2-18-10010/43 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-18-10010

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2019, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10010

Tsiviilasi

Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirs

avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

ning tehnovõrgu talumise kohustamiseks.

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

 Avaldaja I: Kaido Peedumäe (ik XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

 Avaldaja II: Ülar Hollo (ik XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

 Avaldaja III: Kristin Hollo (ik XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

 Avaldaja IV: Eda Kirs (ik XXX, elukoht XXX), volitatud

esindaja Koit Kikas (XXX)

 Puudutatud isik I: Meelis Luik (ik XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

 Puudutatud isik II: Ester Luik (ik XXX, aadress XXX, e-

post XXX)

 Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja: Maia Ploom

(OÜ Cartex, asukoht Turu 5-6, 51014 Tartu, e-post

Maiapl@hot.ee)

 Puudutatud isik III: Tanel Tetlov (ik XXX, elukoht XXX,

e-post XXX)

 Puudutatud isik IV: Meelike Sokk (ik XXX, elukoht XXX,

e-post XXX)

 Puudutatud isik V: Taavo Toomsalu (e-post XXX)

 Puudutatud isik VI: Heldur Peterson (ik XXX, elukoht

XXX, e-post XXX)

 Kohalik omavalitsus: Kastre vald Kastre Vallavalitsuse

kaudu (Kurepalu, Kastre vald, 62113 Tartumaa, e-post

vald@kastre.ee), esindaja Ringo Maanus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirsi avaldus avalikult

kasutatavale

teele

juurdepääsu

määramiseks

ning

tehnovõrgu

talumise

kohustamiseks.

2. Määrata Kaido Peedumäele kuuluvale XXX kinnistule (registriosa XXX ) ning

Kristin Hollole ja Ülar Hollole kuuluvale XXX kinnistule (registriosa XXX )

juurdepääs avalikult kasutavalt teelt (XXX teelt) üle Meelis Luigele (nom Luik) ja

Ester Luigele (nom Luik) kuuluva XXX kinnistu (registriosa XXX ) järgmiselt:

- Määrata XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) igakordse omaniku

kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikule kasutatavale teele – XXX

teele – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis vastab XXX (registriosa

XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu kasutamisele, mööda XXX (registriosa

XXX ) kinnistu ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu vahelist teed alates XXX

(registriosa XXX ) ja XXX (registriosa XXX ) kinnistu piirist kuni avalikult

kasutava teeni – XXX teeni.

3. Kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks,

mille sisu on järgnev:

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja XXX kantud

kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on

tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed,

mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga.

4. Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas.

5. Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas.

6. Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX kantud

kinnistute igakordseid omanikke kandma tee hooldusega seotud kulusid ühiselt

võrdsetes osades.

7. Kohustada

kinnistu,

asukohaga

XXX,

mis

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa number XXX , igakordseid omanikke tähtajatult

taluma tema kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on

eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud kinnisasjadele Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega XXX ; XXX ja XXX.

8. Kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

registriosa

numbriga

XXX

kinnistu

koormamiseks

reaalservituudiga

kinnistute

kasuks,

mis

on

kantud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja XXX alljärgnevalt:

- Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ,

XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsete omanike kasuks tähtajatu

reaalservituudiga, mille sisuks on taluda kinnisasja maapõue ehitatud vee- ja

kanalisatsioonitorustikku, mis on tähistatud kohtumääruse lisas 2 esitatud plaanil.

9. Kohustada XXX, XXX ja XXX kinnistute igakordseid omanikke korras hoidma

käesoleva määruse punktis 7 ja 8 nimetatud vee – ja kanalisatsioonitrassi.

10. Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse

resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.

11. Kohustada XXX (registriosa XXX ) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse

resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.

12. Kohustada XXX (registriosa XXX) igakordset omanikku tasuma käesoleva määruse

resolutsiooni p-de 7 ja 8 alusel seatud talumiskohustuse eest XXX kinnistu

(registriosa XXX ) igakordsele omanikule 3,34 eurot kalendriaastas.

13. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD

1. 29.06.2018 esitasid Kaido Peedumäe, Ülar Hollo, Kristin Hollo ja Eda Kirs kohtule

avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ning vee – ja

kanalisatsioonitorustiku talumise kohustamiseks. Koos avaldusega esitati ka esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlus.

2. Avalduse kohaselt kuulub Kaido Peedumäele (avaldaja I) kinnisasi aadressiga XXX

(registriosa number XXX ). Kristin Hollo ja Ülar Hollo (avaldajad II ja III) omandisse

kuulub kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ). Eda Kirs (avaldaja IV)

omandisse kuulub kinnisasi aadressiga XXX (registriosa number XXX ).

Puudutatud isikute Meelis Luik ja Ester Luik ühisomandisse kuulub kinnisasi aadressiga

XXX (registriosa number XXX ).

Esitatud avalduse kohaselt ei piirne kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX

mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistutel vajalik

juurdepä ä s avalikult kasutatavale teele. Meelis Luige ja Ester Luige (puudutatud isikud)

omandis olev kinnistu eraldab kinnistuid registriosa numbritega XXX ja XXX

avalikust teest.

Praegu avaldajate poolt kasutatav tee on olnud teena kasutusel elamute ehitamisest

alates. Kõik ehitised kruntidel on planeeritud ja ehitatud arvestades tee olemasoluga

selles kohas (nt garaažide paigutus kruntidel). Maaüksuste plaanidel, mis kajastavad

vallavalitsuse XX.XX.XXXX korralduse nr XXX alusel toimunud mõõdistamist, on tee

kajastatud avalikus kasutuses oleva teena. Tegemist on selgelt pikaajaliselt kinnistunud

kasutuskorraga, mille muutumine tooks avaldajatele kaasa ebamõistlikke takistusi oma

kinnistu eesmärgipärasel kasutamisel. Samas ei tekitaks praeguse korra jätkumine

puudutatud isikutele mingisugust täiendavat ebamugavust. Ka puudutatud isikute

kinnistu (registriosa numbriga XXX ) kujundamisel on arvestatud olemasoleva teega -

tee äärde on paigaldatud aed, istutatud hekitaimed jne. Puudutatud isik ostis kinnistu

mõned aastad tagasi ja kinnistu ostmisel nä gi, et ostetavat kinnistut lä bib

juurdepä ä sutee. Sellise juurdepä ä sutee kasutamine ei tekitanud probleeme kinnistu

varasemale omanikule, seetõttu võib ö elda, et mõistlik inimene ei pea sellist

juurdepä ä suteed ja selle kasutamist koormavaks ega huve eriliselt riivavaks.

Mootorsõidukiga juurdepä ä s on avaldajate kinnisasjade kasutamise otstarvet silmas

pidades eluliselt vajalik, sh tuletõrje ligipääs, kü tte- ja jä ä tmevedu, autogaraaži

sihipärane kasutamine, veevarustuse- ja kanalisatsioonisü steemi avarii- ja hooldustö ö d

ning hoone ja kinnistu korrashoid (ei ole tõenä oline, et sellised sõidukid hakkaks seal

pidevalt sõitma).

Vaidlusalune tee asub nii XXX ja XXX kinnistul, vastavalt lõunapoolses osas 2,40 m

(XXX) ja 1,60 m (XXX) ja põhjapoolses osas 2.00 m (XXX) ja 2.80 m (XXX). XXX

omanik on seadnud tee kasutamiseks XXX ja XXX kinnistute omanikele tähtajatu ja

tasuta teeservituudi.

Ligipääs avalikult kasutatavale teele võiks teoreetiliselt toimida ka Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu kaudu, kuid tegelikkuses ei ole

see Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX , XXX ja XXX kantud

kinnistutele ligipääsu tagamiseks kindlasti mõistlik. Pigem oleks see võimatu. Tegemist

on soise pinnasega, mis on kaetud metsaga ja mis on Maa-ameti Maainfo kaardikeskusel

märgitud ka üleujutusalana. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX

kantud kinnistule on küll rajatud ebaseaduslik tee, kuid avaldajate andmetel on vallast

väljastatud tee lammutamise käsk.

Kinnistud registriosa numbritega XXX , XXX ja XXX on liitunud tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonitrassiga, mille liitumispunkt asub kinnistul, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX . Ühendus tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonitrassiga on kokkuleppel puudutatud isikutega rajatud läbi puudutatud

isikute I ja II kinnistu. Kuna puudutatud isikud on oma viimastes väljaütlemistes

viidanud sellele, et nad ei ole nõus vee- ja kanalisatsioonitrassi talumisega oma kinnistul

ning samas ei ole nõustunud kokkuleppe sõlmimisega talumiskohustuse seadmiseks, on

vajalik servituudi sisu ja vajadusel tasu suuruse määramine kohtu poolt.

3. 9. juulil 2018 esialgse õiguskaitse rakendamise avalduse menetlemise raames

täpsustasid avaldajad, et juurdepääsu taotletakse vaid kahele kinnistule (XXX ja XXX),

kuna XXX omanik Eda Kirs on avaldanud, et XXX kinnistu elanikud ei vaja

kojusaamiseks juurdepääsu üle puudutatud isikute I ja II kinnistu (vt ka 30.08.2018

menetlusdokumendis märgitut tlk 114 p). Lisaks täpsustasid avaldajad, et nii XXX ja

XXX kinnistutel elab üks pere (kokku kaks peret), kes kumbki omavad ühte autot. Ühe

auto igapäevane liikumine mööda XXX kinnistut ei tohiks kinnistu omanike privaatsust

suures määras häirida.

4. Tartu Maakohtu 10. juuli 2018 määrusega rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse

ning rakendas tsiviilasja 2-18-10010 menetlemise ajaks hagi tagamise korras esialgset

õiguskaitset määrates Kaido Peedumäe, Ülar Hollo ja Kristin Hollo juurdepääsuõiguse

avalikult XXX teelt, mööda XXX kinnistul asuvat juurdepääsuteed XXX kinnistule ja

XXX kinnistule selliselt, et juurdepääsuteed võivad kasutada XXX ja XXX omanikud

ja nende pereliikmed nii jalgsi kui mootorsõidukitega ning kinnistut teenindav transport,

sh operatiivsõidukid ilma piiranguteta (tlk 69-70).

5. 30. augusti 2018 vastuses (tlk 113-117) juhivad avaldajad kohtu tähelepanu sellele, et

puudutatud isikutele I ja II on väljastatud projekteerimistingimused, mille kehtivusajaks

on kaks aastat ja need on tänaseks päevaks aegunud, sest puudutatud isikud ei ole

vallavalitsusele esitanud kooskõlastatud projekti ehitusloa saamiseks. Lisaks leidsid

avaldajad, et puudutatud isikud ei saaks kasutada vaidlusalust teed ehitise aluse maana,

sest tuleohutusnõuded nõuavad, et hoonete (naabermajade) vaheline kuja peab olema

vähemalt kaheksa meetrit.

Avaldajad selgitavad, miks ei saa teena kasutada puudutatud isikute poolt väljapakutud

teisi variante. Läbi XXX kinnistu ja XXX kinnistu ei ole võimalik avaldajatel sõita,

kuna XXX kinnistu tee on ehitatud ehituskeeluvööndisse ja seda teed pole reaalselt

kunagi kasutatud ja see on sõitmiseks kõlbmatu.

Avaldajad leiavad, et puudutatud isikud on XXX kinnistul elanud liiga lühikest aega, et

teha järeldusi ja anda hinnanguid üleujutuste kohta pikema aja vältel. Avaldajad

märgivad, et 2010. aasta fotodelt on nähtav, et puudutatud isikute poolt pakutud

juurdepääs oli vee all. XXX kinnistule ei saa teed ehitada, kuna vald ei väljasta tee

ehitamiseks ehitusluba. XXX ja XXX kinnistute tagumine osa (XXX kinnistu poolne

osa) on soine ja turbane settepinnas, kus märjal ajal sõiduautodega liigelda ei ole

võimalik.

Puudutatud isik II on andnud omapoolse suusõnalise loa vee- ja kanalisatsioonitorustiku

paigaldamiseks, sest selle tulemusel sai ta ka ise oma kinnistule vee- ja

kanalisatsioonitrassi liitumispunkti ja veekraani. Vastasel juhul ei oleks torustikku läbi

XXX veetud. 100 eurot hüvitist kuus viitab alusetule rikastumisele, sest torustikuga ei

kaasne XXX omanikele enam mingeid kulutusi, lisaks said nad endale võimaluse

liituda vee- ja kanalisatsiooniga.

Avaldajad on nõus maksma tasu XXX omanikule avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu

tagamiseks.

Tasu

suuruses

lähtuvad

avaldajad

asjaoludest,

et

juurdepääsutee juriidiline puudumine on tingitud avaldajatest sõltumatutest asjaoludest-

maareformist. Avaldajad pakuvad hüvitiseks, kas ühekordne tasu 8 eurot m2 eest

(juurdepääsutee

pindala

on

maksimaalselt

45-50

m2,

koos

vee-

ja

kanalisatsioonitrassidega maksimaalselt 60m2) või iga-aastase tasuna, mis on

juurdepääsutee ja trasside pindala kahekordne arvestuslik maamaksu suurus. Avaldajad

on nõus hooldama juurdepääsuteed, olles seda reaalselt ka seni teinud.

6. Puudutatud isikud (Meelis Luik ja Ester Luik) ei nõustu avaldajate taotlusega avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks üle puudutatud isikute kinnistu ning paluvad

jätta avalduse selles osas rahuldamata. Puudutatud isikud ei ole kunagi vastu vaielnud

ega vaidle ka praegu vastu vee- ja kanalisatsioonitrassi talumise kohustusele.

Puudutatud isikud on seisukohal, et XXX ja XXX omanikud saavad avalikult

kasutatavale teele alternatiivset juurdepääsuteed mööda. XXX kinnistul on maade

erastamise käigus erastatud kinnistuosa, mis viib otse XXX kinnistule, teele, millel on

juba servituut XXX kasuks. XXX omanikul on kinnistult otsene pääs juba servituudiga

kaetud teele ja kinnistu omanik saaks taotleda juurdepääsu üle XXX kinnistu.

Lisaks viitavad puudutatud isikud, et vaidlusalune tee kuulub osaliselt XXX ja osaliselt

XXX omandisse ning XXX on juba XXX ja XXX igakordsete omanike kasuks tähtajatu

ja tasuta teeservituudi määranud. Autoga seda teed pidi liikuma ei mahu, kuid jala

saavad XXX ja XXX omanikud seda teed mööda käia, mis peaks olema neile piisav.

Lisaks märkisid puudutatud isikud, et XXX kinnistul on olemas kooskõlastatud

projekteerimistingimused ja kinnistule on plaanis ehitada kahekorruseline elamu

praeguse ühekorruselise elamu asemele. Puudutatud isikud leidsid, et kinnistu on niigi

kõigist neljast kinnistust (XXX, XXX, XXX, XXX) kõige väiksem (937 m2) ja sellest

tulenevalt on neil vaja kasutada vaidlusalust teed ehitise aluse maana.

Puudutatud isikud leiavad, et antud teeservituudi määramine häiriks puudutatud isikute

rahu ja puudutatud isikutel puuduks eraldatus (tlk 94-96).

05.11.2018 seisukohast nähtub, et puudutatud isikud I ja II leiavad, et alternatiivset teed

rajada ei ole vaja. Juurdepääs on pinnas, mida mööda saab sõita. Reaalselt mingit

üleujutuse ala alternatiivse juurdepääsu asukohas ei ole. Vesi ei ole suurvee ajal tulnud

XXX ja XXX lähedalegi. Seega ei ole takistust pääsemaks läbi XXX kinnistu XXX

kinnistul asuvale teele. Puudutatud isikute I ja II arvates saab mööda XXX kinnistut

liigelda igasuguse tehnikaga XXX kinnistuni. XXX kinnistul asuv tee on ühenduses

XXX kinnistul asuva teega, mis on omakorda ühenduses XXX kinnistuga. Seega

saavad XXX ja XXX kinnistu omanikud kasutada juurdepääsuteena avalikult

kasutatavale teele XXX ja XXX kinnistul asuvaid teid.

Vee- ja kanalisatsioonitrassi osas on puudutatud isikud I ja II märkinud, et ei nõua nende

kinnistule

maa

alla

ilma

loa

ja

ehitusprojektita

paigaldatud

vee-

ja

kanalisatsioonitorustiku väljakaevamist, kuid soovivad selle torustiku nende maa sees

olemise eest rahalist hüvitist 100 eurot kuus, lisaks et trasside remondi vajaduse korral

kohustatakse avaldajaid omal kulul teostama trassi remonditöid koos kaevetöödega ja

peale töid taastama puudutatud isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra. Taastamise

tähtaeg ei võiks ületada kahte (2) nädalat (tlk 171-175).

7. Puudutatud isik, Taavo Toomsalu, on avaldanud, et kinnisasja nr XXX

kaasomanikuna ei vaidle ta vastu servituudi seadmisele kinnisasjale nr XXX.

8. Puudutatud isik, Meelike Sokk, on avaldanud, et talle kuulub krunt registriosa nr-ga

XXX, mis piirneb XXX teega, kus on ligipääs krundile. Neljale naaberkrundile on

pääsetud algusest peale nendevahelist väljakujunenud teed mööda. Muude lahenduste

leidmine on ilmselt väga kulukas. Läbi M. Soku krundi pole kuidagi ligipääsu

naaberkruntidele võimalik saada. Seega M. Sokk arvamusel, et tuleks säilitada ammu

väljakujunenud olukord.

9. Puudutatud isik, Tanel Tetlov, on kohtule avaldanud, et kinnisasja nr XXX

kaasomanikuna ei vaidle ta vastu servituudi seadmisele kinnisasjale nr XXX.

10. Puudutatud isik Heldur Peterson, on kohtule avaldanud, et ta ei tee takistusi XXX

kinnistul asuva tee kasutamiseks.

11. Kastre Vallavalitsuse kirjalikust seisukohast (tlk 85-86) nähtub, et juurdepääsutee

XXX külas kinnistute XXX ja XXX juurde on läbi XXX ja XXX kinnistute

ainumõeldav olemasolev juurdepääsutee. Antud väikekohta (suvilakooperatiivi) on

hooned ehitatud enne 1990 aastat. Tagumiste majade (7 ja 9) juurdepääs on algusest

peale planeeritud majade 6 ja 8 vahelt. Hoonesust planeerides paigutati garaažid juba

algselt vastavalt juurdepääsuteele. Olemasolev lahendus on toiminud üle 25 aasta ehk

kõik asjaosalised on olnud nõus ning teadlikud juurdepääsutee asukohast. Kastre

Vallavalitsus ei pea mõistlikuks rajada uut sissesõiduteed üle XXX kinnistu, kuna

tegemist on soise pinnaga, mis on kaetud metsaga ja on Maainfo kaardikeskuse poolt

märgitud ka üleujutusalana. Kastre Vallavalitsus peab mõistlikuks, et kinnistu XXX

omanikule

seatakse

kohustus

taluda

tema

kinnisasjale

rajatud

vee-

ja

kanalisatsioonitrasse ning omanik peaks juurdepääsutee tagamiseks nõustuma kinnisasja

koormamisega reaalservituudiga.

Kastre Vallavalitsuse täiendavast seisukohast (tlk 160-161) nähtub, et vastavalt

ehitusseadustiku¹ (edaspidi EhS) lisale 1 peab avalikkusele ligipääsetava eratee

ehitamiseks olema ehitusluba. Maa-ameti geoportaali kaarti „Üleujutusalad“ järgi jääb

rajatav eratee üleujutusohupiirkonda. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 3

alusel on kehtestatud Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte

üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri

määramise kord“, mille § 2 punktis 13 on nimetatud suurte üleujutusaladega

siseveekoguks Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses. LKS § 35 lõike 4

kohaselt

korduva

üleujutusega

veekogude

ranna

või

kalda

piiranguvöönd,

veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse

§-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2013 otsus

haldusasjas 3-12-1865, punkt 6; Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2016 otsus haldusasjas 3-

14-51838, punkt 14). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes LKS § 35 lõikest 4 ei saa Kastre

Vallavalitsus väljastada ehitusluba avalikkusele juurdepääsetava eratee rajamiseks XXX

kinnisasjale (XXX), mistõttu pole XXX kinnisasja kaudu juurdepääs XXX ja XXX

võimalik.

22. OKTOOBRIL TOIMUNUD VAATLUS

12. Kohus tuvastas, et tee läbi XXX ja XXX kinnistu läheb XXX ja XXX kinnistuteni.

Vaadeldav tee jääb XXX kinnistu piiridesse umbes 2/3 ja XXX piiridesse umbes 1/3

ulatuses. Tee pikkuseks on 29 meetrit ja laiuseks keskmiselt 2,8 meetrit. Kohus ei

tuvastanud XXX ja XXX kinnistutele, sh garaažidele muid juurdepääsuvõimalusi.

XXX piirneb (krundi lõpus) XXX kinnistuga, mida mööda peaks alternatiivne

juurdepääs kulgema. Kohus tuvastas, et tegemist on rohualaga. XXX krundi lõpus olev

tee XXX kinnistuni ei ole läbitav, sest tegu on võsastunud ja rohtunud alaga, mida pole

pikema aja vältel sõidukitega läbitud. XXX -l ei ole teed XXX kinnistul asuva teeni,

vaid tegemist on rohumaaga. Mööda XXX kinnistut kulgeb pinnaskattega tee. Mööda

vaadeldud teed on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXX kinnistule.

Kohus tuvastas, et kui alternatiivse juurdepääsu kasutamist kaaluda, peavad XXX ja

XXX omanikud läbima ka XXX kinnistut.

Kohus tuvastas vee- ja kanalisatsioonitrassi paiknemise XXX kinnistul.

KOHTU SEISUKOHT

13. Avaldajad esitasid 29.06.2018 kohtule taotluse XXX (registriosa nr XXX

katastritunnusega XXX), XXX (registriosa XXX ) ja XXX (registriosa nr XXX

katastritunnusega XXX) kinnistutelt avalikult kasutatavale teele (XXX teele)

juurdepääsu määramiseks üle XXX (katastritunnusega XXX) kinnistu, väljakujunenud

tee kaudu. Avaldajad paluvad kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma

tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku

vastavasisulise märkuse kandmiseks.

14. 09.07.2018 toimunud kohtuistungil selgitas Eda Kirs, XXX (registriosa XXX ), omanik,

et XXX kinnistu elanikud ei vaja kojusaamiseks juurdepääsu üle puudutatud isikute I ja

II kinnistu. Seega lahendab kohus avalikule teele juurdepääsu saamise avaldust vaid

XXX ja XXX osas.

15. Lisaks taotlevad avaldajad määrata kinnistule asukohaga XXX, (registriosa number

XXX)kohustus

taluda

tema

kinnisasja

maapõue

ehitatud

vee-

ja

kanalisatsioonitorustikku, mis on eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks

vajalikud kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega

XXX , XXX ja XXX . Avaldajad paluvad kohustada Meelis Luike ja Ester Luike

andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbriga XXX

kinnistu koormamiseks reaalservituudiga kinnistute kasuks, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja XXX vastava

kande tegemiseks.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Taotlus avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks

17. Avaldajad soovivad saada juurdepääsu avalikult kasutatavale teele läbi XXX ja XXX

kinnistu. Soovitud läbipääs kulgeb läbi XXX ja XXX kinnistute vastavalt lõunapoolses

osas 2,40 m (XXX) ja 1,6 m (XXX) ning põhjapoolses osas 2.00m (XXX) ja 2.8 m

(XXX). XXX omanik on seadnud tee kasutamiseks XXX ja XXX kinnistute omanike

kasuks tähtajatu ja tasuta teeservituudi.

18. Avaldajad põhjendasid juurdepääsutee valitud asukohta sellega, et antud teed on

kasutatud üle kahekümne aasta ja selle tee kasutamine on muutunud tavaks. Teiseks

põhjuseks tõid avaldajad välja selle, et alternatiivne võimalus kinnistutelt avalikult

kasutatavale teele pääsemiseks puudub, mistõttu on ainus võimalus XXX ja XXX

kinnistutelt avalikult kasutatavale teelt pääsemiseks üle XXX kinnistu.

19. Puudutatud isikud I ja II ei nõustu väitega, et XXX ja XXX kinnistutelt pääseb

avalikule teele ainult üle XXX kinnistu. Puudutatud isikute hinnangul pääsevad XXX

ja XXX elanikud kinnistult avalikult kasutatavale teele ka läbi XXX ja XXX kinnistu.

Lisaks on juba XXX kinnistule kantud tähtajatu ja tasuta teeservituut XXX (registriosa

XXX katastritunnusega XXX) igakordsete omanike kasuks. Seega on puudutatud

isikute hinnangul ebaõige, et avaldajatel puudub alternatiivne juurdepääs avalikule

teele.

20. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 punkti 18 kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eesmärk

võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja

oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku

huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku

suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam. Seda saab hinnata vaid kõiki

osapoolte huvisid kaaludes. Kusjuures kaalumisel saab lähtuda vaid objektiivsetest

kriteeriumidest ning naabrite vaheline isiklik suhe ei tule huvide kaalumisel arvesse.

Tihti koormab võimalikult lühike juurdepääs naaberkinnisasja(de) omanikku/ omanikke

kõige vähem, kuid see ei tarvitse nii olla.

21. Kohus selgitab, et naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb

juurdepääsu

määramisel

lähtuda

ka

juurdepääsutee

efektiivsuse

printsiibist

(juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja

majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb

kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel

tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue

juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-14-06 punkti

28 kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab

avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku

kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam

ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seejuures on kaalumine

kohtu diskretsiooniotsus. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks

kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule

kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui ka kohustatud kinnisasja

omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs

jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud

kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Selle jaoks peab

ta ära näitama, et mujalt kulgev juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks

vähem koormavam.

22. Puudutatud isikud leiavad, et XXX ja XXX kinnistutele alternatiivne ligipääs on

võimalik lisaks vaidlusalusele teele, ka läbi XXX kinnistu (registriosa nr XXX,

katastritunnusega XXX) ja XXX kinnistu (registriosa XXX katastritunnusega XXX).

Peamiseks puudutatud isikute vastuväiteks, miks puudutatud isikud ei soovi

vaidlusalust teed kasutamiseks anda on see, et puudutatud isikud soovivad vaidlusalust

tee-ala kasutada uue maja majaaluse pinnana. Lisaks häiriks pidev liikumine

puudutatud isikute kinnistul puudutatud isikute privaatsust ja rahu, sest vaidlusalune tee

asub praegusest majast vähem kui meetri kaugusel.

23. Kastre Vallavalitsus on leidnud, et vaidlusalust juurdepääsu avalikule teele on

kasutatud üle kahekümne aasta ja see on muutunud juba tavaks. Lisaks leidis

vallavalitsus, et antud juurdepääs on ainuke võimalus XXX ja XXX elanikel

pääsemaks avalikule teele, sest puudutatud isikute poolt välja pakutud lahendus tee

asukoha osas asub ehituskeeluvööndis (üleujutusalas) ja tee ehitamiseks vajalikku

ehitusluba Kastre Vallavalitsus ei väljasta.

24. Kohus on seisukohal, et kuigi on olemas teoreetiline võimalus, et alternatiivse

juurdepääsu saaks rajada üle XXX ja XXX kinnistu, ei ole see teostatav. Kohalik

omavalitsus on kinnitanud, et tegemist on ehituskeelualaga, kuhu omavalitsus ei

väljasta ehitusluba Ehitusseadustiku (Ehs) § 44 p 1 alusel.

25. Kohus on tuvastanud, et XXX kinnistu ja XXX kinnistu asuvad soisel ja rohumaana

kasutataval pinnasel ja kinnistud asuvad Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse

,,Üleujutuste rakenduse’’ kohaselt üleujutusalal. Sama on tuvastanud ka Tartu

Ringkonnakohus

kohtuasjas

nr

3-14-51838,

milles

kohus

leidis,

et

projekteerimistingimuste mitte väljastamine XXX kinnistule vallavalitsuse poolt oli

õigustatud, sest XXX kinnistu asub üleujutusalal.

26. Kohus selgitab, et juurdepääsutee puhul on tegemist ehitisega Ehs § 3 lg 1 ja rajatisega

Ehs § 3 lg 2 mõttes. Kuivõrd on tuvastatud, et XXX kinnistul reaalne sõitmiseks

kasutatav tee puudub, siis oleks vajalik juurdepääsu tagamiseks avalikult teelt, XXX

kinnistule tee rajada. Tulenevalt Ehs § 39 lg-st 1 annab ehitusloa kohaliku omavalituse

üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud asja puhul on pädevaks kohalikuks

omavalituseks Kastre Vallavalitsus. Ehs lisa 1 kohaselt on avalikkusele ligipääsetava

eratee rajamiseks vajalik taotleda ehitusluba. Kastre Vallavalitsus on seisukohtades

leidnud, et vallavalitsus XXX kinnistule tee rajamiseks ehitusluba ei väljasta, sest

ehituskeeluvööndis ehitamine pole lubatud. Sama on tuvastanud ka kohus, leides, et

selline õiguslik alus vallal keelduda ehitusloa andmisest tuleneb järgmiste

Looduskaitseseaduse (Lks) sätete koosmõjust: § 34, § 35 lg-d 2, 3 ja 4, § 38 lg 1 p 4 ja

lg 9 ning määruse nr 58 § 1 ja § 2 p 13.

27. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ainuke võimalus XXX ja XXX omanikel

oma kinnistutele saamiseks on kasutades XXX ja XXX läbivat teed. Nimetatud tee on

käesoleval hetkel reaalselt olemas ning seda on XXX ja XXX kinnistu omanikud seni

ajani ka kasutanud. Kohus on tuvastanud, et tegemist on väljakujunenud tavaga, s.t et

läbi aegade on XXX ja XXX omanikud XXX kinnistul olevat teed kasutanud. Seega

on kohtu hinnangul nimetatud tee kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus XXX ja

XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv

lahendus.

28. Juurdepääsu ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühelt poolt ära lõigatud

kinnisasja vajadustest, so sellest vajadusest, mida saab pidada ära lõigatud kinnisasja

kasutamiseks objektiivselt vajalikuks. Juurdepääsu õigus võib anda õiguse kasutada

naaberkinnisasja jalgsi, või mõne transpordivahendiga.

29. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et avaldajad vajavad juurdepääsu oma kinnisasjale nii

jalgsi kui ka mootorsõidukiga. Kohus leiab, et XXX läbiva tee puhul on põhjendatud

anda XXX ja XXX tähtajatu juurdepääs mootorsõidukitega ja jalgsi kuna kinnistutel

elatakse aastaringselt ning antud tee kaudu toimuks ka elamute teenindamine.

30. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avaldajate avalduse avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks. Seoses sellega rahuldab kohus ka avaldajate taotluse

kohustada Meelis Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille

sisu on järgnev: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja XXX

kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on

tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis

on tähistatud kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punase värviga.

Tasu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu kasutamise eest

31. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise

tasu kohus. Kinnisasja kasutamise eest määratava tasu suuruse kohta on Riigikohus

otsuses nr 3-2-1-33-04 märkinud, et tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti

ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik.

Käesoleva avalduse lahendamise tulemusena saab avaldaja endale võõra kinnisasja

kasutamise õiguse ja peab maksma selle eest tasu.

32. Avaldajate hinnangul võiks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu olla kas

ühekordne tasu 8 eurot m2 eest (juurdepääsutee pindala on maksimaalselt 45-50 m2) või

iga-aastase tasuna, mis on juurdepääsutee ja trasside pindala kahekordne arvestuslik

maamaksu suurus. Avaldajad on avaldanud nõusolekut korrastada teed, seega ei pea

avaldajate poolt maksmisele kuuluv tasu sisaldama tee hooldusega seotud kulusid.

33. Koormatava kinnisasja omanikud Meelis Luik ja Ester Luik ei ole tee kasutamise eest

soovitava tasu suurust märkinud. Kui juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanik ei

avalda vaatamata kohtu ettepanekule, kas ja kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu eest

saada, peab kohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist

(vt määruse p 13) ise koguma tõendeid, et õiglane juurdepääsutasu kindlaks määrata

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-

13, p 16; 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 11).

34. Eeltoodud kaalutlusi ning senist kohtupraktikat arvestades peab kohus juurdepääsu eest

tasu määramisel sobivaks koormatava kinnisasja igakordsele omanikule perioodilise

hüvitise maksmist kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest. Kinnisasja omanik, kes

jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama

selle eest hüvitist. Asja kasutuseeliseks on kõik need eelised, mis tulenevad asja

kasutamisest valduse abil.

35. Menetlusosalised ei ole esitanud juurdepääsu tasu määramiseks või sellest

vabastamiseks kohtule ühtegi tõendit, sh maamaksu suurust tõendavat tõendit.

Kohtupraktikas ja erialakirjanduses (P.Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2004) on asutud seisukohale, et reeglina on hüvitis tee talumise eest

iga-aastane

rahaline

makse,

kuigi

tasu

maksmine

võib

piirduda

ka

tee

korrashoiukohustuse kandmisega juurdepääsuõiguse kasutaja poolt. Tasu maksmise

kohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Tasu peaks heastama

juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva

kinnisasja kasutusvõimaluse. Tasu suuruse kujunemisel on määravaks koormatud

kinnisasja kahjustamise ulatus. Tasu suuruse määramisel võib lähtuda juurdepääsutee

alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata need kulutused, mida

üürileandja tavaolukorras kinnisasja välja üürides kinnisasjale teeks. Neid asjaolusid, et

kui palju on kinnisasja väärtus (müügihind) juurdepääsu talumise kohustuse tõttu

väiksem, ei peeta tasu arvestamise alusena kohaseks. Samas tuleb tasu suuruse

määramisel lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st, et selle õiguse kasutamine

ei saa olla talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Avaldajad omandavad

juurdepääsuõigusega siiski üksnes õiguse läbida puudutatud isikute kinnistut.

Puudutatud isikute kinnistu jääb terviklikuks ning jätkuvalt nende omandisse.

36. Kohus on seisukohal, et arvestades järgnevaid asjaolusid: koormavate kinnisasjade

omanikud on lubanud teed hooldada; avaldajad on seda sama teed kasutanud juba

aastaid; puudutatud isikud ei ole varasemalt tee kasutuse eest tasu nõudnud; teealuse

maa-ala pindala ei ületa 45-50m2; eelduslikult ei ole puudutatud isikutel võimalik antud

maa-ala ehituseks kasutada - on põhjendatud tasuks määrata avaldajate poolt pakutud

20 eurot aastas. Kohtu hinnangul ületab antud summa mitmekordselt puudutatud isikute

poolt antud pindala eest tasutavat maamaksu summat ning tagab puudutatud isikutele

mõistliku hüvitise omandiõiguse kitsenduse eest.

37. Kuivõrd kõnealust teed hakkavad kasutama kahe kinnistu omanikud (eelduslikult üsna

võrdses ulatuses), siis tuleb nii XXX kui ka XXX igakordsel omanikul tasuda XXX

igakordsele omanikule iga aastaselt 10 eurot.

Tehnorajatise (vee – ja kanalisatsioonitrass) talumise kohustus

38. Avaldajad on esitanud kohtule taotluse määrata kinnistule asukohaga XXX, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number XXX kohustus taluda

tema kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku, mis on

eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud kinnisasjadele Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbritega XXX , XXX ja XXX . Täiendavalt

on avaldajad palunud kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldused sellekohase

servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks.

39. Meelis ja Ester Luik on 18.07.2018 vastuses märkinud, et tunnistavad kohustust taluda

nende kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Selle trassi

talumise kohustus tuleneb asjaõigusseadusest ja vastustajad ei ole kunagi trassi

kulgemise vastu vaielnud. Samas on puudutatud isikud 05.11.2018 seisukohas

avaldanud, et ei nõua nende kinnistule ilma loa ja ehitusprojektita paigaldatud vee- ja

kanalisatsioonitorustiku väljakaevamist, kuid soovivad selle torustiku talumise eest

rahalist hüvitist 100 eurot kuus, lisaks et avaldajaid kohustatakse omal kulul teostama

vajadusel trassi remonditöid koos kaevetöödega ja peale töid taastama puudutatud

isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra.

40. Kohus leiab, et AÕS § 158 lg 3 kohaselt määratakse reaalservituudi täpsem sisu,

tehnovõrgu või –rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei

saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.

41. Asja materjalidest tulenevalt ei vaidle pooled veevarustus- ja kanalisatsioonitorustiku

asukoha ega selle rajamise üle, vaid üksnes selle eest makstava tasu suuruse üle.

42. Seega rahuldab kohus avaldajate taotluse määrata XXX kinnistule kohustus taluda tema

kinnisasjal maapõue ehitatud vee- ja kanalisatsioonitorustikku ning kohustada Meelis

Luike ja Ester Luike andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

numbriga XXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga kinnistute kasuks, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbritega XXX , XXX ja

XXX järgnevalt: Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX , XXX ja XXX kantud kinnistute igakordsete omanike kasuks

reaalservituudiga, mille sisuks on taluda kinnisasja maapõue ehitatud vee- ja

kanalisatsioonitorustikku, mis on tähistatud määruse lisas 2 esitatud plaanil.

Tehnorajatise (vee – ja kanalisatsioonitrass) talumise kohustuse eest makstav hüvitis

43. Kuna pooled ei ole AÕS § 158 lg 3 alusel tasu osas kokkulepet sõlminud ning on selle

suuruse osas eriarvamusel, määrab talumiskohustuse tasu kohus.

44. Avaldajad leiavad, et talutava kanalisatsioonitrassi ja juurdepääsutee eest tasutav aastane

hüvitis võiks kokku olla 30 eurot. Puudutatud isikud Meelis ja Ester Luik on aga

avaldanud, et see torustik seab puudutatud isikutele oma kinnistule ehitamisele ja

haljastuse rajamisele suured piirangud (ehitus, haljastus jms.). Seetõttu soovivad

puudutatud isikud selle torustiku talumiskohustuse eest rahalist hüvist 100 eurot kuus.

Puudutatud isikud soovivad, et trasside remondi vajaduse korral kohustatakse avaldajaid

omal kulul teostama trassi remonditöid koos kaevetöödega ja peale töid taastama

puudutatud isikute kinnistul kaevetööde eelse olukorra. Taastamise tähtaeg ei võiks

ületada 2 nädalat.

45. Avaldajad on kohtule selgitanud, et Meelis Luik andis 2014 XXX esindajale, Koit

Kikasele, suusõnalise loa ja omapoolsed juhtnöörid vee- ja kanalisatsioonitorustiku

paigaldamiseks, sest selle tulemusena sai ta ka ise oma kinnistule vee- ja

kanalisatsioonitrassi liitumispunkti ja veekraani. Vastasel juhul oleks trass veetud ümber

XXX krundi ja liitumisvõimalust XXX kinnistule poleks tekkinud, kuna trasside

rajamise kulud katsid XXX elanikud. Vastustajate soovitud rahaline hüvitis 100 eurot

kuus on ebamõistlik ja viitab nende soovile alusetult rikastuda. Kuna vee- ja

kanalisatsioonitrassid on juba rajatud, ei kaasne servituudi seadmisega täiendavaid

kulutusi ega vajadust taluda täiendavaid ebamugavusi. Samuti läbib maa-alune torustik

kinnistul suures osas XXX kinnistu kagupoolset nurka, mille kahes servas paikneb

Elektrilevile kuuluv postidega õhu-elektriliin, mille alune ala on servituudiga koormatud

ehituskeeluvöönd ja seab nagunii piirangu ehitustegevusele selles kinnistu osas. Seega ei

tekita vee- ja kanalisatsioonitrass vastustajatele sisuliselt mingeid olulisi piiranguid.

Samuti asub trass 1.5 - 2 m sügavusel, mis ei takista vastustajatel ehituskeeluvööndis ka

mingil moel haljastuse rajamist. Vajadusel on avaldajad valmis katma trassi remondi ja

haljastuse taastamisega seotud kulud XXX kinnistul.

46. Puudutatud isikud on selgitanud, et enne trasside paigaldamist maa alla on vaja koostada

projekt, sõlmida leping kinnistuomanikega, kelle kinnistuid trass läbib ning maksta

hüvitist trasside läbi maa vedamise eest. Antud juhul ei ole avaldajad oma trassi veoks

midagi sellist teinud. Praktika kohaselt on makstud nt. 5 m pikkuse trassi paigutamise

eest võõrale kinnistule 1500 eurot.

47. Asja materjalidest nähtub, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku trass on rajatud puudutatud

isikute kinnistule poolte kokkuleppe alusel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

puudutatud isikud ei nõustunud trassi ehitusega aga avaldajad selle siiski ilma

nõusolekuta rajasid. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et trass on rajatud juba 2014

aastal ning puudutatud isikud ei ole siiani hüvitise saamiseks ise kohtu poole pöördunud.

48. Kohus nõustub avaldajatega, et maa-aluse kanalisatsioonitrassi olemasolu avaldaja

kinnistul ei saa mõjutada tema kinnistu kasutamist oluliselt, kuna trass asub

ehituskeeluvööndis, mistõttu pole talutavast maa-alusest tehnorajatisest tulenevalt

takistatud koormatud kinnistu kasutamine. Pigem on puudutatud isikud saanud trassi

ehitusest kasu, kuna ka nende kinnistule on selle käigus rajatud vee- ja

kanalisatsioonitrassi liitumispunkt ja veekraan.

49. Käesolevalt ei ole tõenäoline, et tulenevalt talutavast tehnorajatisest võiks koormatud

kinnistu omaniku omandipõhiõigus olla riivatud ulatuses, mida tuleks hüvitada 100

eurot kuus, kuna vaidlusalust kinnistu osa, mille all paikneb talutav tehnorajatis, ei ole

omanikul asja materjalidest nähtuvalt võimalik kasutada ehituseks. Seetõttu leiab kohus,

et hüvitise väljamõistmine tehnorajatise (kanalisatsioonitrassi) talumise eest asukohaga

XXX (registriossa number XXX ) on asjaolusid arvestades põhjendatud, kuid mõistlikus

ulatuses. Kohtu hinnangul saab puudutatud isikute omandiõiguse riive eest piisavaks

talumiskohustuse tasuks pidada 10 eurot kalendriaastas lähtuvalt avaldajate poolt

pakutud tasust.

50. Kohus on seisukohal, et kuivõrd tehnorajatist kasutavad XXX , XXX ja XXX

igakordsed omanikud, tuleb tasu maksmise kohustus jagada nende kõigi vahel võrdselt.

Seega tuleb XXX , XXX ja XXX igakordsetel omanikel tasuda igaühel XXX

igakordsele omanikule 3,34 eurot aastas vee – ja kanalisatsioonitrassi talumise

kohustuse eest.

Menetluskulud

51. Kohus menetles asja TsMS § 6181- 6184 alusel hagita menetluses.

52. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kohtu arvates kuulub käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 172 lõike

1 teine lause, mille kohaselt mitme isiku osalemisel hagita menetluses võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane.

53. Avaldajad on palunud jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Avaldajad

menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole.

54. Puudutatud isikud on palunud enda menetluskulud summas 2270 eurot kostjatelt välja

mõista. Kohus leiab, et puudutatud isikud on siinkohal mõelnud avaldajaid.

55. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada

menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane (Riigikohtu 19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Kuna kohtul

on siinjuures lai kaalutlusõigus on põhimõtteliselt avatud kõik TsMS § 162 ja § 163

juures kirjeldatud menetluskulude jaotuse viisid (U. Volens ja M. Maksing teoses V.

Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn. 2017, § 172, lk 809).

56. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus rahuldamisele kuuluvad nii avaldajate

juurdepääsutee kui ka vee – ja kanalisatsioonitrassi talumiskohustuse nõue on

põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtub, et

puudutatud isikud on olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisega algselt nõus ning

hakanud selle osas vastuväiteid ja tasunõudeid esitama alles kohtumenetluses. Samuti

on avaldajad kasutanud vaidlusalust teed juba aastaid, omamata muud väljapääsu

avalikult kasutatavale teele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud menetluskulude

menetlusosaliste endi kanda jätmine.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik