2-18-5130/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5130

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi M K vastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Marilin Palts (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: M K (isikukood: xxx, viibimiskoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt M K hageja Osaühing Aktiva

Finants kasuks põhivõlgnevus summas 600,55 eurot, intress

summas 55,93 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40

eurot ja viivised summas 54,75 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M K hageja Osaühing Aktiva

Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt (600,55 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

05.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 04.04.2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 54,75 eurot.

5. Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja M K kanda ja

27% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.

6. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud summas 350 eurot (riigilõiv 200 eurot +

põhjendatud õigusabikulud 150 eurot)

7. Välja mõista kostjalt M K hageja Osaühing Aktiva

Finants kasuks menetluskulud 73% ulatuses resolutsiooni

punktis 6 kindlaks määratud summast, s.o 255,5 eurot (73%

350-st).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

M K tasuda hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt mh sissenõutavaks muutunud viivist summas 332,28 eurot. Kohus leiab, et

hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on hagis välja toonud, et hageja arvestab viivist 24.05.2016 sõlmitud laenulepingus nr

Sr511819 sätestatud intressimäära alusel määras 50,35% aastas, 14.11.2016 sõlmitud

laenulepingus nr Sr554986 sätestatud intressimäära alusel määras 46,12% aastas ja 23.02.2017

sõlmitud laenulepingus nr Sr580531 sätestatud intressimäära alusel määras 41,70% aastas.

Hageja on hagiavalduses viidanud, et kuivõrd pooled ei ole viidatud laenulepingutes kokku

leppinud kohalduva viivise määras, tuleb viiviste arvutamisel vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ja §

113 lg-le 1 lähtuda kokkulepitud intressimäärast. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, kuna

viidatud laenulepingutest nähtub ka viivisekokkulepe vastavalt 0,14%, 0,13% ja 0,12% päevas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viidatud laenulepingutes on kokku lepitud kohalduvad

viivise määras, mistõttu ei tule viiviste arvestamisel lähtuda lepingutes määratud intressi määrast.

Edasi hindab kohus viidatud laenulepingutest tulenevat viivise kokkulepet.

Viidatud lepingute punkti puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. Asjast ei nähtu,

et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et

kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on

tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada

tühiseks.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu

tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see

kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-

2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul

tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab

oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt

lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel.

Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingud tarbijana. 24.05.2016, 14.11.2016 ja 23.02.2017

tüüptingimustega laenulepingutes märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (8% aastas), mistõttu on viidatud laenulepingute punkt tühine võlgnetavalt summalt

päevas arvutatava 0,14%, 0,13% ja 0,12% suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega

sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalust. Kuna 0,14% suurune viivise määr päevas (51,1% suurune viivise määr aastas),

0,13% suurune viivise määr päevas (47,45% suurune viivise määr aastas) ja 0,12% suurune

viivise määr päevas (43,8% suurune viivise määr aastas) on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning

seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat

regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra.

280,25 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 08.09.2016 –

04.04.2018 35,24 eurot. 259,49 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena

perioodil 29.06.2017 – 04.04.2018 15,92 eurot. 60,81 euro tasumisega viivitamisel võlgneb

kostja hagejale viivisena perioodil 10.07.2017 – 04.04.2018 3,59 eurot Seega tuleb kostjalt välja

mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,75 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud

summas 950 eurot, kokku 1150 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 950 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning

arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostjale ei olnud

võimalik isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada ning kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150

eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka osaliselt õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud

kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 350 eurot.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 73% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 255,5 eurot (s.o 350 eurost

73%).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik