2-17-6893/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-6893

Tsiviilasi

XX hagi Aktsiaseltsi Y vastu töötasu, töölähetuse

päevaraha ja kulude hüvitamise nõudes ning

Aktsiaseltsi Y hagi XX vastu ettemaksu tagastamise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 12. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja (vastustaja): Aktsiaselts Y, seaduslik esindaja

juhatuse liige LL ja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vesse Võhma

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 1. aprillil 2019, millel osalesid hageja ja

tema lepinguline esindaja ning kostja seaduslik esindaja

ja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2018 otsus ja kinnitada poolte

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. XX hüvitab Aktsiaseltsile Y 240 eurot vastavalt käesoleva kompromissi

tingimustele [st vastavalt määruse resolutsiooni punktile 3.2];

1.2. pooled avaldavad, et neil puuduvad pärast käesoleva kompromissi täitmist

vastastikku nõuded nendevahelisest töösuhtest ja hagides kirjeldatud

asjaoludest.

2. Tsiviilasja nr 2-17-6893 menetlus lõpetada.

3. Tagastada kostja menetluskulude katteks antud tagatis järgmiselt:

3.1. kanda 240 eurot CC arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX;

3.2. kanda [määruse resolutsiooni punkti 1.1 täitmiseks] 240 eurot Aktsiaseltsi Y

arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot CC

arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, töötaja) esitas 2. detsembril 2016 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Aktsiaseltsi Y (kostja, tööandja) vastu töötasu, päevaraha ja kulude hüvitamise nõudes. TVK

jättis 29. märtsi 2017 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2518/16 avalduse rahuldamata.

1.1. Hageja esitas 2. mail 2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-17-6893).

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja novembrikuu 2016

töötasu 1 023,23 eurot (alternatiivselt 451,66 eurot); novembrikuu 2016 lähetuse päevaraha

576 eurot; puhkusehüvitise 44,49 eurot ja kulude hüvitiseks 768,67 eurot.

Hageja väitel

-

sõlmisid pooled 11. novembril 2016 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja

juures tähtajatult tööle autojuhina. Töölepingu p-s 3.1 pandi kirja töötasu 2,54 eurot

(bruto) tunnis, aga tegelikul leppisid pooled, et töötasu arvestatakse läbitud kilomeetrite

alusel arvestusega 1 km = 0,13 senti (neto), mis makstakse välja töötasuna Vabariigi

Valitsuse kehtestatud alampalga määras ja ülejäänud summa töölähetuse päevarahana;

-

perioodil 11. – 30. november 2016 teostatud veol Eesti-Hispaania-Eesti läbis hageja

7 871 km, seega kokkuleppeline tasu on 1 023,23 eurot (= 7 871 × 0,13), millest pidi

tööandja 372,51 eurot välja maksma netotöötasuna arvestatuna miinimummääras ja

650,72 eurot töölähetuse päevarahana;

-

töölepingu allkirjastamise päeval sõitis hageja tööandja veokiga ja tööandja korraldusel

Hispaaniasse, laadides samal päeval Eestis erinevates kohtades peale veose;

-

laadides 21. novembril 2016 Hispaanias peale koorma veiniga, tekkis hagejal kahtlus,

et logistiku korraldusel paigutatud koorem võib veduki vedaval teljel tekitada ülekaalu.

Hageja teavitas telefoni teel kahtlustest logistikut, aga sai ainult korralduse võtta peale

järgmine koorem. Logistik ümberlaadimiseks korraldust ei andnud;

-

tagasiteel Eestisse peeti hageja 25. novembril 2016 Poolas kinni ja veok kaaluti üle.

Kaalumise tulemusel tehti kindlaks lubatud teljekoormuse ületamine 800 kg ulatuses,

mille tulemusena määrati kostjale tasumiseks trahv 5 000 zlotti (ca 1187 eurot). Kostja

tegi hageja poolt antud kontole samal päeval ülekande summas 1 200 eurot;

-

politsei teisaldas veoki ja haagise tasulisse parklasse. Veoki ja haagise eemaldamine

toimus reedel ning kuna raha trahvi tasumiseks laekus peale tööpäeva lõppu ja peale

seda, kui politsei veoki koos haagisega lõpuks viie paiku minema teisaldas, ei olnud

hagejal enne esmaspäeva enam võimalik ei trahvi tasuda ega veokit koos haagisega

kätte saada. Veoki äraviimise tõttu ei olnud hagejal enam võimalik ka veokis ööbida,

mistõttu pidi hageja ööbima hotellis, seoses sellega tekkis hagejal öömaja kulu

92,14 eurot. Lisaks tasus hageja parkimise eest, mis samuti tuleb kostjal hüvitada.

1.2. Kostja vaidles hagile vastu ja märkis, et kõik lepingu tingimused (sh töötasu arvestus) on

kokku lepitud kirjalikus töölepingus. Ühtki teistsugust või täiendavat kokkulepet töötasu osas

ei ole kostja hagejaga sõlminud. Asjaolu, et kostja maksis hagejale töölähetuse päevaraha, ei

ole käsitletav täiendava palgakokkuleppena.

2. Kostja esitas 9. jaanuaril 2017 TVK-le avalduse hageja vastu kahju hüvitamise ja

ettemaksu tagastamise nõudes. TVK rahuldas 29. märtsi 2017 otsusega töövaidlusasjas

nr 4-1/64/17 avalduse osaliselt, ettemaksu 758,41 eurot nõudes.

2.1. Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas maakohtule avalduse vaadata kostja avaldus

ettemaksu nõudes läbi hagimenetluse korras.

3 (4)

2.2. Kostja esitas 7. augustil 2018 maakohtule hagi, milles palus mõista hagejalt välja

ettemaks 758,41 eurot (tsiviilasi nr 2-17-6894).

Kostja väitel:

-

töölepingu p 3.1 alusel oli hageja töötasu (bruto) 2,54 eurot tunnis ja p 3.5 järgi pidi

kostja tasuma töötasu üks kord kuus töötamise kuule järgneva kuu 10. kuupäeval

pangaülekandega töötaja poolt näidatud pangaarvele;

-

hageja viibis perioodil 12. – 29. november 2016 lähetuses marsruudil Eesti-Hispaania-

Eesti ja kostja palvel kandis hageja lähetuse kulude katteks hageja näidatud arvele

ettemaksu kokku 1 340 eurot;

-

hageja esitas 30. novembril 2016 taotluse töölepingu lõpetamiseks ja tööleping lõppes

samal päeval;

-

töölepingu kehtivuse ajal perioodil 11. – 30. november 2016 töötas hageja kokku 124 t

ja 45 min. Seega oli hageja brutotöötasu 317,50 eurot (= 125 × 2,54), st netotasuna

283,94 eurot. Töötamise perioodi eest kogunes töötajale puhkusetasu 31,75 eurot

(bruto), st netotasuna 24,99 eurot. Kokku oli töötaja nõuet 308,93 eurot (= 283,94 +

24,99). Hageja viibis välislähetuses 18 päeva, seega on tal õigus lähetuse päevarahale

402,66 eurot (= 18 ×22,37). Kokku kuulus hagejale töölepingu alusel väljamaksmisele

711,59 eurot (= 308,93 + 402,66);

-

hageja võttis kokkuleppel kostjaga lähetusse kaasa elukaaslase ning kohustus hüvitama

tema laevapileti maksumuse (130 eurot). Töölepingu lõppemisel oli kostjal hageja

vastu nõue kokku 1 470 eurot, so ettemaks 1 340 eurot ja elukaaslase laevapiletite kulu

130 eurot;

-

töölepingu lõpetamisel tegi kostja hagejaga tasaarvestuse, mille tulemusel jäi hageja

võlaks 758,41 eurot. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele nõuetele ja

meeldetuletustele hageja enamsaadud ettemakset ei tagastanud.

2.3. Hageja vaidles kostja nõudele vastu ja märkis, et kostja poolt ülekantud 1 340 eurot ei

olnud ettemaks. Tegemist oli tööülesannete käigus tekkinud kulutuste (trahv Poola politsei

poolt tuvastatud teljekoormuse ülekaalu eest, ööbimiskulu, taksosõidud jne) katteks tasutud

summaga.

3. Maakohus liitis hageja ja kostja vastastikused nõuded ühte menetlusse ja jätkas hagide

menetlemist tsiviilasja nr 2-17-6893 all.

4. Maakohus jättis 12. novembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hageja nõude

rahuldamata ja rahuldas kostja nõude ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks 758,41 eurot.

Ühtlasi võttis maakohus vastu hagist loobumise päevarahade osas 74,72 euro nõude osas ja

lõpetas selles osas asjas menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue

otsusega rahuldada hageja nõue täielikult ja jätta kostja nõue rahuldamata. Menetluskulud palus

hageja panna kostja kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

6. Pooled esitasid 1. aprilli 2019 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisalduvad hageja taotlused kostja

menetluskulude katteks antud tagatise ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

osaliseks tagastamiseks.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

8. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel,

et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

9. Hageja palus maakohtu menetluses kostja menetluskulude katteks antud tagatisest (kokku

480 eurot) kanda kokkuleppe alusel 240 eurot kostja arveldusarvele. Sellega on täidetud hageja

kompromissiga võetud kohustus hüvitada kostjale sama summa. Kuna hageja kohustuse

võtmise avaldus ja juhis selle täitmiseks sisaldusid samas kompromissi dokumendis, siis lisab

kohus asjakohased viited nurksulgudes määruse resolutsioonis. Ülejäänud 240 eurot tuleb

hageja taotlusel TsMS § 195 lg 1 alusel tagastada hageja nimetatud pangakontole.

10. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

200 eurot, seega kuulub tagastamisele 100 eurot. Lõiv tagastatakse hageja nimetatud

pangakontole.

11. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Pooled välistasid

kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa

käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm