1-19-1403/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2019, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-1403 Kohtukoosseis Sten Lind, Orvi Koik ja Andres Parmas Kriminaalasi Margo Gerndorfi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätteid kohaldades Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. veebruari 2019 otsus Apellant süüdistatav Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatav Margo Gerndorf isikukood 36007250227, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, XXX, elukoht XXX; varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Margo Gerndorfi apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 20. veebruari 2019 otsusega mõisteti Margo Gerndorf süüdi KarS § 199 lg 2 p-i 9 ja § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 2 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka M. Gerndorfi eelvangistuse ning talle mõistetud vangistuse kandmise algust arvestas kohus alates M. Gerndorfi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18. veebruarist 2019. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldas kohus tõkendina vahistamist ning M. Gerndorf võeti kohtusaalis vahi alla. Süüdimõistva otsusega mõistis kohus M. Gerndorfilt välja kokku 405 euro suuruse sundraha ning määras, et see tuleb tasuda kuumaksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis M. Gerndorfi süüdi selles, et ta püüdis 18.02.2019 kella 14.40 paiku Tallinnas XXX asuvast Y kauplusest varastada purki PVA liimi maksumusega 0,46 eurot. M. Gerndorf läbis turvavärvad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi turvatöötaja sekkumise tõttu lõpule viimata. Tegemist oli KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katsega, sest M. Gerndorf on varem (24.06.2018, 29.06.2018, 12.07.2018 ja 14.07.2018) süstemaatiliselt vargusi toime pannud.

2.

M. Gerndorf esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles leiab, et maakohus on ta põhjendamatult süüdi mõistnud. Samuti leiab ta, et maakohtu seisukohad, miks ei saa karistada rahalise karistusega või jätta vangistust tingimisi täitmisele pöörata, põhinevad valedel. Sellest tulenevalt palub M. Gerndorf maakohtu otsus ümber vaadata.

M. Gerndorf leiab, et keegi tunnistajatest valetab, sest kord räägitakse sellest, et ta pani liimi tagasi riiulile, kord aga sellest, et ta viskas selle ostukorvi. M. Gerndorf kinnitab, et tal oli raha, et maksta selle liimi eest ja ta ei oleks mingil juhul tahtnud seda liimi varastada. Ta leiab, et kohus ei uskunud teda lihtsalt sellepärast, et ta on enne vargusi toime pannud.

M. Gerndorf leiab, et valed on ka kohtu põhjendused, miks ei saa teda karistada rahalise karistusega või jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata. M. Gerndorf kinnitab, et tal on elukoht, kuid on plaan üürida teine üürikorter. Kui oleks mõistetud rahaline karistus, oleks ta ka selle võinud tasuda, kuna ta saab invaliidsuspensioni.

M. Gerndorf leiab, et maa kohusrikkus tema elu. Ta püüdis elada seaduskuulekalt ja tal oli ees abiellumine, mis nüüd on küsimärgi all.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium on üksmeelsel seisukohal, et maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb tulenevalt KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.

4. Alusetu on M. Gerndorfi väide, et maakohus on mõistnud ta alusetult süüdi tunnistajate vastuoluliste ütluste alusel. Toimikus on ainult ühe tunnistaja – turvatöötaja – ütlused. Teised ütlused on M. Gerndorfi enda omad. Neid ütlusi on maakohus otsuses refereerinud ja nendes tunnistas M. Gerndorf oma süüd. Niisiis ei kinnita tema enda ütlusedki M. Gerndorfi apellatsioonis esitatud väiteid, et tal ei püüdnud vargust toime panna. Varguse katse toimepanemist kinnitava tõendina on maakohus viidanud veel ka asitõendi (turvakaamera salvestise) vaatluse protokollile.

5. Seoses M. Gerndorfile mõistetud karistusega nendib ringkonnakohus, et maakohus karistas M. Gerndorfi sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Kuna kohus luges vahi all viibiva M. Gerndorfi karistusaja alguseks 18. veebruari 2019, on tal praeguseks suurem osa karistusest ära kantud. Apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust M. Gerndorfile mõistetud karistuse muutmiseks. Maakohus on põhjendanud seda, miks ta peab vajalikuks karistada M. Gerndorfi vangistusega hoolimata sellest, et asja väärtus, mida ta varastada püüdis, oli väga väike. Kohus on viidanud sellele, et on pannud vargusi toime sageli ja pani selle varguse katse toime vähe aega pärast eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist. Seda, miks ei ole võimalik M. Gerndorfi karistada rahalise karistusega, põhjendas maakohus veel tõigaga, et M. Gerndorfil puudub kindel töökoht. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist ei pidanud kohus võimalikuks seetõttu, et M. Gerndorfil ei ole ka kindlat elukohta. Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellatsiooni väitega, et kohtuotsuses esitatud väited on valed

– maakohus on tuginenud M. Gerndorfi enda kohtuistungil kohtu küsimustele antud vastustele.

6. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ning esitatud apellatsioon ilmselt põhjendamatu. Seega juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt