostjaks ei olnud lisaks hagejale lepingus märgitud kostjat. Lisaks on kostja 10.12.2014

e-kirjas selgesõnaliselt kinnitanud, et hageja on Bricella ainuomanik ja kostja soov on

ainult koera eest hoolitseda (tl 36).

26. Eesti Kennelliidule 31.03.2015 tehtud avalduses on märgitud, et hageja on nõus, et

Baieri verekoer nimega Bricella Bebro Namas on kaasomandis kostjaga (tl 26). Hageja

väitel ei ole tema seda avaldust koostanud ega allkirjastanud ning tegemist on hageja

allkirja võltsimisega. Juhul, kui isik väidab, et tema ei ole dokumendile alla kirjutanud,

siis piisab sellisel juhul dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg

1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi

(RKTKo nr 3-2-1-79-15, p 10). Seega tuleb juhul, kui hageja tugineb sellele, et tegemist

on tema allkirja võltsimisega, kostjal tõendada dokumendi ehtsus.

27. Kostja väitel kinnitab antud dokumendi ehtsust asjaolu, et kriminaalmenetlus kostja

suhtes

antud

dokumendil

oleva

allkirja

võltsimise

kahtlustuses

lõpetati

kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl 115). 01.06.2017 kuriteoteate kohaselt on

hageja väitel 31.03.2015 avaldusel hageja allkiri võltsitud (tl 29-30). Seega toimus

kriminaalmenetlus kostja kahtlustuses 31.03.2015 avaldusel hageja allkirja võltsituse

tuvastamise või selle ehtsuse tuvastamise osas. 16.01.2018 kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusest ei saa järeldada seda, millest tulenevalt on menetleja leidnud, et

kriminaalmenetluse alus puudub. Pelgalt kriminaalmenetluse lõpetamise faktist ei saa

teha järeldust selle kohta, et 31.03.2015 avaldusel olev hageja allkiri on kirjutatud

hageja enda poolt. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid, millest saaks järeldada, et

hageja allkiri nimetatud avaldusel oleks ehtne. Kohtul ei ole esitatud tõenditest võimalik

teha muud järeldust kui seda, et hageja on Bricella ainuomanik.

28. Kostja väitel ei tohi koeri hageja valdusse tagasi anda, kuna hagejal puuduvad oskused

ja soov nende eest hoolitseda. Hageja väitel on kostja ise koerad ohtu seadnud. Selleks,

et

omanikult

loom

ära

võtta,

tuleb

pöörduda

korrakaitseorgani

poole

(loomakaitseseaduse (LoKS) § 64 lg 1). Kohus ei saa seda küsimust käesolevas

menetluses lahendada, mistõttu poolte sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta.

29. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2200 eurot. 21.01.2016

sündis 8 kutsikat. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju raha sai kostja kutsikate müügist

ning kui palju pidi kostja tasuma sellest hagejale. Hageja väitel müüs kostja kutsikad

hinnaga 800 eurot kutsikas ja müügist saadud rahast poole pidi kostja tasuma hagejale.

Kostja väitel sai kostja kutsikate eest 5600 eurot, mitte 6400 eurot kuna ühe kutsika

jättis kostja endale. Kostja väitel oli kokkulepe hagejaga, et kostja maksab tagasi

kutsikate veterinaarikulud, milleks oli 1000 eurot. Hagejal tuli tõendada, et poolte vahel

oli kokkulepe selle kohta, et kutsikate müügist saadud rahast pool tuleb kostjal tasuda

hagejale (võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1). Hageja ei ole selle kohta kohtule ühtegi

tõendit esitanud. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kostja võis ühe kutsika endale jätta ning

kui palju seetõttu kostja kutsikate müügist sai. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue

võlgnevuse 2200 euro saamiseks rahuldamata.

30. Hageja kulud õigusabile summas 360 eurot ei ole põhjendatud. Hagejale on osutatud

õigusabi 15.05.2017 kostjale nõudekirja koostamisel (tl 21-22). Samuti on hageja

esindaja poolt 19.05.2017 saadetud kostjale e-kiri nõuete täitmiseks tähtaja andmise

kohta (tl 24-25). Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses

mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel

kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma

selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

Antud juhul oleks hageja saanud kostjale kohtueelselt nõudekirja vara tagastamiseks

esitada ka ise. Tegemist ei ole keerulise õigusliku ega faktilise olukorraga, mille osas

ei saaks isik ise midagi ette võtta. Hageja on pidanud koeri enda omaks ja on soovinud

neid omandiõiguse alusel tagasi või vastasel korral nõudnud kulutuste hüvitamist. Asja

tagastamise nõude esitamine ei eelda süvendatud juriidilisi teadmisi. Sama olukord on

asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudega.

31. Kuna tasaarvestamisele saavad kuuluda ainult rahalised nõuded, siis hageja

vindikatsiooninõude rahuldamise tõttu ei saa kohus hinnata kostja tasaarvestusavalduse

aluseks olevaid asjaolusid.

32. Antud juhul rahuldas kostja hagi arvuti valduse üleandmise nõude osas pärast hagi

esitamist, ehkki oleks saanud seda teha ka enne menetlust, mistõttu on tegemist TsMS

§ 168 lg-s 4 sätestatud olukorraga ja kohus jätab selle nõude osas menetluskulud kostja

kanda. Kohus rahuldas hagi vindikatsiooninõude osas, kuid jättis rahaliste nõuete osas

hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul oli hageja põhiline eesmärk käesoleva hagi

esitamisel koerte valduse saamiseks, mistõttu võttes arvesse hageja rahaliste nõuete

ulatust ja asjaolu, et kostja kanda jäävad arvuti valduse üleandmise nõude osas

menetluskulud, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus on põhjendatud jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

33. Hageja palub 08.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus jättis hagi rahuldamata võlgnevuse 2200 euro ja kahjuhüvitise 360 euro

väljamõistmiseks ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 3, 4 ja

5). Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

34. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 162 lg-d 1 ja 4, § 168 lg-d 2, 4

ja 5, § 231 lg 2, § 232 lg-d 1 ja 2, § 436 lg-d 1 ja 2, § 442 lg 8) ja ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme (AÕS § 85; VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3 ning §-id 1037-1039).

35. Maakohus on rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise

põhimõtteid. Otsusest ei selgu, miks kohus otsustas hinnata erinevalt asjaolusid ja anda

neile teistsugune sisu, kui poolte hinnangutest ja seisukohtadest tuleneb. Maakohus ei

ole põhjendanud, miks ta ei ole kõikide asjaolude, tõendite ja seisukohtadega

arvestanud. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus võlanõude ja kahju

hüvitamise nõude osas sellise otsuseni jõudis.

36. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud hageja seisukohta, et tema nõue kostjalt kutsikate

müügist saadud summa tagastamiseks põhineb faktil, et hageja on koera omanik ning

vastava õiguse näeb hagejale ette AÕS § 85 lg 1. Kohus on asunud ebaõigesti

tõlgendama ja kohaldama AÕS § 85 sisu ning leidnud, et seadusest tulenev omaniku

nõue tuleb jätta rahuldamata kuna hageja ei ole esitanud pooltevahelist lepingut. Samas

on kohus tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja hagejale kuuluvate

koerte arvelt tulu sai. Kostja on rikkunud hageja suhtes koerte valdamise õigust. Sellest

tulenevalt on kostjal ka kohustus hüvitada hagejale alusetu rikastumise sätete alusel

(VÕS § 1037) hagejale kuuluva koera kutsikate müügist saadud tulu. Sealjuures puudub

poolte vahel vaidlus kutsikate müügihinnas. Hageja on otsustanud mitte nõuda kostjalt

kogu kutsikate müügist saadud summat 5600 eurot, vaid üksnes 2200 eurot.

37. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ei oleks pidanud kohtueelses

menetluses õigusabi kasutama. Üldjuhul eeldab õiguslike tagajärgede suunamisele ja

vaidluste kohtuvälisele lahendamisele suunatud dokumentide koostamine õigusalaseid

teadmisi. Ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks olema tervitatav, et isik

ei pöördu kohtusse kergekäeliselt, vaid teeb kõik endast sõltuva, et erimeelsused

lahendada kohtuväliselt. Isikule ei saa selliseid pingutusi ja nende sooritamiseks kulude

kandmist ette heita. Seoses õigusabikulude hüvitamise nõudega on kohus jätnud

analüüsimata hageja viite Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-79-08 (p 18): „VÕS § 128 lg 3

võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab aga, et selline nõue on põhjendatud

juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi,

eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.“ Riigikohtu juhise

järgi puudus alus pidada hagejal tekkinud kahju põhjendamatuks. Hageja on tõendanud

kahju tekkimise ja põhjusliku seose kostja rikkumise vahel.

38. Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja nõuded osaliselt rahuldamata, mistõttu on

maakohus vääralt jätnud menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 168 lg-test 2, 4 ja

5 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kostja soostus hagejale

arvuti tagastama alles kohtumenetluse kestel, kuid kohus seda asjaolu menetluskulude

kindlaksmääramisel ei arvestanud. Menetluskulude poolte enda kandma jätmisel on

maakohtu otsus proportsioonist väljas isegi sellisel juhul, kui arvestada üksnes hageja

nõude rahuldamise ulatust hagihinnast.

Kostja apellatsioonkaebus

39. Kostja palub 16.11.2018 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni

p 2 osas ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta kohtuotsuse

resolutsiooni p-te 1 ja 3-5. Kostja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks

(27.07.2010 sertifikaat, Eesti Kennelliidu 15.11.2018 kiri, 13.11.2018 teabenõue Eesti

Kennelliidule, prokuratuuri 06.11.2018 e-kiri, 10.01.2018 ekspertiisiakt nr 17E-

DK0103 ja PK 15.11.2108 seisukoht).

40. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, mis on päädinud sellega, et asjas ei ole

kogutud kõiki vajalikke tõendeid ning seetõttu on kohus kohaldanud materiaalõiguse

normi vindikatsiooninõude rahuldamisel ebaõigesti. Menetluses ei ole tuvastatud hageja

omandiõiguse olemasolu. Käesoleval juhul on omandiõiguse lugenud kohus tõendatuks

panga ülekande ning tunnistajate ütlustega. Sellistele asjaoludele tuginedes ei saa

tuvastada omandiõigust.

41. Kostja ostis hageja poolt üle kantud raha eest endale koera, mida tõendab Caiseri kohta

välja antud sertifikaat (apellatsioonkaebuse lisa 1 - 27.07.2010 sertifikaat). Nimetatud

sertifikaadi kohaselt on koera omanikuks VV. Tegemist on ostu eksporti tõendava ning

seega omandit tõendava dokumendiga. Sertifikaadi alusel on 10.05.2016 tehtud kanne

Eesti Kennelliidu tõuregistris, mis kinnitab samuti seda, et koera omanikuks on kostja

(apellatsioonkaebuse lisa 2 – Eesti Kennelliidu 15.11.2018 kiri, apellatsioonkaebuse lisa

2-1 – 13.11.2018 esindaja teabenõue). Seega on lepingu kohaselt koera omanikuks

kostja. 27.07.2010 sertifikaat on koostatud mõned päevad varem kui tehti ülekanne

(02.08.2010). Seega oli hagejale teada asjaolu, et sertifikaadil on kostja nimi, mitte

hageja nimi (hageja läks koos kostjaga Slovakkiasse).

42. Menetluses ei saa lugeda tuvastatuks seda, et hageja volitas koos raha ülekandmisega

kostjat hagejale koera ostma (hageja ei ole esitanud vastavat volikirja vmt). Menetluses

esitatud tõenditest nähtub hoopis, et hageja on teinud kostjale ülekande ning kostja on

ostnud endale koera Caiser ning on seejuures organiseerinud koera toomise Slovakkiast.

Raha ülekandmine kinkena või laenuna ei tähenda seda, et hageja oleks raha üle

kandnud eesmärgiga koera Caiseri omanikuks saada ning volitanud kostjat selliseid

toiminguid tegema. Asjaolu, kas raha oli kingitud või laenatud, ei oma käesolevas

kontekstis tähtsust. Juhul, kui hageja leiab, et ta on tasunud koera eest, mille

omandiõigust ta ei ole saanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt raha alusetu

rikastumise alusel.

43. Kohus

on

jätnud

kõrvale

vallasomandi

tekkimise

eeldused,

mis

tuleb

vindikatsiooninõude eeldustena tuvastada (AÕS § 92 lg 1). Tõendatud on, et kostja on

võtnud vastu koera Caiser omandi. Nimetatud asjaolu tõendab 27.07.2010 sertifikaat ja

menetluses kogutud tõendid, mille kohaselt tõi kostja koera Slovakkiast. Lisaks tõendab

27.07.2010 sertifikaat asjaolu, et koera Caiser müüa ja kostja olid kokku leppinud

omandi ülemineku. Hageja ei ole tõendanud AÕS §-s 92 sätestatud eeldusi.

44. Kohus on rikkunud ka poolte tõendamiskoormust. Hagejal tuleb tõendada, et koer on

tema oma. Vallasasjade puhul eeldatakse valdaja omandit. Hageja ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et hagejal oleks koera omand.

45. Lisaks ei olnud koera Caiseri hind 25 000 krooni. 02.08.2010 maksekorraldusest

(apellatsioonkaebuse lisa 3) nähtub et kostja on teinud ülekande 3 koera eest summas

2550 eurot. Ühe koera väärtuseks oli seega 850 eurot. Olukorras, kus hageja ei tea isegi

väidetava omandi hinda, ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et hageja oleks koera ostnud,

olukorras, kus ta isegi ei oska anda ütlusi omandatava objekti hinna osas.

46. Alus kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmiseks tuleneb TsMS § 652 lg-st 2. Kostja

ei ole varem esitanud sertifikaati, sest kohus ei selgitanud omandiõiguse tuvastamise

puhul pooltele tõendamiskoormust. 17.05.2018 istungi protokollist nähtub, et kohus

märkis, et vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja ostis koera. Kostja riigi õigusabi korras

määratud esindaja ei selgitanud samuti kostjale, et kostjal tuleks esitada selliseid

dokumente.

47. Koera Bricella osas märgib kostja, et 06.11.2018 edastas prokuratuur kostjale kirjaga

(apellatsioonkaebuse lisa 4 – prokuratuuri 06.11.2018 e-kiri) ekspertiisiakti, mis tehti

31.03.2015 kinnistuskirja kohta kriminaalmenetluses (apellatsioonkaebuse lisa 5 -

ekspertiisiakt), mille hageja algatas kostja suhtes. Ekspertiisiaktis on ekspert teinud

järelduse, mille kohaselt on viiteid, et 31.03.2015 avaldusel oleva allkirja on kirjutanud

hageja. Seega on kostja tõendanud, et kinnistuskiri, mille kohaselt on koer Bircilla

kaasomandis, on allkirjastatud hageja pool. Kuivõrd koer Bircilla on kaasomandis, siis

on kostjal õiguslik alus koera vallata, mistõttu ei ole vindikatsiooninõude rahuldamise

teine eeldus täidetud ning vindikatsiooninõude rahuldamiseks puudub alus. Kuivõrd

prokuratuur edastas kostjale ekspertiisiakti 06.11.2018 (st kostjal ei ole olnud

varasemalt võimalik ekspertiisiakti kohtule edastada), siis esineb kostjal tulenevalt

TsMS § 652 lg-st 2 alus uue tõendi esitamiseks.

48. Maakohtu otsus ei ole sellisel viisil täidetav täitedokument. Kostja oli see isik, kes

koerte eest hoolt kandis. Koerad on elanud ainuisikuliselt koos kostjaga alates

04.04.2017. Koerad on sotsiaalsed loomad ning kiinduvad oma omanikku. Samuti on

koertele oluline rutiin ning see, et nende elamistingimused vastavad nende tõu

eripäradele.

Vastustajate seisukohad

49. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostja palus kohaldada hageja alternatiivnõude puhul aegumist järgnevalt:

kulutuste osas, mis on toodud hagi lisas 7 perioodil 09.09.2010 - 10.05.2014 summas

1827,72 eurot ja koer Caiser müügihinna tasumise nõudes, summas 1597,79 eurot.

50. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt

rahuldada.

52. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas,

mille peale on kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud arvuti tagastamise nõude

läbi vaatamata jätmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause

kohaselt edasikaebamata jõustunud.

53. Kõigepealt käsitleb kolleegium koeraga Caiser seotud nõudeid.

54. Hageja on esitanud kostja vastu vindikatsiooninõude koera valduse väljanõudmiseks.

AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

valduse väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

55. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja koera Caiser omanik. Seega pidi hageja koera

väljanõudmiseks kõigepealt tõendama, et ta on koera omanik. Kolleegium nõustub

kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on jätnud kõrvale vallasomandi

tekkimise eeldused, mis tuleb vindikatsiooninõude eeldustena tuvastada.

56. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja

annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest saaks

järeldada, et ta on sõlminud koera Caiser ostmiseks müügilepingu, koer on talle üle

antud ning ta on müüjaga kokku leppinud omandi üleandmises. Asjaolu, et hageja

kandis kostja arvele raha väidetavalt eesmärgiga, et kostja ostaks talle koera, ei tõenda,

et kostja seda tegi ja hageja koera omandas. Pelgalt hageja poolt kostjale rahaülekande

tegemine selgitusega „koer“ ei tõenda hagejal omandiõiguse tekkimist. Hageja ei ole

esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta oleks volitanud kostjat endale koera ostma.

Samuti ei ole kumbki tunnistaja kinnitanud hagejal ühegi omandiõiguse tekkimiseks

vajaliku eelduse olemasolu.

57. Kostja väidetel ostis ta koera Caiser endale, sõlmis selleks müüjaga müügilepingu,

müüja andis koera valduse kostjale üle ja müüja ja kostja leppisid kokku, et omand läheb

üle kostjale. Vaidlust ei ole selle üle, et Caiseri müüjaga pidas läbirääkimisi ja sõlmis

lepingu kostja. Kostja sai ka koera valduse. Nimetatud asjaolu tõendab ka 27.07.2010

sertifikaat, mille kostja esitas ringkonnakohtu menetluses kohtule. Samuti on Eesti

Kennelliit oma 14.11.2018 kirjas kinnitanud, et Eesti Kennelliidu tõuregistris on koera

omanikuks märgitud YY ja kanne on tehtud nimetatud sertifikaadi alusel. Sertifikaadi

on väljastanud Slovakkia kennelorganistsioon neile edastatud informatsiooni alusel.

Seega tõendab nimetatud sertifikaat ka asjaolu, et koera Caiser müüja ja kostja olid

kokku leppinud omandi ülemineku. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kostja ostis koera

Caiser endale, mitte hagejale.

58. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta on koera

Caiser omanik ja seetõttu tuleb tema nõue koera väljanõudmiseks kostjalt jätta

rahuldamata.

59. Hageja on esitanud alternatiivse nõude koera eest tasutud summa 1597,79 eurot

väljamõistmiseks juhul, kui kohus tuvastab, et ta ei ole koera omanikuks saanud. Hagi

asjaolude kohaselt kandis hageja raha kostjale üle koera ostmiseks. Raha saamist kostja

ei eita, kuid eitab käsundi olemasolu, see on asjaolu, et ta pidi selle raha eest kostjale

koera ostma. Kostja väidetel sai ta raha kostjalt kingituseks, et endale koer osta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, samuti

ei ole kostja tõendanud kinkelepingu olemasolu. Seega on hageja kandnud kostjale raha

üle alusetult ning tal on õigus raha tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS

§-d 1027 ja 1028). Kostja palub hageja raha nõudele kohaldada aegumist.

60. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 alusel 3

aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust

rikastumisest tulenev nõue. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled käisid koos Caiseril

Solvakkias järel. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja koera soetamise ajal 2010.

aastal koheselt teada saama, et kostja vormistas koera enda nimele, kuna ostu kinnitaval

sertifikaadil oli kostja nimi, mitte hageja nimi. Hageja ei ole esile toonud ühtki

objektiivset asjaolu, mis oleks andnud talle alust pidada end koera omanikuks.

Kolleegium nõustub ka kostja seisukohaga, et igal juhul pidi kostja sellest, et tema ei

ole Caiseri omanikuna vormistatud, teada saama hiljemalt 06.08.2013, kui ta vormistas

koera Bricella ostu. Hageja on hagiavalduses märkinud Bricella osas, et esitab

sertifikaadi kui ekspordi- ja omanikku tõendava dokumendi. Koera Caiser osas hagejal

sellist dokumenti ei ole. Eeltoodu alusel aegus Caiseri ostuks ülekantud raha 1597,79

euro tagastamise nõue hiljemalt 07.08.2016. Hagi on esitatud 06.06.2017, seega

aegumistähtaega ületades, mistõttu hagi 1597,79 euro väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata aegumise tõttu.

61. Hageja on esitanud alternatiivse nõude koerale Caiser tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Nõude alusena toob hageja esile, et seitsme aasta jooksul on ta kandnud koertega seotud

kulud (toit, mänguasjad ja muud koeratarbed, hooldused, vaktsineerimine, ravi,

näitustel osalemise registreerimine) vähemalt 4022,18 euro ulatuses. Hageja on välja

toonud, et arvestab Caiserile tehtud kulutuste summaks koos ostuhinnaga kokku

3108,69 eurot. Seega Caiseri hooldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks palub hageja

välja mõista 1510,90 eurot (3108,69-1597,79). Kostja ei tunnista kulutuste hüvitamise

nõuet. Kostja toob välja, et pooled elasid ühise perekonnana ja hageja oli vabatahtlikult

nõus toetama kostja koerteprojekti.

62. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja kulutuste hüvitamise nõue jätta rahuldamata

tõendamatuse tõttu. Hageja ei ole hagi alusena toonud esile asjaolusid, millega seoses,

milliseid kulutusi ja millal on ta teinud koerale Caiser. Hageja on üldsõnaliselt loetlenud

kulu liigid, kuid pole kulutusi konkreetselt esile toonud ega tõendanud. Hageja on

esitanud kaks pangakonto väljavõtet, kuid väljavõtetel näidatud makseid ei ole hageja

seostanud konkreetsete kulutuste tegemisega. Seejuures ei ole tegemist maakohtupoolse

selgitamiskohustuse rikkumisega. Maakohus on 06.07.2017 puuduste kõrvaldamise

määruses selgitanud muuhulgas järgmist: „Kohtu jaoks jääb ebaselgeks, millistest

kulutustest koosneb hageja alternatiivne nõue summas 4022,18 eurot. Kohtuasja

lahendamisel peab kohtul olema võimalik lähtuda hagi aluseks olevatest asjaoludest

tulenevalt hagiavaldusest endast. Seetõttu ei piisa kohtu hinnangu sellest, kui hageja

esitab nõude aluseks olevad asjaolud lisas ning märgib hagiavalduses üldsõnaliselt

võlgnevuse suuruse. Hagejal tuleb hagiavalduses avada selgelt oma nõude koosseis ja

arvutuskäik.“ Hageja puudust ei kõrvaldanud ning 17.08.2017 tegi maakohus uue hagi

käiguta jätmise määruse, milles märkis, et hageja on jätnud täitmata 06.07.2017 määruse

p 4. Hagiavaldusest ei selgu, millest koosneb hageja alternatiivse nõude 4022,18 euro

suurune osa. Maakohus andis veelkord hagejale võimaluse oma nõuet selgitada. Kohus

ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja

peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu

16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17 ja selles viidatud otsus.)

63. Järgnevalt käsitleb kolleegium koer Bricellaga seotud nõudeid. Pooled vaidlevad selle

üle, kas Bricella on hageja ainuomandis või poolte kaasomandis. Kostja väidetel sai ta

koera kaasomanikuks 31.03.2015, mil hageja vabatahtlikult loovutas talle kaasomandi

osa. Hageja on 31.03.2015 esitatud avalduses ( I kd lk 26) kinnitanud, et on nõus, et

Bricella on kaasomandis kostjaga. Maakohus seda tõendit ei arvestanud, kuna hageja

vaidlustas oma allkirja sellel ja maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist

on hageja allkirjaga. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu. Hageja avalduse

alusel on politsei algatanud allkirja võltsimise ning võltsitud allkirjaga dokumendi

kasutamise asjaolude alusel kriminaalmenetluse, mis on lõpetatud kriminaalmenetluse

aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et hageja allkirja

ehtsust on kriminaalmenetluses kontrollitud ning võltsimist ei tuvastatud. Kostja esitas

ringkonnakohtule ka ekspertiisiakti, mis tehti 31.03.2015 kinnistuskirja kohta

kriminaalmenetluses. Ekspertiisiaktis on ekspert teinud järelduse, mille kohaselt on

viiteid, et 31.03.2015 avaldusel oleva allkirja on kirjutanud hageja. Ringkonnakohtu

hinnangul lükkab selline eksperdi järeldus piisavalt ümber hageja paljasõnalise väite, et

allkiri on võltsitud.

64. Ka ülejäänud asja materjalid annavad alust järelduseks, et hageja andis vabatahtlikult

kaasomandiosa kostjale üle. Hageja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud kostja poolt

esiletoodud asjaolusid, et pooled elasid ühise perekonnana ja hageja toetas kostja soovi

tegeleda Baieri verekoerte aretusega. Selleks ostis hageja paarituse eesmärgil emase

koera Bricella. Verekoerte aretusega tegelemiseks ja kenneli vormistamiseks oli hageja

nõus ainuomandist loobuma ja vormistama koera kaasomandisse. Kostja poolt hagejale

25.03.2015 saadetud e-kirjas selgitab kostja, et hagejal tuleks teha vabas vormis

kennelliitu avaldus, et hageja on nõus, et Bricella on kaasomandis, siis saab kostja teha

kennelnime, sest seda saab taotleda ainult emase koera omanik. Hageja ei ole vastu

vaielnud Bricella paaritumisele ega ole avaldanud soovi ise teha kennelnime.

65. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane maakohtu tuginemine kostja 10.12.2014 e-

kirjale, milles kostja märgib muuhulgas, et koera omanik on hageja ning teeb ettepaneku

lahendada Bricella saatus. Vaidlust pole olnud selles, et 2014 aastal oligi hageja Bricella

ainuomanik, sest kaasomand vormistati alles 2015. aastal.

66. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tõendamist on leidnud, et koer Bricella on

alates 31.03.2015 hageja ja kostja kaasomandis. Kuivõrd koer on kaasomandis, on

kostjal õiguslik alus koera vallata ja hageja vindikatsiooninõude teine eeldus ei ole

täidetud, mistõttu nõue Bricella väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata.

67. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude Bricellale tehtud kulutuste hüvitamiseks

kokku summas 3156,28 eurot, sealhulgas Bricella ostuhind 645 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja hagi Bricella ostuhinna hüvitamiseks osaliselt õigeks võtnud.

28.09.2017 maakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele (I kd, lk 60) märgib

kostja selgesõnaliselt, et tunnistab hagi osaliselt, on valmis hüvitama pool Baieri

verekoer Bricella Bebro Namase ostuhinnast summas 322,50 eurot ja tagastama

hagejale lauaarvuti. Seega tuleb hagi 322,50 euro väljamõistmiseks rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1 alusel. Bricellale tehtud kulutuste

hüvitamise nõue jääb rahuldamata samadel põhjustel, mis Caiseri kulutuste hüvitamise

nõue vastavalt käesoleva otsuse otsuse p-s 62 toodud põhjendustele.

68. Järgnevalt käsitleb kolleegium hageja nõuet saada pool kutsikate müügist saadud

rahast. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal tuli tõendada, et poolte

vahel oli kokkulepe selle kohta, et kutsikate müügist saadud rahast pool tuleb kostjal

tasuda hagejale ja kuna sellist kokkulepet hageja tõendanud ei ole, tuleb hagi jätta

rahuldamata. Hageja nõue tuleneb seadusest. Vaidlust ei ole selle üle, et 21.01.2016

sündis Bricellal 8 kutsikat, millest kostja müüs 7 kutsikat hinnaga 800 eurot kutsikas ja

ühe kutsika jättis endale. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka endale jäetud kutsika

väärtuseks lugeda 800 eurot. Kostja maksis hagejale kutsikate müügist saadud rahast

1000 eurot. Ringkonnakohus tuvastas eelpool, et Bricella kuulub poolte kaasomandisse.

AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või

tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema

osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta

ette teisiti. Kuna kumbki pool ei ole tõendanud kokkulepet kutsikate ega nendest

saadava kasu jagamise osas, on hagejal AÖS § 171 lg 2 alusel õigus nõuda poolt

kutsikate väärtusest, mis on 3200 eurot (8x800:2). Kuna kostja on sellest tasunud 1000

eurot, on hageja nõue 2200 euro hüvitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

69. Lõpuks käsitleb kolleegium hageja kahju hüvitamise nõuet. Kolleegium ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et antud vaidlus on nii lihtne, et kohtueelse õigusabi kasutamine

pole üldse põhjendatud. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt RKTKo nr 3-2-1-138-

10, p 29). Ringkonnakohtu hinnangul on kostjale kohtueelselt nõudekirja koostamiseks

ja esitamiseks tehtud kulutus 360 eurot põhjendatud osaliselt vastavalt hagi

põhjendatusele 1/3 ulatuses. Seega kahju hüvitamiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 120 eurot.

70. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude koerte valduse

väljamõistmiseks ning rahuldab hageja rahalise nõude osaliselt summas 2642,50

(322,50+2200+120) eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja palub jätta menetluskulud hageja

kanda. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit

või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust.

2. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, see on 64 % kõigist

menetluskuludest jääb hageja kanda ja 36 % kostja kanda.

3. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille

tulemusena tuleb kindlaks määrata poolte menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud,

toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu

otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots