2-17-11807/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

03. aprill 2019. a, Tallinn

2-17-11807

P P hagi Eesti Metsaühistu vastu Eesti Metsaühistu

07.05.2017 üldkoosoleku päevakorra-punktides 1, 2, 3, 4,

5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks

3 500 eurot

Hageja: P P (isikukood xxx), lepinguline esindaja

advokaat Allar Laugesaar

Kostja: Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229),

seaduslik esindaja R V

Kohtuistungil 19.11.2018, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada hagi ja tuvastada Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229) 7. mai 2017

üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste

tühisus.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

3.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt

ja

määrata

hageja

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

menetluskulud summas 1284 eurot.

3.3.

3.4.

Mõista Eesti Metsaühistult (registrikood 80140229) P Pi (isikukood x) kasuks

välja menetluskulud summas 1284 eurot.

Kohustada Eesti Metsaühistut (registrikood 80140229) tasuma punktis 3.3

väljamõistetud menetluskuludelt P Pi (isikukood x) kasuks viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2-17-11807

4. Jätta vastu võtmata kostja poolt 25.03.2019 esitatud tõendid ja

tagastada need kostjale.

5. Jätta vastu võtmata kostja poolt 02.04.2019 esitatud menetlusdokument koos lisaga

ja tagastada need kostjale.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. P P (hageja) esitas 07.08.2017 hagi Eesti Metsaühistu (kostja) vastu Eesti Metsaühistu

07.05.2017 üldkoosoleku päevakorrapunktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

2. Hageja palub tuvastada mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229) 7.

mai 2017. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste

tühisus. Alternatiivselt tunnistada mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu (registrikood

80140229) 7. mai 2017. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12

tehtud otsused kehtetuks.

3. Hageja on mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu liige ja on alates aastast 2011 ka

metsaühistu juhatuse liige.

4. Kostja juhatuse 21.04.2017 otsus hageja väljaarvamise kohta on tühine. Otsus on vastuolus

heade kommetega. Teist juhatuse liiget, kelleks oli hageja ei ole juhatuse koosolekule kutsutud.

5. Kostja on ise asunud edasiselt seisukohale, et hageja väljaarvamise küsimus on otsustamata,

kuna ka viimasel üldkoosolekul oli hageja juhatuse liikmest tagasi kutsutud.

6. 07. mail 2017 toimus mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu üldkoosolek. Üldkoosolekul

võeti vastavates päevakorrapunktides vastu järgmised otsused:

1) Kinnitada üldkoosoleku juhatajaks T T . Kinnitada üldkoosoleku protokollijaks

Piret Niinepuu-Kiik. Üldkoosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on koos ja üldkoosolek on

otsustusvõimeline. Kinnitada häältelugemiskomisjoni liikmeks R O . Kinnitada

üldkoosoleku päevakord.

2) Kutsuda tagasi Eesti Metsaühistu kaheliikmeline juhatus koosseisus P P ja

R V. Valida Eesti Metsaühistu juhatusse R V.

2 (10)

2-17-11807

3) Kinnitada 2014. a valitud revisjonikomisjon koosseisus M V , R F ja P P 2014. a aruande

revideerimiseks. Jätta praegu revisjonikomisjon valimata.

4) Kiita heaks põhikirja punkti 4.9 täiendus. Muuta põhikirja punkti 6.2. Kiita heaks põhikirja

punkti 3.5 täiendus. Määrata Eesti Metsaühistu liikmetele aastane liikmemaks suurusega 10,00

EUR.

5) Võtta teadmiseks 2015. a koostatud revisjonikomisjoni aruanne ühistu 2014. aasta tegevuse

kohta. Kinnitada 2014. majandusaasta aruanne.

6) 2015. majandusaasta aastaaruanne kinnitada.

7) 2016. majandusaasta aastaaruanne kinnitada.

8) P Pi poolt iseendaga või temaga seotud ettevõtetega sõlmitud lepinguid mitte

aktsepteerida ning seega tunnistada lepingud tühiseks.

9) Üldkoosolek kohustab P Pi tagastama tema valduses oleva MTÜ Eesti Metsaühistu vara ja

dokumentatsiooni, mille ta on saanud seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega kuu aja

jooksul peale üldkoosoleku protokolli avalikustamist. Varade ja dokumentatsiooni nimekiri

edastada Eesti Metsaühistu juhatusel P Pile peale käesoleva üldkoosoleku protokolli

avalikustamist. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul tagastamist ei toimu, võtta juhatusel

kasutusele meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse täitmiseks.

10) Mitte korraldada audiitorkontrolli.

11) Päevakorrapunktis 11 otsuseid vastu ei võetud.

12) Esitada kohtule kahjude hüvitamise tsiviilhagi endise juhatuse liikme P Pi

vastu.

7. Hageja ei osalenud 7. mai 2017 üldkoosolekul.

8. Hagejale saadeti teade 7. mai 2017 üldkoosoleku toimumise kohta alles 29. aprillil 2017 ehk

vähem kui 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Sellega rikuti metsaühistu põhikirja punkti

4.9. nõudeid. Kehtiv on kostja põhikiri, mis on kinnitatud 14. mail 2013.

9. Kostja ise kinnitab oma seisukohas, et teade saadeti liikmetele elektrooniliselt 7 päeva enne

üldkoosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 4.9 sätestab aga, et üldkoosoleku koht ja päevakord

tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Ajalehes teate

avaldamine ei vasta põhikirjas toodud tingimustele. Isegi kui teate avaldamine ajalehes oleks

põhikirja kohaselt võimalik, ei olnud ajaleheteade vastav kostja esitatud mittekehtivale

põhikirjale. Teates ei ole andmeid päevakorra kohta. Teates on viide kodulehele

www.eestimetsaühistu.ee, aga sellist kodulehte tegelikkuses ei eksisteeri. Paljudele inimestele

teadet isiklikult ei saadetud.

10. Toimunud üldkoosolek ja selle otsused on koosoleku kokkukutsumisel toimunud

rikkumiste tõttu tühised.

11. Samuti on koosoleku otsused vastuolus seaduse ja põhikirjaga.

12. Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktis nr 2 on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-ga 32. Otsuste tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. Hageja hinnangul on

otsused tehtud pettuse mõjul. Hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise põhjusena märgib R V,

et hageja on juhatuse liikmena lubamatuid tehinguid teinud ning raha omastanud. Tegemist on

teadliku valega. Heauskseks ei saa pidada ka seda, et metsaühistu juhatuse liige R V otsustab

juhatusest teise liikme tagasikutsumise ja iseenda uuesti valimise suure hulga volituste abil,

ilma milleta ei oleks otsuseid tehtud. Hagejale ei ole kahtlustust esitatud. Tehingute toimumise

osas hageja ei vaidle. Aga need ei ole iseendaga tehtud. Hageja hinnangul ei oleks

nende tehingute tegemiseks vaja olnud

3 (10)

2-17-11807

üldkoosoleku nõusolekut. Kui üldkoosolekule on esitatud ebapädevaid või kallutatuid andmeid,

siis üldkoosolek teebki vale otsuse. Öeldakse, et on kahtlustus esitatud, aga tegelikult ei ole.

Hääletajad viiakse eksimusse. Kostja ei ole mingeid nõudeid hagejale esitanud ning kostja

(küllap teadliku) valekaebuse alusel alustatud menetlus on lõpetatud.

Hagejale jääb arusaamatuks, milles seisneb kostja arvates lepingute võltsimine, kui tehingud on

reaalselt toimunud. Asjaolu, et lepingud on mõlemalt poolt (erinevate ühingute esindajana)

allkirjastanud hageja, ei muuda neid võltsinguks. Samuti on hageja korduvalt selgitanud, et

tehingud oli kostja huvides ja hagejal oli kostja põhikirja ning seaduse alusel nende tegemiseks

õigus. Hageja ei ole oma tegevusega kostjat mitte kuidagi kahjustanud.

13. Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktis nr 3, millega otsustati kinnitada 2014. a valitud

revisjonikomisjon 2014. a aruande revideerimiseks ning samas uut revisjonikomisjoni mitte

valida, on vastuolus TsÜS §-ga 32. Otsuste tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. Otsuse

tegemisel ei ole protokollist nähtuvalt eesmärgiks mitte metsaühistu tegevuse kontrollimine,

vaid vastupidi selle kontrollimise takistamine. Uue revisjonikomisjoni mittevalimine on

vastuolus metsaühistu põhikirja punktiga 6.2., mille kohaselt on metsaühistul kohustuslik

kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Hageja hinnangul ei oleks tohtinud R V ja tema

esindatavad hääled revisjonikomisjoni mittevalimise otsustamisel osaleda. Kohus varem

tuvastas, et komisjoni aruande kinnitamine on tühine. Üldkoosolekul tehti otsus, et ei ole

tühine. Hageja hinnangul ei saa nii olla, et kohus ütleb, et see on tühine ja ühing ütleb, et ei ole

tühine.

14. Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 4, millega otsustati täiendada metsaühistu

põhikirja punkti 4.9. on vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ga 20 ja

metsaühistu põhikirja punkti 4.9. teise lausega, mille kohaselt tuleb üldkoosoleku koht ja

päevakord liikmetele teatavaks teha.

15. Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktides nr 5, 6 ja 7 on vastuolus raamatupidamise

seaduse (RPS) § 4 punktidega 1 ja 2. Nimetatud nõuetele ja printsiipidele Eesti Metsaühistu

MTÜ 2014, 2015 ja 2016 a majandusaasta aruanded ei vasta. Koostatud majandusaasta

aruannetes on kajastamata Eesti Metsaühistu kohustused Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja

Metsaekspert OÜ ees kogusummas üle 60 000 euro. Hageja arvates on ka need otsused tehtud

pettuse mõjul. Majandusaasta aruandes kohustuste mainimata jätmine on ebaseaduslik ja

selgelt eksitav.

16. Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 8 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud

pettuse mõjul. Hageja ei ole iseendaga tehinguid teinud ja seega on otsuses märgitud viited

seadusele ja põhikirjale (MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja MTÜ Eesti Metsaühistu põhikirja p 4.3)

asjakohatud.

17. Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 9 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud

pettuse mõjul. Tegemist on valeväiteid täis otsusega. Metsaühistu kogu dokumentatsioon on

alates 2011. aastast metsaühistu juhatuse liikme R Vi ainuisikulise kontrolli all ja seega ei saa

neid kelleltki teiselt nõudma hakata.

18. Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 10 on vastuolus MTÜS § 22 lõikega 4, mille

kohaselt ei või liige hääletada, kui otsustatakse liikme tegutsemise kontrollimist juhatuse

liikmena. R V ja tema esindatud hääled ei oleks tohtinud audiitorkontrolli küsimuse

otsustamisel seaduse kohaselt osaleda. Samuti on otsus vastuolus TsÜS §-ga 32. Päevakorra

punkti selgituses on märgitud, et audiitorteenuse hind on kuni 3000 eurot, aga pole selgitatud,

kuidas hind kujunes ning milline on teenuse minimaalne hind. Selliselt jätab R V otsuse arutelul

mulje, et teenus on kallis ja parem on seda mitte tellida.

19. Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 12 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud

4 (10)

2-17-11807

pettuse mõjul. R Vi poolt antud päevakorrapunkti juures esitatud info ei ole faktiliselt õige.

Hageja ei ole metsaühistu juhatuse liikmena metsaühistule mingit kahju tekitanud ega mingeid

seadmeid PRIA-le näitamata jätnud. Samuti ei ole metsaühistul mingit nõuet hageja vastu.

Kostja vastuväited hagile

20. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata kuna hageja ei ole enam alates 22.04.2017

kostja liige. Samuti palub kostja jätta hagi rahuldamata.

21. Hageja on kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsutud:

-

01.05.2015 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse

26.08.2016.

-

12.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse

10.04.2017.

-

18.10.2016 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse

09.10.2017.

-

07.05.2017 toimunud üldkoosoleku otsusega.

-

06.07.2018 toimunud üldkoosoleku otsusega.

22. Registriosakond on kustutanud 18.05.2015 hageja kostja 05.05.2015 esitatud avalduse

põhjal kostja juhatuse liikmete hulgast.

23. Hageja on kostja liikmete hulgast kostja juhatuse 21.04.2017 otsusega välja arvatud. Seega

ei ole hageja alates 22.04.2017 enam kostja liige.

24. Kui juhatus 21.04.2017 väljaarvamise otsuse tegi, siis kehtis veel 2016.aasta üldkoosoleku

otsus. Kostja lähtus sellest varasemalt veel kehtivast üldkoosoleku otsusest ja hagejat ei

pidanudki juhatuse koosolekule kutsuma. Kohtuotsus jõustus peale seda, kui juhatuse otsus oli

tehtud. Õigusliku olukorra on segaseks ajanud hageja. Seda juhatuse otsust ei ole hageja

vaidlustanud.

25. Perioodil 01.05.2015 – 17.12.2018 ei ole hageja osalenud kostja juhatuse töös. Samuti ei

osalenud hageja ka 06.07.2018 toimunud kostja üldkoosolekul, kuigi hageja sõnavõtt oli

päevakorrapunktina kostja juhatuse poolt üldkoosoleku päevakorda lisatud.

26. Seega kuna hageja ei olnud enam alates 01.05.2015 kostja juhatuses ja ta on ka alates

18.05.2015 kustutatud äriregistrist on alates 18.05.2015 kostja juhatus üheliikmeline ja

21.04.2017 kostja juhatuse otsus oli õiguspärane.

27. 18.10.2016 toimunud kostja üldkoosolek võttis vastu otsuse muuta kostja põhikirja punkti

4.9. Kostja 07.05.2017 üldkoosolek on kokku kutsutud vastavalt kehtivale põhikirja punktile

4.9, mille kohaselt tuli liikmetele teada anda üldkoosoleku toimumisest 7 päeva enne

üldkoosoleku toimumist, st mitte hiljem kui 30.04.2017. Eesti Metsaühistu liikmeid (enam kui

300 liiget) on teavitatud üldkoosoleku toimumisest:

- üleriigilise ajalehe Postimehe kaudu 20.04.2017

- üldkoosoleku toimumise teade on olnud üleval Eesti Metsaühistu kodulehel 20.04.2017

- Eesti Metsaühistu liikmeid on teavitatud üldkoosoleku toimumisest e-kirjaga 22.04.2017,

26.04.2017 ja 29.04.2017.

- Eesti Metsaühistu liikmetele kellel pole e- posti on saadetud SMS.

28. Hageja esitas kohtule põhikirja, mis 07.05.2017 üldkoosoleku toimumise ajal ei kehtinud.

5 (10)

2-17-11807

29. Keegi teine peale hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku toimumist.

30. Hageja suhtes on algatatud 2 kriminaalasja. Kriminaalmenetlus nr 1523170155 mis

puudutab sularaha väljavõttu kostja pangakontolt summas

enam kui 6000 eurot.

Kriminaalmenetlus nr 17278000371 puudutab dokumentide võltsimist ajal mil hageja ei olnud

enam kostja juhatuse liige. Hagejaga seotud ettevõtted Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja

Metsaekspert OÜ on esitanud peale 01.05.2015, s.t. peale seda kui hageja polnud enam juhatuse

liige, esitanud kostjale lepinguid ja arveid summas enam kui 60 000 eurot (lepingud on

allkirjastanud hageja Eesti Metsaühistu juhatuse liikmena ühelt poolt ja hageja endaga seotud

ettevõtete esindajana teiselt poolt). Päevakorrapunkti 2 osas tugineb kostja kohtuistungil

sellele, et hageja võttis välja 12 000 eurot sularaha. Politseist tuli menetluse algatamise teade.

Kostja revisjonikomisjon on rahaliste vahendite väljavõtu fikseerinud oma aktis. Hageja on

teostanud osalise tagasimakse kostja pangakontole. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele

lubadustele ülejäänud summa osas ei toimunud hageja poolt kuludokumentide esitamist ja

rahasumma tagasimakset. Kuna kostja pangakontol olevad rahalised vahendid koosnevad

erinevatest toetustest siis säilis ajal kui hageja oli kostja juhatuse liige suur oht , et

hagejapoolsed rahaliste vahendite väljavõtmised võivad jätkuda. Kostjal ei olnudki muud

võimalust, kui üldkoosoleku otsusega hageja kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda.

31. Kostja ei ole takistanud hagejat tutvuda kostja raamatupidamisdokumentidega. Kostja

raamatupidamine asub Tartus ja hagejal on olnud võimalus nendega tutvuda.

32. Päevakorrapunkti nr 10 osas märgib kostja, et tema osales volitustega, aga isiklikult mitte.

Volitusi oli 23 ja kohal olevaid liikmeid oli 49. Kui tekib kahtlus, kas see mõjutas midagi, siis

vastu hääli oli ikkagi 0. Otsust ei oleks see kuidagi mõjutanud.

33. Päevakorrapunkti nr 12 osas märgib kostja, et hageja käes oli vara, dokumentatsioon ja

seadmed.

KOHTU PÕHJENDUSED

34. Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata kuna hageja ei ole enam alates 22.04.2017

kostja liige. Kohus ei nõustu kostjaga.

35. MTÜS §-s 24

sätestatud

õiguskaitsevahend

on

olemuselt

ühinguõiguslik

õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on

õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta

on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (vt selle kohta Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). Sama on otsuse tühisuse tuvastamise nõudega, kuna

ühingu liikmeks mitteoleval isikul tuvastushuvi puudub. Seega olukorras, kus isik enam

ühinguga seotud ei ole, ei saaks ta üldkoosoleku otsust vaidlustada. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt

võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud

juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.

MTÜS § 16 lg 4 kohaselt juhul kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda

väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud

kostja põhikirja p 3.11. alusel võib juhatuse otsusega ühingu liige ühingust välja arvata selles

märgitud tingimustel (kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu; kui ta

korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral; kui ta on

esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine

ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane; liikme surma korral). Nii hageja poolt kui ka kostja

poolt esitatud põhikirja p 3.13. kohaselt võib liige juhatuse otsuse edasi kaevata

ühe kuu

6 (10)

2-17-11807

jooksul ühingu üldkoosolekule. (I kd tl 25-28 ja I kd tl 70-72).

36. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle

poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. TsÜS § 38

lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt

selleks ettenähtud korda. Hageja leiab, et kostja juhatuse 21.04.2017 otsus on tühine kuna selle

otsuse vastuvõtmisel ei osalenud hagejat, kes oli sel ajal samuti kostja juhatuse liige.

37. 18.10.2016 toimunud kostja üldkoosoleku otsusega oli otsustatud hageja juhatuse liikme

kohalt tagasi kutsuda. 09.10.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-967 tuvastati

kostja 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus, sealhulgas hageja juhatuse liikmest

tagasikutsumise otsuse tühisuse. (I kd tl 73-75). Vaidlust ei ole selles, et antud kohtuotsus on

jõustunud.

Kohus nõustub hagejaga, et üldkoosoleku otsuse tühisus tähendab seda, et sellist otsust ei ole

õiguslikus mõttes kunagi olemas olnud. Tühine otsus on algusest peale tühine ja sellel ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa ka tühisest otsusest lähtuvad otsused olla

kehtivad, mistõttu ei saa kostja tugineda sellele, et hagejat ei saanud 21.04.2017 seisuga kostja

juhatuse liikmena käsitleda. Tegemist oli sel ajal kahe-liikmelise juhatusega.

38. Kostja pidi ka võimalikust 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisusest teadma enne 21.

aprilli 2017 kuna 18.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel oli oluliselt rikutud

kokkukutsumise korda (15 päeva asemel oli teade üldkoosoleku toimumisest saadetud kostja

liikmetele 13.10.2016, so 5 päeva enne koosoleku toimumist) ja selline rikkumine pidi kostjale

olema ilmselge. Kostja teadmist 18.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra tühisusest

teadmist rõhutab ka asjaolu, et hageja oli 18.01.2017 esitanud kohtusse hagi 18.10.2016

üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks. (I kd tl 73-75). Hageja väitel vastas kostja

tsiviilasjas nr 2-17-967 hagile 22.02.2017. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega

teadis kostja hagi esitamisest 22.02.2017.

39. Vaidlust ei ole selles, et 21.04.2017 juhatuse otsuse vastuvõtmisel hageja ei osalenud. Nii

hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud põhikirja p 4.16 kohaselt on juhatus pädev otsuseid

vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt ½ juhatuse liikmetest. Kohus leiab, et MTÜS

§ 29 lg 1 ei näe ette põhikirjas väiksema esindatuse nõude kehtestamist, mistõttu kohus saab

antud juhul lähtuda seaduses sätestatust. Seega kahe liikmelise juhatuse puhul on juhatus pädev

otsuseid vastu võtma kui koosolekul osalevad mõlemad juhatuse liikmed.

40. Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud põhikirja p 4.14 p a kohaselt kuulub juhatuse

pädevusse ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning p 4.16 kohaselt kutsub juhatuse

koosoleku kokku juhatuse esimees.

41. Vaidluse all ei ole see, et juhatuse koosolekule hagejat ei kutsutud ja hageja sellel

koosolekul ei viibinud, mistõttu on kostja juhatuse 21.04.2017 otsus arvata hageja ühingu

liikmeskonnast välja põhikirja punkti 3.11. alusel, tühine otsus.

42. Kohus leiab, et seejuures ei ole asjakohane kostja väide, et perioodil 01.05.2015 –

17.12.2018 ei ole hageja osalenud kostja juhatuse töös ning hageja ei osalenud ka 06.07.2018

toimunud kostja üldkoosolekul. Hageja käitumisest ei saa tuvastada tühise otsuse kehtivaks

tunnistamist. Tühise otsuse kehtivust ei saa uuesti hilisema käitumisega ega muul viisil

taastada.

43. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamisele.

44. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

7 (10)

2-17-11807

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

45. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate põhiliste asjas tähtsust omavate asjaolude osas:

-

07.05.2017 toimus kostja liikmete üldkoosolek;

-

hageja ei osalenud 07.05.2017 üldkoosolekul;

-

hagejale saadeti teade 7.05.2017 üldkoosoleku toimumise kohta 29. aprillil 2017.

46. Hageja peab kostja 07.05.2017 üldkoosoleku tühisuse aluseks seda, et hagejale saadeti

teade 7. mai 2017 üldkoosoleku toimumise kohta alles 29. aprillil 2017 ehk vähem kui 15

päeva enne üldkoosoleku toimumist.

MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat

tähtaega.

09.10.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-967 tuvastati kostja 18.10.2016

üldkoosoleku otsuste tühisus, sealhulgas kostja põhikirja muutmise otsuse tühisus. (I kd tl

73-75). Seega kehtis 07.05.2017 üldkoosolekule eelnevalt endiselt hageja poolt kohtule esitatud

kostja põhikiri, mis oli kinnitatud 14. mail 2013. Antud põhikirja p 4.9 kohaselt tehakse

üldkoosoleku koht ja päevakord liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku

toimumist. (I kd tl 25-28). Kostja kinnitab oma seisukohas, et üldkoosoleku toimumise teade

saadeti kostja liikmetele elektrooniliselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlust ei ole

selles, et hageja sai teate kätte 29.04.2017. Kostja poolt esitatud e-maili väljatrükkide kohaselt

saadeti kostja liikmetele teade 07.05.2017 üldkoosoleku toimumisest 29.04.2017. (II kd tl

195-200, III kd tl 1-4 ja tl 69-72). Üldkoosolek toimus 07.05.2017. Seega ei ole kehtivas

põhikirjas ettenähtud 15 päeva tingimus antud juhul täidetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja

07.05.2017 üldkoosolekul ei osalenud.

47. Kostja väitel avaldas ta koosoleku teate üleriigilise ajalehe Postimehe kaudu 20.04.2017 ja

üldkoosoleku toimumise teade on olnud üleval Eesti Metsaühistu kodulehel 20.04.2017. Kohtu

hinnangul ei saa kostja liikmeid üldkoosolekust teavitatuks lugeda teate avaldamisega kostja

kodulehel ja ajalehes. Kodulehel ja ajalehes teate avaldamine ei vasta kostja kehtivale

põhikirjale ega taga kostja liikmetele teabe saamist üldkoosoleku toimumisest.

48. Koosoleku toimumisest ühingu liikmetele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud

otsuste tühisuse. (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 (p 21) selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa

raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust

saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning

rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Samuti on Riigikohus 17.06.2002 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02 leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega

on tegemist juhul, kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile liikmetele. Nimetatu toob

kaasa otsuse tühisuse.

49. Eeltoodust tulenevalt on tegemist 07.05.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisega, mis toob kaasa kõigi 07.05.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.

8 (10)

2-17-11807

Tõendite tagastamine

50. Kostja esitas 25.03.2019 täiendavad tõendid. Samuti esitas kostja 02.04.2019

menetlusdokumendi koos lisaga.

51. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne

eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

Kohus määras lõplike tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 17.12.2018 ja

vastuväidete esitamise tähtajaks 11.01.2018. Kostja esitas seega 25.03.2019 tõendid hilinenult.

52. TsMS § 331 lg 1 kohaselt juhul kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks tal ei ole olnud

võimalik antud tõendeid esitada tähtaegselt. Lisaks leiab kohus, et neid tõendeid ei saa ka

vaatamata hilinenult esitamise põhjenduse puudumise tõttu vastu võtta kuna nende

vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise. Kohus määras 18.03.2019 pooltele

menetluskulude esitamise tähtajad ja teatas kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Kostja tõendite

vastuvõtmisel kaasneks kohtuotsuse tegemise edasilükkumine.

53. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt 25.03.2019 esitatud tõendid ja 02.04.2019 esitatud

menetlusdokument koos lisaga jätta vastu võtmata ning need kostjale tagastada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS §

162 lg 1. Seega jäävad kostja enda menetluskulud kostja enda kanda.

55. Hageja märkis menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja

poolt osutatud õigusabi eest makstud summa 954 eurot ja esindaja sõidukulu 84 eurot. Kokku

seega 1338 eurot.

56. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

57. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on

põhjendatud nendeks kulutatud aeg: 07.08.2017 – hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2h

30m; 18.01.2018 – hagi vastuse kohta arvamuse koostamine – 1h 20m; 24.05.2018 – taotluste

esitamine – 0h 15m; 19.11.2018 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 0h 40m; 19.11.2018 –

kohtuistungil esindamine – 2h 15m; 11.01.2019 – hageja seisukoha koostamine – 1 h 15 min ;

15.03.2019 – hageja seisukoha koostamine – 35 min.

Kokku on hageja poolt menetlustoiminguteks kulutatud aeg põhjendatud seega 8 tunni ja 50

minuti ulatuses.

58. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg

1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja

9 (10)

2-17-11807

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata

igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise

eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-145-13).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on märgitud 90 eurot (millele lisandub

käibemaks). Kohus leiab, et Riigikohtu seisukohtade valguses on tegemist põhjendatud

tunnitasu määraga.

59. Hageja väitel on hageja lepinguline esindaja kandnud transpordikulu liikumisel Tartust

Tallinna ja tagasi Tartusse kokku 70 euro ulatuses millele lisandub käibemaks. Hüvitatavaks

menetluskuluks on ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või

autokütuse maksumus. TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu

ajakulu, mistõttu ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. (vt Riigikohtu 12.

juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kohtu hinnangul on 70 euro puhul

tegemist ülemäärase transpordikuluga. Tavapärase sõidukiga antud vahemaad läbides ei ole

võimalik kütusele kulutada sedavõrd suurt summat. Keskmiseks saab kohtu hinnangul

sõiduauto puhul pidada kütusekulu 6 liitrit 100 km kohta. Vahemaa Tartust Tallinna on 186 km.

Seega kokku 372 km läbimisega moodustaks kütusekulu 22,32 liitrit. Kohtu hinnangul 2018.a

kütusehindade juures (ca 1,3 eurot liiter) moodustab kütusekulu Tartust Tallinna ja tagasi

Tartusse kokku rahaliselt ligikaudu 30 eurot.

60. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1284 eurot (koos

käibemaksuga), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1284 eurot.

61. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

10 (10)