1-19-2575/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-2575

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

08. aprillil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-19-2575 (18930000358)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Abiprokurör

Heleri Randma

Kriminaalasi

Mattias Jürgens süüdistus KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Mattias Jürgens, isikukood: 39206032769, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega

töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteo – ja

kriminaalkorras karistamata, käesolevas kriminaalasjas

isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud

30.01.2019.a kell 20:01 kuni 30.01.2019.a kell 22:43;

kehtiv tõkend puudub;

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 - 4 ja §

175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; § 248 lg

1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 68 lg 1; 73 lg 1

ja lg 3; § 83 lg 1; § 191; NPALS § 7 lg 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Mattias Jürgens KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta

ja 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Mattias Jürgens karistusaja hulka tema

poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2019.a kell 20:01 kuni 30.01.2019.a

kell 22:43 s.o 1 (üks) päev vangistust, seega ärakandmata karistuseks

Mattias Jürgensil on 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend

üheksa) päeva vangistust.

3. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Mattias Jürgensile mõistetud

ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

4. Mattias Jürgens katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise

päevast s.o 08.04.2019.a.

5. Juhindudes KarS § 191 ja NPALS § 7 lg 3 käesolevas kriminaalajas

ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, milline on jäetud hoiule Eesti

Kohtuekspertiisi

Instituudi

keemiaosakonda

(narkootilise

aine

ekspertiisiakt nr 18E-AN1438) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele

aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

6. Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas

kriminaalasjas asitõendiks olevad postisaadetiste pakendid ja ekspertiisist

tagastatud narkootilise aine pakendid, lisaks kaks grinderit, millised on

hoiul Maksu – ja Tolliametis, aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn (01.02.2019.a

üleandmise – vastuvõtmise akt nr 11-2-6/00310-1) konfiskeerida ja

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel

Mattias Jürgens’ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

 sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1350.- (üks

tuhat kolmsada viiskümmend) eurot;

 kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest

kogusummas 180.- (ükssada kaheksakümmend) eurot;

 narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1438 teostamise käigus tekkinud

kulu summas 168.- (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot;

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud Mattias Jürgensil tuleb tasuda

menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

igakuiste maksetena 141 eurot ja 50 senti. Makseinfo menetluskulude tasumiseks

edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Mattias Jürgensile posti teel aadressile: Kullassepa

2-2a, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada

ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale

kohtuotsuse

koopia

kätteandmisele

järgnevast

päevast

alates

viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Mattias Jürgens on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et

tema lasi eeluurimisel täpselt tuvastamata isikul, tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne

05.12.2018, postiteenust kasutades saata Ameerika Ühendriikidest enda nimele ja enda elukoha

aadressile xxx postipaki, milles narkootilised aineid marihuaana ja hašiš. 05.12.2018 teostati

Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt nimetatud postisaadetise läbivaatus ning selle seest

tuvastati šokolaaditahvli pakend, milles üks pruunikas-hallikas tükk. Ekspertiisiga tuvastati, et

tegemist on 55,78 grammi 24% THC sisaldusega marihuaana ning 9,02 grammi 40% THC

sisaldusega hašišiga.

Postipakk ei jõudnud Mattias Jürgensini tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd tema

tellitud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldav aine leiti ja võeti tolliametnike poolt

05.12.2018 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuste (akt nr 18LA2057752-1)

käigus ära.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3

kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš ning v.a Euroopa Liidu ühtsesse

põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%))

kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a

määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi xxx

vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkootilise aine/psühhotroopse

aine joobe tekitamiseks marihuaana puhul 7,5 grammist ja hašiši puhul piisab 1 grammist.

Mattias Jürgens pani toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku

käitlemise katse, s.o KarS § 184 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

28. märtsil 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma,

süüdistatav Mattias Jürgens ja tema kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp käesolevas

kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ning 05.04.2019.a edastasid kohtule ka digiallkirjastatud

kokkuleppe paranduse, mille kohaselt abiprokurör Heleri Randma nõuab kohtus Mattias

Jürgens süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta

ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 tulenevalt, arvestada Mattias Jürgens karistusaja hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2019.a s.o 1 päev vangistust, lugedes Mattias Jürgensile

lõplikuks ärakandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva vangistust, milline KarS § 73 lg

1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui viimane ei pane 2 aasta pikkusel

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha I astme

kuriteo toimepanemise eest summas 1350.- eurot ning menetluskulud: riigi õigusabi kulud

kohtueelses menetluses ja nimelt õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu summas

180.- eurot ning narkootilise aine ekspertiisikulu summas 168.- eurot.

Menetlusosalised on kokku leppinud selles, et narkootilisi või psühhotroopseid aineid

sisaldavad narkootilised ained konfiskeeritakse KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel

jäetakse ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

Postisaadetise pakendid, narkootiliste aine pakendid, vabatahtlikult välja antud grinderid

konfiskeeritakse KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Mattias Jürgens on kinnitanud, et tema on nõus

süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning

menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja

määras.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.04.2019.a toimunud kohtuistungil Mattias Jürgens

tunnistas end süüdi temale KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on

olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma jäi sõlmitud

kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning

veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud

kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Mattias Jürgens tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest

summas 1350.- eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse

osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 180.- eurot ning narkootilise aine ekspertiisiga

kaasnenud kulu 168.- eurot riigituludesse.

Asitõendid:

Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses

on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude

kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed.

KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette

järgmised meetmed:

1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse

jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või

seaduslikule valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole

tuvastatud, antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale;

6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi

omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas

olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega

selles, et kohtule kokkuleppe punktis 10 välja toodud meetmed asitõendite ja muude

kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele

taotletud kujul ning, millised kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/