2-16-15947/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15947

Tsiviilasi

Kemirax OÜ hagi LR vastu 216 132,81 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kemirax OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

233 423,443 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Kemirax OÜ (registrikood 11898464), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Kaido Loor ja Mart Angerjärv

Kostja: LR (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude

Istungi toimumise aeg

12. märts 2019, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2018 otsus osas, millega mõisteti Kemirax

OÜ-lt LR kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 18 149,40 eurot ületav summa.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulude hüvitis 18 149,40 eurot

ületavas osas Kemirax OÜ-lt LR kasuks välja mõistmata. Muus osas jätta kohtuotsus

muutmata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Jätta rahuldamata Kemirax OÜ hagi LR vastu 216 132,81 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

3.2. Menetluskulud jätta hageja Kemirax OÜ kanda.

3.3. Rahuldada LR taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata LR menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 18 149,40 eurot.

3.4. Välja mõista Kemirax OÜ-lt LR kasuks menetluskulude hüvitamiseks 18 149,40 eurot.

3.5. Kohustada Kemirax OÜ-t tasuma väljamõistetud menetluskuludelt LRle viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.6. Tühistada 01.11.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Kemirax

OÜ kasuks registriossa nr 3070401 seatud kohtulik hüpoteek summas 250 714,06 eurot.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Kemirax OÜ kanda.

5. Rahuldada

LR

taotlus

apellatsioonimenetluses

kantud

kulude

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata LR apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 6666 eurot.

7. Välja mõista Kemirax OÜ-lt LR kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks

6666 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Kemirax OÜ-l tasuda LRle viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kemirax OÜ esitas 22.10.2016 Harju Maakohtule hagi LR vastu 216 132,81 euro ja viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates

hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude TKlt (K), kellele kuulus 8040 AS Süda Maja

(pankrotis, edaspidi Süda Maja) aktsiat ja kellel oli aktsiate väärtuse vähenemisest tulenev

kahju hüvitamise nõue kostja kui Süda Maja juhatuse liikme vastu.

3. Süda Maja tegutses kinnisvara arendajana. Süda Majale valiti 26.07.2013 uus nõukogu ja

samal päeval nimetati kostja uue nõukogu poolt juhatuse liikmeks. Kostja esitas 22.10.2013

Harju Maakohtule pankrotiavalduse, milles esitas ebaõigeid andmeid Süda Maja

majandusliku olukorra kohta. Tegelikult ei olnud Süda Maja 31.07.2013 seisuga püsivalt

maksejõetu. 2012 majandusaasta aruande kohaselt puudus 31.12.2012 seisuga netovara

puudujääk (omakapital 8 435 925 eurot). Kostja ei kutsunud pankrotiavalduse esitamise

küsimuse arutamiseks kokku aktsionäride üldkoosolekut.

4. Alusetu pankrotiavalduse alusel kuulutati 17.12.2013 määrusega välja Süda Maja pankrot

(tsiviilasi nr 2-13-49776). Kostja rikkus pankrotiavalduse esitamisega tahtlikult

aktsionäride kaitseks sätestatud õigusnorme. Ta ei andnud pankrotiavalduse esitamise

küsimust aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsustada ja põhjustas sellega aktsiaseltsi

aktsionärile varalise kahju. Arvestades Süda Maja pankrotimenetluses esitatud nõuete

suurust ja pankrotimenetluse eripära ning tehtud tehinguid, on välistatud, et aktsionärile

midagi tagastatakse. Seega kaotasid T. K aktsiad pärast pankrotiavalduse esitamist oma

väärtuse. Aktsiate väärtus oli enne pankrotiavalduse esitamist 466 132,81 eurot (8 150 367

(omakapital)/140 580 (aktsiate koguarv) x 8040 = 466 132,81). Hageja omandas nõude

osaliselt - summas 216 132,81 eurot.

5. Kostja juhatuse liikmena vastutab aktsionäri ees alusetu pankrotiavalduse esitamisega

tekitatud kahju eest seaduse alusel, kuid kostja vastutus võib olla ka lepinguväline. Kui

kostja oleks alusetu pankrotiavalduse esitamise asemel kutsunud kokku võlausaldajate

üldkoosoleku avalduse esitamise küsimuse otsustamiseks, nagu näevad ette äriseadustiku

(ÄS) § 301 ja § 292 lg 1 p-d 1 ja 4, ei oleks aktsionärile kahju tekkinud. Aktsionärid ja

võlausaldajad olid valmis ja soovisid kaasata lisaraha ning jätkata äriplaani elluviimisega.

Kostja ei täitnud ka ÄS § 306 lg-st 4 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust.

Kostja tegevus oli keelatud ka karistusõiguslike sanktsioonidega (karistusseadustiku (KarS)

§ 380, § 381, § 3811, § 384) , mis on VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kaitsenormid. Samuti

vastutab kostja tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 32 ja VÕS § 115 alusel.

6. Kostja ei olnud pankrotiavalduse esitamisel sundseisus. Ta käitus tahtlikult või raskest

hooletusest isiklikes või ühe grupi aktsionäride huvides ning eiras ühingu ja aktsionär

T. Ke huve. Kostja on rikkumises süüdi. Ta teadis, et netovara puudujäägi korral on vaja

kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek ja ta oli suuteline hindama ettevõtte püsivat

maksejõulisust olukorras, kus põhilised võlausaldajad on aktsionärid. Üldkoosoleku kokku

kutsumata jätmine võib olla elementaarsete nõuete eiramine.

7. Kostja tegevus on kvalifitseeritav ka tahtliku heade kommete vastase teona. (VÕS § 1045

lg 1 p 8). Kostja käitus T. K kahjustamise eesmärgil. T. K oli Süda Maja vastu esitanud mitu

hagi seoses tema kui aktsionäri õiguste rikkumisega üldkoosolekute kokkukutsumisel. Kui

11.10.2013 toimus nõuetekohaselt kokku kutsutud üldkoosolek, ei arutatud seal ettevõtte

netovara puudujäägi küsimust. Kostja käitumine võib olla kvalifitseeritav ka muu

õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna kostja tegevuse tõttu jäi aktsionär ilma

oma vara väärtusest.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

9. Hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud on ebaõiged. Hageja nõue ei ole ka õiguslikult

võimalik. Juhatuse liikme vastu saab reeglina nõudeid esitada üksnes aktsiaselts ja

erandkorras võlausaldaja, kuid mitte aktsionär. Juhatuse liikmel on õigussuhe aktsiaseltsiga.

Hageja väide, et pankrotiavalduse esitamise otsustamine on üksnes üldkoosoleku

pädevuses, ei ole kooskõlas ÄS § 306 lg-ga 31 ega Riigikohtu praktikaga. Pankrotiavalduse

esitamise vajadust peab hindama juhatus sõltumatult aktsionäridest.

10. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks Süda Maja olnud 31.07.2013 seisuga maksejõuline.

Maksejõetus kujunes välja juba siis, kui juhatuse liige oli VM, kes rikkus pankrotiavalduse

esitamise kohustust.

11. Süda Maja püsiv maksejõuetus on tuvastatud Harju Maakohtu 17.12.2013 määruses

pankroti väljakuulutamise kohta (tsiviilasi nr 2-13-49776). Määrus on jõustunud.

Maksejõuetust kontrollis nii kohus kui ka kohtu määratud ajutine haldur, kes viis läbi

põhjaliku majandusliku olukorra analüüsi. Seega ei ole võimalik väita, et pankroti

väljakuulutamine oli põhjendamatu ega seda, et pankrot kuulutati välja kostja poolt esitatud

andmete alusel. Väide kostja poolt ebaõigete andmete esitamise kohta on tõendamata ja

ebaõige. Hageja möönab Süda Maja maksejõuetust hagiavalduses ka ise, tuues välja, et

pankrotimenetluses on nõudeid esitatud 55 784 552,69 euro ulatuses, ent vara on üksnes

17 761 274,80 euro väärtuses ning et arvestades kinnistute väärtust ja nõuete suurust, ei jää

pärast pankrotimenetlust midagi järele.

12. Hageja tõendid Süda Maja finantsolukorra kohta on ebausaldusväärsed ega tõenda

maksejõulisust. Kostja tõendid, sh pankrotihalduri tellitud analüüsid kinnitavad Süda Maja

maksejõuetuse saabumist juba veebruaris 2011. Raamatupidamise aruannete bilanssides oli

Süda Maja varasid läbivalt ülehinnatud (21 150 421 euro ulatuses). Tegelikult oli

omakapital 2010.a lõpus negatiivne.

13. Süda Maja maksejõuetus oli vältimatu. Süda Maja aktsionäridel ei olnud tahet täiendavalt

investeerida. Arusaamatu on väide, nagu oleks 2013.a aktsionäride üldkoosoleku

kokkukutsumine võimaldanud pankrotti vältida. 11.10.2013 toimus üldkoosolek, kus

V. M möönis, et Süda Maja muutus püsivalt maksejõuetuks ajal, kui tema oli juhatuse liige.

Ükski aktsionär ei avaldanud valmisolekut täiendavalt panustada. 11.12.2012 Süda Maja

nõukogu koosolekul osalesid ka T. K ja H. H, kes hageja väitel olid valmis täiendavalt

panustama. Koosoleku protokolli kohaselt puudusid neil selleks aga nii vahendid kui

valmisolek. Menetluses esitatud kinnitused sellise valmisoleku kohta on ebaõiged ja

paljasõnalised. Süda Maja endine juhatuse liige V. M hakkas juba 2011.a tegema endale

kuuluvale OÜ-le Alandia KV laenude tagasimakseid, mis näitab, et ta ei uskunud Süda Maja

jätkusuutlikusse. Süda Majal ei olnud potentsiaalseid investoreid. Viimane võimalus

majandusliku jätkusuutlikkuse taastamiseks kaotati veebruaris 2011, kui potentsiaalne

välisinvestor Helios (Partnerships) Limited loobus Ameerikanurga kinnistu arendamises

osalemisest. Pankrotiavaldus oleks seega tulnud esitada juba veebruaris 2011.

14. V. M muutis Süda Maja püsiva maksejõuetuse olukorras varatuks. Ta võõrandas Süda Maja

kinnistuid pärast oma volituste lõppemist tundmatutele ja varatutele äriühingutele – OÜ-le

Siibxid ja OÜ-le VIP Crew ilma tagatisagendi ja investorite nõusolekuta. Seejuures pidi

ostuhinna tasumine toimuma Süda Maja kohustuste ülevõtmisega. Tegelikult Süda Maja

vastusooritust ei saanud. Õige ei ole hageja väide, et Süda Maja kiitis V. M mais 2013

sõlmitud kinnisvaratehingud heaks. Nõusolekut sellistel tingimustel tehingute sõlmimiseks

talle ei antud. V. M halvas Süda Maja tegevuse täielikult kontori sulgemise ja töötajate

koondamisega. Ta keeldus kostjale ja hiljem ka pankrotihaldurile üle andmast Süda Maja

raamatupidamisdokumentatsiooni. Kui kostjal uue juhatuse liikmena õnnestus lõpuks Süda

Maja majanduslik olukord kindlaks määrata, oli pankrotiavalduse esitamine vältimatu.

15. Kostja ei rikkunud seega juhatuse liikme kohustusi. Etteheide üldkoosoleku kokku

kutsumata jätmise kohta on põhjendamatu. Isegi kui pankrotiavalduse esitamine oleks

pandud üldkoosolekul otsustamisele, oleks see enamusaktsionäri toel heaks kiidetud.

Hageja ei tõendanud ka väidetava kahju suurust, s.t aktsiate väärtust pankrotiavalduse

esitamise hetkel.

Esimese astme kohtu otsus

16. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 20 568,36 eurot ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

17. Hagiavalduses tugines hageja nõue väitele, et kostja esitas üldkoosolekut kokku kutsumata

valeandmetega pankrotiavalduse, mis tõi kaasa Süda Maja pankroti ja hagejale kahju.

Menetluse kestel leidis hageja, et kostjale etteheidetavad teod on ka kasumlike

müügilepingute mittetäitmine ja V. Ml nende täitmise takistamine. Kohus ei nõustunud hagi

muutmisega.

18. Aktsionäri nõue juhatuse liikme vastu ei ole õiguslikult võimatu. Aktsionäri õigussuhe

juhatuse liikmega on seadusjärgne õigussuhe, mis kohustab järgima hea usu põhimõtet ja

mitte kahjustama juriidilise isiku teiste liikmete õigustatud huve (TsÜS § 32). Kui juhatuse

liige rikub aktsionäri kaitseks sätestatud õigusnormist tulenevat kohustust, on aktsionäril

õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 või § 1043 alusel.

19. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Süda Maja aktsionärile T. Kle kuulub 8040 Süda

Maja aktsiat; 29.06.1999-17.06.2013 oli Süda Maja juhatuse liige V. M. 27.06.2013 valiti

Süda Maja uueks juhatuse liikmeks kostja; 2011. majandusaasta aruande kohaselt oli AS

Süda Maja omakapital 8 836 456 eurot ja 2012. majandusaasta aruande kohaselt 8 435 925

eurot; Süda Maja majandustegevus seisnes kinnisvaraprojektide arendamises; juunis 2013

teostati Süda Maja kinnisasjadega järgmised tehingud: a) 27.05.2013 lepinguga

müüs Süda Maja OÜ-le SIIBXID Ameerikanurga kinnistu jagamisel tekkinud kaks

kinnistut, b) 13.06.2013 lepinguga muudeti 27.05.2013 lepingut selliselt, et leping asendas

täies mahus 27.05.2013 lepingut, c) 26.06.2013 lepinguga müüs Süda Maja OÜ-le SIIBXID

Paldiski mnt 118A kinnistu; d) 28.06.2013 lepinguga müüs Süda Maja OÜ-le VIP Crew

ettevõtte, milleks on 341 200/752 800 suurune mõtteline osa Ameerikanurga kinnistust;

11.10.2013 toimus aktsionäride üldkoosolek; kostja esitas 22.10.2013 Harju Maakohtule

Süda Maja pankrotiavalduse; maakohtu 17.12.2013 määrusega kuulutati 17.12.2013 välja

Süda Maja pankrot (tsiviilasi nr 2 13-49776).

20. Kostjal ei olnud äriühingu püsiva maksejõuetuse olukorras kohustust kutsuda kokku

aktsionäride üldkoosolekut. Juhatuse liige on kohustatud kutsuma erakorralise

üldkoosoleku kokku siis, kui aktsiaselts on majanduslikes raskustes (ÄS § 292 lg 1). Sellest

tuleb eristada püsiva maksejõuetuse olukorda, kui juhatusel on kohustus esitada

pankrotiavaldus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul alates püsiva

maksejõuetuse ilmnemisest (ÄS § 306 lg 31). Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise

korral ei oleks pankrotiavalduse viivitamatu esitamine võimalik.

21. Aktsionärid olid Süda Maja olukorrast informeeritud ja kostjale ei saa ette heita täiendava

erakorralise koosoleku kokkukutsumata jätmist. JRi ütlustega on tõendatud, et Süda Maja

nõukogu teadis nii maksejõuetusest kui ka pankrotiavalduse esitamisest. 11.10.2013

üldkoosoleku protokolli kohaselt teadsid majanduslikest raskustest ka aktsionärid.

Maksejõuetuse tekkimist kinnitas koosolekul endine juhatuse liige V.M. Aktsionärid said

aru ka sellest, et otsustada tuli vajalike meetmete rakendamine.

22. Süda Maja oli pankrotiavalduse esitamise ajal püsivalt maksejõuetu. Maakohus rahuldas

17.12.2013

määrusega

tsiviilasjas

nr

2-13-49776

võlgniku

avalduse

pankroti

väljakuulutamiseks, lähtudes ajutise halduri tuvastatust, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

kuna kohustused ületavad tema vara. Ajutise halduri aruande kohaselt oli Süda Maja

netovara negatiivne põhjusel, et kinnisasju kajastati bilansis soetusmaksumuses, kuigi oleks

tulnud hinnata ümber vastavalt ajahetke turuväärtusele. Aktsiaseltsil oli vara hinnanguliselt

27 880 324,67 eurot, kuid kohustusi vähemalt 29 396 700,07 eurot. Ajutine haldur ei

lähtunud talle esitatud andmetest formaalselt, vaid hindas nende aluseks olevaid dokumente,

sh ekspertarvamusi vara väärtuse kohta. Nii AS Pindi Kinnisvara (Pindi) ekspertarvamus

kui ka Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ (Uus Maa) eksperthinnang on tõendina

usaldusväärsed ja tõendavad, et Ameerikanurga kinnistu oli Süda Maja bilansis ülehinnatud.

Tunnistaja J. Ri ütlused tõendavad, et kostja kontrollis enne pankrotiavalduse esitamist

hindamisaktide finantsarvestuses kasutamise võimalust. Kostja täitis juhatuse liikmel

lasuva hoolsuskohustuse.

23. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kostja pankrotiavalduse esitamisega takistanud

lisaraha saamise võimalusi. Süda Maja aktsionäridel ei olnud täiendava investeerimise

võimekust ega soovi. 11.12.2012 istungi protokolli kohaselt puudusid võimalused täiendava

finantseeringu leidmiseks. Veenvad ei ole T. K tunnistajana antud ütlused selle kohta, et ta

oleks panustamiseks midagi võimaluste piires leidnud. Varem ta seda võimalikuks ei

pidanud, kuigi Süda Maja majanduslik olukord ja finantseerimise vajadus pidid talle teada

olema. AJ analüüsi kohaselt olid omanike laenud ettevõttesse perioodil 2012.a kuni

31.07.2013 vähenenud, mis näitab omanike huvi investeeringutest väljuda. Seda kinnitas ka

nõukogu otsus peamised investeeringud müüa. Süda Majal ei olnud muid investoreid.

Hageja ei tõendanud oma väiteid selle kohta, et AS KH Energia Konsult pani 07.03.2013

juurde 106 000 eurot ja 30.06.2013 veel 751 301 eurot ning et Virbi tn projekt oleks

genereerinud tulu. AS KH Energia-Konsult ja OÜ Rikensberg juhatuse liikmete tagantjärgi

antud kinnitused valmisolekust kapitali kaasata ei ole tõsiseltvõetavad. Aktsionärid olid

kapitali kaasamise vajadusest teadlikud, kuid midagi ette võtta ei soovinud.

24. Tõendatud on, et V. M sõlmitud tehingud Süda Maja kinnisvaraga ei olnud Süda Majale

kasulikud ja kinnistud müüdi ilma, et nende eest oleks suures osas midagi vastu saadud.

Seda kinnitab U. V hinnang ja Harju Maakohtu 09.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-57952,

milles tuvastati, et 28.06.2013 AS Süda Maja, OÜ VIP Crew ja OÜ SIIBXID vahel sõlmitud

leping kahjustas võlgniku huve. M. V, EK Investeeringud OÜ ja A. J aruandes ei ole 2013.a

tehingute kasumlikkusele või kahjulikkusele tähelepanu pööratud. Tunnistaja J. Ri ütluste

kohaselt võõrandati varad sisuliselt ilma rahata. Vandeaudiitor SK 22.07.2013 õiendist ei

järeldu, et ta oleks tehinguid sisuliselt analüüsinud. Järeldus ettevõte kasumi kohta

suurusega 813 021 eurot on arusaamatu.

25. Õige ei ole hageja väide V. Ml juuni 2013 tehingute lõpuleviimise takistamise kohta. Kuna

V. M oli juhatuse liige kuni 17.06.2013, oli põhjendatud Notarite Kojale teate esitamine

selle kohta, et tal puudusid seisuga 16.07.2013 volitused tehingute tegemiseks.

26. Asjakohane ei ole hageja väide, et suure osa kohustuste (AS KH Energia Konsult) ostjale

üleandmiseks oli vaja muuta üksnes tagatiskokkuleppeid, mida kostja ei teinud. Nõukogu

andis 08.06.2013 juhatusele loa kinnistute võõrandamiseks turutingimustel, kuid mitte alla

bilansilise maksumuse. Seda kinnitas ka tunnistaja T. K. Nõukogu ei näinud tingimusena

ette kinnisasjade eest tasumist kohustuste ülevõtmisega. Selline müük toimus nõukogu

juhiste vastaselt. Hageja ei tõendanud, et V. M oleks soovinud tagatiskokkuleppeid muuta

või et see oleks olnud nõukogu juhistega kooskõlas ega seda, et tagatiskokkulepete

muutmine oleks olnud tegelikkuses võimalik ja see oleks midagi muutnud. Arusaamatuks

jääb, miks peaks juhatuse liige kõigepealt sõlmima tehingud ja seejärel asuma

tagatiskokkuleppeid muutma ning miks ei sõlmitud tehingut kohe turutingimustel. Seda, et

kohustused oleks tegelikult üle võetud, ei tõenda AS KH Energia-Konsult 26.06.2013

tingimuslik nõusolek kohustuse üleandmiseks.

27. Tõendamata on, et kostja oleks takistanud tehingute lõpuleviimist. V. M volitused olid

lõppenud ja tunnistaja J. Ri ütluste kohaselt ei andnud ta Süda Maja asjaajamist üle. Seda

märkis ka ajutine pankrotihaldur. Raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu oli kostjal

ametisse astumisel võimatu mingit V. M poolt teostatud tehingut takistada.

28. U. V selgitas oma 2017 hinnangus veenvalt, et Süda Maja muutus maksejõuetuks juba

veebruaris 2011, kui investor loobus Ameerikanurga kinnistu arendamises osalemisest.

Seda ei lükka ümber M. Valgu aruanne, EK Investeeringud OÜ analüüs ega A. Ji analüüs.

Olulist tähtsust ei oma, et Süda Maja majandusaasta aruandeid auditeeris vandeaudiitor.

BDO Eesti AS 16.12.2016 aruandest ei selgu, milliste auditi protseduuride põhjal audiitor

tegevuse jätkuvust eeldas. BDO Advisory OÜ 2014 analüüsi arvandmetest nähtub, et Süda

Maja oli juba 2011.a maksejõuetu

29. Süda Majale esitatud pankrotihoiatuse lahendamine 11.12.2012 koosolekul ei näita, et

püsivat maksejõuetust ei olnud. Sellel koosolekul lükati pankrotiavalduse esitamine vaid

edasi. Arvesse tuleb võtta, et kostja püüdis Süda Maja majanduslikku olukorda hinnata

tingimustes, kus suur osa raamatupidamisdokumente oli V. M valduses. Kostja käitus

olemasolevate võimaluste piires nõukogu teavitamise ja pankrotiavalduse esitamisega

õigesti ning korraliku ettevõtja nõutavale hoolsusele kohaselt.

30. Kostja eesmärk ei olnud Süda Maja tegevuse seiskamine. Süda Maja tegevus oli tema

juhatuse liikmeks saamise ajaks juba ammu seiskunud. Asjakohatud on hageja väited, et

kostja pandi juhatuse liikmeks OÜ Probus algatusel ja talle tasuti tema huvide realiseerimise

eest.

31. Tunnistaja J. Ri ütlused ei ole ebausaldusväärsed. Ütluste kohaselt oli OÜ Probus huvi

projektid lõpuks käima saada ja kostja juhatusse määramine oli vajalik olukorra

selgitamiseks ning täiendava finantseerimise võimaluste otsimiseks. Hageja ei tõendanud

vastupidist. Asjaolu, et OÜ Probus rahastas kostjale tasu maksmist, BDO-lt analüüside

tellimist ja kinnisvara hinnangute eest maksmist, ei tõenda tema pahatahtlikku eesmärki.

OÜ Probus huvi oli Süda Maja olukorras selguse saamine. Süda Maja kontod olid arestitud.

32. Vaidlust ei ole huvide konflikti olemasolu üle, kuid tõendid puuduvad selle kohta, et OÜ

Probus plaanis takistada Ameerikanurga arenduse elluviimist ja peatada Süda Maja

tegevuse. Hageja väide, nagu oleks kostja valetanud kohtule pankrotiavalduses mai-juuni

2013 tehingutega seotud kolme kohtumenetluse olemasolu kohta, on asjassepuutumatu.

Pankroti väljakuulutamisel ei võetud arvesse kohtumenetluste olemasolu ega nende arvu.

Kostja ei rikkunud pankrotiavalduse esitamisega koosolekut kokku kutsumata hea usu

põhimõtet ja ei ole hagejale kahju tekitanud. Kuna pankrotiavalduse esitamine oli

õigustatud, ei käitunud kostja ka heade kommete vastaselt.

Apellatsioonkaebus

33. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või

alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

34. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohus rikkus

oluliselt selgitamiskohustust. Kohus ei saa asuda otsuses seisukohale, et väide on

tõendamata, kui ta ei ole väite tõendamise vajadusele menetluses tähelepanu juhtinud (sh nt

asjaolule, et mingi tõend on ebapiisav või ebausaldusväärne). Maakohus jättis vastamata

suurele osale hageja väidetest, rikkudes sellega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Otsus on nõuetekohaselt põhjendamata.

35. Maakohus luges hagi aluse täpsustamise ebaõigesti hagi aluse muutmiseks ja piiras sellega

hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tõi

kaasa hagi osaliselt läbivaatamise ja ebaõige kohtulahendi.

36. Kohtuotsuses on valesti esitatud ja tõendatuks loetud asja lahendamiseks olulised faktid.

Kostja valiti Süda Maja uueks juhatuse liikmeks 27.07.2013, mitte 27.06.2013.

37. Kohus ei lahendanud hagiavalduses esitatud nõudeid ega kontrollinud nende eeldusi

hagiavalduses toodud järjekorras. Kohus jättis hindamata kaitsenormid, sh KarS § 380, 381,

3811, 384 ja ÄS § 306 lg 4. Valesti kohaldati ÄS § 306 lg 31 ning § 292 lg 1 p-te 1 ja 4 ning

TsÜS § 32. Põhjendamatult jäeti kohaldamata VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1, § 1045 lg 1 p 7

ja p 8 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5.

38. Kohus kohaldas ÄS § 306 lg 31 ebaõigesti, kui leidis, et juhatusel on võimatu esitada

pankrotiavaldust kooskõlas seadusega, kui enne seda tuleb kokku kutsuda aktsionäride

erakorraline üldkoosolek. Juhatusel oli võimalik ka tagasi astuda. Aktsionäride

üldkoosolekud toimusid OÜ Probus initsiatiivil ka varem 9-18 päevaste vahedega. Põhikiri

võimaldas üldkoosoleku kokkukutsumist 7 päeva jooksul. Kostjal ei olnud objektiivset

takistust üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

39. Maakohus jättis vastamata küsimusele, miks kostja ei esitanud pankrotiavaldust juba juulis

või augustis 2013 ja miks oodati kinnisvara ekspertarvamuse koostamisega kuni

14.10.2013, kui Süda Maja pangakontod olid juba arestitud. Pankrotiavalduse koostamisel

osales OÜ Probus advokaadibüroo, kelle kulud tasus OÜ Probus, mis kinnitab, et

pankrotiavaldus esitati OÜ Probus huvides ja korraldusel.

40. Leides, et kostjal ei olnud kohustust üldkoosolekut kokku kutsuda, kohaldas kohus

ebaõigesti ÄS § 292 lg 1 p 1 ja 4. Otsus on ka vastuoluline, kuna samas leiab kohus, et

aktsionäridel on õigustatud huvi teada aktsiaseltsi majanduslikku seisu ja juhatuse

pankrotiavalduse esitamise kohustusele eelneb juhatuse kohustus kutsuda kokku

erakorraline üldkoosolek. Tavapäraselt käituv juhatuse liige oleks erakorralise

üldkoosoleku kokku kutsunud. Maksejõuetus ei saa olla püsiv, kuni aktsionärid ei ole

kinnitanud, et probleemid ei ole lahendatavad. Täiendavaid investeeringuid oli tehtud ka

varem. OÜ Probus sõpradest ja sugulastest koosnev nõukogu ei saanud seda küsimust

aktsionäride eest lahendada.

41. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui leidis, et esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et

nõukogu ei teadnud Süda Maja maksejõuetusest. Hageja ei teadnud, et ta peab sellist asjaolu

tõendama, sest kostja ei tuginenud sellele. Selline seisukoht ilmnes alles tunnistaja

ülekuulamisel.

42. Maakohus tegi ebaõiged järeldused 11.10.2013 üldkoosolekust. Koosoleku päevakorras ei

olnud maksuvõla tasumise, täiendavate rahaliste vahendite kaasamise vajaduse aga

netovara puudujäägi või püsiva maksejõuetuse avastamise küsimus. V. M kinnitas

koosolekul Süda Maja likviidsuskriisi (ajutist maksevõimetust), kuna OÜ Probus keeldus

hüpoteeki kustutamast. Asjaolusid, mida V. M sellel üldkoosolekul avaldas, oleks tulnud

tuvastada tema ülekuulamisel.

43. Asjakohatu ja ebaõige on kohtu väide, et V. M keeldus alusetult raamatupidamise

dokumentide üleandmisest. Elektrooniline raamatupidamine ei olnud säilinud. Dokumente

ei saanud üle anda isikule, kes ei olnud äriregistrisse juhatuse liikmena kantud ja kelle

määramisega seoses käisid kohtuvaidlused. Pankrotiavalduse esitamise ajal olid kostja

valduses juuni 2013 müügitehingute lepingud. Kostja 02.12.2013 esitatud kuriteokaebuses

V. M tegevuse suhtes ja pankrotiavalduses olid käsitletud kõik tehingud. Kostjal oli seega

täielik ülevaade, mh OÜ Probus kaudu.

44. Kohus tuvastas valesti AS Süda Maja varade väärtuse ja piiras alusetult väärtuse mõistet.

Kohus lähtus üksnes harilikust väärtusest. Vara väärtust bilansis võib aga määrata ka teiste

väärtuste kaudu (nt soetamismaksumus, investeeringuväärtus). Süda Maja kinnisasjad olid

bilansis kajastatud soetusmaksumuses ja nende ümberhindamiseks tuleb Raamatupidamise

Toimkonna juhendi kohaselt määrata kindlaks vara tegelik õiglane väärtus. Seejuures tuleb

aluseks võtta kinnistu parim võimalik kasutusviis, s.t Ameerikanurga arenduse puhul

investeeringuväärtus. Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks ta lähtus Pindi ja Uus

Maa arvamustest, mis hindasid turuväärtust. Kohus läks bilansi ebaõigest korrigeerimisest

mööda. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel oleks kostjal olnud raamatupidamislikult

lubatud Süda Maja varade bilansilist väärtust korrigeerida. Bilansilise väärtuse kohaselt oli

omakapital positiivne.

45. Maakohus tegi ebaõigeid järeldusi ajutise pankrotihalduri 04.12.2013 aruandest. Ajutine

haldur tugines Ameerikanurga kinnistu väärtuse määramisel talle kostja poolt esitatud Pindi

hinnangule. Ajutine haldur järeldas Süda Maja netovara negatiivsust sellest, et kinnisasju

kajastati

nende

soetusmaksumuses.

Kuna

kinnistute

väärtus

oli

võrreldes

soetamismaksumusega tõusnud, ei tulnudki neid ümber hinnata. Kohus jättis ajutise halduri

aruande hindamisel arvestamata Pindi arvamuse tegeliku sisu. Puudub põhjus eeldada, et

vara väärtus oli bilansis kajastatud valesti. Pindi arvamus ei vastanud nõuetele, oli koostatud

vaid kliendi konsulteerimiseks ja seda ei tohtinud finantsarvestuses aluseks võtta. Kohus

tuvastas ebaõigesti, et Pindi arvamusest järeldub, et see on antud hetke seisuga. Kohus luges

erialaspetsialisti L. P tuvastatud Uus Maa ja Pindi arvamuste üliolulised puudused

ebaõigesti tähtsusetuteks. Kohus jättis arvestamata, et BDO Advisory ja U. V tegid

tellimustööd OÜ-le Probus juba enne pankrotiavalduse esitamist. Nende tööd ei ole

usaldusväärsed. Asjakohatu on maakohtu järeldus, et L. P läbivaatuse aruandest ei nähtu

sisulisi etteheiteid Pindi ekspertarvamusele.

46. Maakohtu hinnangul ei saanud 21.03.2012 Colliers International eksperthinnang olla

aluseks kostjal Pindi koostatud arvamuse õigsuses kahtluse tekkimisel. Kohus teeb M. V

aruandest ebaõige järelduse. Mitmekordsed erinevused bilansis toodud väärtuse ja

varasemate hindamisaruannetega peavad tekitama kahtluse uue hindamise korrektsuses.

Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja ei pidanud olema teadlik, et ekspertarvamuse koostajal

puudus kutsekvalifikatsioon. Väide, et hageja ei ole kostja sellist teadmist tõendanud, on

üllatav. Tunnistaja J. Ri ütlused väidetava kostja tegevuse kohta ei ole tõendi jõuga.

47. Maakohus eelistas U. V arvamust põhjendamatult teistele riiklikult tunnustatud

ekspertidele. Ei ole arusaadav, miks pankrotihaldur pidi tellima maksejõuetuse põhjuste

analüüsi U. Vlt. Ilmselt tegutses U. V OÜ Probus tellimuse täitjana. Kuna Uus Maa

eksperthinnangu kohta on koostatud hindamisaruande läbivaatuse aruanne, ei oma U. V

seisukoht ega kolmandate isikute kaalutlused teistes menetlustes tähtsust. Kuna kohus leidis

alles kohtuotsuses, et HS 10.12.2016 eksperthinnang ei ole asjakohane, on tegemist

selgitamiskohustuse rikkumisega.

48. Ebaõiged on kohtu järeldused, et aktsionäridel ei olnud võimekust täiendavalt investeerida

ja Süda Majal ei olnud potentsiaalseid investoreid. Kohus tegi U. V 2017.a kallutatud

hinnangule tuginedes Süda Maja 11.12.2012 nõukogu istungi protokollist ebaõige

järelduse. Sellel koosolekul otsustati, et OÜ Probus täiendava investeeringu kaudu hoitakse

ära ähvardav TREV2 pankrotiavaldus ja anti ülevaade potentsiaalsetest investoritest.

Tõenditele ei tugine kohtu seisukoht, et koosolekul lükati pankrotiavalduse esitamist vaid

edasi. Kohus tegi nõukogu 18.04.2013 istungi protokollist ja tunnistaja T. Ke ütlustest

ebaõiged järeldused. Pärast nõukogu 18.04.2013 vara võõrandamise otsust oli vaja mitte

investorit, vaid ostjat. Ostja leiti, kuid kostja ei täitnud müügilepinguid lõpuni. Kohus ei

arvestanud A. Ji lõppjäreldusega, et maksejõuetust ei olnud. Maakohus leidis üllatuslikult,

et 18.04.2013 istungil ei avaldatud täiendava finantseerimise soovi ja ebaõigesti, et T. Ke

ütlused panustamissoovi kohta ei ole veenvad. Kui aktsionär ei tea, et raha on vaja, siis ei

saa talle etteheiteid teha, et ta raha ei investeerinud. Kohus ei selgitanud, et hageja pidi

tõendama investorite kaasamist või võimalust neid kaasata olukorras, kus vara otsustati

võõrandada. Arusaadav ei ole maakohtu järeldus, et teade AS KH Energia-Konsult juhatuse

liikme valmisoleku kohta täiendavat raha investeerida ei ole arvestatav. Kohus pidi

selgitama, et hageja ei saa selliselt enda seisukohta tõendada.

49. Kohtu järeldus, et V. M sõlmitud kinnisvara müügitehingud ei olnud Süda Maja jaoks

kasulikud, ei tugine asjas kogutud tõendite õigel hindamisel. Lepingute lõpuni täitmata

jätmine oli kostja teadlik otsus. Kui kohtule jäi vandeaudiitor S. Kõrgmaa õiend

arusaamatuks, tuli selgitamiskohustuse raames sellest hagejat teavitada. Ebaõige ja üllatav

on maakohtu seisukoht, et kohtule ei esitatud tõendeid V. M soovi kohta

tagatiskokkuleppeid muuta või et see oleks olnud nõukogu juhistega kooskõlas või midagi

muutnud. Üllatav on kohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud müügitehingute lõpuleviimise

takistamist. Kohus ise piiras hagi alust ega võimaldanud hagejal seda tõendada. Tegelikult

on tõendid esitatud. Kohtu järeldus, et AS KH Energia-Konsult 26.06.2013 tingimuslikud

nõusolekud kohustuse üleandmiseks ei tõenda, et kohustused oleks üle võetud, on üllatav

ega vasta tõendile. Üllatav on järeldus, et nõukogu ei näinud tehingute tegemise

tingimusena ette tasumist kohustuste ülevõtmisega, kuna tasumistingimusi ei seatud üldse.

50. Tõele ei vasta maakohtu seisukoht, et kostjal oli sisuliselt võimatu V. M teostatud tehingut

takistada, kuna raamatupidamisdokumendid puudusid. Maakohus ei vastanud hageja

väitele, et kostja jättis juuni 2013 lepingud täitmata ja esitas pankrotiavalduse tehingute

tagasivõitmiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostja soovi põhjustada maksejõuetus.

51. Kohus hindas ebaõigesti kõiki Süda Maja maksevõimet puudutavaid tõendeid.

Majandusaasta aruanded jättis kohus üldse arvestamata. Kuigi kohus ei nõustunud sellega,

et EK Investeeringud OÜ analüüs oleks ebausaldusväärne erapoolikuse tõttu, ei võtnud

kohus seda siiski sisuliselt arvesse, kuigi see kinnitab selgelt maksejõuetuse puudumist.

Pankrotihalduri poolt lepingust taganemine ei muuda tehtud tööd kasutuskõlbmatuks.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et EK Investeeringud OÜ analüüsis ei ole rakendatud

finantsalaseid eriteadmisi. Kohus ei arvestanud, et EK Investeeringud OÜ-le ei esitanud

dokumente pankrotihaldur, et ta oleks saanud tuvastada maksejõutuse tekkimise täpse aja.

52. Ebaõige ja ebaselge on kohtu seisukoht, et Süda Maja muutus maksejõuetuks hiljemalt

veebruaris 2011 ja et hageja pidi lükkama ümber U. V hinnangu selle kohta. Kohus tegi

esitatud tõenditest valed järeldused ja rikkus selgitamiskohustust.

53. Arusaamatud on kohtu järeldused Süda Maja majandusaasta aruannete ja nende

auditeerimise kohta. Kohus ei arvestanud, et Süda Maja võlausaldajatest aktsionärid oleksid

üldkoosolekul saanud netovara puudujäägi lahendada nõuete ülekursiga aktsiakapitali

konverteerimisega vm viisil. Kohus leidis põhjendamatult, et olukorras, kus säilis võimalus,

et projektiga liitub investor, tuleb püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada Swedbank

AS-ga nõuete vahetamise lepingu sõlmimist. Tegemist on U. V lubamatu oletusega, mida

kohus tõlgendas hageja kahjuks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, miks pank

tehingu tegi. Kohus pidi tuvastama, kas asjaolu on vaidlusalune ja juhtima hageja

tähelepanu kohustusele esitada asjaolu ümberlükkamiseks tõendeid.

54. Kostja juhatuse liikmeks asumise hetkeks ei olnud Süda Maja tegevus seiskunud. Toimus

vara võõrandamine. J. Ri ütlused ei ole usaldusväärsused, kuna ta on A. J lähedane sugulane

ja OÜ Probus esindaja. Ei ole usutav, et kostja valiti juhatuse liikmeks rahastamise

leidmiseks. Üllatav ja selgitamiskohustust rikkuv on kohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud

kostja teistsugust eesmärki. Kohus leidis ebaõigesti, et see, et OÜ Probus rahastas kostjale

tasu maksmist, BDO-lt analüüside tellimist ja kinnisvara hinnangute eest maksmist, ei

tõenda tema pahatahtlikku eesmärki. OÜ Probus tegutses enda huvides. Huvide konflikt on

tuvastatud, kuid kohus teeb sellest valed järeldused. Kohus ei selgitanud, et hageja peab

tõendama OÜ Probus plaani takistada Ameerikanurga arenduse elluviimist ja peatada Süda

Maja tegevus. Korrektne ei ole järeldus, et pankroti väljakuulutamisel ei võetud arvesse

kohtumenetluste olemasolu ega arvu. Küll näitab see, et kohus ei kontrollinud

pankrotiavalduses esitatud väidete õigsust ja lähtus kostja avaldatust.

55. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa hagejalt nõuda suuremat tõendamiskoormise täitmist

kui piisava põhjenduse esitamine, et Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu. Hageja ei

pea tõendama asjaolusid, mis oleksid leidnud aset, kui kostja ei oleks seadust rikkunud.

Kostja ei tõendanud, et Süda Maja pankrotimenetlus oleks paratamatult järgnenud ka siis,

kui ta ei oleks pankrotiavaldust esitanud, vaid oleks müügilepingud korrektselt lõpuni

täitnud ja vajadusel kokku kutsunud üldkoosoleku.

56. Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb igal juhul muuta otsust

menetluskulude osas. Maakohus ei põhjendanud, miks on põhjendatud, vajalik ja õigustatud

arvestada kostja esindajate töötunde tunnihinnaga 170 eurot, kui tavapärane tunnitasu on

kohtupraktika kohaselt 120 eurot. Menetluse asjaolud ei õigusta ilmselt Eesti kõige kallima

advokaadibüroo teenuste kasutamist mitme esindajaga. Kostja menetluskulud on hagejalt

välja mõistetud põhjendamatult suures ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

57. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistab

need välja teistsuguses summas, kui tegi maakohus. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

59. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheidetega, et maakohus ei ole põhjendanud, miks on

vajalik ja õigustatud arvestada kostja esindajate tunnitasu suuruseks 170 eurot

(käibemaksuta), mis ületab oluliselt tavapärast esindaja tunnitasu.

60. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk

kaalutlusotsus. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-

182-15, p 14 jt). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul neid piire ületanud.

61. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud ei ole arvestada sama

büroo advokaatide erinevas suuruses tunnitasusid. Samas märkis maakohus üldsõnaliselt,

et arvestades asja tõenduslikku keerukust ja mahukust, on põhjendatud kostja esindajate

tunnitasu suurusega 170 eurot.

62. Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamisel peab kostja menetluskulude suurus, mis hagejal

tuleb kostjale hagi rahuldamata jäämise korral hüvitada, olema hageja jaoks üldjoontes

ettenähtav. Kohtupraktika järgi ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu puhul

üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu

määratud kostja esindajate tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

63. Kohtupraktikas on mõnikord peetud põhjendatuks ja vajalikuks ka keskmisest suurema

tunnitasu arvestamist, kuid seda tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust

ja keerukusest lähtudes. Maakohus ei ole otsuses sisuliselt põhjendanud, miks tuleb kohtu

arvates pidada kolme esindaja 170 euro suurust, st keskmist oluliselt ületavat tunnitasu

praegusel juhul põhjendatuks. Käesolevat vaidlust võib ringkonnakohtu arvates pidada küll

keskmisest mahukamaks, kuid mitte õiguslikult keskmisest keerukamaks. Asja mahtu ja

keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu

ringkonnakohtu hinnangul 150 eurot (käibemaksuta).

64. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul kontrollis

maakohus kostja esindajate Marika Küti, Arne Otsa ja Martin-Johannes Raude poolt tehtud

toiminguid ja nende ajakulu piisava põhjalikkusega. Kohus tuvastas, et M. Küti puhul on

põhjendatud ajakulu 16 tundi, Arne Otsa puhul 33,09 tundi ja M.-J. Raude puhul 51,70

tundi. Kuna ringkonnakohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kostjate esindajate 150 eurot

ületavaid tunnitasusid, tuleb põhjendatud õigusabikuluks lugeda vastavalt 2400 eurot,

4963,50 eurot ja 7755 eurot, s.o kokku 15 118,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 18 142,20 eurot

(käibemaksuga). Sellele lisandub registripäringutega seotud kulu 7,20 eurot. Kokku on

hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus maakohtus

18 149,40 eurot, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada.

65. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

66. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

67. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas

maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid

piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

68. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8

sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid

analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on

maakohus nõuetekohaselt ka teinud.

69. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus märkis otsuse põhjendavas osas

ebaõigesti, et kostja valiti uueks Süda Maja juhatuse liikmeks 27.06.2013. Õige kuupäev on

27.07.2013. Hageja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses, mil viisil mõjutas selline

eksimus, õigemini trükiviga, asja lahendamise tulemust. Ringkonnakohtu hinnangul see

asja lahendamist ei mõjutanud.

70. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et kohus ei täitnud

selgitamiskohustust. Maakohus selgitas 10.10.2017 korraldaval istungil, milliseid

asjaolusid peavad pooled tõendama (V kd lk 34 jj). Hageja ei avaldanud kohtule, et ta ei saa

kohtu selgitustest aru.

71. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-57-11, p 40).

72. Hageja leiab ekslikult, et kohus peab juba eelmenetluse käigus võtma seisukoha, kas poolte

esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks. Kohus peab

eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238

lg-d 1–4).

73. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii

konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid.

Hagejat esindas kaks vandeadvokaati ja nad pidid teadma kohustusest oma väiteid tõendada.

Põhjenduste esitamine ei ole tõendamiskoormise täitmine, nagu hageja ekslikult leiab.

Hagimenetluses on hageja kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi

selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi

kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 järgi hindab kohus tõendeid otsust tehes ning otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Vastupidiselt apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus, et

maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui andis hageja esitatud tõenditele hinnangu

kohtuotsuses.

74. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus tõendamiskoormise jaotamisel ega

pannud hagejale ebamõistlikku tõendamiskoormist. Kohtupraktikas (sh Riigikohus) on

oldud järjekindlalt seisukohal, et kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

peab põhimõtteliselt tõendama hageja. Õigusvastaselt tekitatud kahju puhul eeldatakse

deliktilise vastutuse elementidest üksnes rikkuja (kostja) süüd (VÕS § 1050 lg 1), st kahju

tekitaja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Vandeadvokaatidest hageja

esindajatele ei saanud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus olla üllatuslik.

75. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt 10.10.2017 kohtuistungil avaldatud seisukohaga,

et hageja on 03.10.2017 menetlusdokumendis (V kd lk 1-4) hagi TsMS § 376 lg 1 mõttes

muutnud (V kd, lk 34 jj). Tegemist ei olnud esitatud faktiliste või õiguslike väidete

täiendamise või parandamisega, mida TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks ei peeta.

76. Kohtule 22.10.2016 esitatud hagiavalduses tugines hageja sellele, et Süda Maja

pankrotiavalduse esitamine kostja poolt oli ebaõige, kuna kostja jättis eelnevalt kokku

kutsumata aktsionäride üldkoosoleku ja esitas pankrotiavalduses ebaõigeid andmeid Süda

Maja maksejõuetuse kohta ning et alusetu pankrotiavalduse esitamine tõi kaasa

pankrotimenetluse ja hageja aktsionärile T. Kele kahju tekkimise.

77. 18.04.2017 menetlusdokumendis (IV kd lk 1-10) kirjeldas hageja muu hulgas 2013.a mais-

juunis Süda Maja endise juhatuse liikme V. M poolt Süda Maja kinnisasjade kohta sõlmitud

kasumlike müügilepingute täitmata jätmist ja nende täitmise takistamist, kuid

menetlusdokumendist ei ole võimalik järeldada, mil viisil seonduvad need väited kostja ja

tema vastu esitatud nõude lahendamisega. Eeltoodud asjaolud on hageja seostanud selles

menetlusdokumendis Süda Maja enamusaktsionäri OÜ Probus ja selle juhatuse liikme AJ

tegevuse (tegevusetuse) ning huvidega. Asja materjalist nähtub, et ka kostjale jäi

arusaamatuks, millist tähtsust omavad eelmärgitud tehingud käesoleva vaidluse

lahendamisel. Samas ta märkis alternatiivselt, et juhul, kui hageja heidab kostjale muu

hulgas ette kinnisvaratehingute täitmata jätmist, on tegemist hagi aluse muutmisega, milleks

ta oma nõusolekut ei anna (IV kd lk 171 pöördel).

78. 03.10.2017 menetlusdokumendis tugines hageja selgelt sellele, et kostja jättis muu hulgas

täitmata 2013.a mais-juunis Süda Maja endise juhatuse liikme V. M poolt Süda Maja

kinnisasjade kohta sõlmitud kasumlikud müügilepingud ja põhjustas sellega tahtlikult Süda

Maja maksejõuetuse. Seega on hageja alles selles menetlusdokumendis seostanud oma

nõude täiesti uue faktiliste asjaolude kogumiga.

79. TsMS § 376 lg 1 esimese lause järgi võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale

kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Asja

materjalist nähtub, et kostja vastavat nõusolekut ei andnud ja seda ei teinud ka maakohus.

80. TsMS § 376 lg 1 teise lause järgi eeldatakse kostja nõusolekut hagi muutmiseks, kui ta ei

esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud juhul muutis hageja hagi 03.10.2017

menetlusdokumendis ja kostja esitas sellele 10.10.2017 kohtuistungil vastuväite, mida saab

lugeda viivitamata esitatuks.

81. Kohtu poolt hagi muutmiseks nõusoleku andmine või sellest keeldumine on kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus ning ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses

kontrollida üksnes seda, kas maakohus on kaalutlusõiguse piire ületanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ületanud maakohus nõusoleku andmisest keeldumisel diskretsiooni piire. Hagi

muutmise lubamine oleks tinginud vaidluse eseme olulise laiendamise ja maakohus leidis

põhjendatult, et see põhjustaks menetluse olulise pikenemise. Hageja 03.10.2017

menetlusdokumendi alusel oleks pooled hakanud vaidlema lisaks hagiavalduses märgitule

ka selle üle, mis põhjustel ja kelle tegevuse tagajärjel muutus Süda Maja püsivalt

maksejõuetuks. Maakohus märkis, et lahendab nõuet esialgses hagiavalduses toodud

asjaolude alusel, st kostja poolt aktsionäride üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine ja

põhjendamatu (ebaõigete andmetega) pankrotiavalduse esitamine (V kd lk 34-35).

82. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei lahendanud hagiavalduses esitatud

nõudeid ega kontrollinud nende eeldusi hagiavalduses toodud järjekorras. Hageja esitas

hagiavalduses kostja vastu kahju hüvitamise ja viivise nõuded ning kohus on need

lahendanud. Kohus jättis mõlemad nõuded rahuldamata, mis on otsuse resolutsiooni p-s 1

selgelt märgitud.

83. Apellatsioonkaebusest saab järeldada, et hageja käsitleb erinevate nõuetena õigusnorme,

millele ta hagiavalduses viidanud. Selline käsitlus on ebaõige. Hageja esitatud erinevad

õiguslikud põhjendused (võimalikud alternatiivsed materiaalõiguslikud nõude alused)

nõuete paljusust ei moodusta. Menetluslikult ei ole mingit tähendust sellel, mitu õiguslikku

põhjendust on hageja oma nõude jaoks välja pakkunud või mitme normi alusel peab kohus

vajalikuks hageja nõude rahuldamise eeldusi kontrollida.

84. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse

kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab

TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt nt Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-145-16, p 12 jt). Seega ei oma hagiavalduses märgitud materiaalõiguse sätted asja

lahendamisel tähtsust.

85. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ÄS § 306

lg-t 3¹ ebaõigesti. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus on ilmnenud aktsiaseltsi püsiv

maksejõuetus, ei pea juhatus kokku kutsuma aktsionäride üldkoosolekut, et viimane saaks

otsustada pankrotiavalduse esitamise või esitamata jätmise. ÄS § 306 lg-s 3¹ järgi on

juhatusel püsiva maksejõuetuse korral kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus

viivitamatult. Seega ÄS § 292 lg 1, § 298 lg 1 ja § 301 ei kohaldu olukorras, mil äriühing

on püsivalt maksejõuetu. Need sätted reguleerivad olukorda, mil aktsiaseltsil esineb

netovara puudujääk, kuid äriühing ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Maakohus tuvastas, et

Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu ja seega ei pidanud kostja aktsionäride üldkoosolekut

kokku kutsuma mõne ÄS §-s 301 sätestatud otsuse, sh pankrotiavalduse esitamise otsuse

vastuvõtmiseks.

86. Isegi juhul, kui kostjal oleks olnud kohustus kutsuda enne pankrotiavalduse esitamist kokku

aktsionäride üldkoosolek, ei ole hageja suutnud põhistada, et aktsionärid oleks sellisel

üldkoosolekul tõenäoliselt vastu võtnud mõne ÄS § 301 p-s 1 või p-s 1¹ nimetatud otsustest,

eriti arvestades olukorda, et Süda Maja aktsionäride omavahelised suhted olid aastal 2013

konfliktsed ning neil olid kujunenud põhimõtteliselt erinevad seisukohad aktsiaseltsi

majandusliku olukorra ja edasise tegevuse perspektiivikuse osas, mida on kirjeldanud ka

hageja oma menetlusdokumentides. Samuti oli selleks ajaks juba võõrandatud oluline osa

Süda Majale kuulunud kinnisasjadest, millel saanuks äritegevust jätkata, töötajad olid

koondatud ja kontor suletud, st majandustegevus oli tegelikult juba lõppenud. Eeltoodut

arvestades ei oleks hageja ringkonnakohtu arvates suutnud tõendada ka põhjuslikku seost

(VÕS § 127 lg 4) kostja väidetava rikkumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel.

87. Põhiliselt vaidlustab hageja maakohtu poolt tõendite hindamist ja nendele rajatud järeldusi.

Nagu juba eelnevalt märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus tõendite hindamist

puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ja seetõttu puudub alus hinnata

tõendeid teisiti või teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.

88. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et nii nõukogu kui ka aktsionärid olid

informeeritud Süda Maja raskest majanduslikust olukorrast, kuid kellelgi ei olnud täiendava

finantseerimise võimekust ega soovi seda teha. Samuti tegi maakohus õiged järeldused

11.10.2013 aktsionäride üldkoosolekul avaldatust. Koosoleku päevakorras oli p 1 all

aktsiaseltsi juhatuse aruanne 2012.a majandusaasta kohta ja selle päevakorrapunkti all andis

selgitusi endine juhatuse liige V. M, kes kinnitas selgelt, et aktsiaselts ei ole maksejõuline.

Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks V. M kinnitanud üksnes likviidsuskriisi, on

vastuolus koosoleku protokollis märgituga (II kd lk 101 pöördel). Ekslik on hageja

seisukoht, et asjaolusid, mida V. M sellel koosolekul avaldas, oleks pidanud tuvastama tema

ülekuulamisel. Maakohtul oli õigus koosoleku protokolli tõendina hinnata ja protokollis

kajastatut ei ole vaja täiendavalt üle kontrollida informatsiooni avaldanud isiku ütlustega.

89. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kostja poolt pankrotiavalduse esitamisel koostatud

Süda Maja varade ja kohustuste nimekiri oli sisuliselt korrigeeritud bilanss. Samas ei oma

see asjaolu asja lahendamisel tähtsust, sest äriühingu maksejõuetuse üle ei saa otsustada

üksnes raamatupidamislike näitajate alusel. Kui äriühingu püsiv maksejõuetus on

tuvastatud pankrotimenetluses kogutud andmete ja tõendite alusel, ei saa selle olemasolu

ümber lükata hageja viidatud raamatupidamisdokumentide, sh äriühingu majandusaasta

aruannega, nagu hageja ekslikult leiab. Maakohus tuvastas õigesti, et Süda Maja muutus

püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2011. Maakohus hindas korrektselt nii ajutise

pankrotihalduri aruannet kui ka Pindi, Uus Maa, L P, BDO Advisory, U. V, Colliers

Internationali,EK Investeeringud OÜ, M. V ja H. S arvamusi ning S. K õiendit. Samuti on

maakohus andnud hinnangu Süda Maja 11.12.2012 ja 18.04.2013 nõukogu istungite

protokollidele ning tunnistajate J. Ri ja T. Ke ütlustele.

90. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu poolt määratletud vaidluse esemest lähtudes (vt

käesoleva otsuse p 81) ei oleks kohus pidanud otsuses käsitlema hageja väiteid, mis

seonduvad 2013.a V. M poolt sõlmitud kinnisasjade müügilepingutega, sh andma hinnangut

sellele, kas need tehingud olid Süda Maja jaoks kasulikud või kahjulikud ning kas kostja

jättis need lepingud täitmata või takistas nende täitmist. Samas ei muuda eeltoodu ebaõigeks

maakohtu teisi järeldusi, mis seonduvad hagi aluseks olnud asjaoludega.

91. Maakohus ei tuvastanud kostja poolt seaduses sätestatud nõuete rikkumist, heade kommete

vastast tahtlikku käitumist ega hea usu põhimõtte järgimata jätmist. Kuna

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid teisiti ega

teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata.

92. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt üksnes menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas ja otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jääb lõppjärelduses

muutmata, mistõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja

kanda.

93. Kostja palus ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 9780 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja järgi osutas vandeadvokaat A. Ots õigusabi 7,1 tundi tunnitasuga

220 eurot (käibemaksuta) ja M.-J. Raude 36,6 tundi tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuta),

kokku 43,7 tundi. Menetluskuluks on ka tõendite (28.05.2018 taotluse lisad 1 ja 2) saamise

kulu 4 eurot. Kohtuistungil palus kostja täiendavalt välja mõista õigusabikulu vastavalt

kohtuistungi toimumise ajale. Kohtuistungi protokolli järgi kestis istung 50 minutit.

94. Ringkonnakohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata

28.05.2018 taotlusele lisatud tõendite, s.o hageja 2016.a ja 2017.a majandusaasta aruannete

saamise kulu 4 eurot. Nimetatud tõendid esitati koos taotlusega kohustada hagejat andma

tagatis kostja menetluskulude katteks. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse 28.06.2018

määrusega rahuldamata, mistõttu ei ole eelnimetatud kulu vajalik ja põhjendatud kulu, mis

kuuluks hageja poolt kostjale hüvitamisele. Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus

vajaliku ja põhjendatud õigusabikuluna 28.05.2018 tagatise andmise taotluse koostamise

kulu 7,5 töötunni eest.

95. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindajate tehtud toimingud ja nende ajakulu

ülejäänud osas kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kulude

nimekirjas märgitud toimingud on kooskõlas tsiviilasja materjaliga ja ei nähtu, et mõni

toimingu tegemine oli ebavajalik või kahe esindaja toimingud oleks dubleeritud.

96. Samas ei ole kostja esindajate tunnitasud 180 ja 220 eurot TsMS § 175 lg 1 tähenduses

mõistlikud ja põhjendatud. Need ületavad oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Asja keskmisest suuremat mahtu ja keskmist keerukust arvestades loeb

ringkonnakohus mõlema esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu suuruseks 150 eurot

(käibemaksuta).

97. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt. Enne kohtuistungi toimumist tehtud toimingute osas

kuulub hüvitamisele õigusabikulu 36,2 töötunni eest 150 euro suuruse tunnitasuga, s.o 5430

eurot (käibemaksuta), millele lisandub tasu istungil osalemise aja, 50 minutit eest, s.o 125

eurot – kokku 5555 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks (õigusabikulu) 6666 eurot.

98. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et TsMS § 177 lg 4 alusel

tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaar

Iko Nõmm

Ande Tänav