3-18-1109/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1109

Haldusasi

Viru-Nigula

valla

kaebus

Ettevõtluse

Arendamise

Sihtasutuse 01.02.2018 otsuse nr 1.1-5.1/18/152 resolut-

siooni punkti 2 ja Rahandusministeeriumi 03.05.2018

vaideotsuse nr 9.2-13.8.2/3592-1 tühistamiseks ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks rahuldada Viru-Nigula

valla 25.09.2017 taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Viru-Nigula vald, volitatud esindajad vande-

advokaat Piret Blankin ja advokaat Evelin Prunt

Vastustaja I – Riigi Tugiteenuste Keskus (kuni 01.09.2018

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), volitatud esindajad

Sven Pääsukene ja Marliis Elling

Vastustaja II – Rahandusministeerium, volitatud esindaja

Silvi Uljas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru-Nigula valla kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-18-1109

2(11)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS) reguleerib struktuuritoetuse andmist

erinevate rakenduskavade ja koostööprogrammide elluviimisel (STS § 1 lg 1).

STS § 21 lg 6 ja § 22 lg 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määrus nr 133

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja

tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (taotluste menetlemise

määrus).

STS § 14 alusel on kehtestatud siseministri 13.02.2015 määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsi-

võime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (meetme määrus).

Meetme määruse § 12 kohaselt korraldatakse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

(PKT) toetuse taotlemiseks rakendusüksuse poolt taotlusvoorud.

Meetme määruse § 15 alusel on koostatud PKT toetuse taotluste hindamismetoodika

(hindamismetoodika), mis koosneb kahest hindamisblokist ja kuuest kriteeriumist (esimese

hindamisbloki moodustavad kriteeriumid 1-3 ja teise hindamisbloki kriteeriumid 4-6).

Kriteeriume hinnatakse viie palli skaalal, s.o hinnetega 0-4. Meetme määruses / hindamis-

metoodikas on toodud ka kriteeriumide lõikes antud hinnete osakaalud koondhindest.

2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui rakendusüksuse poolt korraldatud PKT

toetuse esimene taotlusvoor Lääne-Viru maakonnas oli avatud 29.01.2016-29.04.2016.

Viru-Nigula vald (VNV, endise nimega Kunda linn) esitas 29.04.2016 taotluse toetuse

saamiseks projektile „Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine“. EAS jättis 31.08.2016

otsusega nr 1.1-5.1/16/994 VNV taotluse rahuldamata.

3. Teine PKT toetuse taotlusvoor Lääne-Viru maakonnas oli avatud 08.06.2017-25.09.2017.

VNV esitas 25.09.2017 EAS-ile uue ja täiendatud taotluse projektile „Kunda sadama

ettevõtlusala väljaarendamine“ toetuse saamiseks (registreerimise number EU51786).

4. EAS tunnistas 01.02.2018 otsusega nr 1.1-5.1/18/152 VNV ja 25.09.2017 taotluse

nõuetele vastavaks (resolutsiooni p 1), kuid jättis taotluse PKT teise taotlusvooru eelarveliste

vahendite lõppemise tõttu rahuldamata (resolutsiooni p 2).

1) Taotleja ja taotlus vastavad taotluste menetlemise määruse §-de 2 ja 4 ning meetme

määruse §-de 10 ja 13 nõuetele. Taotleja taotlust hindas hindamiskomisjon koondhindega 2,94.

2) Kriteerium 1 (projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele): Kunda

sadama ettevõtlusala väljaarendamine ei ole otseselt kajastatud Lääne-Viru maakonna

arengustrateegias, kuid on kajastatud Kunda linna arengukavas. Projekti raames soovitakse ette

valmistada kolm sadama teenindamiseks sobilikku, ladustamisaladeks/ettevõtluseks mõeldud

krunti (50 000 m2) koos vajaliku tugitaristuga (side, vesi, kanalisatsioon, elekter), millest

toetuse abil valmivad trassid ja teed. Projekti alast moodustab hetkel suure osa meri ning projekt

sisaldab muuhulgas mere täitmist. Platsid valmistatakse ette ja antakse rendile kahele

ettevõttele: Kunda Nordic Tsement AS (Kunda sadama omanik) ja PK Terminal OÜ. Projekti

mõjul luuakse juurde 15 uut töökohta, mille keskmine palk võrreldes maakonna keskmisega on

rohkem kui 50% kõrgem. Projekti lõppemisele järgneva kolme majandusaasta jooksul laekub

3-18-1109

3(11)

prognooside kohaselt riigieelarvesse täiendavat sotsiaalmaksu 82 000 eurot. Projektil on kaudne

positiivne mõju kohaliku ettevõtluskeskkonna loomisele ning ekspordipotentsiaali kasvule,

kuid projekti kallidust arvestades jääb otsene mõju meetme mõttes väheseks, täiendav

sotsiaalmaks ületab toetuse summa 27. aastal pärast projekti lõppu. Tegemist on greenfield

alaga. Hinne 2,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 50%, s.o 1,00).

3) Kriteerium 2 (projekti prioriteetsus maakonna tegevuskavas): projekt asub Lääne-Viru

maakonna tegevuskavas esimesel kohal ehk on 1/3 prioriteetsustasemega projektide hulgas.

Hinne 4,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 25%, s.o 2,00).

4) Kriteerium 3 (projekti jätkusuutlikkus): kasusaajate ärimudelid on jätkusuutlikud ning

nende konkurentsivõime turul on kõrge, kasusaajad jätkavad tõenäoliselt tegevust vähemalt 5

aastat pärast projekti lõppu. Projekti tulemusena valmiva taristu käigus hoidmise kulud kaetakse

rendituludest. Järgnevate etappidena on planeeritud regionaalse reisiliikluse arendamise korral

reisiterminali ehitus, mille rahastamise allikad ei ole teada. Kuna ettevõtlusala soovitakse rajada

merre, siis on tehtud keskkonnamõjude hindamise (KMH) eelhinnang, mille lõppjäreldus oli, et

KMH algatamise vajadus puudub. Keskkonnaamet on samas juhtinud tähelepanu, et kuna täpne

teave tööde mahust puudub, siis hinnatakse KMH algatamise vajadust uuesti vee erikasutusloa

taotlemisel. Seetõttu ei ole täna teada, kas ja milliste täiendavate nõuete või piirangutega tuleb

merre ehitamisel arvestada. Hinne 3,00. Täiendav eelistuskriteerium 0,30 (arendatav objekt

paikneb ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil). Hinne

kokku 3,30 (osakaal hindamisploki koondhindest 25%, s.o 0,83).

5) Kriteerium 4 (projekti ettevalmistuse kvaliteet): taotluses on selgelt kirjeldatud probleem,

s.o Kunda sadama juures puuduvad vajalikud ladustamisplatsid. Projekti eelarve põhineb

hinnakalkulatsioonil ning ehitusprojekt vastab miinimumnõuetele. Projekti abil loodav

tugitaristu jääb avalikku kasutusse ning on kasutatav kõigi kasutajarühmade poolt. Projekti ei

saa kohe ellu viima hakata, kuna eelnevalt on vajalik projekti alal olevad krundid võõrandada.

Eelkokkuleppeid omanikega ei ole sõlmitud, mistõttu võib osutuda vajalikuks viia läbi

sundvõõrandamise protsess. Suure osa projekti alast moodustab hetkel meri, mis ei kuulu

taotleja omandusse. Mere täitmise järgselt saab maast riigimaa, mis tuleb seejärel taotlejal

võõrandada. Seetõttu ei pruugi projekt olla elluviidav planeeritud ajakava alusel. Projekti

lahendus näeb maa-alale ette uue 2+2 sõidureaga sõidutee rajamise. Samas on ehitusprojektis

liikluskorralduslik ja vertikaalplaneeringu osa lahendamata, selles lõigus ei vasta ehitusprojekt

eelprojekti nõuetele. Kuna liikluskorralduslik osa on lahendamata ning tegemist ei ole

traditsioonilise lahendusega, tuleb põhiprojekteerimise käigus viia nimetatud teelõigu osas läbi

liiklusohutuse audit. Hinne 3,00 (osakaal hindamisploki koondhindest 40%, s.o 1,20).

6) Kriteerium 5 (projekti eelarve põhjendatus ja kvaliteet, kuluefektiivsus): ehitusmaksumuse

kohta on esitatud hinnakalkulatsioon. Eelarve on detailne ning kulusid saab pidada tehnilist

lahendust arvestades optimaalseteks ja vastavaks turuhinnale. Kuna liikluskorraldus ei ole

lõplikult lahendatud, võib eelarve põhiprojekti koostamise raames (s.h liiklusohutuse audit)

muutuda. Hinne 3,43 (osakaal hindamisploki koondhindest 40%; s.o 1,37).

7) Kriteerium 6 (projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega): taotleja finantsvõimekust

saab hinnata piisavaks projekti elluviimisel, kuid tööde elluviimisel võib realiseeruda

finantsvõimekuse risk, sest tööde mahud ning ajagraafik ei ole lõplikult teada. Projekti

elluviimine eeldab mitmete kõrvaltingimuste (põhiprojekti koostamine, liiklusohutuse

auditeerimine, maade võõrandamine taotleja omandisse) täitmist, mistõttu peab VNV

ettevõtlusalade kruntide aluse mere täitma eelnevalt omavahenditest. Projekti abikõlblikele

kuludele lisanduvad ka mitteabikõlblikud kulud mahus 1,2 miljonit eurot (36% kogu projekti

maksumusest), mis tõstab projekti finantseerimisvõimekuse riski. Projekti meeskond on

komplekteeritud ning kõik vajalikud kompetentsid on olemas. Projekti meeskond on piisava

3-18-1109

4(11)

suurusega ning elluviidavatele tegevustele on vastutajad määratud. Hinne 2,71 (osakaal

hindamisploki koondhindest 20%, s.o 0,54).

8) Esimese hindamisploki koondhinne on 2,83 (1 + 2 + 0,83), mille osakaal koondhindest on

60% (s.o 1,7). Teise hindamisploki koondhinne on 3,11 (1,2 + 1,37 + 0,54), mille osakaal

koondhindest on 40% (s.o 1,24). Koondhinne on seega 2,94 (1,7 + 1,24). Meetme määruse § 15

lg 10 ja § 16 lg 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele positiivse hinnangu saanud taotlused, mille

rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui positiivse hinnangu saanud

taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise

tulemusel tekkinud pingereale. Kõnealuses taotlusvoorus oli vahendite piiratuse tõttu viimasena

võimalik rahastada projekti, mis sai koondhindeks 2,99 ning asub pingereas kohal 5. VNV

taotlus koondhindega 2,94 asub taotluste pingereas 6. kohal ning kuna taotlusvooru eelarvelised

vahendid on lõppenud, ei ole võimalik taotlust rahuldada.

9) Meetme määruse § 12 lg 1 alusel saab taotlusi esitada kahes taotlusvoorus, millele järgneb

reservprojektide voor. VNV projekt on esimene, mis jäi Lääne-Viru maakonna projektidest

rahastamata ning kantakse reservnimekirja.

5. VNV esitas 02.03.2018 Rahandusministeeriumile (RM) vaide EAS-i 01.02.2018 otsusele.

1) EAS-i 01.02.2018 otsus on kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise tõttu materiaalselt

väär. Hindamiskriteeriumite näol on tegemist halduse sise-eeskirjaga, millest tuleneva

hindamismetoodika järgimine on EAS-i kohustus (meetme määruse § 15 lg 1). EAS on viidatud

kohustust rikkunud, jättes hindamiskriteeriumites nimetatud aspektid osaliselt arvestamata või

hinnates neid mittekohaselt. Lisaks on EAS rikkunud diskretsioonireegleid, lähtudes otsuse

tegemisel asjaoludest, mida hindamiskriteeriumite kohaselt arvestada ei tulnud.

2) Kriteeriumi 1 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 3 („kas on olemas probleem,

kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus“ ja „kas kasusaajatele on samas maakonnas võimalik

pakkuda alternatiivseid võimalusi oma tegevuse alustamiseks/laiendamiseks“); EAS on

ebaõigesti asunud seisukohale, et maakonna arengustrateegia ei näe ette Kunda sadama

ettevõtluskeskkonna väljaarendamist; EAS on jätnud tähelepanuta, et sotsiaalmaksu kasv ei ole

projekti ainus taotletav eesmärk; erinevalt EAS-i ekslikust seisukohast on projekti eesmärgiks

olnud hindamiskriteeriumite kohaselt prioriteetse, brownfield tüüpi ettevõtlusala arendamine;

väär on EAS-i seisukohale, et projektist saavad kasu ainult kaks ettevõtet.

3) Kriteeriumi 3 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 7 („kuivõrd asjakohased,

efektiivsed ning sihtrühmale vastavad on edasised kavandatud turundus- vm toetavad

tegevused“ ja „milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast

(sh sise- ja välisriskid) ning mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud“); EAS on

paljasõnaliselt nentinud, et ehkki eelhinnangu kohaselt KMH algatamise vajadus puudub, ei ole

see välistatud tulevikus; EAS on põhjendamatult vähendanud taotluse hindepunkte, sedastades,

et puudub teave, kas regionaalse reisiliikluse arendamiseks on olemas rahastusallikad.

4) Kriteeriumi 4 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 3 ja 4 („kuivõrd asjakohaselt on

projekti kasusaajad määratletud ning kas oodatav kasu on kirjeldatud ja tõendatud“ ja „kuivõrd

põhjendatud on projekti teostamise asukoht, sh kas selleks on paremaid“); ebaõige on EAS-i

väide, et eelkokkuleppeid kinnistuomanikega ei ole sõlmitud, mistõttu võib osutuda vajalikuks

viia läbi sundvõõrandamise protsess.

5) Kriteeriumi 5 osas ei ole EAS analüüsinud alakriteeriume 2 ja 4 (kas taotlusele lisatud

eelarve on läbipaistev ja selles puuduvad ebamõistlikud kulud); arusaamatuks jääb, millele

tuginedes on EAS heitnud taotluse ettevalmistuse osas ette liikluskorraldusliku planeeringu

3-18-1109

5(11)

osalist puudumist – kriteeriumi 5 alakriteeriumite kohaselt ei ole võimalike riskide arvestamine

asjakohane.

6. EAS esitas RM-ile 23.03.2018 kirjaga nr 9.2-13.8.2/1886-6 ja 25.04.2018 kirjaga nr

9.2-13.8.2/1886-7 täpsustava info VNV 25.09.2017 taotluse rahuldamata jätmise kohta.

7. RM jättis 03.05.2018 vaideotsusega nr 9.2-13.8.2/3592-1 VNV 02.03.2018 vaide

rahuldamata.

1) Hindamismetoodikas on selgitava tekstina välja toodud aspektid, mida selle kriteeriumi

puhul eelkõige hinnata, kuid nende puhul ei ole tegemist iseseisvate alakriteeriumitega.

Haldusaktis ei ole võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe

või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised väited. Taotleja ülesanne on tagada, et

taotlus sisaldab kogu otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni ning rakendusüksuse ülesanne

ei ole täiendavate päringutega parandada taotluse puudusi.

2) Kriteeriumi 1 raames on vaidlusaluseks küsimuseks projekti põhjendatus maakonna

arengukava seisukohast lähtuvalt. Maakonna arengustrateegias on toodud välja Kunda sadama

reisikai- ja terminaali arendus ning Kunda sadama ühendusteed, mida ei ole võimalik üksüheselt

samastada Kunda sadama tootmis- ja arendusalaga. See, et maakonna arengustrateegias on

peetud tähtsaks Kunda sadama arendamist (s.h reisiliikluse taastamine), ei anna veel alust

hinnata taotlust antud hindamiskriteeriumi osas kõrgemalt, kuna Kunda sadama ettevõtlusala

on sadamast eraldiseisev projekt. Strateegias nimetatud „Investeeringud ettevõtlusalade

taristusse: Kunda juurdepääsutee ja kommunikatsioonide rajamine“ ei ole samaväärsed Kunda

sadama ettevõtlusala arendamise projektiga. Kunda linna piirkonna konkurentsivõime tugev-

damise tegevuskava ei ole osa maakonna arengustrateegiast.

RM nõustub, et sotsiaalmaksu küsimus ei ole projekti ainus taotletav eesmärk, kuid sellegi-

poolest hinnatakse antud kriteeriumi raames aspekti, millal projekti tulemusena laekuv täiendav

sotsiaalmaks ületab taotletava toetussumma. Seega nähtub antud aspektis vastavus madalamale

hindele kui 2. Kuna VNV projekti hindamisel on arvesse võetud ka positiivseid aspekte, siis on

kriteeriumit hinnatud hindega 2. Kaebaja viidatud eesmärke – uute töökohtade loomine ja

ettevõtlusaktiivsuse kasv – käsitletavas kriteeriumis hinnataksegi, kuid oluline ei ole loodavate

töökohtade arv, vaid nende töökohtade lisandväärtus. Turvalisuse taseme tõus ei kuulu vastavalt

määrusele ja hindamismetoodikale hindamisel oluliste aspektide hulka. Taotluses on kirjas, et

projektist saavad otseselt kasu 2 ettevõtet ning hinnanguliselt veel 50 saavad kaudset kasu.

Projekti mõju osas arvestatakse vastavalt hindamismetoodikale otseseid kasusaajad. Projektil

on kaudne positiivne mõju kohaliku ettevõtluskeskkonna loomisele ning ekspordipotentsiaali

kasvule, kuid projekti kallidust arvestades jääb otsene mõju meetme mõttes väheseks.

Brownfield tüüpi ettevõtlusala arendamine on meetme määruse seletuskirja kohaselt kasutusest

väljalangenud militaar- ja tootmisalade jms ettevalmistamine uueks ettevõtluseks. Ehitus-

projektist selgub, et projekti raames võetakse kasutusele (täidetakse) mereala (greenfield).

Sadama ja olemasolevate ladustamisplatside vaheline maismaa jaotub sihtotstarbe järgi

tootmismaaks ja elamumaaks. Tootmismaa ei ole varem kasutuses olnud ja seda ei saa pidada

brownfield alaks. Elamumaal asuvad aga senini kasutuses olevad elamud, mistõttu pole samuti

tegu brownfield alaga.

Kõnealuse hindamiskriteeriumi puhul ei nähtu, et ilmneks valdav vastavus maksimum-

hinnetega.

3) Taotlusele lisatud KMH eelhinnangus on välja toodud: „ei ole välistatud, et vee

erikasutusloa taotlemisel (või projekteerimisel) osutub KMH kohustuslikuks.“ Taotluse juurde

on esitatud ka Keskkonnaameti seisukoht: „KMH vajalikkuse üle vee erikasutusloa peale

3-18-1109

6(11)

otsustab Keskkonnaamet kui esitatakse vee erikasutusloa taotlus.“ Eeltoodust tulenevalt ei

olnud hindamise ajal teada, kas ja milliste piirangutega tuleb tegelikult selle projekti

elluviimisel arvestada. Seega esinevad projekti elluviimisel mitmed olulised riskid (ei ole teada,

kas ja millisel kujul on võimalik projekti teostada ja mis on tegelik projekti maksumus).

Hindamismetoodikas on kolmanda kriteeriumi hinde 0 kirjelduse juures välja toodud: „Puudub

kindlus, et leitakse vahendid järgnevate etappide elluviimiseks (võimalikud finantseerimis-

allikad on kirjeldamata), kui järgnevad etapid on vajalikud“. Taotleja on taotluses järgmise

etapina kajastanud regionaalse reisiliikluse arendamist ja reisiterminali ehitust. Kuna ei olnud

teada jätkutegevuste rahastamise allikad, siis ei ole olnud võimalik hinnata seda projekti

maksimaalse hindega. Hinnatud on nii kasusaajate jätkusuutlikkust kui ka finantsilist ja

halduslikku jätkusuutlikkust. Kriteeriumi 3 puhul vastab maksimumhindele olukord, kui riskide

avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast on madal või maandatav

kavandatud tegevuste abil. Hinne on kolm, sest projektis on oluline risk mis on analüüsimata ja

maandamise meetmed välja toomata. Asjaoludest ei nähtu vastavus maksimumhindele.

4) Kriteeriumi 4 osas on vaidlusaluseks küsimuseks eelkokkulepete sõlmimine maa-

omanikega. Projektialal kuuluvad 4 kinnistut eraomanikele ning taotleja on nende kohta

märkinud, et käivad eelläbirääkimised kinnistute omandamise kohta. EAS on hindamisel

lähtunud asjaolust, et see ei ole võrdne olukorraga, kus omandiõigused on juba lõplikult taotleja

kasuks vormistatud. Lisaks on maksimumhinde saamise eelduseks asjaolu, et ehitamise puhul

on ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis. Lisandunud 2+2 sõidureaga teel see puudub.

Seega ei vasta ehitusprojekt osaliselt eelprojekti nõuetele. EAS on taotluse hindamisel ja

põhjendamisel lähtunud vaid taotluses toodud andmetest ning käsitlenud neid õigesti. RM ei

näe vastuolu hindamiskriteeriumitega.

5) RM ei saa vaidemenetluses otsustada projektitaotluse rahuldamist.

6) STS § 21 lg 1 kohaselt tuleb taotlus esitada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

nõuete ja tingimuste kohaselt. STS seletuskirja § 21 lg 2 selgitus toob välja, et taotluses on

oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Esitatud vaie selgitab

projektiga seotud kohapealseid olusid, kuid vaide raames ei ole esitatud tõendusmaterjali, miks

vaidlust tekitavate kriteeriumite hinne ei ole õige ning missugustest kaalutlustest lähtuvalt peaks

see olema kõrgem. EAS on oma otsust motiveerinud ja vaidemenetluse käigus ka piisvalt oma

otsust täiendavalt põhjendanud ning selgitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Viru-Nigula vald esitas 04.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

05.03.2019) EAS-i 01.02.2018 otsuse resolutsiooni punkti 2 ja RM-i 03.05.2018 vaideotsuse

tühistamiseks, samuti RTK (EAS-i üldõigusjärglane al 01.09.2018) kohustamiseks rahuldada

VNV 25.09.2017 taotlus.

1) Kaebus kordab vaides esitatud seisukohti (vt kohtuotsuse p 5), tuues täiendavalt esile

järgneva.

2) Maakonna arengustrateegia kinnitab, et Kunda sadama juurde kuuluva taristu ja

ettevõtluskeskkonna väljaarendamine tervikuna on Lääne-Viru maakonna arengustrateegia

kõige tähtsam eesmärk. Ebaõige ja vastuolus hindamismetoodikaga on väide, justkui oleks

hindamiskomisjonil olnud võimalus hinnata taotluse sotsiaalmajandusliku mõju tõttu esimest

kriteeriumit hindega 1 või vähem. Eluliselt on ebausutav ja vähetõenäoline, et kinnisasjade

omanikud, kes ise projekti ettevalmistamisest teadlikud olid, ettevalmistuse etappides arvamust

avaldasid ning projekti elluviimisele vastuseisu ei avaldanud, muudaksid hiljem oma seisukohta

3-18-1109

7(11)

oluliselt. Vastustajad ei ole ümber lükanud, et vee erikasutusloa taotlemisel on äärmiselt

ebatõenäoline KMH algatamise otsustamine. Vastustaja ei ole selgelt esile toonud, millistes

osades oli liikluskorralduse lahendus ebapiisav ega eelprojekti staadiumile vastav. Kaebaja oli

esimeses taotlusvoorus esitatud esialgset taotlust oluliselt täiendanud, samas ei kajastu see teise

PKT toetuse taotlusvooru tulemusena tehtud otsuse põhjendustes.

3) Meetme määruse § 16 lg-st 4 järeldub, et kui taotleja ei esita koos taotlusega hoonete või

rajatiste ehitusprojekti, mis vastab ehitusprojekti määrusele, siis ei ole see taotluse vastava

hindekriteeriumi vähendamist tingiv asjaolu, vaid haldusaktile kõrvaltingimuste kehtestamise

alus. Ehkki kaebaja ei nõustu, et liikluskorralduse lahendus oli mis tahes viisil puudulik, siis ei

ole 5. kriteeriumi alakriteeriumite kohaselt võimalike riskide arvestamine asjakohane. EAS on

arvestanud hinde vähendamisel asjassepuutumatu asjaoluga.

4) Vaidemenetluses on RM asunud seisukohale, et brownfield tüüpi projektina saavad olla

käsitatud kitsalt vaid kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisala uuendavad projektid. RM

käsitlus on ebaõige, vastuolus erialakirjandusega ning sõnamurdlik. Meetme määruses ei ole

brownfield tüüpi projekti defineeritud. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning

erialakirjanduses sisalduva definitsiooni kohaselt ei välista asjaolu, et projektiga arendatakse

osaliselt välja ka seni kasutamata mereala, projekti brownfield tüüpi arendamiseks nimetamist.

Järelikult on EAS vääralt hinnanud nn brownfield tüüpi projekti greenfield tüüpi ettevõtlusala

arendusena. Ka koos taotlusega EAS-ile esitatud KMH eelhinnang kinnitab, et projekt hõlmab

valdavas osas brownfield-tüüpi arendustegevust.

5) Vaidemenetluses on EAS avaldanud, et hindas taotluse läbivaatamisel projekti otseseid

kasusaajaid, aga see ei ole kooskõlas hindamiskriteeriumitega. Kriteeriumi 1 alakriteeriumitest

nähtuvalt ei ole kasusaajate hindamine mis tahes viisil piiratud, st arvestada tuleb nii otsestele

kui kaudsetele projektist kasusaajatele avalduvaid mõjusid.

6) EAS ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmist vaidlustatud otsuses kõikehõlmavalt

põhjendanud. Põhjendamiskohustuse rikkumist kinnitab, et RM on vaidemenetluses pidanud

korduvalt küsima EAS-ilt selgitusi. Kaebaja kahtleb, et EAS tegelikkuses kõiki kriteeriumeid

otsuse tegemisel on arvestanud.

7) Vaidlustatud otsuse formaalne ja sisuline õigusvastasus on toonud kaasa kaebaja taotlusele

põhjendamatult madala koondhinde andmise ning taotluse rahuldamata jätmise. Seega tuleb

kaebaja projektile anda meetme määruse § 15 lg 11 teisest lausest tulenevalt uus hinnang.

9. Rahandusministeerium palub 20.07.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

RM on oma seisukohad vaideotsuses andnud ja jääb nende seisukohtade juurde. RM-i kui vaide

lahendaja ülesandeks otsuse õiguspärasuse kontrollimisel on tuvastada, kas taotluse lahenda-

misel on järgitud menetlusnorme ja kaalutlusreegleid. EAS on oma otsuses lähtunud kõikidest

haldusmenetluse käigus kogutud tõenditest ja oma seisukohti veenvalt põhjendanud. HMS § 40

lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse

esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Peale vaide saamist andis RM EAS-ile võimaluse esitada omapoolsed seisukohad esitatud

vaidele.

10. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (alates 01.09.2018 ülesanded üle võetud Riigi

Tugiteenuste Keskuse poolt) palub 22.07.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Ekslik on kaebaja käsitlus hindamiskriteeriumite alakriteeriumitest, sest hindamis-

kriteeriumitel ei ole alakriteeriume. Hindamismetoodikas on taotlejate ja hindajate jaoks

selgitava tekstina välja toodud aspektid, mida selle kriteeriumi puhul eelkõige hinnata.

3-18-1109

8(11)

Nimetatud aspektidel puudub kindlaksmääratud osakaal kriteeriumi hindest, seega ei tule

nimetatud aspekte ka kriteeriumi põhjendustes tingimata kajastada. Hindamiskomisjoni

liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning sellega kaasneb

kohtuliku kontrolli ahenemine. Alusetu on ka kaebaja väide, et EAS-il oli HMS §-st 6 tulenevalt

kohustus paluda kaebajal taotluses esitatud andmeid juurde esitada. Konkursimenetluses, kus

toetuse taotlemise regulatsioon on detailne, peaks taotlus ja sellega koos esitatav informatsioon

peaks võimaldama asja otsustamist ilma küsimuste täpsustamiseta.

2) EAS ei nõustu kaebaja väitega, et otsus on kaalutlusõiguse teostamise nõuete rikkumise

tõttu materiaalselt väär. EAS jääb vaideotsuses kajastatud 23.03.2018 ja 25.04.2018 kirjades

toodud seisukohtade juurde.

3) EAS ei nõustu kaebaja väitega, et on rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust.

Vaidlustatud otsuses on ära toodud kõik olulised põhjendused. Nagu kohtuotsuseski, ei ole ka

haldusaktis võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise

otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited. Nimetatud

väidete täiendav avamine vaide- ja kohtumenetluse ajal ei tähenda, et on tehtud põhjendamise

viga. Antud juhul on vastustaja vaidemenetluses välja toonud täiendavad selgitused otsusele,

aga EAS ei ole väljunud vaidlustatud otsuses esitatud argumentide piiridest ega asutud otsima

uusi põhjendusi, miks jäeti kaebaja taotlus toetuse saamiseks rahuldamata.

4) Kohtumenetluse korras ei ole võimalik nõuda, et kohus kohustaks vaidlustatud haldusakti

andnud organit kaebaja taotlust rahuldama, kuna kohus saab vaid kontrollida hindamis-

menetluse läbiviimise korrast kinnipidamist, mitte aga hinnata taotlust sisuliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Seoses RTK poolt EAS-i ülesannete ülevõtmisega alates 01.09.2018 on põhjendatud

sisustada kaebaja kohustamisnõuet selliselt, et kaebaja soovib RTK kui rakendusüksuse poolt

enda 25.09.2017 taotluse uut hindamist ja rahuldamist (HKMS § 49 lg 3 p 3).

12. Kohus leiab, et VNV kaebus ei anna alust EAS-i 01.02.2018 otsuse ja RM-i 03.05.2018

vaideotsuse tühistamiseks ega RTK kohustamiseks rahuldada VNV 25.09.2017 taotlus.

13. Kaebus kordab oma sisult valdavas osas kaebaja poolt RM-ile 02.03.2018 esitatud vaiet.

Kohtu hinnangul avavad EAS-i 01.02.2018 otsus ja RM-i 03.05.2018 vaideotsus piisava

selgusega põhjused, miks kaebaja 25.09.2017 taotlus ja 02.03.2018 vaie jäid rahuldamata (vt

kohtuotsuse p-d 4 ja 7). Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid täismahus

üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Olulisemana ja vastusena kaebusele toob kohus esile

alljärgneva.

14. EAS-i 01.02.2018 otsusest nähtub, et VNV 25.09.2017 taotlus loeti nõuetele vastavaks,

taotlust hindas hindamiskomisjon koondhindega 2,94 ning taotlus jäeti rahuldamata põhjusel,

et taotlusvoorus oli vahendite piiratuse tõttu viimasena võimalik rahastada projekti, mis sai

koondhindeks 2,99 (vastavalt meetme määruse § 16 lg-le 1).

Vaidlus seisneb poolte vahel eelkõige selles, kas hindamiskomisjon hindas põhjendatult VNV

25.09.2017 taotlust koondhindega 2,94. Menetlusosalised ei vaidle seejuures hinnete

osakaalude põhjendatuse üle ega ka selle üle, et kriteeriumide osas antud hinded on osakaale

arvestades korrektselt kokku liidetud. Kohtule arusaadavalt on kaebaja etteheidete põhisisuks

see, et komisjon on andnud kriteeriumide 1, 3, 4 ja 5 osas lubamatult madalad hinded, mis

mõjutasid kokkuvõttes kaebajale ebasoodsalt koondhinnet.

3-18-1109

9(11)

15. Kohus on seisukohal, et EAS-i 01.02.2018 otsus, mis tugineb hindamiskomisjoni hinnangu

alusel moodustunud pingereal, on oma olemuselt sisustatav kaalutlusotsustusena. Kaalutlus-

momendina tuleb seejuures mõista hindamiskomisjoni hinnangut ehk hindamismetoodika

alusel punktide andmist taotlusele.

Vaatamata asjaolule, et PKT toetuse taotlusi tuleb hinnata lähtudes hindamismetoodikast,

sisaldab hindamine paratamatult ka teatavat subjektiivsust – vastasel juhul ei oleks tegemist

hindamisega kaalutlemise tähenduses. Sellist subjektiivsust, eelkõige erinevate vaatenurkade

toomist hindamisprotsessi, võib ühtlasi lugeda hindamiskomisjoni, kui kollegiaalorgani

moodustamise üheks eesmärgiks. Hinnangu usaldusväärsuse peab seejuures tagama (lisaks

hindamispõhimõtete fikseerimisele) asjaolu, et komisjoni moodustavad spetsialistid, s.o isikud,

kellel on teatavad spetsiifilised eriteadmised (mida ei ole üldjuhul samas mahus kohtul) ning

lõplik hinnang moodustub kollegiaalselt (meetme määruse § 15 lg 2). Kohus saab sellise

hinnangu kahtluse alla seada juhul, kui esinevad ilmsed vastuolud hindamismetoodikaga ja/või

kaalutluspõhimõtetega (HKMS § 158 lg 3).

16. Kõnealuses hindamismetoodikas on toodud iga hinnatava kriteeriumi juures välja aspektid,

mida hindamisel arvestatakse, ning hindepunktid koos kirjeldustega, millele peab projekt

vastava hinde saamiseks vastama.

Tutvunud hindamismetoodikaga (kaebuse lisa 8), kaebuse (ja vaide) põhjendustega ning

EAS-i 01.02.2018 otsuse põhjendustega ja EAS-i poolt vaidemenetluses esitatud selgitustega

(EAS-i 23.03.2018 ja 25.04.2018 kirjad), ei nähtu kohtule sellist kaalutluspõhimõtete eiramist

hindamiskomisjoni poolt, mis annaks aluse lugeda komisjoni hinded kriteeriumite lõikes ilmselt

ebaõigeteks. Kohtule ei nähtu seega selliseid kaalutlusreeglite riiveid, mis annaksid aluse otsuse

ja vaideotsuse tühistamiseks ning EAS-i kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti hindama.

17. Kriteeriumi 1 osas on kaebaja taotlust hinnatud hindega 2. Peamiste põhjendustena, miks

ei ole antud kõrgemaid punkte, on EAS-i poolt välja toodud, et projekti kallidust arvestades jääb

otsene positiivne mõju kohaliku ettevõtluskeskkonna loomisele ning ekspordipotentsiaali

kasvule meetme mõttes väheseks, täiendav sotsiaalmaks ületab toetuse summa 27. aastal pärast

projekti lõppu ning tegemist on nn greenfield alaga. Otsuses on küll viidatud ka sellele, et Kunda

sadama ettevõtlusala väljaarendamine ei ole otseselt kajastatud Lääne-Viru maakonna arengu-

strateegias, samas on mööndud, et see on kajastatud Kunda linna arengukavas.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et komisjoni

hindamisruum võis olla ahenenud kõrgemate punktide andmise võimalusele. Sellele viitab

ainuüksi asjaolu, et täidetud ei ole tegelikkuses ka 2 punkti tunnus „projekti tulemusena laekuv

täiendav sotsiaalmaks ületab taotletava toetussumma hiljemalt kolmanda majandusaasta lõpuks

peale projekti lõppemist“. Ka selles ei ole vaidlust, et projektiala hõlmab vähemalt osaliselt

sellise territooriumi kasutuselevõttu, mida ei ole varem arendatud (nn greenfieldi), samas kui

kriteerium eelistab varasemast kasutusest väljalangenud alasid (nn brownfieldi). Õige on kohtu

hinnangul ka seisukoht, et Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine ei ole otseselt

kajastatud Lääne-Viru maakonna arengustrateegias (seejuures ei ole vastustajad eitanud

muudest dokumentidest tulenevaid sellekohaseid viiteid).

Kohus ei sea kahtluse alla, et kaebaja projektil on kriteeriumi 1 tähenduses mitmeid positiivseid

mõjusid (mh kaudsed kasusaajad otseste kasusaajate kõrval). Sellele ei ole vastu vaielnud ka

vastustajad ja see on ka põhjus, miks taotlus sai 2 puntki (st viie palli skaalal keskmise hinde).

Vastavat kaalutlust, s.o 2 punkti ei saa pidada hindamismetoodikat (punktide kirjeldust) ja

kaalutlusreegleid ilmselt rikkuvaks.

3-18-1109

10(11)

18. Kriteeriumi 3 osas on kaebaja taotlust hinnatud hindega 3 (millele lisandus täiendav

eelistuskriteeriumina 0,3 punkti, mille osas vaidlus puudub). Hinde n.ö negatiivse põhjendusena

on esile toodud, et järgnevate etappidena planeeritud reisiterminali ehituse rahastamise allikad

ei ole teada, samuti ei ole hindamise seisuga teada, kas ja milliste täiendavate nõuete või

piirangutega tuleb merre ehitamisel arvestada (KMH koostamise vajadus).

Asjaoludest nähtuvalt on Keskkonnaamet väljendanud seisukohta, et kuna täpne teave tööde

(merre ehitamise) mahust puudub, siis hinnatakse KMH algatamise vajadust uuesti vee

erikasutusloa taotlemisel. Sellises olukorras ei saa ka kohtu hinnangul üheselt väita, et riskide

avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise seisukohast oleks üheselt madal või

maandatav kavandatud tegevuste abil (nagu on kirjeldatud kriteeriumi maksimumhinde osas).

Isegi kui eeldatav tööde maht viitab KMH vajaduse puudumisele, siis tegemist on ikkagi

eelhinnanguga ning KMH vajaduse hilisem ilmnemine võib avaldada olulist mõju planeeritud

tegevustele. Kohtu hinnangul ei saa asuda ka seisukohale, et ebaselgust jätkutegevuste

(reisiterminali) rahastamise allikate osas ei saaks kõnealuse kriteeriumi raames riskina hinnata

– kriteeriumi 3 kirjelduse kohaselt hinnatakse selles raames mh riskide avaldumise tõenäosus

projekti mõju saavutamise seisukohast.

Kohtu hinnangul mahuvad eeltoodud asjaolud sellisesse kaalutlusruumi, mis võimaldab anda

maksimumist ühe punkti võrra madalama hinde.

19. Kriteeriumi 4 osas on kaebaja taotlust hinnatud hindega 3. Puudustena on esile toodud, et

projekti ei saa kohe ellu viima hakata, kuna eelnevalt on vajalik projekti alal olevad krundid

võõrandada, milleks eelkokkuleppeid eraomanikega ei ole sõlmitud, samuti on vaja mere

täitmise järgselt tekkiv riigimaa võõrandada. Seetõttu ei pruugi projekt olla elluviidav

planeeritud ajakava alusel. Samuti on ehitusprojektis liikluskorralduslik ja vertikaalplaneeringu

osa lahendamata, vajalik on läbi viia liiklusohutuse audit.

Kohus leiab, et viidatud asjaolud võimaldavad kaalutlust maksimumist ühe punkti võrra

madalama hinde andmiseks. Kohus nõustub vastustajatega selles, et eelläbirääkimiste

toimumine kinnistute omandamiseks ei ole võrdsustatav omandi- või kasutusõiguse

olemasoluga projekti abikõlblikkuse perioodil. Seejuures leidub ka ajakirjanduses viiteid

võimalikele probleemidele seoses projektialal asuva kinnistu omandamisega1. Ehitusprojekti

mittevastavust eelprojekti nõuetele (seoses liikluskorraldusega) on vaidlustatud haldusaktides

selgitatud.

20. Kriteerium 5 osas kaebaja taotlust hinnatud 3,43 punktiga. Esile on toodud, et kuna

liikluskorraldus ei ole lõplikult lahendatud, võib eelarve põhiprojekti koostamise raames (s.h

liiklusohutuse audit) muutuda. Kohtu hinnangul võimaldavad kriteeriumi 5 (projekti eelarve

põhjendatus ja kvaliteet, kuluefektiivsus) raames hinnatavad aspektid seda asjaolu hindamisel

arvesse võtta (seda ei välista kaebaja viidatud meetme määruse § 16 lg 4).

21. Kaebaja on toonud mh esile, et hindamismetoodika kajastab kõigi kriteeriumide juures

hindamisaspekte (kaebuse kohaselt alakriteeriume), kuid EAS-i 01.02.2018 otsusest ei nähtu,

et kõiki neid aspekte oleks analüüsitud. Kohus leiab sarnaselt vastustajatele, et kriteeriumide

juures hindamisaspektide väljatoomist ei saa pidada selgelt n.ö alakriteeriumideks, mida tuleb

igal juhul ja ükshaaval otsuses analüüsida / hinnata. Tegemist on pigem juhistega selle kohta,

mida saab pidada konkreetse kriteeriumi raames asjakohaseks. Hindamisnõuete eiramiseks

saaks pidada seda, kui mõni konkreetne ja oluline asjaolu on jäänud analüüsimata, kuid mitte

aspektide lõikes formaalse analüüsi puudumist kui sellist. Kaebaja poolt esile toodud asjaolusid,

1 Virumaa Teataja, 02.04.2019, „Kunda sadama arendus pressib otse vana mehe koju“

(https://virumaateataja.postimees.ee/6559246/kunda-sadama-arendus-pressib-otse-vana-mehe-koju)

3-18-1109

11(11)

s.o mida ei ole kaebaja arvates hinnatud või on ebaõigesti hinnatud, on vaidemenetluses

analüüsitud ja kohus nõustub vastavate hinnangutega. Mõne täiendava asjaolu / aspekti analüüs

ei saa seejuures muuta olematuks kaebaja taotluse puudusi, mis on tinginud maksimumist

madalamate hindepunktide andmise.

22. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et EAS-i 01.02.2018 otsus sisaldab olulisi kaalutlusi /

põhjendusi, miks hinnati kaebaja 25.09.2017 taotlust kriteeriumide lõikes konkreetsete

punktidega. Otsusest on arusaadav, millistel kaalutlustel anti kaebaja taotlusele osade

kriteeriumide lõikes maksimumist madalamaid hindepunkte. Vaidemenetluse raames on hinde-

punktide põhjendusi ning hindamismetoodika ja kaalutlusreeglite järgimist RM-i poolt

täiendavalt kontrollitud. EAS-i poolt lisaselgituste andmist vaidemenetlejale ei saa pidada algse

otsustuse muutmise või täiendamisena, vaid kaalutluste üksikasjalikuma selgitamisena vaides

esitatud etteheidete kontekstis. Seda saab pidada vaidemenetluse kui haldusesisese järel-

kontrolli funktsiooni põhjendatud osaks. Vastavate selgituste pinnalt on RM 03.05.2018

vaideotsuses põhjendatult leidnud, et EAS-i kaalutlused ei ole olnud meelevaldsed ning EAS-i

otsuse tühistamiseks alus puudub.

23. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata VNV kaebus EAS-i 01.02.2018 otsuse ja RM-i

03.05.2018 vaideotsuse tühistamiseks ning sellest tulenevalt ka taotluse uueks läbivaatamiseks

/ rahuldamiseks kohustamiseks.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik