2-18-109648/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-109648

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi S-K P vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja

Anne-Liis Veski (e-post: anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: S-K P (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S-K P hageja OK Incure OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 469,37 eurot, intress summas 46,84

eurot ja viivised summas 9,57 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 20.09.2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 9,57 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt A Š hageja OK Incure OÜ kasuks

menetluskulud summas 161 eurot (riigilõiv 125 eurot +

kohtutäituri tasu 36 eurot)

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

S-K P tasuda hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt muuhulgas sissenõutavaks muutunud viivist summas 38 eurot. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,088% päevas (32,12% aastas). Kohus leiab, et

hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on hagis välja toonud ja kohus tuvastas, et hageja arvestab viivist 10.08.2017 sõlmitud

laenulepingus nr S171227876 kokku lepitud määras 0,088% päevas, mis võrdub kokku lepitud

intressi määraga. Viidatud lepingu punkti puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes.

Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib

eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu

hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab

pidada tühiseks.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu

tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see

kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-

2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul

tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel.

Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. 10.08.2017 tüüptingimustega laenulepingus nr

S171227876 märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on

viidatud laenulepingu punkt tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,088% (32% aastas)

suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt

kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 32% suurune viivise määr aastas

on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise

tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

469,37 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 10.11.2017 –

10.02.2018 9,57 eurot. Seega kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,57

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik