2-17-12910/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2019. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12910

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU

vastu rahalise kohustuse väljamõistmiseks

ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi Aktsiaseltsi

TREF vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

65 587,50 eurot (TsMS § 137 lg 2)

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. septembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ORICA EESTI OSAÜHINGU apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja/ vastuhagis hageja): ORICA EESTI

OSAÜHING (registrikood 10186632), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peeter Viirsalu, seaduslik esindaja Urmas

Rägo

Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): Aktsiaselts TREF

(10080052), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. septembri 2018. a otsus ja teha asjas uus otsus tsiviilasja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu

rahalise kohustuse väljamõistmiseks.

3. Rahuldada osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi Aktsiaseltsi TREF vastu

leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks.

4. Mõista Aktsiaseltsilt TREF välja 35 360,12 eurot ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks

leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju katteks.

5. Mõista Aktsiaseltsilt TREF välja viivis ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks alates

02.10.2017 kuni 29.03.2019 summas 3 320,94 eurot. Mõista Aktsiaseltsilt TREF välja

jooksvalt lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 35 360,12 eurot alates

30.03.2019 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

6. Rahuldada ORICA EESTI OSAÜHINGU apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 79 % ulatuses Aktsiaseltsi

TREF kanda ja 21 % ulatuses ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Tref (hageja) esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule hagi Orica Eesti OÜ (kostja) vastu. Hageja

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 60 655,31 eurot ning sellele lisanduva viivise.

Poolte vahel oli töövõtusuhe. Hageja tegi kostja hankekutsele vastava pakkumise teostada sõidutee

ja tehase platside 7100 m2 ning kõnniteede 385 m2 ülemise kihi freesimine ja uue asfaldikihi

AC 12 surf graniit 5 cm paigaldamine. Seejärel avaldas kostja soovi tellida hagejalt täiendavalt

5600 m2 asfalteerimine. Tööde teostamisega seonduvaid detaile täpsustati e-kirjavahetuses 18.05-

01.06.2016. Pooled sõlmisid tellimuskirja aktsepteerimise teel töövõtulepingu, mille esemeks oli

kostja kasutuses oleval kinnistul Vaivara vallas asfaldi ülemise kulumiskihi freesimine ja seejärel

laotamine 5 cm ulatuses vastavalt kostja tellimuskirjale.

Hageja teostas tööd. 28.07.2016 esitas kostja hagejale pretensiooni seoses töö kvaliteediga.

Pretensiooni kohaselt esinevad objektil veelombid ning seega ei ole hageja kostja arvates teinud

töid kvaliteetselt. Lisaks heitis kostja hagejale ette järgmisi puuduseid:

-

asfaldipind tervikuna lainetab, on kohati poorne, pragunenud ja samuti on jäetud

ühendusvuugid puhastamata;

-

killustik tee äärest muru pealt koristamata;

-

markeering on ebakvaliteetselt teostatud;

-

tööde käigus lõhutud rambi kattepaneel asendamata.

Kõik kostja poolt loetletud puudused (vaegtööd) kõrvaldas hageja sügisel 2016. a ning selles osas

pooltel vaidlust pole. Samuti ei ole kostja kõrvaldatud puuduste osas teatanud ükskõik missuguste

nõuete eksisteerimisest.

26.09.2016 kordas kostja oma pretensiooni vee äravoolu osas e-kirjas, millest nähtub, et hageja

kõrvaldas puudused, millega kostja nõustus, ning pooled vaidlesid tööde täpse mahu üle. Hageja

ei olnud nõus kõrvaldama vee äravooluga seotud puuduseid, sest üksnes pealmise

asfaldikulumiskihi asendamine (freesimine ja laotamine) ei oleks sisuliselt objekti parameetreid

muutnud.

Hageja märkis, et kostja ei ole enda pretensioonides kordagi välja toonud norme, mille vastu oleks

hageja tööde teostamisel eksinud. Tööde eest lõplikku tasumist on seni takistanud kostja poolt

esitatud pretensioonid, mida hageja peab põhjendamatuteks.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei aktsepteerinud hageja poolt teostatud töid leides, et tööd ei vasta poolte kokkuleppele

ega töö suhtes kehtivatele normatiivsetele nõuetele. Hageja tööde järgselt tekivad tehase platsidele

kõikjal sadeveeloigud. Asfaldi pind lainetab ja on poorne, pragunenud ning ühendusvuugid on

puhastamata, markeering on teostatud ebakvaliteetselt. Lõpptulemusena on olukord hageja poolt

teostatud tööde järel palju halvem, kui enne vana asfaldikihi asendamist uuega hageja poolt. Lisaks

tegi kostja hagejale etteheiteid seoses hageja hilinemisega, ebaõige akteerimise mahuga ja töösse

suhtumisega. Kostja tegi hagejale ettepaneku kirjeldatud puudused likvideerida ning viitas, et kui

hageja ei ole nõus puuduseid ise likvideerima, tellib kostja tööd hageja kulul teiselt töövõtjalt.

Kostja 28.07.2016 e-kirja saamise järgselt asus hageja kostja poolt viidatud puuduseid

kõrvaldama. Kostja selgitas, et muuhulgas püüdis hageja tekitada äravoolu kaevude juures kaldeid,

et kõrvalda veelompide tekkimise probleemi, kuid see ei õnnestunud. Hageja parandustööde

järgselt edastas kostja hagejale 26.09.2016 e-kirjaga uue pretensiooni, tuues välja, et hageja ei ole

suutnud kõrvaldada lompide (ja talvel jää) tekkimist kostja tehase platsidel. Seega ei suutnud

hageja kõrvaldada kostja 28.07.2016 pretensioonkirjas toodud puuduseid (ennekõike veelompide

probleem). Kostja väitel hageja käis ja vaatas puudused üle ning lubas need kõrvaldada, kuid ei

teinud seda. Pooled vahetasid korduvalt e-kirju tööde aktsepteerimise, töös esinevate puuduste ja

nende kõrvaldamise üle.

Oma 25.07.2017 nõudekirjas tõi kostja välja, et ta ei aktsepteeri hageja poolt tehase platsidel

ebakvaliteetselt teostatud töö akti; hageja esindaja on lubanud ebakvaliteetselt tehtud töö

parandada, kuid pole seda teinud; hageja esindaja on lubanud ebakvaliteetselt tehtud töö parandada

veel ka 04.07.2017 objektil toimunud poolte kohtumisel, kuid pole seda teinud; hageja freesis

kostja tehase platsidel maha ettenähtust rohkem (s.o üle 5 cm) asfalti, mistõttu kadusid ka vee

äravooluks vajalikud kalded; asfalt on paigaldatud ebakvaliteetselt; asfaldi liitekohtadesse on

tekkinud praod; hageja ebakvaliteetse töö tulemusena tekkinud jää tõrjumiseks on kostja teinud

kulutusi summas 8684,80 eurot, mida kostja käsitleb oma kahjuna; kostja andis hagejale veelkord

täiendava tähtaja kuni 01.09.2017 hageja töös esinevate puuduste likvideerimiseks; kostja tegi

hagejale leppetrahvi hoiatuse vastavalt tellimuskirjas sätestatud leppetrahvile 0,5% tellimuse

summast päevas (s.o 326,23 eurot päevas), kuid mitte rohkem kui 15 % tellimuse summast (s.o

9786,99 eurot).

Hageja reageeris kostja 25.07.2017 e-kirjale omapoolse 31.07.2017 nõudekirjaga, millele kostja

vastas omakorda 01.08.2017 e-kirjaga. Kuna hageja eitas jätkuvalt varasemaid lubadusi ning

keeldus oma töös esinevaid puuduseid kõrvaldamast, selgitas kostja viidatud 01.08.2017 e-kirjas

veel kord objektiivset olukorda ning kinnitas, et kostja ei saa aktsepteerida puudustega töid. Kostja

toonitas oma 25.07.2017 kirjas hagejale antud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (s.o

01.09.2017) ja viitas, et juhul, kui hageja puuduseid ei kõrvalda, siis tellib kostja tööd mõnelt

teiselt ettevõttelt ning nõuab sellega seotud kulud ja kahjud ning leppetrahvi hagejalt sisse.

3. Kostja esitas 03.08.2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahju

35 017,56 eurot, leppetrahvi 9786,99 eurot ning lisanduvad viivised. Alternatiivselt palus kostja

tasaarvestada hageja nõude kostja nõudega ning tasaarvestusest ülejääv kostja nõude osa mõista

hagejalt kostja kasuks välja.

Töövõtulepingu regulatsiooni eesmärgiks on lepingu ja kutseala nõuetele vastava töö tegemine,

misläbi tellija saab soovitud tulemuse. Töövõtulepingu regulatsiooniga on seadusandja soovinud

kaitsta tellijat kahjulike tagajärgede eest, mis võivad kaasneda ebakvaliteetse töö tegemisega.

Võlaõigussseaduse (VÕS) § 649 laiendab tellija võimalikku kahjunõuet töölepingu rikkumise

korral võrrelduna n-ö tavapäraste kahjunõuetega. Seega kuulub hageja poolt kostjale põhjustatud

kahju summas 35 017,56 eurot igal juhul hüvitamisele ning sellele lisandub kostja

leppetrahvinõue, mis tuleneb kostja tehase platse puudutavas tellimuskirjas nr 201606101

määratletud tööde teostamise tähtajast 06.07.2016.

Hageja sai professionaalse tee-ehitajana aru, et kui ta teostab vana asfaldi freesimise ja uue asfaldi

paigalduse tööde ebakvaliteetselt, paigaldades seejuures nõuetele mittevastava asfaldi, tekivad

platsidele muuhulgas veeloigud, mis talvel jäätuvad ning lõppastmes on kogu töö vaja uuesti teha,

et puuduseid kõrvaldada. Seega nägi hageja ette kõrgendatud libedusetõrje vajadust kostja

lõhkeainetehase platsidele talvel ning keeldudes oma tööd ise parandamast, nägi hageja ette, et

kostja peab töö tellima mõnelt teiselt ettevõttelt ja kandma sellega seoses kulutusi, seda enam, et

kostja oli sellest hagejat juba 2016. aasta suvel hoiatanud.

Leppetrahv tähtaja ületamise eest oli 0,5 % tellimuse summast päevas, kuid mitte rohkem kui

15 %. Nimetatud tellimuse summa ilma käibemaksuta oli 65 246,60 eurot. Seega on leppetrahvi

summa 326,23 eurot päevas ja leppetrahvi maksimumsumma on 9786,99 eurot. Hageja ei ole

lepingule vastavaid töid tehase platsidel tänaseni kostjale üle andnud. Kostja on hagejat

leppetrahvi nõudmisest teavitanud. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud ning kostja

leppetrahvinõue on täies ulatuses sissenõutav.

4. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja

nõue on täiesti põhjendamatu ja tõendamata.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 60 655,31 eurot,

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 79,77 eurot ning jooksvalt

lisanduva viivise kuni põhinõude suuruseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

12 922,50 eurot (käibemaksuta).

Kohus leidis, et poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 635 lg 1).

Kohus jättis tõendite hulgast kõrvale asjatundja Peeter Pargi poolt esitatud ekspertarvamused,

hinnangud ja analüüsid, kuna nimetatud isikul puudub asjaomane kutsetunnistus ja teda ei saa

pidada teedeehituse alase eriteadmistega eksperdiks. Kohus käsitles eksperdi arvamustena üksnes

Ain Kendra arvamusi ja seisukohti, kuna nimetatud eksperdil on vaidlusaluses teedeehituse

valdkonnas ekspertiiside teostamise pädevus olemas.

Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel omavad peamist tähtsust järgmised asjaolud: millise

konkreetse sisuga töö kostja hagejalt tellis; kas ja millised puudused töös esinesid; kas tegemist on

oluliste puudustega, mille puhul tellijal tekib õigus puuduste kõrvaldamiseks töövõtja kulul; kas

hageja täitis teavitamiskohustust.

Pooled ei vaidle, et tellimuslehe nr 201606101 järgi tellis kostja hagejalt 10.06.2016 ORICA

EESTI OSAÜHINGU tehase sõidutee ja platside asfaltkatte remondi; pooled ei sõlminud töö

tegemiseks eraldi täiendavat kirjalikku lepingut. Lepinguna käsitles kohus kohtule esitatud

tellimuslehte, mille kostja esindajad Urmas Rägo ja Natalia Bažõleva on allkirjastanud

13.06.2016. Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde loetelu ja tingimused olid kirjas tellimislehel.

Kuna tegemist on asfaldiplatsiga kostjale kuuluvate ja igapäevaselt toimivate tootmishoonete

ümber, on kostja töö tulemuse alates asfaldi paigaldamise päevast faktiliselt igapäevasesse

kasutusele võtnud.

Pooled on ühiselt nõus asjaoluga, et vee äravalgumist vaidlusaluselt asfaldiplatsilt sellel samal

platsil paiknevatesse sadeveekaevudesse takistab platsil vajalike kallete puudumine. Pooled ei

vaidle selle üle, et kostjal puudusid asfaltplatside osas mõõdistatud plaanid, skeemid või mistahes

muu materjal, millelt oleks tuvastatavad platsi teeehituslikult olulised andmed: kallete olemasolu,

kõrgus ja kallete suund enne hageja poolset tööde alustamist.

Pooled vaidlevad esmajärjekorras selle üle, kas kalded on platsil puudunud algusest peale, või on

kalded kadunud hageja poolt läbi viidud asfaltplatsi freesimise käigus, mistõttu tegemist on

oluliste puudustega tööga. Kohus leidis, et ei fotode ega tunnistaja A.S. ütlustega ei ole kohtul

võimalik käesolevas vaidluses tagantjärgi tuvastada, milline oli kostjale kuuluva asfaldiplatsi

tegelik olukord enne hageja poolset tööde teostamist. Selleks oleks vajalik olnud vastav

mõõdistamistoiming, mida teedeehituse protsessi käigus teostatakse. Kostja ei ole hagejalt seda

tööd tellinud, ning ei ole teinud ka peale seda kui hageja kallete puudumise probleemi ilmnemisel

kostja esindajat sellest asjaolust teavitas.

Ekspert A. Kendra seisukohaga kattuva selgituse esitasid objektil töid teostanud hageja tunnistajad

J.K. ja E.A., kes selgitasid mõlemad, et kallete puudumisel ei ole 5 cm paksuse asfaldikihi

paigaldamisel võimalik tekitada kaldeid, mis tagaksid vee äravoolu. Mõlemad tunnistajad

kinnitasid, et infot vahendati koheselt nendega pidevalt vahetult suhelnud ja kostjapoolseks

objektijuhiks või kontaktisikuks peetud A.S.le. Ebapiisavate kallete kohta info esitamist

tunnistajate poolt kinnitab ka A.S.

Kohus leidis kostja esitatud pretensioone analüüsides, et kostja oli ilmselgelt teadlik ehitataval

objektil vajalike aluspinna kallete puudumisest. Hageja on kostjat teavitanud asjaolust, et 5 cm

asfaldikihi paigaldamisega ei ole võimalik sellist puudust kõrvaldada, vaid see nõuab eraldi

tasustatavaid lisatöid. Samas selliste tööde tellimisest on kostja järjekindlalt keeldunud, viidates

kallete puudumisele kui puudujäägile kostja teostatud töös. Kohus luges tõendatuks, et pooled

käsitlesid lepingus toodud lepingutasu siduva tööde eelarvena, ning kostja ei tellinud hagejalt

lisatöid ega pakkunud tasu suurendamist lisatööde vajaduse ilmnemisel.

Kohus jõudis järeldusele, et standard AL ST 1-02 2007.a (II kd tl 23 109) käsitleb tee ehitustöid

tervikuna. Sealjuures on ehituses eraldi protsessideks tööjooniste koostamine ja kallete rajamine.

Kohus nõustus hageja argumendiga, et üksnes kostja tellitud asfaltkatte freesimisel ja uuel

paigaldamisel kaldeid muuta ei saa, viidates ka ekspert A. Kendra arvamuse p-le 13.

Algselt esitas kostja vastuväite, mille kohaselt on hageja lisaks 5 cm asfaltbetooni kihile

täiendavalt maha freesinud ka asfaldi all paiknevast betoonist väidetavalt eelnevalt olemas olnud

kalded. Hiljem (peale hageja täiendavaid tõendeid asfaldifreesi tööpõhimõtete selgitus) on kostja

vastuväidet muutnud ning märgib, et hageja freesis maha mitte betoonist, vaid asfaldist varem

ehitatud kalded. Samas ei ole kostja tõendanud üldse mingite kallete varasema olemasolu fakti

vaidlusalusel objektil.

Kohus luges tunnistaja J.K. poolt 12.09.2018 kohtuistungil antud freesimistoimingute läbiviimise

ja freesi tööpõhimõtete kohta antud selgituste, tunnistaja E.A. poolt 12.09.2018 kohtuistungil

antud selgituste kohta asfaldi paigaldamise tehnoloogia ja ilmnenud kaldeprobleemide kohta ja

teabe vahetamise objektil pidevalt kohal viibinud ja kostja esindajana käitunud A.S.i, samuti

asfaldifreesi Wirtgren W 2100 tehnilise dokumentatsiooni ja tööpõhimõtete kirjelduse ning kostja

esitatud 23.05.2018 Wirtgen Eesti OÜ e-kirja sisuga tõendatuks, et kuna Wirtgeni freesidega ei

ole võimalik freesida betooni, siis ei saanud hageja lisaks asfaldile ka betooni freesida (III kd,

tl 57).

Seega leidis kohus, et tõendamist ei ole leidnud kostja vastuväide, nagu oleks hageja asfaldi

freesimisel 5 cm paksuses kihis freesinud ühtlasi maha ka platsil väidetavalt varem olemas olnud

kalded ning tegemist oleks olnud hageja poolse olulise ehitusvea või kostja teavitamata jätmisega.

Kohus ei arvestanud kostja selgitusi, mille kohaselt tunnistaja A.S.i ülesandeks oli üksnes hageja

töötajate pääsu tagamine objektile. Hageja töötajate selgitustest on üheselt arusaadav, et töötajad

pidasid tellija esindajaks kohapeal just tunnistaja A.S.it, kes tutvustas hageja töötajatele töökohta

ja kooskõlastas kostja kontaktisikuna hageja tööde teostamise järjekorra, näitas ette kostja arvates

problemaatilised kohad, ning oli isikuks, kelle poole kostja kõigi probleemidega pöörduma pidi.

Alles viimasel kohtuistungil 12.09.2018 teatas kostja seaduslik esindaja U. Rägo, et tunnistaja ei

olnud kontaktisikuks, vaid teavet pidi edastama üksnes otse temale endale. Kohus märkis, et sellest

asjaolust oleks nii kostja seaduslik esindaja kui ka A.S. koheselt pidanud kostja objektil töötavaid

isikud informeerima, et teave kõigi tööga seotud probleemide kohta tuleb edastada konkreetsele

isikule.

Kohus analüüsis lisaks eksperdi A. Kendra arvamust, millega hageja soovis tõendada, et

asfaltplatsi üldised kalded ei ole piisavad vee äravoolu kiiruse tagamiseks, samuti täpsustatakse

asfaltplatsi defektide sisu ja ulatust (III kd, tl 88-90). Kohus nõustus eksperdi arvamusega p-s 5

eelkõige kohtu poolt visuaalsel vaatlusel tajutu põhjal. Kohus pani tähele, et asfaldi üldine pind

oli ühtlaselt sile ja tasane, silma jaoks nähtavaid ilmseid ebatasasusi kuival asfaldil ei olnud

märgata. Kohus märkis, et kostja pretensioonid libedama pinna osas langevad osaliselt kokku

hageja toodud põhjendusega – sileda ja tasase katte korral moodustub jää ühtlaselt asfaldi pinnale

ning see muutub väga libedaks. Poorsema ja krobelisema asfaldi pind takistab jäätumisel ühtlase

libeda jääkihi moodustumist. Seega kostja pretensioon võib objektiivselt tõele vastata – talvel on

platsil varasemast libedam, kuid selline libedus ei tulene mitte ebakvaliteetsest, olulise puudusega

tööst, vaid tuginedes eksperdi arvamusele põhjustab just hästi paigaldatud, sile ja väikese

fraktuuriga asfalt libedate jääpindade teket.

Kohus analüüsis kostja etteheidet asfaldi kvaliteedile – poorsusele. Kostja on oma hagivastuse

lisades nr 7 ja 8 esitanud Teede Tehnokeskus AS (Tehnokeskus) katseprotokollid. Kostja on Teede

Tehnokeskuse mõõtmistulemusi (10 puurkeha) kõrvutanud pooltevahelisest lepingust tulenevate

nõuetega ning leidnud, et puurkehade nr 3 ja 4 jääv poorsus ei vasta nõuetele. Ekspert selgitas oma

arvamuse p-des 6 ja 7 üheselt, et ühekihilise kattega kõnniteede ja platside puhul peab teele

varasemalt olema rajatud kalle, et tagada vee äravoolu ning jäävpoorsus ei mõjuta vee äravoolu.

Ekspert A. Kendra viitab arvamuse p-des 8, 9 ja 10 sellele, et tellija poolt tellitud kattematerjal

AC 12 surf ei pea vastu staatilisele koormusele, mida tekitavad kattele veokid ning katte

kahjustused ei tulene mitte töö puudustest, vaid valest kattematerjali valikust. On tõendatud, et

tingimuse kasutada materjali AC 12 surf on seadnud tellija.

Paikvaatlusel selgus, et tekkinud ebatasasused (roopajäljed) on paigas, kus veokite koormus

teekattele on olnud kõige suurem. Samas on paikvaatlus läbi viidud mais 2018, kuid asfaldi

paigaldas hageja kostja platsile juba juulis 2016, seega oli paikvaatluse teostamise ajaks

vaidlusaluse asfaldikihi paigaldamisest möödunud peaaegu 2 aastat, mille jooksul kostja on

paigaldatud asfaldiplatsi igapäevase tootmistegevuse käigus kasutanud, muuhulgas on platsil

toimunud raskeveokite igapäevane liikumine. Kostja esitatud Teede Tehnokeskuse võetud

puurkehade analüüsid kinnitavad kohtu hinnangul eelkõige hageja argumenti, et hageja on

püüdnud olukorras, kus lähteülesandeks oli paigaldada 5 cm paksune asfaltkate, järgida kostja

kohapealse kontaktisiku ning ka kostja seadusliku esindaja poolt hiljem e-kirjades antud juhiseid,

ning hageja on püüdnud 5 cm paigaldatud katte piires luua võimalusi vee äravooluks. Hoonete

läheduses, kus vesi peab eemale valguma, on asfaldikihi paksus suurem ja kaevude ning rennide

läheduses, mida hageja püüdis kostja märkuste peale luua, on asfaltkate õhem. Kohtu hinnangul

püüdis hageja kostja juhiste kohaselt tagada olemasolevates tingimustes ja suletud eelarve piires

tellija soovitud tulemuse, mida algselt tellimuslehel kirjas ei olnud. On ilmne, et kallete

väljaehitamine ja sellele eelnenud mõõdistamised on eraldi töö, sest hageja ise on esitanud

vastuhagi juurde uute tööde tellimuse, milles hageja tellib kolmandalt isikult eraldi töödena

mõõdistamise ja nõuetekohaste kallete ehitamise platside katete alla, et see tagaks vee äravoolu.

Samuti analüüsis kohus, kas kostja poolt välja toodud puudused on käsitletavad oluliste

puudustena, mis välistaksid valminud töö üleandmise ja kasutusele võtmise ning tasu maksmise

kohustuse. Kohus asus seisukohale, et hageja töövõtjana kontrollis tööde teostamisel kostja

soovitud tulemuse saavutamise eeltingimusi (asfaldiplatsi kaldeid) kogu objekti ulatuses, leidis

need olevat ebapiisavad ja edastas info viivituseta kostja kontaktisikule objektil. Kohus märkis

veel kord, et kostja ei ole hagejale kordagi esitanud täiendavat tellimust kallete projekteerimiseks

ja ehitamiseks, mis oleks tööde teostamise käigus võimaldanud tekkinud probleemi juba tööde

teostamise ajal ära hoida.

Ekspert A. Kendra seisukoht p-des 14-15 läheb kokku kohtu poolt paikvaatlusel tuvastatud ja

vaadeldud kostja poolt viidatud puudustega (problemaatilised alad hoone nr 1 seina ääres, vee

kogumiskaevude (mida kogu 5600 m2 suurusel platsil oli kokku 7) vahetus ümbruses, mitte enam

kui 2 m raadiuses.

Kohus leidis, et hageja ei ole teostanud lepingutingimustele mittevastavat tööd, mis võimaldaks

kostjal keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja on teostanud kostja tellimuse selle kogu ulatuses

ning juhtinud kostja tähelepanu õigeaegselt asjaolule, et tellitud töödest ei piisa kvaliteetse

tulemuse saavutamiseks. Samuti anti töö koheselt peale valmimist (ka siis kui esinesid puudused)

kostjale üle ja kostja võttis selle igapäevategevuses kasutusse.

Hageja on kostjale andnud korduvalt tähtaegu tööde vastuvõtmiseks ning kostja on tööde

vastuvõtmise protsessis korduvalt esitanud pretensioone ja märkuseid teostatud tööde aktide kohta.

Kohus on kõiki neid pretensioone, märkusi ning vastuväiteid ja viiteid puudustele kogumis

analüüsinud ning jõudnud kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja poolt teostatud töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes ning kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest ja tööde eest tasu

maksmisest keelduda.

Kohus jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata. Kohus on põhihagi lahendades põhjalikult

analüüsinud faktilist ja õiguslikku olukorda ning jõudnud järeldusele, et kostja toodud etteheited

hageja tööle olid põhjendamatud. Viidatud puudused ei tulenenud kostja poolt osutatud

ebakvaliteetsest teenusest, vaid tellija enda tellimusest ja juhistest (VÕS § 641 lg 3). Puudub alus

VÕS § 641 lg 3 järgi ka leppetrahvi kohaldamiseks, kuna kostja vastuhagis viidatud puudusi kohus

tehtud tööde juures ei tuvastanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu otsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas ja millised puudused kohus hageja töös

tuvastas ning kas puudused olid olulised või mitte. Maakohus on oma otsuses analüüsinud üksnes

vee äravoolu probleemi (tehes ka siin põhjendamatud ja ebaõiged järeldused), kuid jätnud

täielikult analüüsimata kostja väljatoodud puudused hageja poolt paigaldatud asfaldikihi

jäävpoorsuse ja tihendusteguri osas. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et loikude ja

rennide olemasolu iseenesest tähendab, et asfaltkate ei ole visuaalselt ühtlane ja tasane nagu nõuab

AS ST 1-02.

Loetletud puudused jäävpoorsuse ja tihendusteguri osas on kostja tõendanud Tehnokeskuse

mõõtmisprotokollidega. Maakohus ei ole neid puuduseid oma otsuses sisuliselt käsitlenud.

Maakohus viitab küll Tehnokeskuse katseprotokollidele, kuid ei käsitle sisuliselt nendest

nähtuvaid puuduseid hageja töös.

Maakohtu tuvastused ja seisukohad on vastuolulised. Maakohus on leidnud, et hagejal on õigus

saada tasu tööde eest, milles ei esine kostja viidatud puuduseid. Samas on maakohus märkinud, et

puudused tulenesid tellija enda tellimusest ja juhisest. Seega hageja töös siiski esinesid puudused,

samas jääb selgusetuks, millised need puudused olid.

Maakohus jättis üheselt ja arusaadavalt väljendamata seisukoha küsimuses, kas hageja töös

esinevad puudused on olulised või mitte.

Hageja tellimuskirjas toodu oli professionaalse töövõtja jaoks piisav, et ta saaks aru töö sisust ning

suudaks hinnata töö kvaliteetseks tegemiseks vajalike toimingute ja tegevuste olemust ja ulatust.

Kostja on esitanud ka tõendi, et Maanteeamet tellib töid samal viisil, näidates ära konkreetse

tööülesande (eemaldatava ja paigaldatava asfaldikihi paksuse ning paigaldatava asfaldikihi tüübi).

Eeltoodu nähtub P. Parki 23.05.2018 asjatundja arvamusest ja selle lisast 2, kus on toodud P. Parki

ja Maanteeameti vaheline suhtlus. Seega pidi hageja jaoks olema juba kostja tellimuskirja pinnalt

arusaadav, mida kostja tellib.

Maakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud juba töö tellimisel tellima hagejalt ka mõõdistamise

ja projekteerimise, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tee-ehituse asjatundja. Hageja kui

professionaalne tee-ehitaja oleks pidanud juba tööd vastu võttes juhtima kostja tähelepanu

võimalikele probleemidele kostja platside kalletega.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et olukord kostja objektil enne hageja tööd ei ole tõendatud.

Tunnistaja A.S. kinnitas, et enne hageja tööd kostja platsidel loike ei olnud. Seeläbi on omakorda

tõendatud, et enne hageja tööd olid kostja platsidel vajalikud kalded, mis tagasid vee äravoolu.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja teavitamiskohustuse sisu ja selle täitmist. Ei hageja ega

kostja tunnistaja ütlustest ei tulene maakohtu poolt väidetu, nagu oleks hageja kostjat teavitanud,

et hageja töö raames ei ole võimalik vajalikke kaldeid kostja platsidele tekitada, vaid, et selleks

oleks vaja olnud tellida eraldi tasustavaid lisatöid.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja püüdis sõlmitud lepingu raames teha nõuetekohast tööd,

vaatamata väidetavatele probleemidele kalletega, kuid ebaõnnestus.

Maakohtu viide VÕS § 641 lg-le 3 ei ole asjakohane, kuna see räägib tellija juhisest, aga kostja

tellijana ei ole hagejale mingeid juhiseid seoses väidetavate lisatööde või nendest loobumisega

andnud.

Maakohus on tuvastanud puudused hageja töös, kuid sellele vaatamata hageja hagi rahuldanud.

Maakohus on alusetult ja üllatuslikult jätnud kõrvale P. Parki asjatundja arvamuse. P. Park on

pädev käesolevas asjas asjatundja arvamusi andma. Maakohus ei ole teinud mitte ühtegi sisulist

etteheidet P. Parki asjatundja arvamustele. P. Parki asjatundja arvamuste kõrvale jätmine

maakohtu poolt tingis ebaõige kohtulahendi tegemise.

Maakohus ei ole analüüsinud hageja asjatundja A. Kendra seisukohti süstemaatiliselt ja koosmõjus

teiste tõenditega.

Maakohus on jätnud kostja vastuhagi rahuldamata väites, et põhihagi rahuldamise tulemusena

puudub alus vastuhagi rahuldamiseks.

Ebaõigesti on kindlaks määratud ka hageja menetluskulude suuruse, kohus ei ole menetluskulude

põhjendatust sisuliselt analüüsinud.

7. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kostja pole tõendanud ega selgitanud, et pooled leppisid kokku üldsõnalise tellimuskirja alusel

selles, et hageja peab teostama kogu objekti mõõdistamise ning planeerimise. Kostja soovis üksnes

pealmise kulumiskihi asendamist. Kostja pole tõendanud, et ta juhtis ebapiisavatele kalletele

tähelepanu või esitas hagejale tellimuse kogu asfaltplatside uueks loomiseks.

Kostja püüab esiteks eksitavalt luua mulje, justkui platsidel olid eelnevalt olemas vajalikud kalded

(tõendamata väide) ning et hageja rikkus need ära. Seejärel püüab kostja teiseks eksitada kohut

selles, et kalded olidki algusest peale ebapiisavad (tõendatud) ning seega pidi hageja ebapiisavatest

kalletest kostjat informeerima (mida ka tehti).

Hageja täitis lepingu nõuetekohaselt. Kostja on tõendanud vaid mõnes kohas kokkulepitust erineva

paksusega asfaldikihi.

Kuivõrd kostja tugineb asfaltkatte kvaliteedi määramisel AL-ST tingimustele ja normidele, siis

tuleb vältimatult võtta kvaliteedi määramise aluseks AL-ST-s märgitud kvaliteedi määramise

reeglid. Kostja ei ole tõendanud nõuetekohaselt väidetavaid vastuväiteid jäävpoorsuse ja

tihendusteguri kohta. Olgugi et maakohus piirdus antud küsimuse analüüsimisel üksnes A. Kendra

arvamusega ning jõudis õigete järeldusteni, ei tähenda, et apellatsiooniastmes oleks võimalik

tõendina arvestada AL-ST ja AKEJ nõuetele mittevastavaid mõõtmistulemusi.

Teiseks tugineb kostja väidetavale asfaltkatte paksuse mittevastavusele. OÜ Roadleri

ehituspäeviku kontrollimatu oletus asfaldikihi paksuse kohta ei saa olla aluseks väidetava

mittevastavuse tuvastamisel. Asfaldikihi paksus määratakse alati EVS-EN 12697-36 järgi (AS-i

Teede Tehnokeskus mõõtmisprotokolli, I kd tl 118). Seega pole TsMS § 238 lg 2 kohaselt kostjal

võimalik EVS-i nõuetele mittevastava juhusliku ja kontrollimatu mõõtmisega tõendada asfaldikihi

paksust.

Väiteid kallete ning asfaldi paksuse kohta tuleb analüüsida just vee äravoolu kiiruse tähenduses.

AL-ST 1-02 p 14.6 (tabel 14.b Katendikihtide tasasus) näeb ette, et platsidel võib olla suurim pilu

kolmemeetrise lati all pikisuunas 10 mm (1 cm) ning põiksuunas 6 mm (0,6 cm). Ainuüksi

eeltoodu välistab P. Pargi tööde järelduste kasutamise, sest P. Park pole järginud mõõtmisel

nõutavat metoodikat (kasutas 2-meetrist mõõdulatti, 3-meetrise asemel). Järelikult puuduvad

tõendid, et asfaltplatside tasasus ei vastaks nõuetele. Isegi, kui teoreetiliselt arvestada P. Pargi

ebakohaseid mõõtmisi, ületab vaid üks mõõtmine lubatud 10 mm tolerantsi. Arvestades platside

kogumahtu (ligi 6000 m2), on antud kõrvalekalle marginaalne ega muuda töö kvaliteeti

ebakohaseks.

Fotod ei saa tõendada väidet asfaldiplatside kuivamise kiiruse kohta, kuna foto saab kajastada ühte

konkreetset ajahetke.

Kostja ei ole freesi ebakohasust või freesijuhi ebapädevust tõendanud. Hageja ei ole kunagi enda

väidetavaid praaktöid tunnistanud.

P. Pargi arvamused pole kohtukõlbulikud tõendid. Ainuüksi asjaolu, et isik kuulub riiklikult

tunnustatud ekspertide nimekirja, ei tähenda, et kõik, mille ta ühe menetlusosalise tellimusel kirja

paneb, peaks olema sulaselge tõde.

A. Kendra arvamused on põhjendatud ning nendele tuginemine seaduslik. Maakohus ei ole pooli

ebavõrdselt kohelnud.

Maakohus rahuldas põhjendatult hagi, sest hagi oleks saanud jätta rahuldamata vaid juhul, kui töös

oleks esinenud sellised puudused, mis oleks muutnud kogu töö täiesti kasutuskõlbmatuks ning

kogu töö oleks tulnud tervikuna parandada. Kohus ei tuvastanud hageja tehtud töödes selliseid

puuduseid, mis võimaldanuks kostjal jätta tööd vastu võtmata ning nende eest tasumata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Viru Maakohtu 28. septembri 2018. a otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide väära

kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega jätta

AS Tref hagi Orica Eesti OÜ vastu täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt Orica Eesti OÜ vastuhagi AS-i Tref vastu ja mõistab AS-lt

Tref välja 35 360,12 eurot Orica Eesti OÜ kasuks. Rahuldamisele kuuluvast vastuhagi nõudest

moodustab leppetrahv 9786,99 eurot ja kahju hüvitamise nõue 25 573,13 eurot.

Lisaks mõistab ringkonnakohus AS-lt Tref välja Orica Eesti OÜ kasuks viivise seadusjärgses

määras alates vastuhagi esitamisest 02.10.2017 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud summas 3 320,94 eurot. Samuti mõistab ringkonnakohus välja jooksvalt

lisanduva viivise seadusjärgses määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast

kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

I

9. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on põhjendamatult jätnud

tõendina arvestamata asjatundja Peeter Park’i arvamused.

Hageja asus oma 04.12.2017 menetlusdokumendis seisukohale, et kostja asjatundjal Peeter Pargil

puudub pädevus tee-ehitusekspertiiside tegemiseks, kuna talle on omistatud diplomeeritud

ehitusinseneri tase 7 ning tema erialaks on hoonete ehitus, sadamaehitus või geotehnika kas

arhitektuuri, geomaatika, ehituse või kinnisvara valdkondades (vt kutsestandard II kd tl 112).

Hageja on esitanud päringu sihtasutusele Kutsekoda (III kd tl 46-48), kus käsitletakse Peeter

Pargile väljastatud kutsetunnistuse ja pädevuse küsimusi. Vastuses päringule selgitatakse (p 4), et

diplomeeritud ehitusinseneri ja teedeinseneri kutsed ja kompetentsid on täiesti erinevad nii tööde

sisult kui ka haridusliku ettevalmistuse poolest. Teedeinsener tegeleb teedeehituse ja eitusinsener

hoonete ehitamisega seonduvaga. Lisaks aga nähtub nimetatud vastusest päringule (p 5), et

hoonete juures (krundil) olevad asfaltplatsid kuuluvad just nimelt ehitusinseneri pädevusse, s.o

platsid, mis ei ole avatud üldiseks liiklemiseks ja parkimiseks.

Maakohtu 31.05.2018 istungil arutati Peeter Pargi arvamustele tuginemist (11:35:10 -11:47:12),

sh võimalust kuulata ta asjas ära tunnistajana. Kokkuvõtvalt jättis maakohus rahuldamata kostja

taotluse Peeter Pargi tunnistajana ülekuulamiseks ning lubas Peeter Pargi menetlusse kostja

nõustajana. Kohus selgitas, et Peeter Pargi poolt esitatud tõendid on menetlusse võetud kui

asjatundja arvamused. Need ei ole eksperdi arvamused, kuna asjas ei ole ekspertiisi määratud.

Mõni minut hiljem on kohus (kl 11:53:26) märkinud: „Hageja 23.05.2018 esitatud Peeter Park

pädevuse küsimus. Puudub pädevus eksperdiarvamuse andmiseks teedeehituse valdkonnas. Selle

me vaatasime läbi.“

Oma otsuse põhjendustes (p 8) märkis aga maakohus, et kuivõrd kohus on juba menetluse vältel

võtnud seisukoha Peeter Pargi kutsetunnistuse puudumise kohta, millele kostja on esitanud

vastuväiteid, on kohus jätkuvalt seisukohal, et puudub alus Peeter Parki antud vaidluses

teedeehituse alaste eriteadmistega eksperdiks pidada ning seetõttu jätab kohus Peeter Pargi

esitatud ekspertarvamused, hinnangud ja analüüsid tõendite hulgast kõrvale.

10. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu selline seisukohavõtt oli üllatuslik, kuna

31.05.2018 istungi protokollist ei ole tuletatav kohtu seisukoht, et Peeter Pargi poolt esitatud

arvamused ei kuulu asjas tõenditena arvestamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul puudus alus lugeda Peeter Parki asjas vajalikke eriteadmisi mitte

omavaks isikuks. Kostja on esile toonud, et hoonete ümbruses paiknevad kinnised asfaltplatsid

kuuluvad just nimelt ehitusinseneri pädevusvaldkonda ning selleks ei pruugigi olla vajalik

teedeinseneri kutse.

Lähtuvalt TsMS § 229 lõikes 2 toodud loetelust saab hagimenetluses igasugust asjatundja

arvamust, mis ei ole antud eksperdiarvamusena (TsMS §§ 293 jj), käsitada üksnes dokumentaalse

tõendina (TsMS §§ 272 jj). Kuna käesoleval juhul ei ole asjas ekspertiisi läbi viidud, on nii Ain

Kendra kui ka Peeter Pargi esitatud arvamused käsitatavad ühtviisi dokumentaalsete tõenditena

vastavalt TsMS § 272 lõikele 2, mille kohaselt loetakse dokumendiks muuhulgas ka

menetlusosaliste poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Ringkonnakohtu

hinnangul puudus maakohtul menetluslik alus jätta arvestamata kostja esitatud dokumentaalsete

tõenditega, s.o asjatundja Peeter Pargi arvamusega, põhjendusel, et asjatundjal puudus

teedeehituse inseneri kutse.

Seega kuuluvad Peeter Pargi arvamused tõenditena arvestamisele.

II

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja (põhihagi) põhjendatust, lähtudes kostja (apellandi)

poolt hagile esitatud vastuväidetest.

A. Tõendamiseseme määratlemine ja poolte kokkulepe töö sisu osas

11. Hagi on esitatud VÕS § 637 alusel töövõtja poolt tellija vastu kokkulepitud tasu saamiseks.

Tasu nõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7) töö valmimisest, kuid

sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb praegusel juhul lähtuda sellest, kas tellija oli töö vastu

võtnud või saab töö lugeda vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast

alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane.

Pooled vaidlevadki praegusel juhul selle üle, kas hageja poolt teostatud töö vastas pooltevahelises

suhtes kokkulepitule. Kostja on keeldunud töid vastu võtmast põhjendusel, et töö ei vastanud

nõuetele. Kostja tõi esile puudused ja mittevastavused töö suhtes kehtivatele normatiivsetele

nõuetele. Peamiseks ja suurimaks etteheiteks oli, et pärast hageja poolt teostatud töid tekkisid

asfalteeritud platsil sadeveeloigud, mis ei vasta kehtivatele standarditele ning mis tekitas tellijale

olulisi lisakulutusi. Tellija tegi etteheiteid ka asfaldi pinna lainetamise, poorsuse ja esinevate

pragude osas, samuti ühendusvuukide puhastamata jätmise ning markeeringu ebakvaliteetse

teostamise osas.

Seega on esmaseks küsimuseks, kas hageja täitis pooltevahelisest töövõtulepingusuhtest

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

12. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 635 lõike 1 järgi on töövõtuleping oma olemuselt suunatud

teatud tulemuse saavutamisele. Seega vastutab töövõtja silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise

või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta on tulemuse saavutamiseks

vajalike toimingute tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust, ja seda isegi juhul, kui ta ei

vastuta asjaolu eest, mis tulemuse saavutamist ehk töö nõuetekohast valmimist takistas.

Erikokkulepete puudumisel peab töö vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva töövõtja puhul on standard kõrge, kuna temalt on põhjendatud oodata

erilist asjatundlikkust ning vastaval tegevusalal tegutsemiseks vajalike kutsealaste teadmiste ja –

oskuste olemasolu ning täpset järgimist.

Töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel tuleb arvestada üldtunnustatud ehitusreeglite

ning hea ehitustavaga. Sellised üldised kvaliteedistandardid kehtivad töövõtulepingu olemusest

tulenevalt ka juhul, kui neid ei ole korrektselt või formaliseeritud kujul kehtestatud (vt ka

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-02, p 17).

13. Praegusel juhul sõlmisid pooled lepingu hinnapakkumisele nõustumuse andmisega, järgnenud

täpsustava e-kirjavahetusega ning tellimuskirjade nr 201606101 ja 201606104 allkirjastamisega

10. juunil 2016 (I kd tl 16-17).

Tellimuskirjas nr 201606101 märgitu kohaselt oli töö kirjeldus järgmine: Orica Eesti tehase

sõidutee ja platside asfaltkatte remont: asfaltbetoonkatte freesimine h=5 cm, asfaltbetoonist AC 12

surf (graniit) katte paigaldamine h=5 cm. Tellimuskiri sisaldab ka selgitust, et tööd loetakse

tehtuks vastavalt tellimusele siis, kui tööd vastavad heast ehitustavast tulenevatele nõuetele, samuti

Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele (eriti Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999,

153, 2156), Teehoiutööde tehnoloogianõuded (RTL 2004, 65, 1088), normidele (eriti Asfaldinorm

AL ST 1-02 2007. a ja selle lisad), standarditele ja juhendmaterjalidele, sh EVS.

Kostja (tellija) tugines muuhulgas Eesti Asfaldiliidu poolt väljaantud standardile „Asfaldinormid

AL ST 1-02“ (II kd tl 21 – 109), mille p 14.1 kohaselt peab paigaldatud ja tihendatud asfaltsegu

ehk asfaltkate olema visuaalsel hindamisel ühtlane ja tasane. Paani laiuse ulatuses peab katte pind

olema ühtlase faktuuriga ja bituumenilaikudeta. Pikivuuk ei tohi olla kergesti märgatav. Pärast

vihma ei tohi asfaltkattele jääda loike ja ta peab kuivama ühtlaselt. Hageja ei ole neile nõuetele

sisuliselt vastu vaielnud.

14. Tellija tellis seega tehase territooriumi ja sissesõidutee asfaltkatte remondi, mis pidi hõlmama

5 cm ulatuses vana asfaltkatte eemaldamist ja samas ulatuses uue asfaltkatte paigaldamist.

Järelikult oli tellimuse esemeks saavutada olukord, kus kostja tehasehoonete ümbrus (territoorium)

oleks asfalteeritud vähemalt keskmise kvaliteediga tasemel. Tööde eesmärgi ega kvaliteedi osas

ei lepitud kokku spetsiifilistes või kõrgendatud nõuetes, küll aga sisaldusid tellimuskirjas viited

valdkonnas kehtivatele tavapärastele standarditele ja juhendmaterjalidele.

Järelikult oli töövõtja ülesandeks muuhulgas tagada, et töö tulemusena valmiks asfaltplats tellija

tootmishoonete ümbruses, mis vastab vähemalt tavapäraselt seda liiki objektidele esitatavatele

nõuetele ja kasutusotstarbele. Ringkonnakohus on seisukohal, et töövõtulepingu järgi oli töövõtja

põhikohustuseks pealmise 5 cm asfaltkatte asendamine, kuid kuna eraldi tellimust ei esitatud platsi

kallete kontrollimiseks või vajadusel ümberprofileerimiseks, siis oli tegemist töövõtja

lepingujärgse kõrvalkohustusega kontrollida töö teostatavust ja tagada lõpptulemusena

sademevete piisav äravalgumine olemasolevates tingimustes.

Ringkonnakohus nõustub apellandi (kostja) seisukohtadega, et töövõtulepingu puhul tuleb

professionaalsel töövõtjal teha endast olenev nõuetekohase lõpptulemuse saavutamiseks ilma, et

tellija peaks üksipulgi kõiki selleks vajalikke samme tellimuses ette kirjutama. Kostja seisukohti

kinnitavad tõendid, mille kohaselt ka Maanteeameti poolt asfalditööde tellimisel piirdutakse

eemaldatava ja paigaldatava asfaldikihi paksuse ning paigaldatava asfalditüübi äranäitamisega (vt

III kd tl 16-36). Sellest tuleneb, et tellimuste niisugusel viisil esitamine on valdkonna praktikas

tavapärane.

B. Tellija etteheited töö kvaliteedile ning töövõtja tõendid tõendamaks töö

nõuetekohasust

15. Kostja on esitanud kohtule tõendusmaterjali kinnitamaks kostja poolt tellijana esitatud

pretensioone töö kvaliteedile. Esmajoones nähtub esitatud fotodelt, et pärast vihmasadu on

asfaltplatsil märgatavad veeloigud (I kd tl 78 – 87, tl 98 – 103, tl 181 -183; II kd tl 10p-11p).

Samuti on kostja esile toonud, et asfaldile veeloikude tekkimine mõjutab platsi/territooriumi

kasutamist igapäevases tootmistegevuses, seda eriti külmal aastaajal, kui vesi jäätub ja põhjustab

libedust.

Seega tuli hagejal tõendada, et asfaltkattele veeloikude tekkimine ja püsimine fotodelt nähtuvas

mahus vastab tavapärastele asfalteerimistöödel kehtivatele nõuetele ja standarditele.

Hageja soovis nimetatud asjaolu tõendada eeskätt järgmiste tõenditega:

-

asjatundja Ain Kendra 14.08.2017 arvamus (I kd tl 36-39);

-

asjatundja Ain Kendra 24.11.2017 täiendav arvamus (II kd tl 16-20);

-

asjatundja Ain Kendra 06.03.2018. a arvamus (II kd tl 165-168);

-

asjatundja Ain Kendra 23.05.2018 arvamus paikvaatluse järgselt (III kd tl 49-53);

-

asjatundja Ain Kendra 30.05.2018 arvamus (III kd tl 88-90);

-

asjatundja Ain Kendra 28.08.2018 arvamus (III kd tl 194-198);

-

majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ lisa 2 (III kd tl 54).

16. Oma 14.08.2017 arvamuses (I kd tl 36-39) vastab asjatundja Ain Kendra üldistele küsimustele

töövõtu sisu ning teetööde kvaliteedinõuete kohta. Muuhulgas käsitleb asjatundja normatiive ja

standardeid, mis reguleerivad asfaltkatte tasasust, samuti vastab küsimusele, kas ülemise

kulumiskihi freesimisega on võimalik saavutada suuremaid kaldeid; selgitab asfaltkattes mõrade

ja pragude tekkimise mehhanisme jne. Nimetatud arvamuses ei väljenda asjatundja seisukohta töö

objektiks olnud asfaltplatsil esinevate ebatasasuste ja veeloikude hulga (mahu) vastavuse kohta

kehtivatele nõuetele.

24.11.2017 täiendav arvamus (II kd tl 16-20) käsitleb järgimisi valdkondi: asfalditööde

proovivõtmine; asfaldi paksuse määrang ja lubatud hälbed; lubatud hälbed kihi kaldes; lubatud

kalded ja sademevesi; tööde koosseis asfalteerimises ja selgitus varasema töö suhtes. Ka nimetatud

dokumendis selgitab asjatundja üksnes üldisemat laadi põhimõtteid ja nõudeid tee-ehituses, sh

asfaldikihi paksuse ja kallete osas lubatavaid kõrvalekaldeid. Arvamusest nähtub, et asjatundja ei

ole tutvunud konkreetse objektiga ega anna teostatud tööde kvaliteedile hinnangut ka foto- vm

materjali põhjal, vaid selgitab üksnes tööde teostamise põhimõtteid. Seejuures on asjatundja

selgitusena lisanud, et varasema arvamuse andmisel ei teavitatud teda piisavalt tegelikust

olukorrast (objekti eripäradest) ning et tõenäoliselt oleks juba varem tulnud soovitada kogu tee

üles võtta ja lahendada sademevee äravool kompleksselt.

Järgnevas 06.03.2018. a arvamuses (II kd tl 165-168) käsitleb asjatundja Ain Kendra asfaltkatte

kvaliteedi küsimusi. Nimetatud arvamuses on asjatundja väljendanud hinnangut, et asfaltplatsil

olevad kalded on suure tõenäosusega formeeritud enne asfalteerimist ja nendel puudub seos

asfalteerimisega. Samuti on selgitatud, et korrektne lahendus sademevee ärajuhtimiseks eeldab

projektset lahendust ehk vertikaalplaneeringut, mille käigus viiakse kokku sademevee kaevude

asukohad ja kõrgused ning katte kõrgusarvud. Samas seisukohas on asjatundja väljendanud ka

hinnangut, et fotodelt nähtuv laiem veesoon on saanud tekkida asfaldialuse trassi vajumise

tagajärjel, mitte ebakohase asfalteerimistöö tulemusel.

Asjatundja Ain Kendra arvamustest ei tulene üldist hinnangut, mille kohaselt valminud töö vastaks

vähemalt keskmistele kvaliteedinõuetele selles osas, et tekkivate sadeveelompide hulk jääks

aktsepteeritavatesse piiridesse. Pigem väljendab asjatundja arvamus seisukohta, et kõigiti

korrektselt teostatud tööde korral peaks vee äravool olema paremini tagatud.

17. Hageja on asunud menetluses seisukohale, et töö lõpptulemusel esinenud puudused nagu

sademevee ebapiisav äravool, loikude tekkimine jne olid tingitud olemasolevast aluspinnast ja

hageja sellega seonduva eest ei vastuta. Tellija platsil (objektil) puudusid juba enne tööde

teostamist vajalikud kalded ning seetõttu ei saanudki hageja 5 cm paksuse asfaldikihi

paigaldamisega jõuda tulemusele, kus plats oleks jäänud täiesti sile ja loikudeta. Tellijal endal

lasus riisiko, kas piirduda üksnes pealmise 5 cm asfaltkatte vahetamisega või tellida terviklik

lahendus, alustades vertikaalplaneeringust.

Ringkonnakohus hageja sellise käsitusega ei nõustu. Nagu eelpool märgitud, on töövõtulepingu

olemuslikuks tunnuseks see, et tellija peab silmas teatava lõpptulemuse saavutamist ning see

lõpptulemus peab vastama lepingule, sh kvaliteedinõuetele. Hageja kui töövõtja ülesandeks oli

juba lepingu sõlmimise faasis või hiljemalt tööde käigus tutvuda ka objekti eripäradega ning

veenduda, et sõlmitava kokkuleppe alusel on võimalik saavutada kvaliteetne lõpptulemus.

Vaatamata sellele, milline oli varasem olukord objektil enne hageja poolt teostatud töid, pidi

hageja lepingu järgi saavutama tulemuse, kus valminuks samalaadsete territooriumide puhul

üldkehtivatele kvaliteedinõuetele vastav asfalteeritud plats. Seega pidi töö lõpptulemus vastama

ka nõudele, kus asfaltkate oleks piisavalt ühtlane ja sile, nii et sinna ei jääks sademete korral

veeloike.

On küll õige, et kvaliteetse tulemuse saavutamine sõltub ka konkreetse objekti omadustest ja

eripäradest. Võlaõiguses kehtib VÕS § 101 lõikes 3 tulenev üldine põhimõte, mida konkretiseerib

VÕS § 641 lg 3, et lepingut rikkunud pool ei vastuta sellise lepingurikkumise eest, mis on tingitud

teisest lepingupoolest. Samas on professionaalsel töövõtjal kohustus tutvuda piisavalt objektiga

ning veenduda selles, et tellija juhiseid arvestades on võimalik saavutada vähemalt keskmisele

kvaliteeditasemele vastav lõpptulemus.

18. Maakohus on jaotanud selles osas ebaõigesti tõendamiskoormise leides, et kostja ei ole

tõendanud olukorda objektil enne seda, kui hageja teostas seal freesimis- ja asfalteerimistööd.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja väited, mille kohaselt olnuks kostja poolt

tellitud töö ebastandardne ning platsi asfalteerimisel ei olnudki objekti eripärasid arvestades

võimalik saavutada kvaliteetset lõpptulemust. Asjas kogutud tõendid niisugust väidet ei kinnita.

Tegemist oli tavapärase asfaltplatsiga tehasehoonete ümbruses, mis oli rajatud juba mõnikümmend

aastat varem ja olnud aastaid ka kasutusel sõidukite (sh veokite) ja inimeste liikumiseks. Kostja

kinnitusel enne hageja poolsete tööde teostamist vee äravooluga probleeme ei esinenud.

Sellekohaseid ütlusi andis tunnistaja A.S. (maakohtu 12.09.2018 istungi protokoll, kl 15:19:48).

Sama seisukohta on väljendanud ka asjatundja Peeter Park oma 04.01.2018 täiendavas arvamuses

(II kd tl 134-140, p 2.3 jj).

Paikvaatluse järgselt 23.05.2018 antud arvamuses (III kd tl 49-53) märkis asjatundja Ain Kendra,

et asfaldinormide nõue, mille kohaselt loikusid ei tohi jääda, kehtib vaid sel juhul, kui üldine kalle

(s.o platsi kõige kõrgema ja kõige madalama punkti vaheline kalle) on 0,5 %. Kui üldine kalle on

väiksem, siis on loikude teke igal juhul võimalik. Üldine väiksem kalle viitab vastuolule

projekteerimisnormidega ja seda ei ole võimalik lahendada asfalteerimisprotsessis.

Asfaldinormide üldised garantiitingimused (Aln 15) sisaldavad samuti viiteid sellele, et töövõtja

vastutuse ulatus sõltub tellija poolt etteantud aluspinna omadustest. Aln p 15.11 kohaselt ei saa

töövõtjalt garantiid nõuda juhul, kui tellija poolt pakutav alus ei võimalda katet kvaliteetselt

paigaldada ja aluse korrastamise osas kokku ei lepita. Samuti tuleneb punktist 15.14, et garantii ei

hõlma selliseid kattevigu, mis tulenevad töövõtjast sõltumatutest põhjustest, nagu tellija antud

aluse konstruktsioonivead või ebapiisav kandevõime jne.

19. Nimetatud asjaolud on samuti hõlmatud töövõtja tõendamiskoormisega. See on kooskõlas

VÕS § 641 lõikest 3 tulenevaga, mille järgi vabaneb töövõtja tellijast tulenevate

lepingutingimustele mittevastavuste puhul vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et ta on piisavalt

kontrollinud nii tellija antud juhiste sobivust kui ka töö soovitud kujul teostatavust arvestades mh

varasemaid eeltöid ning objekti eripärasid. Töövõtjal lasuvad tema eeldatava professionaalsuse

tõttu nimelt laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused, eriti kui tellija on vastaval

tegevusalal eriteadmisi mitteomav isik.

Seega kui hageja soovib tugineda väitele, et kostja poolt tellitud tööde objektiks olev plats ei

võimaldanudki oma konstruktsioonivigade, liiga väikeste üldiste kallete jne tõttu saavutada

asfalteerimisel nõuetekohast tulemust, siis tuli hagejal kui töövõtjal ka tõendada, et ta enne lepingu

täitmisele asumist või hiljemalt lepingu täitmise käigus kontrollis piisava põhjalikkusega, et

etteantud oludes on võimalik teostada kvaliteetne töö. Juhul, kui töövõtjal tekkis selles osas

kahtlusi, siis tuli tal tellijat ilmnenud probleemidest teavitada. Tellijal omakorda oli juba VÕS § 14

järgne kohustus teavitada töövõtjat kõigist asjaoludest, mis võisid lepingu eesmärgi saavutamist

oluliselt mõjutada. Praegusel juhul aga ei ole esile toodud asjaolusid, millest järelduks, et tellija

jättis töövõtjale mingitest olulistest asjaoludest teatamata. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et enne

hagejalt tööde tellimist platsil vee äravooluga probleeme ei esinenud, seega puudub alus

eeldamaks, et asfaltplats oli algusest peale rajatud valede kalletega.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta kontrollis piisavalt objekti omadusi

ja sellega seoses tellija juhiste asjakohasust, mille kohaselt sai ja pidi tellimise täitmise käigus

piirduma üksnes pealmise 5 cm paksuse asfaldikihi asendamisega. Hageja on tuginenud

kohtumenetluse (paikvaatluse) käigus tagantjärele saadud andmetele, kuid VÕS § 641 lg 3 järgi

pidi töövõtja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta veendus objekti olukorras ja tellija juhiste

asjakohasuses juba lepingu täitmise käigus, mitte alles tagantjärele kohtumenetluses.

Seega ehkki asjatundja A. Kendra 23.05.2018 arvamuses märgitu kohaselt leidis asjatundja

paikvaatluse käigus platside kallet 3-meetrise lati abil mõõtes, et tegelik üldine kalle oli vaid ca

0,2 % ehk poole väiksem kui loiguvabaks katteks vajalik, ei vabasta see hinnang töövõtjat

vastutusest ebakvaliteetselt teostatud töö eest.

Sama arvamuse p-des 13-14 on asjatundja leidnud, et ta ei hinda defektseks asfaltkatet alal, kus

pole tagatud korralik veeäravool, sest veeäravoolu lahendamine eeldab vertikaalplaneeringut,

mida ei tellitud. Samuti märgib asjatundja punktis 15, et vaidluse on tinginud korraliku projekti

puudumine tellija poolt, sest paikvaatlusel mõõdetud kalded ei anna välja minimaalset 0,5 % kallet

ning kalded oleks saanud nõuetekohaselt rajada korraliku projekti olemasolu korral.

Sama sisuga ja eelnevat täpsustav on asjatundja Ain Kendra 30.05.2018 täiendav arvamus (III kd

tl 88-90), milles selgitatakse paikvaatluse järgselt koostatud seisukohas väljendatut asfaltplatside

üldise kalde osas.

21. Eelpool juba toodud põhjendustel on ringkonnakohus seisukohal, et asjatundja nimetatud

arvamustega ei ole tõendatud hageja väited, mille kohaselt vastasid tema teostatud tööd lepingust

tulenevatele kvaliteedinõuetele. Asjatundja ei ole väljendanud, et puuduliku veeäravooluga ala,

mille kohta tellija esitas pretensioonid, vastab vähemalt keskmisele nõutavale kvaliteedile, vaid on

pigem asunud seisukohale, et tegemist on tellijast tingitud puudujäägiga. Tellija poolt antud juhiste

ja objekti seisundi vastavust tuli töövõtjal kontrollida juba tööde teostamisel.

Oma 28.08.2018 arvamuses (III kd tl 194-198) vastab asjatundja Ain Kendra hageja lepingulise

esindaja poolt sõnastatud küsimustele seoses OÜ Roadler teostatud töödega jne ning sellest

arvamusest ei tulene samuti, et loikude olemasolu asfalteeritud platsil oleks asjatundja hinnangul

vastavuses sedalaadi tööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuetega.

Asjatundja Peeter Park on oma 28.09.2017 arvamuses (I kd tl 121-157 ja 175-178) leidnud, et ei

hageja paigaldatud kulumiskihi tasasus ega visuaalsed nõuded ei vasta osaliselt Eesti Asfaldiliidu

standardis toodud nõuetele. Asjatundja tuvastas kuni 13 mm sügavusi ebatasasusi, mis

moodustavad loike. Pind ei ole osaliselt ühtlase faktuuriga ega tasane ning peale vihma jääb

asfaltkattele loike, see ei kuiva ühtlaselt.

22. Lisaks tõi kostja (tellija) esile ka teisi puuduseid lisaks pinna ebatasasusele ning sellest tingitud

sademeveeloikude tekkimisele.

Tellija etteheidete kohaselt ei vasta hageja paigaldatud kulumiskiht kokkulepitule: kui tellimuse

kohaselt tuli paigaldada ühtlaselt 5 cm paksune kulumiskiht, siis praegusel juhul on hageja

paigaldanud kulumiskihi erineva paksusega vahemikus 36 – 80 mm. Maanteeameti

juhtivspetsialisti A. Salumi 23.05.2018 e-kirja kohaselt saaks aktsepteerida kihi paksuse

kõrvalekallet kuni 10 % ulatuses.

Nii platsilt võetud proovimõõtmised kui tunnistajate ütlused kinnitavad, et asfaltkihti paigaldati

kohati erineva paksusega ja mitte ühtlaselt 5 cm kihina. Tunnistaja J.K. selgituste kohaselt püüti

just sel teel saavutada sademevete äravooluks vajalikud kalded. Ringkonnakohus on seisukohal,

et kulumiskihi paksust puudutavas osas ei ole tellija esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

pidada kohatisi kõrvalekaldeid kokkulepitud paksusest iseenesest oluliseks lepingutingimuste

rikkumiseks (VÕS § 116 lg 2). Tellija ei ole näiteks viidanud, et kokkulepitud 5 cm-st õhem või

ebaühtlase paksusega asfaldikiht toob kaasa pealiskihi oluliselt väiksema vastupidavuse ja lühema

kasutusea, mis omakorda tingib vajaduse remontida teekatet uuesti lühema aja möödudes,

suurendades seega kulutusi. Tellija on piirdunud selles osas väidetega, et just ebaühtlase paksusega

paigaldatud pealiskiht tõi kaasa ebatasasuse ja sademevee äravoolu probleemid.

Samuti tegi tellija etteheiteid kulumiskihi jäävpoorsuse kohta. Kui paigaldatud materjali

jäävpoorsus pidanuks olema vahemikus 1,5 – 5,5 %, siis praegusel juhul on katseprotokollide järgi

jäävpoorsus kohati kuni 7 %, s.o üle lubatud 5,5 % piiri.

Ka tihendustegur ei vasta osaliselt nõuetele. Katseprotokollide järgi ületab kulumiskihi

tihendustegur kohati lubatud 0,98 piiri, ulatudes kuni 0,99ni.

Nii asfaltkattes pragude esinemine kui ka nõuded asfaltmaterjali poorsuse ja tihenduse osas on

seostatavad platsi katte vastupidavusega.

23. Hageja ei ole ringkonnakohtu arvates esitanud veenvaid tõendeid, millega oleks kinnitust

leidnud, et sademeveeloikude ning muude kostja poolt esiletoodud puuduste esinemine hageja

poolt asfalteeritud platsil oleks kooskõlas lepingujärgsete kvaliteedinõuetega.

Ringkonnakohtu arvates on otsitud ja asjakohatud töövõtja (hageja) väited, mille kohaselt on

asfaltkattest võetud proove vastuolus kehtiva standardiga, sh ei ole proove võetud ühtlaselt kogu

paani laiuselt tihendatud kattest. Selle asemel, et esitada ise asjas tõendeid peamise

tõendamiseseme kohta (s.o et teostatud töö vastas vähemalt valdkonna keskmisele standardile ja

kvaliteedinõuetele), on hageja peamiselt tegelenud kostja esitatud tõendite kritiseerimisega.

Ringkonnakohus rõhutab veel kord, et kuivõrd tegemist oli hageja kui töövõtja

tõendamiskoormisega, siis ei ole võimalik lugeda hageja poolt kostja tõenditele esitatud

vastuväidete kaudu tõendatuks hagi aluseks olevaid väiteid.

Ringkonnakohtu arvates puudub vajadus käesolevas asjas käsitleda süvendatult küsimust, millisel

alusel on metoodiliselt õige võtta asfaltplatsilt mõõteproove asfaltkatte paksuse ja tiheduse

hindamiseks. Asfaldikihi paksus, selle tihedustegur ja poorsuse näitajad ei ole iseseisvalt võetuna

puudused, mis andnuksid tellijale aluse töövõtulepingust taganeda. Peamiseks puuduseks olid

asfaltkatte ebatasasused, mis tõid kaasa veeloikude tekke sademete korral ning külmal aastaajal ka

jää ja libeduse tekkimise. Asfaldi ebaühtlane paksus võis sellele ilmselgelt kaasa aidata, kuid

seejuures ei ole sisulist tähtsust sellel, missuguse mustri järgi võeti platsilt asfaldiproove.

Samuti on ringkonnakohtu arvates asjasse sisuliselt mittepuutuvad väited selle kohta, missuguste

freesmasinatega ja millise metoodikaga teostas hageja tööde ettevalmistavas faasis vana asfaltkatte

mahafreesimise, millised on erinevate freeside tehnilised omadused jne. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks käsitleda asfalditöödel kasutatavate freeside (nt Wirtgen) tehnilisi spetsifikatsioone,

manuaale jne. Töövõtja ülesandeks oli muuhulgas valida sobivad töövahendid saavutamaks

nõuetekohane ja kvaliteetne lõpptulemus.

Kokkuvõtvalt on hageja kui töövõtja ringkonnakohtu hinnangul rikkunud töövõtulepingust

tulenevaid kohustusi, s.o teinud puudustega töö.

C. Tellija teavitamine esile kerkinud takistustest töö teostamisel

24. Hageja (töövõtja) vabaneks vastutusest lepingu rikkumise eest, kui ta tõendab, et ta teavitas

tellijat tööde käigus ilmnenud takistustest – nt et tekkisid kahtlused platsil olemasolevate kallete

piisavuse osas ning et nõuetekohase tulemuse saavutamiseks (platsilt sademevee äravoolu

tagamiseks) oleks vajalik teha täiendavaid töid.

Maakohus asus tunnistajate ütluste jt tõendite põhjal järeldusele, et hageja töötajad (tunnistajad)

said freesimistööde käigus teadlikuks piisavate kallete puudumisest ning teavitasid sellest

viivitamatult tööde juures viibinud kostja esindajat. Kostja on maakohtu hinnangu tõenditele ning

nende põhjal tehtud järeldused apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

25. Asjas on tunnistajatena üle kuulatud hageja töötajad E.A. ja J.K., samuti kostja töötaja A.S..

Tunnistaja E.A. (hageja töötaja) andis selgitusi asfaldifreesi tööpõhimõtete kohta. Tunnistaja

ütluste kohaselt oli frees seadistatud selliselt, et see eemaldas kogu platsi ulatuses ühtlaselt 5 cm

pealmist asfaldikihti ning sellest lähtudes jäid kõik senised platsi kalded muutumatuks. Tunnistajal

ei olnud andmeid, et kaldeid oleks enne tööde teostamist mõõdetud. Tellijalt kallete osas mingeid

juhiseid ei olnud. Tunnistaja ütles teisele töötajale (tunnistaja J.K.le), et kalded on „suht

olematud“, minimaalsed, s.o 0,1-0,2; frees näitab kaldeid puldi pealt. Tunnistaja E.A. hinnangul

oleks saanud kaldeid parandada, aga tal „kästi edasi panna selle 5 cm-ga ja nii ta jäi“.

Tunnistaja J.K. (hageja töötaja) ütluste kohaselt ei ole talle teada, millised olid kalded enne

freesimist. Operaator edastas info, et kalded on „üli minimaalsed“ ja vastavalt sellele valmistuti

asfalteerimiseks. Selle info põhjal said hageja töötajad (tunnistajad) teadlikuks, et on probleemsed

kalded ning et sadevete äravoolu tagada on keeruline, kui mitte võimatu.

Tunnistaja J.K. kinnitusel oli probleemsetest kalletest korduvalt suuliselt juttu ka hr S., kes aga

võttis selle üksnes teadmiseks ega ütelnud mitte midagi. Tunnistaja ütlustest nähtub lisaks, et

töötajad lähtusid olemasolevat situatsioonist – neile oli tehtud ülesandeks maha freesida 5 cm katet

ja paigaldada uus 5 cm katet. Lepingute sisuga ei olnud tunnistaja kursis – sellega tegelesid teised

inimesed. Asfaldi paigaldamisel järgiti nõudeid, kuid oli kohti, kus ei olnud võimalik puudulike

kallete tõttu täita kehtivat nõuet, mille kohaselt kattele ei tohtinud jääda sadevee lompe. Pärast

tööde lõpetamist käidi tellija esindaja kutsel võimaluste piires korrigeerimas lompide tekkimise

probleemi, milleks oli tellija eraldi korraldus. Tunnistaja selgitas veel, et teavitati tellija esindajat

S., et vee äravoolu tagamiseks on vajalik paigaldada kõrgematesse punktidesse paksem asfaldikiht,

et suurendada kallet. Tunnistaja ütluste kohaselt, „kui kalle on ebapiisav, aga 5 cm tuleb

paigaldada, siis ei ehitata“ ja „kui 5 cm on maha võetud ja 5 cm peale pandud ja on näha, et kaldeid

ei ole siis üldjuhul ei ehitata, siis projekteeritakse ümber see asi.“ Tunnistaja sõnade kohaselt

teavitas ta S. kallete probleemidest mitu korda. Kaldeid teades olid töötajad väga ettevaatlikud

ning tegid kõik vähegi võimaliku vältimaks nulli minekut. Lisaks on tunnistaja möönnud (kell

13:55:11), et sellisel moel ei tule töö kõige kvaliteetsem ning asfaltkattele võivad siiski jääda

lombid, kuid senises praktikas on tellijad niisugust tulemust aktsepteerinud.

Tunnistaja A.S. (kostja/tellija töötaja) ütluste kohaselt temal platsi kallete kohta info puudus. Trefi

töötajad ei edastanud sellist infot, mida tulnuks kellelegi edasi anda. Kallete osas Tref infot ei

andnud. Asfaldi paksuse osas rääkis tunnistaja mäletamist mööda töövõtja juht, et võib osutuda

vajalikuks asfaldi paksust muuta selleks, et tekitada kaldeid vee äravooluks. Tunnistaja ei vastanud

selle peale midagi ega andnud seda ka edasi, kuna see polnudki info – hageja töötaja ütles, et

„võib-olla tööde käigus juhul, kui läheb vaja“. Nii ei olnud, et nad ütlesid, et siin teeme paksema,

siin õhema.

26. Ringkonnakohus leiab, et käsitletud tõenditest lähtudes on põhjendamata maakohtu seisukoht,

mille kohaselt hageja (töövõtja) töötajad teavitasid viivitamatult tellija esindajat tööde teostamise

käigus ilmnenud probleemidest, s.o liiga väikestest kalletest, mille tulemusena oli ettenähtav

asfalteeritud platsil sadeveelompide tekkimine. Hageja tunnistajate ütlustest nähtub, et nad ise

teadvustasid selgelt platsil olevate kallete problemaatikat ning nägid ette, et vesi ei pruugi

korralikult ära valguda.

Küll aga ei nähtu tunnistajate ütlustest, et hageja töötajad oleksid kostja esindajat olukorrast

teavitanud sellisel viisil, et tellija oleks saanud kaalutletult otsustada edasise tegevuse võimaluste

üle. Tunnistajate J.K. ja A.S.i ütlused on omavahel kooskõlas selles suhtes, et vee äravooluks

vajalike kallete teemal teatav suhtlus toimus. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt teatas J.K.

A.S.ile, et võib osutuda vajalikuks asfaldikihi paksuse muutmine ning teatud kohtadesse tuleb

paigaldada asfalti paksemalt. Küll aga ei võimalda tunnistajate ütlused järeldada, et töövõtja

teavitas tellijat sellest, et platsil esinevad ehituslikku laadi struktuursed probleemid

projekteerimisvigade või algusest peale liiga väikeste kallete näol, mis mõjutavad töö teostamist

selliselt, et tõenäoliselt ei ole võimalik tagada täiesti lompidevaba lõpptulemust. Kostja tunnistaja

A.S.i ütluste kohaselt edastati talle info selliselt, et töövõtja nägi ette teatud probleemide tekkimise

tõenäosust, kuid ühtlasi pidas võimalikuks kõrvaldada need probleemid töö käigus oma jõududega

ja ilma tellija poolse kaasabita. Tunnistajate ütlustest ega muudest asjas kogutud tõenditest ei nähtu

ringkonnakohtu arvates, et kostja (tellija) oleks olnud selgelt teadlik asjaolust, et ehitataval objektil

(asfaltplatsil) puuduvad vee äravooluks vajalikud aluspinna kalded. Samuti ei nähtu asjas kogutud

tõenditest, et töövõtja oleks tellijat tööde teostamise käigus informeerinud asjaolust, et 5 cm

asfaldikihi asendamisega ei ole võimalik vajalikke kaldeid rajada ning et see eeldaks eraldi

tasustatavate lisatööde tellimist. Ühestki tõendist ei nähtu, et töövõtja oleks tellija ette niisuguse

valiku seadnud ning selgitanud, et täiesti loikudeta asfaldipinna saavutamiseks on vajalik viia läbi

geodeetilised mõõtmised ning tellida täiendavalt vertikaalplaneering. Sellega seoses on täielikult

põhjendamata ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja on järjekindlalt keeldunud niisuguste

täiendavate tööde tellimisest. Seisukohad, mille kohaselt nõuetekohase lõpptulemuse

saavutamiseks olnuks vajalikud täiendavad geodeetilised tööd ja vertikaalplaneerimine, on esile

kerkinud sisuliselt alles kohtumenetluse käigus. Kostja seisukohta, mille järgi töövõtja pidi

teostama tööd vastavalt lepingule ning seejuures ei saa tellijale ette heita täiendavate geodeetiliste

tööde tellimata jätmist, ei ole võimalik käsitada kui kostja keeldumist täiendavate uuringute või

lisatööde tellimisest olukorras, kus pooltevahelise lepingu täitmine oli alles pooleli.

Seega ei ole hageja tõendanud, et tööde käigus ilmnenud kallete probleemidest teavitati tellijat

viisil, mis oleks tinginud tellija poolt täiendavate otsuste langetamise (sh nt vajadus tellida lisatöid

tagamaks ootuspärane lõpptulemus). Samuti ei ole hageja tõendanud tellija teavitamist sellest, et

olemasolevate aluspinna kallete juures võib osutuda võimatuks täiesti sileda ja loikudevaba

asfaltpinna saavutamine. Seega ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis vabastaksid

töövõtja vastutusest mittenõuetekohaselt teostatud tööde eest.

D. Tellija õigus töö vastuvõtmisest keelduda

27. Tellija keeldus pretensioonidele tuginedes hageja teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja on

aga viidanud asjaolule, et faktiliselt võttis tellija (kostja) tööd siiski vastu, kuivõrd kostja jätkas

pärast hageja poolt teostatud tööde lõpetamist koheselt territooriumi kasutamist.

Ainuüksi territooriumi kasutuselevõtt kostja igapäevases majandustegevuses ei anna siiski alust

omistada sellele asjaolule õiguslikku tähendust, nagu oleks tellija hageja tehtud tööd oma

tegevusega VÕS § 638 tähenduses vastu võtnud. Võlaõigusseadusest ei tulene, et töö (ehitise, ka

rajatise) kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks.

VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma. Ka tellija keeldumise korral loetakse

töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul. Hea usu põhimõtte kohaselt ei või tellija keelduda töö

vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kui töös esinevad üksnes ebaolulised

puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused lugemaks töö vastuvõetuks.

Ka selles osas lasub tõendamiskoormis töövõtjal, st töövõtja peab tõendama, et tööd olid valmis

ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul. Seega, kui

töövõtja ei suutnud tõendada, et tööd vastasid täielikult lepingut tulenevatele kvaliteedinõuetele,

tuli töövõtjal tõendada vähemalt seda, et teostatud töödel esinenud puudused ei olnud sedavõrd

olulised, et need andnuksid tellijale alust keelduda üldse töö vastuvõtmisest.

VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

28. Oluliste puuduste määratlus tuleneb VÕS § 116 lg 2 punktidest 1-5 (mitteammendav loetelu),

mida täiendab erinormina VÕS § 647 lg 1.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist VÕS § 116 lg 2 p-le 1 vastava

rikkumisega, mille eeldusena tuleks tuvastada, et leping on rikkumise tõttu sisuliselt täiesti

nurjunud ja selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata. Ehkki pooled on sisuliselt nõustunud

Asfaldiliidu standardi punktis 14.1 märgituga, et asfaltkate peab visuaalsel hindamisel olema

ühtlane ja tasane ning pärast vihma ei tohi sinna jääda loike ning kate peab kuivama ühtlaselt, on

tegemist hinnanguliste kategooriatega, mille puhul tuleb arvestada materjali olemust, pinna

suurust jne.

Asjakohased ei ole ringkonnakohtu arvates praegusel juhul VÕS § 116 lg 2 p-des 2 ja 4 toodud

alused. Samuti ei ole põhjust arvata, et hageja oleks rikkunud kohustust tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (p 3).

Küll aga on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi olulise rikkumisega tegemist ka siis, kui lepingupool ei täida

oma ükskõik millist kohustust talle antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja

jooksul kohustust ei täida. Sättest tuleneb, et isegi kui tehtud töö oli oma kvaliteedilt pigem

väheoluliste puudustega, mis ei takistanud olulisel määral selle sihtotstarbelist kasutamist, siis on

tellijal täiendava tähtaja andmise kaudu siiski võimalik lepingust vabaneda, kui töövõtja täiendava

tähtaja vältel puuduseid ei kõrvalda.

29. Tellija (kostja) on andnud töövõtjale täiendava tähtaja VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes.

Läbirääkimised puuduste kõrvaldamise üle kestsid kuni 2017. a suveni. Kostja esindaja

05.10.2016 e-kirja (I kd tl 105) kohaselt ootas tellija vastavalt 29.09.2016 kohtumisel

kokkulepitule korrigeeritud akti teede osas ning kinnitust platside asfaltkatte vastavusse viimist

tellimusega vältimaks veeloikude/jää teket hiljemalt jaanipäevaks 2017. Hageja esindaja teatas

oma 06.10.2016 e-kirjas (I kd tl 105), et vastavalt 29.06.2016 kohtumisele ning objekti

ülevaatusele likvideerib töövõtja võimalikud puudused asfaltkattel hiljemalt 15.06.2017.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et 2017. a juuniks ega ka pärast seda hageja objektil enam töid ei teinud

ning täiendav tähtaeg möödus seega tagajärjetult.

Seega oli VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi tegemist töövõtja poolse olulise lepingurikkumisega, kuivõrd

töö oli teostatud puudustega, tellija andis täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja VÕS § 114 järgi

ning tähtaeg möödus tagajärjetult.

Samale tulemusele viib ringkonnakohtu arvates VÕS § 647 kohaldamine. Tellija teatas töövõtjale

töö lepingule mittevastavusest 2016. a suvel ning järgneva aasta vältel töövõtja puuduseid ei

kõrvaldanud. Sellisel juhul loetakse töövõtjat samuti töövõtulepingut oluliselt rikkunuks.

30. Seega oli tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

põhjendatud hageja väited, mille kohaselt on niisugune olukord, arvestades puuduste vähest

mahtu, vastuolus hea usu põhimõttega. Tellija on kasutanud seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid olukorras, kus ta ei olnud rahul töövõtja tehtud töö kvaliteediga ning

töövõtja väljendas pikema aja vältel ka nõusolekut tulla puudusi kõrvaldama. Tellija poolt

lepingust taganemine ei ole käsitatav õiguste kuritarvitamisena, puuduvad igasugused viited

sellele, et tellija käitumise eesmärgiks oleks olnud vastaspoole kahjustamine.

Vastupidisele järeldusele ei vii ka hageja seisukoht, et vee äravoolu probleemid esinesid üksnes

osaliselt, s.o hinnanguliselt ca ¼ kogu mahust. Tellija on menetluses usutavalt põhistanud, et platsi

asfaltkatet tuleb lõpptulemuse mõttes (eriti vee äravoolu puudutavas osas) käsitada tervikuna ning

n-ö lappide kaupa paranduste tegemine ei ole võimalik, kuna siis tekivad paigatud kohtade

liitekohtadel omakorda ebatasasused. Seega oli kvaliteetset lõpptulemust võimalik saavutada

üksnes kogu töö ümbertegemisega, piisavad ei oleks olnud väikesemahulised parandustööd üksnes

hageja poolt mööndud ¼ platsi ulatuses.

Ka asjatundja Peeter Park on oma 28.09.2017 arvamuses (I kd tl 121-157, tl 129) märkinud, et

sademete äravoolu tagamiseks ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on vajalik olemasolev

kulumiskiht freesida ning paigaldada uus kulumiskiht täies ulatuses.

31. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline

nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi või kulutuste

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks

võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Muudel juhtudel on tellija õigus keelduda tasu

maksmisest ajutise, edasilükkava toimega, s.o kuni töövõtja on puudused kõrvaldanud. Selleks, et

tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi

tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab.

Kostja on hagile vastates (02.10.2017 vastus hagile) selgelt väljendanud, et õigusselguse huvides

ei soovi ta enam hageja poolsete rikkumiste tõttu olla lepinguga seotud. Töös esinevate puuduste

parandamise asemel on hageja esitanud kostja vastu viimase hinnangul põhjendamatu hagi. Kostja

on märkinud, et lõpetab tellijaga kostja tehase platside asfaltkatte vahetamiseks tellimuskirjaga

sõlmitud töövõtulepingu hageja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et

kostja vastuses väljendatu on käsitatav töövõtulepingust taganemisena. Ka asjaolu, et kostja sõlmis

kohtumenetluse kestel uue töövõtulepingu sama töö tegemiseks OÜ-ga Roadler, viitab tellija

soovile mitte olla seotud hagejaga sõlmitud lepingu õiguslike tagajärgedega.

32. Eeltoodust lähtudes oli tellijal lepingust taganemiseks alus (VÕS § 116 lg 2 p 5 koostoimes

sama paragrahvi lõikega 1, samuti VÕS § 647 lõiked 1 ja 3). Töövõtja tuleb lugeda lepingut

oluliselt rikkunuks, kuna vaatamata ca aasta aega kestnud läbirääkimistele ei teinud töövõtja

midagi puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohtus on seisukohal, et hagile vastates avaldatud lepingust taganemine oli VÕS § 118

lg 1 järgi tähtaegne, s.o kostja taganes lepingust mõistliku aja jooksul.

Tööd tehti suvel 2016, hagi esitati augusti lõpus 2017, kostja vastas hagile 02.10.2017. Pooled

pidasid läbirääkimisi ja suhtlesid vaegtööde osas (e-kirjavahetus I kd tl 77-107). Sealjuures on

pooled 2016. a oktoobris kokku leppinud, et võimalike täiendavate puuduste likvideerimine

lükatakse edasi 2017. a suveks. Ka veel 2017. a juunis on vahetatud e-kirju objekti veelkordse

ülevaatamise osas (I kd tl 104). Kui töövõtja esitas kohtule hagi ca 2 kuud pärast viimast e-kirja,

milles käsitleti endiselt veel töö parandamise väljavaateid, siis tellija poolne lepingust taganemine

hagile esitatud vastuses on ringkonnakohtu hinnangul toimunud VÕS § 118 lg 1 mõttes mõistliku

aja jooksul.

34. Seega on tellija (kostja) ringkonnakohtu hinnangul kehtivalt taganenud hagejaga sõlmitud

töövõtulepingust osas, mis puudutas tehasehooneid ümbritseval kinnisel territooriumil tehtavaid

asfalteerimistöid.

Lepingust taganemise tagajärjena vabanevad VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled

vaidlusaluses osas omavaheliste lepinguliste kohustuste täitmisest.

Seega vabaneb kostja ka lepingujärgsest kohustusest tasuda hagejale kokkulepitud töötasu

summas 60 655,31 eurot koos võimalike viivistega. Järelikult tuleb hagi jätta rahuldamata.

VÕS §-de 189-191 kohaselt tekib lepingust taganemise korral tagasitäitmise võlasuhe. Hageja ei

ole esitanud nõudeid lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning asja materjalidest ka ei nähtu, et

hagejal võiks niisugune nõue kostja vastu olla. Hageja on teostanud asfalteerimistöid ning

paigaldanud tellija territooriumile materjali, mis on kinnisasjaga ühendamise tagajärjel muutunud

kinnisasja osaks.

III. Vastuhagi

35. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja esitatud vastuhagi põhjendatust.

Vastuhagi on kohtule esitatud 03.08.2018. a ning selles märgitu kohaselt selgus kostjal tekkinud

kahju suurus vahetult enne vastuhagi esitamist.

Vastuhagi kohaselt tekkis tellijal kahju summas 35 017,56 eurot. Lisaks palutakse vastuhagis välja

mõista leppetrahv summas 9786,99 eurot ning lisanduvad seadusjärgsed viivised. Kokku on

vastuhagi nõue 44 804,55 eurot.

Kostja kahjunõue koosneb järgnevast:

(1) kulutused killustiku ostmiseks libeduse tõrjeks kahel järjestikusel talvel kokku

14 166,65 eurot;

(2) kahju seoses hageja praaktöö parandamisega summas 20 850,91 eurot.

E. Leppetrahvi nõue

36. Vastavalt tellimuskirjale oli tööde teostamise tähtaeg 06.07.2016. Tellimuskiri sisaldas ka

tingimust, mille kohaselt leppetrahv tähtaja ületamise eest oli 0,5 % tellimuse summast päevas,

kuid mitte rohkem kui 15 %. Lähtudes tellimuse summas 65 246,60 eurot nõuab tellija leppetrahvi

maksimumsuuruses, kuna kostja talle lepingujärgseid töid üle ei andnudki.

Töövõtja vaidles leppetrahvi nõudele vastu põhjendusel, et ta ei ole töövõtulepingut rikkunud.

Mööndes väheoluliste puuduste esinemist töös leidis töövõtja, et need ei andnud tellijale õigust

keelduda töö vastuvõtmisest. Ringkonnakohus asus eelpool seisukohale, et tellijal oli õigus

lepingust taganeda.

Lepingust taganemine ei võta tellijalt õigust nõuda sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (VÕS

§ 188 lg 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et leppetrahv tööde üleandmise tähtaja ületamise eest

ei ole mõeldud katmaks sama kahju, mida tellija nõuab hüvitisena puudustega töö kasutamisega

seotud lisakulude katteks ning puudustega töö ümbertegemisega seoses kolmanda isiku poolt.

Seega ei ole põhjendatud lugeda kahju hüvitamise nõuet leppetrahviga kaetuks (VÕS § 161 lg 2).

Leppetrahvi nõue kuulub seega rahuldamisele summas 9786,99 eurot.

F. Killustiku lisakulude hüvitamise nõue

37. Kostja põhjendas nõuet killustiku kulude hüvitamiseks summas 14 166,65 eurot sellega, et

kulu tekkis ainuüksi vajadusest katta talvisel ajal jäätunud asfaltplatsi ning minimeerida libedusest

tingitud ohtusid. Kulud tekkisid talvel 2016/2017 ja 2017/2018.

Nimetatud kulu tõendab kostja 2016. a talve osas AS Rudus arvetega (I kd tl 109-112). Arvetelt

nähtub, et kostja on tellinud novembris, detsembris, jaanuaris ja veebruaris 2016 graniitkillustikku

(3-6 mm) kokku 7237,32 euro eest. Perioodi november 2017-veebruar 2018 osas on samuti

esitatud arved (III kd tl 10-15) kokku summas 6929,33 eurot (mõlemad summad ilma

käibemaksuta). Kostja väitel oli killustik vajalik üksnes selleks, et katta talvel hageja praaktöö

tõttu jäätuvaid platse, vältimaks sõidukite ja inimeste libisemist.

Hageja vaidles nimetatud nõudele vastu sellega, et nõue on täiesti põhjendamatu ja tõendamatu;

paljasõnaline ja otsitud, mistõttu ei ole kulutuste hüvitamise nõuet võimalik rahuldada.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on iseenesest kulutuste tegemise graniitkillustikule tõendanud.

Kulutused on tehtud talveperioodil, mis on kooskõlas väitega, et killustik oli vajalik libeduse

tõrjeks. Puudustega tööst tingitud sellelaadsed lisakulutused on iseenesest ka vastavuses VÕS

§ 128 lõikega 3 kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kulutusi graniitkillustikule on tehtud

ühe talvekuu (november-veebruar) kohta keskmiselt 1770 euro eest, mis AS Rudus arvetelt

nähtuvalt vastab ligikaudu 35-36 tonnile killustikule (ühikuna on märgitud „tn“ ja selle hinnana

49,20).

38. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kui suur on libedatõrjel tavapärane

graniitkillustiku kulunorm näiteks ühe ruutmeetri kohta ja millise sagedusega on vaja territooriumi

liivatada. Kui lähtuda keskmisest graniitkillustiku kogusest ühe kuu kohta (eeltoodud 35-36 t), siis

igapäevase liivatamise korral pidanuks kuluma kogu territooriumi (vastavalt aktile nr 87 pindalaga

5895 m2, I kd tl 30) ühtlaseks katmiseks vähemalt üks tonn killustikku (35 t jagatuna arvestuslikult

30 päevaga kuus). Kogu talve jooksul kulunuks sellise arvestuse korral ca 143 tonni

liivatamiskillustikku, s.o 24 kg territooriumi iga ruutmeetri kohta (143 000 kg ÷ 5895 m2).

Üldteadaolevaks saab pidada seda, et lume ja jää sulamise korral jääb killustik alles ning see tuleb

asfaldilt kokku koguda. Seega tekib ka küsimus materjali taaskasutamisest. Eeltoodust lähtudes ei

pea ringkonnakohus täies ulatuses põhistatuks graniitkillustikule tehtud kulutuste suurust.

Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates täies mahus tõendatud põhjuslik seos töövõtja poolse

lepingurikkumise ja tellijal libedatõrje kulude tekkimise vahel. Nimelt ei pea ringkonnakohus

eluliselt usutavaks, et siledama asfaltplatsi puhul ei oleks üldse vajadust libedatõrjeks tekkinud.

Loikude teke ja jäätumine asfaltkattel võis küll libeduse ohtu suurendada, kuid põhistatud ei ole,

et sile asfalt talve jooksul niiskuse ja külmakraadide mõjul üldse libedaks ei muutu. Muuhulgas

on asjatundja A. Kendra oma 27.08.2018 seisukohas (III kd tl 192) märkinud, et isegi

normikohaste kallete puhul ei ole külmaga välistatud, et vesi jäätub juba enne restkaevu jõudmist.

Samuti, kuna asja materjalide kohaselt ei tekkinud loigud mitte kogu territooriumi ulatuses

ühtlaselt vaid üksnes platsi teatud osades (hageja väitel ca ¼ ulatuses territooriumist), ei saaks

lugeda töövõtja puudustega tööst tingituks kogu territooriumi ühtlast katmist graniidipuruga.

39. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, s.o libedatõrjeks kasutatava graniitkillustiku vähemalt osalise

taaskasutamise võimalikkust ning seda, et põhistatuks ei saa pidada libedatõrje vajadust üksnes

asfaldil loikude olemasolu korral, rahuldab ringkonnakohus vastuhagi sellekohase nõude osaliselt.

Kuna kahju täpset suurust ei saa ringkonnakohtu hinnangul kindlaks teha (VÕS § 127 lg 6), siis

leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on libedusetõrjega seotud lisakulude nõue 1/3 ulatuses.

Ringkonnakohus mõistab seega hagejalt kostja kasuks välja 4 722,22 (14 166,65 ÷ 3) eurot.

G. Kulutuste hüvitamise nõue puudustega töö parandamiseks

40. Vastuhagis on esitatud nõue kahju hüvitamiseks seoses tellija poolt hageja praaktöö

parandamiseks tehtud kulutustega summas 20 850,91 eurot.

Kostja (tellija) on tasunud Roadler OÜ-le 85 676,40 eurot (käibemaksuga) tööde eest, mille

tulemusena kõrvaldas Roadler OÜ hageja töös esinenud puudused. Sisuliselt tehti kogu töö täies

mahus uuesti. Platsilt eemaldati freesimise teel kogu ulatuses (Roadler OÜ aktis märgitud

5700 m2) hageja paigaldatud asfaltkate ning plats asfalteeriti uuesti. Roadleri pakkumine hageja

praaktöö parandamiseks oli kostja väitel soodsaim.

Kostja on kahjunõude arvestamisel võtnud arvesse ka riigilt tagasi saadavat käibemaksu, lugedes

oma netokuluks 71 397 eurot. Hagejale tasudes oleks kostja netokulu olnud 50 564,09 eurot.

Selliselt on kostja oma kahjunõude suuruseks saanud 20 850,91 eurot (s.o 71 397 – 50 546,09

eurot). Kahju arvestus põhineb eeldusel, et kostjal ei tule maksta hagejale nendevahelisest

lepingust tulenevat tasu, kuid kuna kolmanda isiku poolt teostatud töö osutus hageja pakutuga

võrreldes oluliselt kallimaks, siis tuleb hagejal kostjale hüvitada kahjuna vahe, mille võrra kostjal

tuli soovitud tulemuse saavutamiseks kõrgemat hinda maksta.

41. Oma sisult vastab kostja vastuhagi nõue selles osas VÕS § 135 lõikes 1 sätestatule, s.o OÜ-ga

Roadler sõlmitud kokkulepe uue töö tegemiseks on käsitatav asendustehinguna. Uue töö tellimise

eesmärgiks oli saavutada sama eesmärk, mida peeti silmas algse (s.o hagejaga sõlmitud)

töövõtulepinguga – tehase territoorium pidi saama uue asfaltkatte, mis vastaks tavapärastele

nõuetele.

VÕS § 135 lg 1 järgi peab asendustehing olema tehtud mõistlikul viisil, s.o esialgse lepinguga

võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada.

Asendustehingu tingimused ei pea aga olema identsed algse lepinguga.

Lepingust taganemise tahet avaldas kostja hagile vastates, s.o oktoobris 2017. Tehing Roadler OÜ-

ga on tehtud peale seda (tööd on üle antud 02.08.2018). Ringkonnakohtu hinnangul on

asendustehing tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist, mh arvestades

mittevaieldavat asjaolu, et talveperioodil ei ole asfalditööde tegemine võimalik.

42. Hageja (töövõtja) esitas nõudele järgmised vastuväited. Hageja ei nõustu, et esines vajadus

kogu töö uuesti teha. Asendustöövõtja poolt tehtud töö ei ole samaväärne hageja poolt teostatuga,

sest asendustöövõtja (a) freesis kalded tellija soovitud kallete saamiseks ning (b) paigaldas

asfaldikihi keskmise paksusega 6 cm (mitte absoluutpaksusena). Seega telliti sisuliselt teine töö.

Hageja esitas oma vastuväidete kinnituseks asjatundja A. Kendra 27.08.2018 arvamuse (III kd

tl 189-192). Asjatundja võrdles hageja ja OÜ Roadler teostatud tööde lähteülesandeid ning leidis,

et TREF-ile ei antud ülesannet kaldeid korrigeerida, samas kui asendustöövõtja töö sisuks oli

asfaltplatside vertikaalplaneerimine ehk täiesti uute kallete loomine läbi asfalteerimistöö.

Ringkonnakohus nende vastuväidetega ei nõustu. Ringkonnakohus asus juba eelpool seisukohale,

et oma erialal tegutseva professionaalina pidi hageja juhinduma sellest, missugust lõpptulemust

soovis tellija temalt lepingu alusel saada (kvaliteetne ja kehtivatele nõuetele vastav asfaltplats).

Selleks pidi töövõtja tutvuma objektiga ning kontrollima piisavalt tellija poolt antud juhiste

asjakohasust. Kahtluste tekkimise korral tuli töövõtjal tellijat sellest teavitada ning küsida

täiendavaid juhiseid.

43. Vastavalt Roadler OÜ aktile nr 11 (III kd tl 164) teostas Roadler OÜ järgmised põhitööd:

olemasoleva platsikatte freesimine vajalike kallete saavutamiseks; asfalteerimine AC 16 surf gr,

H keskm 6 cm ja teostusjoonise koostamine. Lisaks teostati lisatöödena kõnniteede kattepooride

katmine poorpahtliga Bornit ja geokanga paigaldus pragudele asfaldikihi alla.

Nimetatud akt ei anna üheselt alust ka asjatundja tehtud järelduseks, et Roadler OÜ-lt telliti hoopis

teistsuguse sisuga töö ning et asenduslepingu esemeks oli muuhulgas vertikaalplaneerimise

läbiviimine. Kohustus paigaldada objektile asfaltkate selliselt, et lõpptulemus vastaks kehtivatele

nõuetele, oli töövõtjal ka ilma tellijalt selleks eraldi juhiseid saamata. Olemasoleva katte

freesimine on käsitatav pigem ettevalmistava tööna, mis peab eelnema uue katte paigaldamisele,

ning ka hagejal oli ülesanne teostada freesimine nii, et pealiskatte saaks paigaldada kvaliteetselt.

Kui OÜ-l Roadler õnnestus kostja kinnitusel saavutada samade töödega (vana katte freesimine ja

uue asfaldi paigaldamine) tellijat rahuldav tulemus, siis ei saa pidada põhjendatuks hageja väiteid,

mille kohaselt olemasolev aluspind ei võimaldanudki nõuetekohast tulemust saavutada.

Võrreldes hageja nõude aluseks oleva 30.08.2016 aktiga nr 97 (I kd tl 30) on Roadler OÜ aktis

nr 11 märgitud tööde mahud samades suurusjärkudes. Roadler OÜ akti järgi on freesitud ja

asfalteeritud pinna suurus seejuures 195 m2 võrra väiksem (platsi kogupinnast moodustab erinevus

vaid ca 3 %). Freesimistööde maksumus on mõlema töövõtja puhul sarnane (TREF puhul 1,26

eurot/m2, Roadler OÜ puhul 1,49 eurot/m2) ning vastava töö kogumaksumuse osakaal töö

koguhinnas on sarnane (7453,64 eurot vs 8493 eurot). Asjaolu, et Roadler OÜ puhul oli

freesimistöö maksumus ruutmeetri kohta 23 sendi võrra kõrgem ja vastavad tööd kokku sellest

tulenevalt 1039,36 euro võrra kulukamad, ei anna alust järelduseks, et Roadler OÜ oleks

asfalteerimise ettevalmistamiseks teinud oluliselt mahukamaid ja sisult erinevaid töid võrreldes

hagejalt tellituga. Ka on teostusjoonise koostamise maksumuseks Roadler OÜ akti kohaselt

märgitud 199 eurot, mis moodustab marginaalse osa töö kogumaksumusest ning mida ei saa

ilmselgelt pidada mahukaks projekteerimisalaseks tööks.

44. Aktide võrdlusest nähtub, et maksumuse erinevus tuleneb peamiselt asfalteerimise suuremast

kulust Roadler OÜ poolt tehtud töö puhul. Kui hageja akti kohaselt oli ühiku (m2) hinnaks

7,31 eurot, siis Roadler OÜ puhul 10,90 eurot ehk ühe ruutmeetri asfalteerimise hind oli 3,59 euro

võrra kõrgem. Asfalteerimise kogumaksumus platsil (v.a kõnniteed) oli hageja puhul 43 092,45

eurot; OÜ Roadler puhul 62 130 eurot (vahe 19 037,55 eurot).

Erinevuseks materjali osas on, et hageja paigaldas asfaltsegu AC 12 surf, siis OÜ Roadler paigalda

segu AC 16 surf gr. Hageja esindaja väljendas maakohtu istungil, et tegemist on sarnaste

materjalidega ning puudub vajadus materjali valiku üle täiendavalt diskuteerida. Samuti oli hageja

seisukohal, et materjali hind ei ole vaidluse all.

Erinevuseks tööde mahu osas on see, et kui hagejalt telliti asfaltkihi paigaldus 5 cm, siis Roadler

OÜ paigaldas asfalti 6 cm paksuse kihina. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et 1 cm võrra

paksema asfaldikihi paigaldamise vajaduse (s.o suurema asfaldikulu) tingis hageja poolt

ebakvaliteetselt tehtud töö; hageja paigaldatu ei vastanud kokkulepitule, olles ebaühtlase

paksusega; probleeme tekitas hageja poolt territooriumi arvestades liiga suure freesi kasutamine.

Ringkonnakohus leiab, et ka Roadler OÜ poolt ühe sentimeetri võrra paksema asfaldikihi

paigaldamine ei ole selliseks kõrvalekaldeks, mis välistaks teostatud asendustöö käsitamise

mõistliku asendustehinguna.

45. Kuna hageja ei ole asendustöö maksumusele esitanud sisulisi vastuväiteid, muuhulgas ei ole

hageja väitnud, et tegemist ei oleks mõistlike tingimustega lepinguga või et sellised tööd oleks

saanud 2018. aastal teha oluliselt odavamalt.

Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohtus, et kostja vastuhagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks

summas 20 850,91 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

H. Vastuhagi rahuldamine ja viivised

46. Vastuhagi kuulub seega rahuldamisele kokku summas 35 360,12 eurot, millest leppetrahv

moodustab 9786,99 eurot ja kahju hüvitamise nõue 25 573,13 eurot.

Kostja palus vastuhagi rahuldamisel mõista välja ka viivised seadusjärgses määras alates vastuhagi

esitamisest (02.10.2017).

Kostja viivisearvestus on üles ehitatud järgmiselt:

46.1. Alates 02.10.2017 viivis puuduste kõrvaldamise nõudelt summas 9 264,21 eurot (arvestatuna

Lemminkäinen Eesti AS hinnapakkumiselt, kuna selle aja seisuga ei olnud kostja veel tellinud

asendustööd Rudus OÜ-lt; Lemminkäineni hinnapakkumine oli väiksem kui Rudus OÜ tehtud töö

maksumus).

Killustiku kulu nõue talveperioodi 2016/2017 eest. Kostja soovis hüvistist 7237,32 eurot.

Ringkonnakohus leidis eelpool, et killustiku hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, s.o kahe

talve peale kokku summas 4 722,22. Sellest lähtudes peab ringkonnakohus võimalikuks arvestada

viivist hüvitiselt pooles ulatuses, s.o summas 2361,11 eurot.

Lisandub leppetrahvi nõue 9786,99 eurot.

Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.10.2017 – 22.05.2018 eest summalt

(9264,21 + 2361,11 + 9786,99) 21 412,31 eurot 1093,49 eurot

46.2. Alates 23.05.2018 tuleb viivist arvestada summalt (21 412,31 + 2361,11) 23 773,42 eurot,

kuna lisandus ka talveperioodi 2017/2018 killustiku lisakulu. Seega perioodi 23.05.2018 –

02.08.2018 eest on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 375,16 eurot.

46.3. Alates 03.08.2018 tuleb puuduste kõrvaldamise nõude suuruseks lugeda 20 850,91 eurot,

seega on kokku viivisearvestuse aluseks nõudesumma 35 360,12 eurot.

Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga (29.03.2019) on viivis selles osas muutunud

sissenõutavaks summas 1852,29 eurot.

46.4. Kokku on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga muutunud sissenõutavaks tellija

viivisenõue summas (1093,49 + 375,16 + 1852,29) 3 320,94 eurot.

Vastavalt vastuhagis taotletule mõistab ringkonnakohus AS-lt Tref välja ka jooksvalt lisanduva

viivise seadusjärgses määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

täieliku täitmiseni.

IV. Menetluskulud

47. Kuna ringkonnakohtu otsuse kohaselt jääb põhihagi täielikult rahuldamata ning osaliselt (79 %

ulatuses) kuulub rahuldamisele vastuhagi, siis tuleb TsMS § 173 lõike 3 järgi muuta maakohtu

otsuses märgitud menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 teise

alternatiivi järgi, s.o jaotada menetluskulud tervikuna võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega.

Mõistlikult võimalikuks ei saa pidada põhihagi ja vastuhagi menetlemisega seoses kantud kulude

eristamist, kuivõrd vaidluse all olid suures ulatuses samad asjaolud ning pooled esitasid oma

seisukohti ja tõendeid vahelduvalt.

Seega jätab ringkonnakohus asjas kantud menetluskulud 79 % ulatuses hageja AS Tref kanda ja

ülejäänud 21 % ulatuses kostja Orica Eesti OÜ kanda.

48. Riigikohtu praktika (nt tsiviilasi nr 2-15-8794, p 14) kohaselt ei ole mõistlik tõlgendada

TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka

alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme

kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue,

osaliselt või täielikult vastupidise otsuse.

Sellest lähtudes ei määra ringkonnakohus kindlaks poolte vajalikke ja põhjendatud ning

vastastikku hüvitamisele ning tasaarvestamisele kuuluvaid menetluskulusid maakohtu ja

ringkonnakohtu menetluses. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kahes kohtuastmes määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus asjas tehtud lõpplahendi jõustumisel.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Riigikohtu 06.12.2019 kohtuotsusega

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019. a otsus osas, milles rahuldati osaliselt ORICA EESTI

OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi selles osas

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Muus osas (st osas, milles jäeti aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu rahuldamata) jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

4. Tagastada Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-le kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.